Näitused
14.06.2013 — 02.07.2013
Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel: KOLMEKESI
Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel
KOLMEKESI
14.06. – 02.07.2013
HOP galerii
Tallinn
Näituse avamine neljapäeval 13. juunil kell 17.00.
Näitus KOLMEKESI ühendab kolme naiskunstnikku – Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel – kelle loomingulised teed said alguse samal kursusel Eesti Kunstiakadeemias 90-ndate algul. Tänaseks kui ühisest algusest üle kahekümne aasta möödas on igaüks liikunud kunstis omi, küllaltki erinevaid radu mööda. Siiski on jäänud neid ühendavaks märksõnaks tekstiil.
Mari Haavel peamiselt disainib ja sisustab, on seetõttu igapäevaselt kättpidi tekstiilis. Suuremat loomingulist rahuldust pakuvad talle viimasel ajal väikesed vaibaformaadid ning erinevate tehnikate katsetamine ja kokkusobitamine.
Christel Allik peamiselt maalib, kuid tema maalid on tuntavalt tekstiilikunstniku lähenemisega. Tema kui maalikunstniku väljakutseteks on valgus, kompositsioon ja koloriit, kuid pinda struktureerides meeldib talle mängida ka mustritega.
Siiri Minka`t huvitab igapäevatöös hoopis kunsti teraapiline olemus, kunst kui ravimise ja parandamise võimalus, aga kõige rohkem „inimeste koosolemise kunstiga“ tegeleda. Veidi pikemate ajavahemike järel võtab ta oma loomingulisi mõtted kokku mõnes suuremas gobeläänvaibas.
Näitus on tegijatele väikest viisi intriig, aga ka loomingulise sõpruse otsimine ja kinnitamine – kolme tee kohtumispaik. Pannakse kokku kolm erinevat käekirja, mõttelaadi ja tehnikat – Haavelilt kolmeosaline söetrükis ja gobelääntehnikas kolmeosaline komplekt, Allikult akrüülmaalid ja Minkalt gobelääntehnikas seinavaip.
Sõnaga Kolmekesi tähistavad kolm kunstnikku kooslust mees, naine ja laps. Kõige õigem oleks öelda, et nende tööde põhjuseks on nende lapsed. Lapsed, kelle tulek on olnud rõõmustav, aga ka pöördeline sündmus. Kui on emad, siis on lapsed ja on ka isad – nemadki ei puudu siit pildilt. Teie ees on kolm erinevat maailma, kolm erinevat nägemust kõnealusest suhtest. Need tööd on kui emade tunnete ja kogemuste tähistajad ja hoidjad. Inspiratsiooniks pole päriselu sündmused, vaid pigem sisemised tundmused ja kasvamised, mis on aja jooksul aset leidnud. Vaikselt saabunud mõistmine ja taipamine, hetkeline intensiivne õnnetunne, meeltes kumisev unistus – kõik pärit maailmast, kus toimetatakse nüüd kolmekesi. Lapse kaudu tekkiv ühendus kolme vahel on tõeliselt igavene.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 210133
Tallinn tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hophop@eaa.ee
Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel: KOLMEKESI
Reede 14 juuni, 2013 — Teisipäev 02 juuli, 2013
Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel
KOLMEKESI
14.06. – 02.07.2013
HOP galerii
Tallinn
Näituse avamine neljapäeval 13. juunil kell 17.00.
Näitus KOLMEKESI ühendab kolme naiskunstnikku – Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel – kelle loomingulised teed said alguse samal kursusel Eesti Kunstiakadeemias 90-ndate algul. Tänaseks kui ühisest algusest üle kahekümne aasta möödas on igaüks liikunud kunstis omi, küllaltki erinevaid radu mööda. Siiski on jäänud neid ühendavaks märksõnaks tekstiil.
Mari Haavel peamiselt disainib ja sisustab, on seetõttu igapäevaselt kättpidi tekstiilis. Suuremat loomingulist rahuldust pakuvad talle viimasel ajal väikesed vaibaformaadid ning erinevate tehnikate katsetamine ja kokkusobitamine.
