Näitused
07.04.2016 — 30.04.2016
TARTU KUNSTIMAJA Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
TARTU KUNSTIMAJA
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal
Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal
Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
Näituste avamine neljapäeval, 7. aprillil kell 18:00.
Näitused jäävad avatuks 30. aprillini.
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit / Glimpse“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja suures saalis
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ vaatab tagasi, mõtestades kunstnike jaoks olulisi hetki, pöördepunkte, seisundeid.
Lilli-Krõõt Repnau väärtustab läbi Retrospektiivi iseenda loomingut. Aastatest 2005-2015 on valitud kümme isiknäitust ja igaühest neist on taasesitatud graafiliste lehtede seeriana üks töö. Repnau sõnul oodatakse kunstnikult tänapäeval pidevalt uute ideede genereerimist, kuid tagasivaateks puudub aeg ja võimalus.
Lilli-Krõõt Repnau (snd 1982) lõpetas 2005 aastal graafika eriala Eesti Kunstiakadeemias ja kaitses 2015. aastal samas MA animatsiooni erialal. On osalenud mitmetel grupinäitustel nii graafika, animatsiooni kui koomiksikunstnikuna. Lilli-Krõõt Repnaul on varem Tartus olnud kaks isiknäitust Y-galeriis: 2007. ja 2012. aastal. 2015. aasta lõpus kureeris Repnau Y-galeriis 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal magistrantuuri lõpetanute näituse „WIP“ kus osales ka ise.
Minna Hint tõusis Eesti kunstiväljal esile n-ö kunstnikudokumentaalide kõrghetkel vahetul isiklikul osalusel sündinud kriitiliste olupiltidega. Hint on kaamerale truuks jäänud ning aja jooksul on sellest kujunenud kunstniku mälu pärisosa.
Minna Hint (snd 1981) kaitses 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse maalikunsti erialal ning lõpetas 2006 interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri. Hindi legendaarset filmi „3 pilti ajast ja elust“, mis kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse, võis hiljuti näha muuseumi näitusel „Noorus kui elustiil“. Tartu Kunstimuuseumi 75. sünnipäeva tähistavale näitusele „tartmus 75“ teostas hint sarja „Kingitused Tartu Kunstmuuseumile“, millest enimtähelepanu pälvis mahlapress-performance.
Omanäoliste videojutustustega tuntuks saanud Liisi Eelmaa esineb näitusel sarja valguskastides eksponeeritud fotodega, mis kujutavad igapäevaelust pärit õnnelike stseenide taaslavastusi. Poolunenäoliseid mälestused sulanduvad ühte hapra intiimse käesoleva reaalsusega. Nendest mineviku ja oleviku vahel segipaisatud kihistustest tekib uus ebatavaline kolmas ruum – tunne, mis valdab meid enne silmade avamist, kui sa veel ei tea, kus oled.
Liisi Eelmaa (snd 1982) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2005. aastal stsenograafina. On loonud kujundusi mitmetele filmidele ja lavastustele sh ka Vanemuises ja Sadamateatris, pälvides 2009. ja 2012. aastal Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Alates 2005. aastast on Eelmaa interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Liisi Eelmaa töid näidati Tartus viimati 2007. aastal Y-galeriis.
Saskia Järve isiknäitus „Mälu kaob / Memory Fades“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja väikeses saalis
Ka oma varasemates maaliseeriates iseenese patsiendi rolli asetamist praktiseerinud Saskia Järve võtab seekord näitusel „Mälu kaob / Memory Fades“ vaatluse alla mälestuste moondumise mälus. Eksponeeritav maaliseeria ja seda saatev heliinstallatsioon loovad teatavat laadi isikliku „mäluruumi“, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad ning teised tungivad tugevamalt esile. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mille kohaselt kõik toimunud sündmused aja jooksul mälus moonduma kalduvad, on teadlased leidnud tõendust asjaolule, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust.
Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.
Näituse helikujunduse teostas Villem Jahu.
Saskia Järve (snd 1979) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe maalikunsti erialal 2007. aastal ja magistriõppe samas 2009. aastal. Käesolev on tema viies isiknäitus. Tartu Kunstimajas on Järve töid varem olnud võimalik näha 2013. aastal isiknäitusel „Süütuid mälestusi ei ole“.
Kunstnik soovib tänada: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Tauno Novek, Paul Järve.
Laurentsiuse isiknäitus „M&M“
07.04.-30.04.2016 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis
Laurentsius (snd 1969) on Eesti postmodernistliku maali klassik, kelle autorikäekirjaks on akadeemilise maalitehnika ja –traditsiooni kombineerimine popkunstile omase kitšiga.
Monumentaalgaleriis eksponeerimisele tulevad neli maali on pühendatud suurmeestele: Morrise tapeedi foonil tehakse kummardus Moore skulptuuridele ja Mapplethorpe’i kalladele. Seda kõike Laurentsiusele omase tehnilise, vormilise ja materiaalse raskepärasusega.
Lisainfo:
Indrek Grigor
Tartu kunstimaja galerist
tel 5559 1425,
e-post: indrekgrigor@gmail.com
Kunstnikud:
Lilli-Krõõt Repnau e-post: lilli.repnau@gmail.com
Minna Hint e-post: minnahint@gmail.com
Liisi Eelmaa e-post: liisi.eelmaa@gmail.com
Saski Järve e-post: saskiajarve@gmail.com
Laurentsius e-post: laurentsius@hotmail.com
TARTU KUNSTIMAJA Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
Neljapäev 07 aprill, 2016 — Laupäev 30 aprill, 2016
TARTU KUNSTIMAJA
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal
Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal
Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
Näituste avamine neljapäeval, 7. aprillil kell 18:00.
Näitused jäävad avatuks 30. aprillini.
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit / Glimpse“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja suures saalis
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ vaatab tagasi, mõtestades kunstnike jaoks olulisi hetki, pöördepunkte, seisundeid.
Lilli-Krõõt Repnau väärtustab läbi Retrospektiivi iseenda loomingut. Aastatest 2005-2015 on valitud kümme isiknäitust ja igaühest neist on taasesitatud graafiliste lehtede seeriana üks töö. Repnau sõnul oodatakse kunstnikult tänapäeval pidevalt uute ideede genereerimist, kuid tagasivaateks puudub aeg ja võimalus.
Lilli-Krõõt Repnau (snd 1982) lõpetas 2005 aastal graafika eriala Eesti Kunstiakadeemias ja kaitses 2015. aastal samas MA animatsiooni erialal. On osalenud mitmetel grupinäitustel nii graafika, animatsiooni kui koomiksikunstnikuna. Lilli-Krõõt Repnaul on varem Tartus olnud kaks isiknäitust Y-galeriis: 2007. ja 2012. aastal. 2015. aasta lõpus kureeris Repnau Y-galeriis 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal magistrantuuri lõpetanute näituse „WIP“ kus osales ka ise.
Minna Hint tõusis Eesti kunstiväljal esile n-ö kunstnikudokumentaalide kõrghetkel vahetul isiklikul osalusel sündinud kriitiliste olupiltidega. Hint on kaamerale truuks jäänud ning aja jooksul on sellest kujunenud kunstniku mälu pärisosa.
Minna Hint (snd 1981) kaitses 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse maalikunsti erialal ning lõpetas 2006 interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri. Hindi legendaarset filmi „3 pilti ajast ja elust“, mis kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse, võis hiljuti näha muuseumi näitusel „Noorus kui elustiil“. Tartu Kunstimuuseumi 75. sünnipäeva tähistavale näitusele „tartmus 75“ teostas hint sarja „Kingitused Tartu Kunstmuuseumile“, millest enimtähelepanu pälvis mahlapress-performance.
Omanäoliste videojutustustega tuntuks saanud Liisi Eelmaa esineb näitusel sarja valguskastides eksponeeritud fotodega, mis kujutavad igapäevaelust pärit õnnelike stseenide taaslavastusi. Poolunenäoliseid mälestused sulanduvad ühte hapra intiimse käesoleva reaalsusega. Nendest mineviku ja oleviku vahel segipaisatud kihistustest tekib uus ebatavaline kolmas ruum – tunne, mis valdab meid enne silmade avamist, kui sa veel ei tea, kus oled.
Liisi Eelmaa (snd 1982) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2005. aastal stsenograafina. On loonud kujundusi mitmetele filmidele ja lavastustele sh ka Vanemuises ja Sadamateatris, pälvides 2009. ja 2012. aastal Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Alates 2005. aastast on Eelmaa interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Liisi Eelmaa töid näidati Tartus viimati 2007. aastal Y-galeriis.
Saskia Järve isiknäitus „Mälu kaob / Memory Fades“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja väikeses saalis
Ka oma varasemates maaliseeriates iseenese patsiendi rolli asetamist praktiseerinud Saskia Järve võtab seekord näitusel „Mälu kaob / Memory Fades“ vaatluse alla mälestuste moondumise mälus. Eksponeeritav maaliseeria ja seda saatev heliinstallatsioon loovad teatavat laadi isikliku „mäluruumi“, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad ning teised tungivad tugevamalt esile. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mille kohaselt kõik toimunud sündmused aja jooksul mälus moonduma kalduvad, on teadlased leidnud tõendust asjaolule, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust.
Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.
Näituse helikujunduse teostas Villem Jahu.
Saskia Järve (snd 1979) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe maalikunsti erialal 2007. aastal ja magistriõppe samas 2009. aastal. Käesolev on tema viies isiknäitus. Tartu Kunstimajas on Järve töid varem olnud võimalik näha 2013. aastal isiknäitusel „Süütuid mälestusi ei ole“.
Kunstnik soovib tänada: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Tauno Novek, Paul Järve.
Laurentsiuse isiknäitus „M&M“
07.04.-30.04.2016 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis
Laurentsius (snd 1969) on Eesti postmodernistliku maali klassik, kelle autorikäekirjaks on akadeemilise maalitehnika ja –traditsiooni kombineerimine popkunstile omase kitšiga.
Monumentaalgaleriis eksponeerimisele tulevad neli maali on pühendatud suurmeestele: Morrise tapeedi foonil tehakse kummardus Moore skulptuuridele ja Mapplethorpe’i kalladele. Seda kõike Laurentsiusele omase tehnilise, vormilise ja materiaalse raskepärasusega.
Lisainfo:
Indrek Grigor
Tartu kunstimaja galerist
tel 5559 1425,
e-post: indrekgrigor@gmail.com
Kunstnikud:
Lilli-Krõõt Repnau e-post: lilli.repnau@gmail.com
Minna Hint e-post: minnahint@gmail.com
Liisi Eelmaa e-post: liisi.eelmaa@gmail.com
Saski Järve e-post: saskiajarve@gmail.com
Laurentsius e-post: laurentsius@hotmail.com
08.04.2016 — 20.04.2016
Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust
Alates 8. aprillist on Kumu kunstimuuseumis avatud uus näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“. Näitus on täies mahus koostatud Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal.
17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.