Christel Allik peamiselt maalib, kuid tema maalid on tuntavalt tekstiilikunstniku lähenemisega. Tema kui maalikunstniku väljakutseteks on valgus, kompositsioon ja koloriit, kuid pinda struktureerides meeldib talle mängida ka mustritega.
Siiri Minka`t huvitab igapäevatöös hoopis kunsti teraapiline olemus, kunst kui ravimise ja parandamise võimalus, aga kõige rohkem „inimeste koosolemise kunstiga“ tegeleda. Veidi pikemate ajavahemike järel võtab ta oma loomingulisi mõtted kokku mõnes suuremas gobeläänvaibas.
Näitus on tegijatele väikest viisi intriig, aga ka loomingulise sõpruse otsimine ja kinnitamine – kolme tee kohtumispaik. Pannakse kokku kolm erinevat käekirja, mõttelaadi ja tehnikat – Haavelilt kolmeosaline söetrükis ja gobelääntehnikas kolmeosaline komplekt, Allikult akrüülmaalid ja Minkalt gobelääntehnikas seinavaip.
Sõnaga Kolmekesi tähistavad kolm kunstnikku kooslust mees, naine ja laps. Kõige õigem oleks öelda, et nende tööde põhjuseks on nende lapsed. Lapsed, kelle tulek on olnud rõõmustav, aga ka pöördeline sündmus. Kui on emad, siis on lapsed ja on ka isad – nemadki ei puudu siit pildilt. Teie ees on kolm erinevat maailma, kolm erinevat nägemust kõnealusest suhtest. Need tööd on kui emade tunnete ja kogemuste tähistajad ja hoidjad. Inspiratsiooniks pole päriselu sündmused, vaid pigem sisemised tundmused ja kasvamised, mis on aja jooksul aset leidnud. Vaikselt saabunud mõistmine ja taipamine, hetkeline intensiivne õnnetunne, meeltes kumisev unistus – kõik pärit maailmast, kus toimetatakse nüüd kolmekesi. Lapse kaudu tekkiv ühendus kolme vahel on tõeliselt igavene.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 210133
Tallinn tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hophop@eaa.ee
11.06.2013 — 30.06.2013
Viru Keskuses näeb EKA moetudengite näitust “KRATT”
Juuni lõpuni on Viru Keskuse aatriumis avatud Eesti Kunstiakadeemia moetudengite näitus “Ideevorm: KRATT”. Näitusel välja pandud kostüümid on valminud moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames tunnustatud vabakutselise kunstniku Marit Ilisoni juhendamisel. Kostüümide autoriteks on moedisaini ja moestilistika esimese kursuse tudengid ning paljudele on see esimene võimalus oma töid näituse vormis laiemale avalikkusele esitleda.
“Kunstiakadeemia tudengid loovad kogu aeg midagi põnevat, kuid tihtipeale jäävad need vaid kooli seinte vahele ega jõua laiema avalikkuse ette. Viru Keskuses on võimalus jõuda ka rohkemate inimesteni ning äratada huvi selle vastu, millega tänapäeva akadeemilises kunstimaailmas tegeletakse,” kinnitab Marit Ilison. “Paljudele tudengitele on see esimene näitusekogemus. Siin võivad nende tööd jääda silma võimalikele tulevastele tellijatele ning alguse saada uued põnevad koostööprojektid. Loodetavasti insipreerivad kostüümid vaatajaid ka ise midagi looma!”
Kursuse idee autor ja juhendaja on vabakutseline moekunstnik Marit Ilison, kelle ruumispetsiifilised ja kontseptuaalsed moeprojektid on pälvinud tunnustust nii Eestis kui välismaal, muuhulgas ka Londoni moenädalal. Näitusel näeb moetudengite lahendusi kursuse lähteülesandele, milleks oli anda kaasaegne vorm Eesti rahvakultuurist ja mütloogiast tuntud kratile.