Sellest lähtuvalt astub näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Muuseum ostab Eesti Kultuurkapitali toel kaasaegse kunsti teoseid kogusse neljal korral aastas, nüüdiskunsti alamkogusse kuulub näituse avamise seisuga 423 kunstiteost. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, uute meediate plahvatusliku kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kadi Estland, Dénes Farkas, Kristiina Hansen & Johannes Säre, Minna Hint & Liisi Eelmaa, Kristin Kalamees, Tellervo Kalleinen, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Eve Kiiler, Karel Koplimets, Kaarel Kurismaa, Marco Laimre, Arne Maasik, Annette Merrild, Marge Monko, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Katja Novitskova, Kaido Ole, Puhas Rõõm, Laura Pählapuu, Alina Rudnitskaja, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Ene-Liis Semper, Liina Siib, Jaan Toomik, Mart Viljus, Tõnis Vint.
Foto: Kaarel Kurismaa. Figuurid ja kassid. 2006. Eesti Kunstimuuseum
Näitusega kaasneb kataloog.
Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim
Näituse kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Lisainformatsioon:
Kati Ilves
Kuraator
6026099, 5697 9909
kati.ilves@ekm.ee
Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust
Reede 08 aprill, 2016 — Kolmapäev 20 aprill, 2016
Alates 8. aprillist on Kumu kunstimuuseumis avatud uus näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“. Näitus on täies mahus koostatud Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal.
17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.
Sellest lähtuvalt astub näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Muuseum ostab Eesti Kultuurkapitali toel kaasaegse kunsti teoseid kogusse neljal korral aastas, nüüdiskunsti alamkogusse kuulub näituse avamise seisuga 423 kunstiteost. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, uute meediate plahvatusliku kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kadi Estland, Dénes Farkas, Kristiina Hansen & Johannes Säre, Minna Hint & Liisi Eelmaa, Kristin Kalamees, Tellervo Kalleinen, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Eve Kiiler, Karel Koplimets, Kaarel Kurismaa, Marco Laimre, Arne Maasik, Annette Merrild, Marge Monko, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Katja Novitskova, Kaido Ole, Puhas Rõõm, Laura Pählapuu, Alina Rudnitskaja, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Ene-Liis Semper, Liina Siib, Jaan Toomik, Mart Viljus, Tõnis Vint.
Foto: Kaarel Kurismaa. Figuurid ja kassid. 2006. Eesti Kunstimuuseum
Näitusega kaasneb kataloog.
Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim
Näituse kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Lisainformatsioon:
Kati Ilves
Kuraator
6026099, 5697 9909
kati.ilves@ekm.ee
07.04.2016 — 26.04.2016
LEO ROHLIN, Kui seda metsa ees ei oleks. . .
LEO ROHLIN
Kui seda metsa ees ei oleks. . .
08.04.- 26.04. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Tänapäeva Eesti keraamika elavaks klassikuks tituleeritud kunstnik em.prof. Leo Rohlin esitleb taaskordset soolonäitust „Kui seda metsa ees ei oleks. . . “ Hop galeriis.
Viimastel aastatel on kunstnik kaugenenud täiusliku argivormi otsingutest, millegi abstrakstsema ja laiapiirilisema poole, jäädes samas tuntavalt väljapeetuks.
Näitus „Kui seda metsa ees ei oleks. . .“ on kummardus luuletaja Juhan Liivile.
„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile. . . Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”
Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913
Näitus koosneb installatiivsest tööst mille keskmeks on teos „Must lagi on meie toal…“ – must ruut, mis osutab poeedi tundlikule närvikavale ja on valminud aastatel 20152016. Materjaliks tumehall portselan, kraaterglasuur, lõng, kipsikruvid. Näituse teine osa, „Kui seda metsa ees ei oleks…“, koosneb Juhan Liivi loodusluulest inspireeritud piltinstallatsiooni akvarellifragmentidest, mis on maalitud kunstniku üliõpilaspõlves, aastatel 196465 ning millest moodustub koos tänapäevase tuššimaalinguga 14 osaline kollaaž.
Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Alates 1964. aastast töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor.
Aastast 1970 kuulub Rohlin Eesti Kunstnike Liitu.
Ta on esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s. Kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010), HOP galeriis (2011) ja Tallinna Kunsthoone galeriis (2014).
Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)
Teda on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad on:
Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979 ja 2015 ), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011).
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
LEO ROHLIN, Kui seda metsa ees ei oleks. . .
Neljapäev 07 aprill, 2016 — Teisipäev 26 aprill, 2016
LEO ROHLIN
Kui seda metsa ees ei oleks. . .
08.04.- 26.04. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Tänapäeva Eesti keraamika elavaks klassikuks tituleeritud kunstnik em.prof. Leo Rohlin esitleb taaskordset soolonäitust „Kui seda metsa ees ei oleks. . . “ Hop galeriis.
Viimastel aastatel on kunstnik kaugenenud täiusliku argivormi otsingutest, millegi abstrakstsema ja laiapiirilisema poole, jäädes samas tuntavalt väljapeetuks.
Näitus „Kui seda metsa ees ei oleks. . .“ on kummardus luuletaja Juhan Liivile.
„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile. . . Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”
Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913
Näitus koosneb installatiivsest tööst mille keskmeks on teos „Must lagi on meie toal…“ – must ruut, mis osutab poeedi tundlikule närvikavale ja on valminud aastatel 20152016. Materjaliks tumehall portselan, kraaterglasuur, lõng, kipsikruvid. Näituse teine osa, „Kui seda metsa ees ei oleks…“, koosneb Juhan Liivi loodusluulest inspireeritud piltinstallatsiooni akvarellifragmentidest, mis on maalitud kunstniku üliõpilaspõlves, aastatel 196465 ning millest moodustub koos tänapäevase tuššimaalinguga 14 osaline kollaaž.
Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Alates 1964. aastast töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor.
Aastast 1970 kuulub Rohlin Eesti Kunstnike Liitu.
Ta on esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s. Kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010), HOP galeriis (2011) ja Tallinna Kunsthoone galeriis (2014).
Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)
Teda on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad on:
Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979 ja 2015 ), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011).
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
13.04.2016 — 24.04.2016
Rundumi Prooviruum: Ann Mirjam Vaikla BEAUTY ON
Kolmapäeval 13. aprillil kell 18:00 avab Ann Mirjam Vaikla Rundumi Prooviruumis näituse ja etenduskunstide formaatide vahel balansseeriva installatsiooni “BEAUTY ON”. Näitus on avatud: 14. – 24. aprill 2016, N-P 12.00-18.00. Asukoht: Pärnu mnt. 154 (hoovimaja).
BEAUTY ON
… pommitamise jälgimine õhutõrjetornist oli võrreldamatu elamus ja ma pidin enda mõtteid pidevalt jubedasse tegelikkusesse tagasi kutsuma, et sellest pildist mitte kütkestuda: valgustuspommide lõhkemine […], plahvatusvälgatused ja neile järgnevad tulepilved, arvukad otsivad helgiheitjad ja nende põnev mäng, kui mõni lennuk valgusvihu haardesse jäi ja sellest pääseda püüdis, sekundipikkune tuleleek, kui lennuk pihta sai: apokalüpsis oli suurepärane.
. . .
Sünge atmosfäär valitses kesk seda salvavat suitsu, tahma ja leeke. Inimesi valdas kummaline hüsteeriline rõõmsameelsus, mida täheldatakse katastroofide puhul tihti.
Linna kohal laius suitsupilv umbes kuue tuhande meetri kõrgusele ja nii mattus see päise päeva ajal toimunud põrgulik stseen öisesse pimedusse.
– Albert Speer “Mälestused”
BEAUTY ON on teine osa teosele, mis valmis esmakordselt 2012. aastal Norra Teatriakadeemias toimunud grupinäituseks BEAUTY OFF. Groteski olemusele keskenduv ruumiinstallatsioon kompab tuttavliku ja tundmatu, häiriva ja nauditava, inimliku ja ebainimliku, tõelise ja fantastilise, koomilise ja jubeda, üleva ja madala piirimail.
Ann Mirjam Vaikla (s. 1990) on lõpetanud Norra Teatriakadeemia (Østfold University College) stsenograafia eriala 2015. aastal. Tema õpingud said alguse Eesti Kunstiakadeemiast, lisaks täiendas ta end Vilniuse ja Läti Kunstiakadeemiates. 2013. aastal sooritas ta erialase praktika kaasaegse kunstniku Ragnar Kjartanssoni juures Reykjaviki Linnateatris. Õpingute järgselt on ta osalenud grupinäitustel 6. Moskva Kaasaegse Kunsti Biennaalil, 13. Praha Kvadriennaalil ning Watermilli Keskuses New Yorgis. Käesolev näitus “BEAUTY ON” on kunstniku esimene isiknäitus.
Performer: Sandra Veermets
Konstruktsioon: Silver Roostik
Heli: Tarvi Kull ja Kaspar Kalluste
Valgus: Siim Porila
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium
Erilsed tänud: Kulla Laas, Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Sandra Veermets, Silver Roostik, Siim Porila, Tarvi Kull, Kaspar Kalluste
Lisainfo:
Rundumi Prooviruum: Ann Mirjam Vaikla BEAUTY ON
Kolmapäev 13 aprill, 2016 — Pühapäev 24 aprill, 2016
Kolmapäeval 13. aprillil kell 18:00 avab Ann Mirjam Vaikla Rundumi Prooviruumis näituse ja etenduskunstide formaatide vahel balansseeriva installatsiooni “BEAUTY ON”. Näitus on avatud: 14. – 24. aprill 2016, N-P 12.00-18.00. Asukoht: Pärnu mnt. 154 (hoovimaja).
BEAUTY ON
… pommitamise jälgimine õhutõrjetornist oli võrreldamatu elamus ja ma pidin enda mõtteid pidevalt jubedasse tegelikkusesse tagasi kutsuma, et sellest pildist mitte kütkestuda: valgustuspommide lõhkemine […], plahvatusvälgatused ja neile järgnevad tulepilved, arvukad otsivad helgiheitjad ja nende põnev mäng, kui mõni lennuk valgusvihu haardesse jäi ja sellest pääseda püüdis, sekundipikkune tuleleek, kui lennuk pihta sai: apokalüpsis oli suurepärane.
. . .
Sünge atmosfäär valitses kesk seda salvavat suitsu, tahma ja leeke. Inimesi valdas kummaline hüsteeriline rõõmsameelsus, mida täheldatakse katastroofide puhul tihti.
Linna kohal laius suitsupilv umbes kuue tuhande meetri kõrgusele ja nii mattus see päise päeva ajal toimunud põrgulik stseen öisesse pimedusse.
– Albert Speer “Mälestused”
BEAUTY ON on teine osa teosele, mis valmis esmakordselt 2012. aastal Norra Teatriakadeemias toimunud grupinäituseks BEAUTY OFF. Groteski olemusele keskenduv ruumiinstallatsioon kompab tuttavliku ja tundmatu, häiriva ja nauditava, inimliku ja ebainimliku, tõelise ja fantastilise, koomilise ja jubeda, üleva ja madala piirimail.