Mariti sõnul jäävad tänavu kostüümid kindasti silma oma eriskummaliste vormidega: “Eksperimentaalse vormiõpetuse kursusel on tudengid varasemalt kostüüme valmistanud kangast ja paberist. Sel korral on tudengid palju uurinud ja katsetanud ning leidnud parima viisi, kuidas allumatu materjal – imeõhuke ja murenev spoon – oma taktikepi järgi vormi seada.”
Viru Keskus* (www.virukeskus.com) on Eesti enimkülastatav ostukeskus, milles asub üle 100 kaupluse ja teeninduskoha. Viru Keskusesse on koondunud kvaliteetsed moekaubad, Eesti suurim valik juveelitooteid ja aksessuaare, Baltimaade suurim ilupiirkond ning raamatupood. Lisaks paikneb keskuses moodne spordiklubi ning suvehooajal Eesti ainus Katusekino. Linnasüdames paiknevast keskusest on kujunenud mitmekülgsete kultuurisündmuste toimumise ja oluline meelelahutuse ning ostlemise paik.
Lisainformatsioon:
Taivi Koitla
Turundus – ja kommunikatsioonijuht
AS Viru Keskus
Tel: +372 610 1404
E-post: taivi.koitla@virukeskus.com
* Viru Keskus on sõnapaarina registreeritud kaubamärk, mis kirjutatakse läbivalt suurte algustähtedega.
Piltidel on kaks näitusetööd – esimese autoriks on Veronika Puhk, teise Ann Soo . Moefotod on pildistanud Maiken Staak
Viru Keskuses näeb EKA moetudengite näitust “KRATT”
Teisipäev 11 juuni, 2013 — Pühapäev 30 juuni, 2013
Juuni lõpuni on Viru Keskuse aatriumis avatud Eesti Kunstiakadeemia moetudengite näitus “Ideevorm: KRATT”. Näitusel välja pandud kostüümid on valminud moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames tunnustatud vabakutselise kunstniku Marit Ilisoni juhendamisel. Kostüümide autoriteks on moedisaini ja moestilistika esimese kursuse tudengid ning paljudele on see esimene võimalus oma töid näituse vormis laiemale avalikkusele esitleda.
“Kunstiakadeemia tudengid loovad kogu aeg midagi põnevat, kuid tihtipeale jäävad need vaid kooli seinte vahele ega jõua laiema avalikkuse ette. Viru Keskuses on võimalus jõuda ka rohkemate inimesteni ning äratada huvi selle vastu, millega tänapäeva akadeemilises kunstimaailmas tegeletakse,” kinnitab Marit Ilison. “Paljudele tudengitele on see esimene näitusekogemus. Siin võivad nende tööd jääda silma võimalikele tulevastele tellijatele ning alguse saada uued põnevad koostööprojektid. Loodetavasti insipreerivad kostüümid vaatajaid ka ise midagi looma!”
Kursuse idee autor ja juhendaja on vabakutseline moekunstnik Marit Ilison, kelle ruumispetsiifilised ja kontseptuaalsed moeprojektid on pälvinud tunnustust nii Eestis kui välismaal, muuhulgas ka Londoni moenädalal. Näitusel näeb moetudengite lahendusi kursuse lähteülesandele, milleks oli anda kaasaegne vorm Eesti rahvakultuurist ja mütloogiast tuntud kratile.
Mariti sõnul jäävad tänavu kostüümid kindasti silma oma eriskummaliste vormidega: “Eksperimentaalse vormiõpetuse kursusel on tudengid varasemalt kostüüme valmistanud kangast ja paberist. Sel korral on tudengid palju uurinud ja katsetanud ning leidnud parima viisi, kuidas allumatu materjal – imeõhuke ja murenev spoon – oma taktikepi järgi vormi seada.”
Viru Keskus* (www.virukeskus.com) on Eesti enimkülastatav ostukeskus, milles asub üle 100 kaupluse ja teeninduskoha. Viru Keskusesse on koondunud kvaliteetsed moekaubad, Eesti suurim valik juveelitooteid ja aksessuaare, Baltimaade suurim ilupiirkond ning raamatupood. Lisaks paikneb keskuses moodne spordiklubi ning suvehooajal Eesti ainus Katusekino. Linnasüdames paiknevast keskusest on kujunenud mitmekülgsete kultuurisündmuste toimumise ja oluline meelelahutuse ning ostlemise paik.
Lisainformatsioon:
Taivi Koitla
Turundus – ja kommunikatsioonijuht
AS Viru Keskus
Tel: +372 610 1404
E-post: taivi.koitla@virukeskus.com
* Viru Keskus on sõnapaarina registreeritud kaubamärk, mis kirjutatakse läbivalt suurte algustähtedega.
Piltidel on kaks näitusetööd – esimese autoriks on Veronika Puhk, teise Ann Soo . Moefotod on pildistanud Maiken Staak
08.06.2013 — 08.09.2013
Kumu peenardel kasvab ka Eesti Kunstiakadeemia tudengite kunst
Laupäeval, 8. juunil kutsub Kumu kunstimuuseum kõiki (aia)kunstisõpru publikupäevale näitusel „Aedade järelelu”. Programmi raames saab vaadata kolmeosalist näitust, osaleda ekskursioonidel ja aktsioonis „Iga ilmaga”. Päeva lõpetab ringkäik Kadrioru pargis. Osalemine muuseumipiletiga.
Programm:
12.00–18.00 pereprogramm Kumu näitustel ja sisehoovis:– iseseisvaks läbimiseks mõeldud programm, mis sisaldab „Teistmoodi ristsõna” ja kujundusplaani „Ole ise maastikuarhitekt!”- seemnete külvamine otse näitusele – pane taim kasvama ja jälgi suve jooksul selle arengut
13.00–15.00 Aktsioon „Iga ilmaga!”
13.00 Ekskursioon 3. korrusel. Näitust tutvustab kuraator Liis Pählapuu
14.00 Ekskursioon vene keeles. Näitust tutvustab kunstiajaloolane Helena Risthein
15.00 Ekskursioon 5. korrusel ja sisehoovis. Näitust tutvustab kuraator Eha Komissarov
18.00 Pargiringkäik „Kadriorg ja inglise pargistiili algus”. Ringkäiku juhib kunstiajaloolane Ants Hein
„Loodan, et käesolev näitus laseb kõigil soovijail liikuda kunstis kujutatud aiamaailmas, mis rikastab meie esteetilist taju ja maailmapilti, kui näitusesaalist väljudes leiame end keset Kadrioru parki,” ütles Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.
Näitus „Aedade järelelu” hõlmab Kumu kolmanda korruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ja muuseumi sisehoovi. Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.
Näitus „Aedade järelelu” on Kumu kunstimuuseumis avatud kuni 8. septembrini 2013.
Lisainfo:
Piret Kruusandi
Kumu publikuprogrammide kuraator
tel 5335 8168
e-post piret.kruusandi@ekm.ee
Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge1
Tallinn
Kumu peenardel kasvab ka Eesti Kunstiakadeemia tudengite kunst
Laupäev 08 juuni, 2013 — Pühapäev 08 september, 2013
Laupäeval, 8. juunil kutsub Kumu kunstimuuseum kõiki (aia)kunstisõpru publikupäevale näitusel „Aedade järelelu”. Programmi raames saab vaadata kolmeosalist näitust, osaleda ekskursioonidel ja aktsioonis „Iga ilmaga”. Päeva lõpetab ringkäik Kadrioru pargis. Osalemine muuseumipiletiga.
Programm:
12.00–18.00 pereprogramm Kumu näitustel ja sisehoovis:– iseseisvaks läbimiseks mõeldud programm, mis sisaldab „Teistmoodi ristsõna” ja kujundusplaani „Ole ise maastikuarhitekt!”- seemnete külvamine otse näitusele – pane taim kasvama ja jälgi suve jooksul selle arengut
13.00–15.00 Aktsioon „Iga ilmaga!”