Ann Mirjam Vaikla (s. 1990) on lõpetanud Norra Teatriakadeemia (Østfold University College) stsenograafia eriala 2015. aastal. Tema õpingud said alguse Eesti Kunstiakadeemiast, lisaks täiendas ta end Vilniuse ja Läti Kunstiakadeemiates. 2013. aastal sooritas ta erialase praktika kaasaegse kunstniku Ragnar Kjartanssoni juures Reykjaviki Linnateatris. Õpingute järgselt on ta osalenud grupinäitustel 6. Moskva Kaasaegse Kunsti Biennaalil, 13. Praha Kvadriennaalil ning Watermilli Keskuses New Yorgis. Käesolev näitus “BEAUTY ON” on kunstniku esimene isiknäitus.
Performer: Sandra Veermets
Konstruktsioon: Silver Roostik
Heli: Tarvi Kull ja Kaspar Kalluste
Valgus: Siim Porila
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium
Erilsed tänud: Kulla Laas, Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Sandra Veermets, Silver Roostik, Siim Porila, Tarvi Kull, Kaspar Kalluste
Lisainfo:
15.04.2016 — 09.10.2016
Doktorant Jaanus Samma Veneetsia biennaali näitusT “NSFW. Esimehe lugu” saab näha Eestis!
Neljapäeval, 14. aprillil avatakse Okupatsioonide muuseumis Eesti Kunstiakadeemia doktorandi, kunstniku Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu”. Näituse kuraator on Eugenio Viola. Videod on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Eelmisel aastal 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud näitus jutustab ajalookäsitluses seni jutustamata jäänud loo Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodi repressioonidest geidele.
Jaanus Samma projekt jutustab fiktiivse ooperi vormis loo edukast kolhoosiesimehest hüüdnimega Esimees, kes mõisteti 1960. aastate keskpaigas homoseksuaalse tegevuse tõttu vangi. Videotest, fotodest, ruumi-installatsioonist ja arhiivimaterjalidest koosnev näitus toob esile Nõukogude perioodi tagakiusamiste grotesksuse, kus riigivõim kontrollis ka inimeste intiimsfääri. Uhke ooperivorm loob mõtestatud distantsi, mis aitab keerukat minevikulugu tänapäeva perspektiivist paremini mõista.
Näitust saadab Sternberg Pressi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kirjastatud sisu selgitav kaheosaline ingliskeelne kataloog „NSFW. A Chairman’s Tale”, mille on kujundanud Brit Pavelson. Kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam, Martin Rünk ja Eugenio Viola, kaastööd tegid Maria Arusoo, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti.
Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini õppekaval. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Köler Prize’i grand prix’ ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas queer- ja sooteemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).
Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja prantsuse kunstniku Orlani näituse koos Reet Varblasega Tallinna Kunstihoones (2008). Viola on töötanud maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle peab Viola õppejõu ja kunstiteadlase ametit, olles koostanud hulgaliselt kunstnike monograafiaid, sh Hermann Nitschist (2013), Marina Abramovićist (2012) ja Orlanist (2007).
Näituse paneb üles ja kujundab Valge Kuup.
Näitus on publikule avatud 15. aprillist 9. oktoobrini 2016.
Näitust Okupatsioonide muuseumis toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Unitas, Selver, Gurmee catering, Liviko, SA Unitas, Eesti Filmiarhiiv.
56. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, advokaadibüroo Borenius, Temnikova & Kasela galerii, DSV Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti.
Näituse koostööpartnerid on Allfilm, ArtPrint, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Fagerhult, Fondazione Morra Greco, Frame Finland, FORM, Institute Français d’Estonie, Kuu Stuudio, Lahepuu, Laserstuudio, Signature House.
Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com
Okupatsioonide muuseumi kodulehekülg www.okupatsioon.ee
KKEK kodulehekülg www.cca.ee
Lisainfo:
Maria Arusoo
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja
maria@cca.ee
tel 6314050
Sander Jürisson
Näituste juht
Okupatsioonide muuseum
Kistler-Ritso Eesti SA
Toompea 8, Tallinn
tel 668 0250, 5566 6691
sander@okupatsioon.ee
Doktorant Jaanus Samma Veneetsia biennaali näitusT “NSFW. Esimehe lugu” saab näha Eestis!
Reede 15 aprill, 2016 — Pühapäev 09 oktoober, 2016
Neljapäeval, 14. aprillil avatakse Okupatsioonide muuseumis Eesti Kunstiakadeemia doktorandi, kunstniku Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu”. Näituse kuraator on Eugenio Viola. Videod on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Eelmisel aastal 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud näitus jutustab ajalookäsitluses seni jutustamata jäänud loo Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodi repressioonidest geidele.
Jaanus Samma projekt jutustab fiktiivse ooperi vormis loo edukast kolhoosiesimehest hüüdnimega Esimees, kes mõisteti 1960. aastate keskpaigas homoseksuaalse tegevuse tõttu vangi. Videotest, fotodest, ruumi-installatsioonist ja arhiivimaterjalidest koosnev näitus toob esile Nõukogude perioodi tagakiusamiste grotesksuse, kus riigivõim kontrollis ka inimeste intiimsfääri. Uhke ooperivorm loob mõtestatud distantsi, mis aitab keerukat minevikulugu tänapäeva perspektiivist paremini mõista.
Näitust saadab Sternberg Pressi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kirjastatud sisu selgitav kaheosaline ingliskeelne kataloog „NSFW. A Chairman’s Tale”, mille on kujundanud Brit Pavelson. Kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam, Martin Rünk ja Eugenio Viola, kaastööd tegid Maria Arusoo, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti.
Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini õppekaval. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Köler Prize’i grand prix’ ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas queer- ja sooteemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).
Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja prantsuse kunstniku Orlani näituse koos Reet Varblasega Tallinna Kunstihoones (2008). Viola on töötanud maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle peab Viola õppejõu ja kunstiteadlase ametit, olles koostanud hulgaliselt kunstnike monograafiaid, sh Hermann Nitschist (2013), Marina Abramovićist (2012) ja Orlanist (2007).
Näituse paneb üles ja kujundab Valge Kuup.
Näitus on publikule avatud 15. aprillist 9. oktoobrini 2016.
Näitust Okupatsioonide muuseumis toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Unitas, Selver, Gurmee catering, Liviko, SA Unitas, Eesti Filmiarhiiv.
56. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, advokaadibüroo Borenius, Temnikova & Kasela galerii, DSV Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti.
Näituse koostööpartnerid on Allfilm, ArtPrint, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Fagerhult, Fondazione Morra Greco, Frame Finland, FORM, Institute Français d’Estonie, Kuu Stuudio, Lahepuu, Laserstuudio, Signature House.
Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com
Okupatsioonide muuseumi kodulehekülg www.okupatsioon.ee
KKEK kodulehekülg www.cca.ee
Lisainfo:
Maria Arusoo
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja
maria@cca.ee
tel 6314050
Sander Jürisson
Näituste juht
Okupatsioonide muuseum
Kistler-Ritso Eesti SA
Toompea 8, Tallinn
tel 668 0250, 5566 6691
sander@okupatsioon.ee
28.03.2016 — 30.04.2016
Näitus: EKSPERIMENTAALNE TEKSTIILITRÜKK
Näitus: EKSPERIMENTAALNE TEKSTIILITRÜKK
Olete oodatud näitusele ja kohtumisele autoritega 05.04.16 kell 17.00
Alates 28.03.16 on EKA fuajees, Estonia pst. 7 avatud näitus suureformaadilistest tekstiilitrüki teostest, mis valmisid 2. kursuse valikaine trükitud tekstiilide disain raames. Ühisnäitusel osalevad neli tekstiilidisaini ja kaks nahakunsti bakalaureuse tudengit ning kaks tekstiilidisaini eriala magistranti. Igal tudengil oli võimalik valida oma teema, millest lähtuda kavandamisel ja tehnikate valikul. Näitusel esitletavad tööd kasvasid välja läbi tööprotsessi, teostati hulgaliselt kavandeid, sellele järgnes erinevate trükitehnikate katsetamine, et saavutamada soovitud tulemus.
Autorid ja teosed:
Kadi Kibbermann MDR1 / „Kadunud sõrmkäpad“
Kristina Puz MDR1 / „Midnight garden“
Marit Nõmmik BTE3 / „Organity“
Egert Kaegas BTE2 / „Ilmarine“
Irina Pommer BTE2 / „Vihmane Peterburg“
Liina Leo BTE2 / „Jää“
Sirle Rohusaar BNA2 / „Käbimaania“
Hannaloora Reimann BNA2 / „Killud“
Kursust juhendasid tekstiilidisaini osakonna õppejõud dotsendid Krista Leesi ja Piret Valk. Näitus on avatud aprilli lõpuni.
Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond
Näitus: EKSPERIMENTAALNE TEKSTIILITRÜKK
Esmaspäev 28 märts, 2016 — Laupäev 30 aprill, 2016
Näitus: EKSPERIMENTAALNE TEKSTIILITRÜKK
Olete oodatud näitusele ja kohtumisele autoritega 05.04.16 kell 17.00
Alates 28.03.16 on EKA fuajees, Estonia pst. 7 avatud näitus suureformaadilistest tekstiilitrüki teostest, mis valmisid 2. kursuse valikaine trükitud tekstiilide disain raames. Ühisnäitusel osalevad neli tekstiilidisaini ja kaks nahakunsti bakalaureuse tudengit ning kaks tekstiilidisaini eriala magistranti. Igal tudengil oli võimalik valida oma teema, millest lähtuda kavandamisel ja tehnikate valikul. Näitusel esitletavad tööd kasvasid välja läbi tööprotsessi, teostati hulgaliselt kavandeid, sellele järgnes erinevate trükitehnikate katsetamine, et saavutamada soovitud tulemus.
Autorid ja teosed:
Kadi Kibbermann MDR1 / „Kadunud sõrmkäpad“
Kristina Puz MDR1 / „Midnight garden“
Marit Nõmmik BTE3 / „Organity“
Egert Kaegas BTE2 / „Ilmarine“
Irina Pommer BTE2 / „Vihmane Peterburg“
Liina Leo BTE2 / „Jää“
Sirle Rohusaar BNA2 / „Käbimaania“
Hannaloora Reimann BNA2 / „Killud“
Kursust juhendasid tekstiilidisaini osakonna õppejõud dotsendid Krista Leesi ja Piret Valk. Näitus on avatud aprilli lõpuni.
Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond
01.04.2016 — 13.04.2016
Galerii Mihail esitleb ― väljapanek Mихаил
Galerii Mihail esitleb ― väljapanek Mихаил
1. aprillil avas oma uksed korterigalerii Mustamäel, Tallinnas. Austades korterinäituste, majutusprojektide ja Le Corbusier’ traditsioone, on galerii oma nime saanud kuulsalt 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskotilt Miškalt.
Näituse kontekst on konglomeraat sci-fi ja new age meeleoludest ja kuuekümnendate kollaažitehnikast, kõnetades Sind kui lettristide pamfletid kohtumas Carlos Castanedaga. Näha saab klaasi ja valguse kooskõla, altareid, collectors item’eid ja loomulikult paneelmaju.