13.00 Ekskursioon 3. korrusel. Näitust tutvustab kuraator Liis Pählapuu
14.00 Ekskursioon vene keeles. Näitust tutvustab kunstiajaloolane Helena Risthein
15.00 Ekskursioon 5. korrusel ja sisehoovis. Näitust tutvustab kuraator Eha Komissarov
18.00 Pargiringkäik „Kadriorg ja inglise pargistiili algus”. Ringkäiku juhib kunstiajaloolane Ants Hein
„Loodan, et käesolev näitus laseb kõigil soovijail liikuda kunstis kujutatud aiamaailmas, mis rikastab meie esteetilist taju ja maailmapilti, kui näitusesaalist väljudes leiame end keset Kadrioru parki,” ütles Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.
Näitus „Aedade järelelu” hõlmab Kumu kolmanda korruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ja muuseumi sisehoovi. Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.
Näitus „Aedade järelelu” on Kumu kunstimuuseumis avatud kuni 8. septembrini 2013.
Lisainfo:
Piret Kruusandi
Kumu publikuprogrammide kuraator
tel 5335 8168
e-post piret.kruusandi@ekm.ee
Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge1
Tallinn
06.06.2013 — 11.06.2013
UUS ASI – noor eesti keraamika
07.06. – 11.06.2013
HOP galerii
Tallinn
Näituse avamine neljapäeval 6. juunil kell 17.00.
Käesoleval aastal täitub 90 aastat professionaalse keraamikaõpetuse algusest Eesti Kunstiakadeemias. Sel puhul toimub aasta jooksul rida näitusi, mis avavad eesti keraamika erinevaid arengusuundi.
Tarbenõude kujundamine on keraamika osakonna õppeprogrammides olnud selle loomisest peale, kuid just viimastel aastatel on olnud võimalus astuda nende töödega reaalsesse kontakti tegeliku elu ja tellijatega. Üliõpilasi motiveerivad disainisuunalisi töid ette võtma arendusprojektid osakonna ja toitlustusasutuste vahel, avarad ülikoolidevahelised programmid, mille kaudu jõutakse praktikatele Euroopa tehastesse ja stuudiotesse, Eestis välja kuulutatud disainikonkursid ja ühiskonna üldise suhtumise paranemine disaini.
Näitus UUS ASI galeriis Hop eksponeerib läbilõiget noorte ja väga noorte autorite rakenduslikust keraamikast, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja tootedisaini eriala üliõpilaste ning värskete lõpetajate poolt.
Näitusel esinevad Kadi Hektor, Jarõna Ilo, Üllo Karro, Raili Keiv, Evelin Kummel, Maris Loitmets, Kirsi Miettinen, Kaie Pungas, Liisa Pähk, Ene Raud, Rita Randmaa ja Maria Sopina.
Näituse korraldas EKA keraamika osakond. Näituse kuraatorid: Ingrid Allik ja Jarõna Ilo
Näitust toetab EKA keraamika osakond. Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
UUS ASI – noor eesti keraamika
Neljapäev 06 juuni, 2013 — Teisipäev 11 juuni, 2013
07.06. – 11.06.2013
HOP galerii
Tallinn
Näituse avamine neljapäeval 6. juunil kell 17.00.
Käesoleval aastal täitub 90 aastat professionaalse keraamikaõpetuse algusest Eesti Kunstiakadeemias. Sel puhul toimub aasta jooksul rida näitusi, mis avavad eesti keraamika erinevaid arengusuundi.
Tarbenõude kujundamine on keraamika osakonna õppeprogrammides olnud selle loomisest peale, kuid just viimastel aastatel on olnud võimalus astuda nende töödega reaalsesse kontakti tegeliku elu ja tellijatega. Üliõpilasi motiveerivad disainisuunalisi töid ette võtma arendusprojektid osakonna ja toitlustusasutuste vahel, avarad ülikoolidevahelised programmid, mille kaudu jõutakse praktikatele Euroopa tehastesse ja stuudiotesse, Eestis välja kuulutatud disainikonkursid ja ühiskonna üldise suhtumise paranemine disaini.
Näitus UUS ASI galeriis Hop eksponeerib läbilõiget noorte ja väga noorte autorite rakenduslikust keraamikast, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja tootedisaini eriala üliõpilaste ning värskete lõpetajate poolt.