Galerii presenteerib: Arvi Anderson, Aksel Haagensen, Mikk Jäger, Liisa Kruusmägi, Tarmo Kübard, Eili Lepik, Martin Luiga, Sven Parker, Henrik Rakitin, Rein R. Seppius, Caspar Sild, Wolfgang Tillmans, Roman-Sten Tõnissoo2 – 13. aprill * aadressil Kadaka tee 157 – 1
Kontakt: Madli Ehasalu * +372 5621 8422 * gallerymihail@gmail.com
Täname Tallinna Fotokuu, Marten Esko, Kati Saarits, naabreid
Galerii Mihail esitleb ― väljapanek Mихаил
Reede 01 aprill, 2016 — Kolmapäev 13 aprill, 2016
Galerii Mihail esitleb ― väljapanek Mихаил
1. aprillil avas oma uksed korterigalerii Mustamäel, Tallinnas. Austades korterinäituste, majutusprojektide ja Le Corbusier’ traditsioone, on galerii oma nime saanud kuulsalt 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskotilt Miškalt.
Näituse kontekst on konglomeraat sci-fi ja new age meeleoludest ja kuuekümnendate kollaažitehnikast, kõnetades Sind kui lettristide pamfletid kohtumas Carlos Castanedaga. Näha saab klaasi ja valguse kooskõla, altareid, collectors item’eid ja loomulikult paneelmaju.
Galerii presenteerib: Arvi Anderson, Aksel Haagensen, Mikk Jäger, Liisa Kruusmägi, Tarmo Kübard, Eili Lepik, Martin Luiga, Sven Parker, Henrik Rakitin, Rein R. Seppius, Caspar Sild, Wolfgang Tillmans, Roman-Sten Tõnissoo2 – 13. aprill * aadressil Kadaka tee 157 – 1
Kontakt: Madli Ehasalu * +372 5621 8422 * gallerymihail@gmail.com
Täname Tallinna Fotokuu, Marten Esko, Kati Saarits, naabreid
06.04.2016 — 30.04.2016
Näitus “–” Haapsalu Linnagaleriis
6. aprillil, kolmapäeval kell 19.00 avatakse Haapsalu Linnagaleriis näitus “–“.
Näitusel osalevad Mari Armei, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe ja Anu Tehver.
Noored kunstnikud jagavad oma teisel ühisnäitusel publikuga viimase aasta jooksul tehtud töid. Peamiselt video ja installatsioonina teostunud tööd käsitlevad kontakti leidmise võimalusi keskkonna ja iseendaga. Eksimine ja kõhklused on selle protsessi osa ning mitmetimõistetavus teeb tõsiduse nii vaatajale kui autoritele mängulisemaks.
Soovijaid viib näituse avamisele buss, mis väljub Estonia kontserdisaali kõrvalt 6.04 kell 17.30. Tagasisõit kell 21:30, Tallinnasse jõuab buss orienteeruvalt kell 23:00. Bussile saab registreeruda siit: http://doodle.com/poll/fmvdsxaf6ph4cvyf
Näitus on avatud 7.-30. aprillil K-P kell 12-18.
Täname: Marleen Armei, Sergei Belakon, Kristiina Hansen, Kaspar Kiinvald, Paul Kuimet, Madis Kurss, Marco Laimre, Marko Nautras, Terje Nirgi, Hanno Soans, Reimo Võsa-Tangsoo, Eesti Kultuurkapital, EKA fotoosakond, Omniva, Moe Õllevabrik
Näitus “–” Haapsalu Linnagaleriis
Kolmapäev 06 aprill, 2016 — Laupäev 30 aprill, 2016
6. aprillil, kolmapäeval kell 19.00 avatakse Haapsalu Linnagaleriis näitus “–“.
Näitusel osalevad Mari Armei, Alissa Nirgi, Fidelia Regina Randmäe ja Anu Tehver.
Noored kunstnikud jagavad oma teisel ühisnäitusel publikuga viimase aasta jooksul tehtud töid. Peamiselt video ja installatsioonina teostunud tööd käsitlevad kontakti leidmise võimalusi keskkonna ja iseendaga. Eksimine ja kõhklused on selle protsessi osa ning mitmetimõistetavus teeb tõsiduse nii vaatajale kui autoritele mängulisemaks.
Soovijaid viib näituse avamisele buss, mis väljub Estonia kontserdisaali kõrvalt 6.04 kell 17.30. Tagasisõit kell 21:30, Tallinnasse jõuab buss orienteeruvalt kell 23:00. Bussile saab registreeruda siit: http://doodle.com/poll/fmvdsxaf6ph4cvyf
Näitus on avatud 7.-30. aprillil K-P kell 12-18.
Täname: Marleen Armei, Sergei Belakon, Kristiina Hansen, Kaspar Kiinvald, Paul Kuimet, Madis Kurss, Marco Laimre, Marko Nautras, Terje Nirgi, Hanno Soans, Reimo Võsa-Tangsoo, Eesti Kultuurkapital, EKA fotoosakond, Omniva, Moe Õllevabrik
01.04.2016 — 25.04.2016
Anni Kagovere OMAL AJAL 01.04.–25.04.2016
Anni Kagovere
OMAL AJAL
01.04.–25.04.2016
1. aprillist alates on A-galerii Seifis avatud uus näitus
Näitusel “Omal ajal” näeb ehteid ja anumaid Jaapani metallikunstitehnikas mokumeganes. Mokumegane tehnikas loodud teosed on hoopis erinevad külmast kõrgpoleeritud läikest, mida oleme harjunud metalli puhul nägema. Kirjud pinnad mõjuvad orgaaniliselt.
Mitmekihilised mustrid tõmbavad pilgu elava tulena ainiti endale ja kutsuvad jälitama materjalis paistvaid jooni ja radasid.
Anni Kagovere on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti osakonna ning omandanud magistrikraadi Tokyo Kunstiülikoolis. Ta on oma teostes keskendunud Jaapani metallikunstitehnika mokumegane kasutamisele ja on juhendanud mokumeganekursusi Eesti Kunstiakadeemias ning Viljandi Kultuuriakadeemias.
Näitus jääb avatuks 25. aprillini.
A-galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
Tel 372 6464101
info@agalerii.ee
Anni Kagovere OMAL AJAL 01.04.–25.04.2016
Reede 01 aprill, 2016 — Esmaspäev 25 aprill, 2016
Anni Kagovere
OMAL AJAL
01.04.–25.04.2016
1. aprillist alates on A-galerii Seifis avatud uus näitus
Näitusel “Omal ajal” näeb ehteid ja anumaid Jaapani metallikunstitehnikas mokumeganes. Mokumegane tehnikas loodud teosed on hoopis erinevad külmast kõrgpoleeritud läikest, mida oleme harjunud metalli puhul nägema. Kirjud pinnad mõjuvad orgaaniliselt.
Mitmekihilised mustrid tõmbavad pilgu elava tulena ainiti endale ja kutsuvad jälitama materjalis paistvaid jooni ja radasid.
Anni Kagovere on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti osakonna ning omandanud magistrikraadi Tokyo Kunstiülikoolis. Ta on oma teostes keskendunud Jaapani metallikunstitehnika mokumegane kasutamisele ja on juhendanud mokumeganekursusi Eesti Kunstiakadeemias ning Viljandi Kultuuriakadeemias.
Näitus jääb avatuks 25. aprillini.
A-galerii
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
Tel 372 6464101
info@agalerii.ee
29.03.2016 — 25.04.2016
OKAPI Galerii esitleb ühisnäitus “M_M_M_M”
„M_M_M_M“ on metallikunstnike Rait Siska ja Risto Tali, fotograafi Temuri Hvingija ja muusiku ning performance-kunstniku Erik Alalooga ühisprojekt, kus põimuvad autorite vaated kaasaegsele kunstile ja elule laiemalt. Lisaks kõigele muule ühendab kunstnikke huvi arhitektuuri vastu. Loomingulisi impulsse saadakse hoonete eripärasusest, selle detailsusest ja vormilisest struktureeritusest.
“M_M_M_M” projekt kasvas välja huvist traditsiooniliste kunstiloome tehnikate vastu, mille piire soovitakse ületada, nihestada või nendest sootuks vabaneda. Minevikust võetakse kaasa vana, mida asutakse kaasajastama. Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kasutates fotograafia, metallikunsti ning ka muusika erinevaid kunstilisi võtteid, ühendades nende meediumite omavahelisi kokkpuutepunkte.
Autorite poolt välja töötatud tehnika, „punk“-söövitus, seisneb metall-lehe vanutamises, painutamises ja lõhkumises, millele järgneb selle fotomehaaniline menetlemine. Kasutatud tehnoloogia viib fotosöövituse uuele tasemele. Tegemist on uuendusliku
Näituse jaoks on kokku loodud 8 tööd. Kõik näitusel eksponeeritud tööd on unikaalsed, neid ei ole võimalik samal viisil reprodutseerida. Iga saadud fotoilmustus ja -söövitus on ainukordsed.
Näituse algataja on Okapi galerii ning see näitus on kaasatud Tallinn Music Week’i programmi.
Okapi galerii meediapartneriks on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK)
Näitus jääb külastajatele avatuks kuni 25. aprillini 2016.
Parimate soovidega,
Temuri Hvingija
OKAPI Galerii
Niguliste 2, 10146 Tallinn
OKAPI Galerii esitleb ühisnäitus “M_M_M_M”
Teisipäev 29 märts, 2016 — Esmaspäev 25 aprill, 2016
„M_M_M_M“ on metallikunstnike Rait Siska ja Risto Tali, fotograafi Temuri Hvingija ja muusiku ning performance-kunstniku Erik Alalooga ühisprojekt, kus põimuvad autorite vaated kaasaegsele kunstile ja elule laiemalt. Lisaks kõigele muule ühendab kunstnikke huvi arhitektuuri vastu. Loomingulisi impulsse saadakse hoonete eripärasusest, selle detailsusest ja vormilisest struktureeritusest.
“M_M_M_M” projekt kasvas välja huvist traditsiooniliste kunstiloome tehnikate vastu, mille piire soovitakse ületada, nihestada või nendest sootuks vabaneda. Minevikust võetakse kaasa vana, mida asutakse kaasajastama. Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kasutates fotograafia, metallikunsti ning ka muusika erinevaid kunstilisi võtteid, ühendades nende meediumite omavahelisi kokkpuutepunkte.
Autorite poolt välja töötatud tehnika, „punk“-söövitus, seisneb metall-lehe vanutamises, painutamises ja lõhkumises, millele järgneb selle fotomehaaniline menetlemine. Kasutatud tehnoloogia viib fotosöövituse uuele tasemele. Tegemist on uuendusliku
Näituse jaoks on kokku loodud 8 tööd. Kõik näitusel eksponeeritud tööd on unikaalsed, neid ei ole võimalik samal viisil reprodutseerida. Iga saadud fotoilmustus ja -söövitus on ainukordsed.
Näituse algataja on Okapi galerii ning see näitus on kaasatud Tallinn Music Week’i programmi.
Okapi galerii meediapartneriks on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK)
Näitus jääb külastajatele avatuks kuni 25. aprillini 2016.
Parimate soovidega,
Temuri Hvingija
OKAPI Galerii
Niguliste 2, 10146 Tallinn