Näitusel esinevad Kadi Hektor, Jarõna Ilo, Üllo Karro, Raili Keiv, Evelin Kummel, Maris Loitmets, Kirsi Miettinen, Kaie Pungas, Liisa Pähk, Ene Raud, Rita Randmaa ja Maria Sopina.
Näituse korraldas EKA keraamika osakond. Näituse kuraatorid: Ingrid Allik ja Jarõna Ilo
Näitust toetab EKA keraamika osakond. Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
04.06.2013
Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable” Vaal galeriis
4. juunil kell 18.00 avatakse Vaal galeriis Noore Skulptori preemianäitus, mis sel aastal kannab pealkirja „Dimensions Variable“. „Erinevad suurused“ on märkus, mida loeme enamasti kunstiteose „registrikoodi“ – pealkirja, autori nime, valmimisaasta ja materjali kirjelduse järel juhul, kui teose mõõtmeid on raske numbritega kirja panna. See on korrektne standardile vastav ääremärkus, mis määratleb ja on määratlematu korraga. Mõõtmeteerinevus, suuruste mõõdetamatus, senimõõtmatud dimensioonid laienevad Vaal galeriist ootamatutesse paikadesse ja panevad vaataja nägema heli, kuulma valgust, haistma energiat ja miks mitte ka maitsma materjali.
Noore Skulptori Preemiat antakse sel aastal välja teist korda. Näitusel saab näha Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna tudengite aasta kestel valminud tööde valikut, mille hulgast valitakse grand prix, II ja III koht, mis viivad võitjad selleaastasele Veneetsia Biennaalile. Eraldi kategoorias antakse auhind parimale välistudengile ning auhinna annab välja ka Adamson-Ericu muuseum, pakkudes oma lemmikule näitusevõimalustmuuseumi aias.
Näituse raames toimub kaks artist talki kunstikriitikutega:
7. juuni – Liisa Kaljula
14. juuni kell 16 – Rebeka Põldsam ja Gregor Taul
Näitus on avatud 15. juunini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Aksel Haagensen, Anna Mari Liivrand, Art Nõukas, Eldar Jakubov, Henrik Rakitin, Jan Glöckner & Silke kleine Klavelage, Jessie Churchill, Kaarel Kütas, Kati Saarits, Kati Ots, Kristin Reiman, Laura Lehtinen, Natasha Fergusson, Sten Saarits
Näituse kuraator: Kirke Kangro
Kujundaja: Taavi Talve
Täname: Vaal Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Jaan Kompus
— Vaal galerii
Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable” Vaal galeriis
Teisipäev 04 juuni, 2013
4. juunil kell 18.00 avatakse Vaal galeriis Noore Skulptori preemianäitus, mis sel aastal kannab pealkirja „Dimensions Variable“. „Erinevad suurused“ on märkus, mida loeme enamasti kunstiteose „registrikoodi“ – pealkirja, autori nime, valmimisaasta ja materjali kirjelduse järel juhul, kui teose mõõtmeid on raske numbritega kirja panna. See on korrektne standardile vastav ääremärkus, mis määratleb ja on määratlematu korraga. Mõõtmeteerinevus, suuruste mõõdetamatus, senimõõtmatud dimensioonid laienevad Vaal galeriist ootamatutesse paikadesse ja panevad vaataja nägema heli, kuulma valgust, haistma energiat ja miks mitte ka maitsma materjali.
Noore Skulptori Preemiat antakse sel aastal välja teist korda. Näitusel saab näha Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna tudengite aasta kestel valminud tööde valikut, mille hulgast valitakse grand prix, II ja III koht, mis viivad võitjad selleaastasele Veneetsia Biennaalile. Eraldi kategoorias antakse auhind parimale välistudengile ning auhinna annab välja ka Adamson-Ericu muuseum, pakkudes oma lemmikule näitusevõimalustmuuseumi aias.
Näituse raames toimub kaks artist talki kunstikriitikutega:
7. juuni – Liisa Kaljula
14. juuni kell 16 – Rebeka Põldsam ja Gregor Taul
Näitus on avatud 15. juunini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Aksel Haagensen, Anna Mari Liivrand, Art Nõukas, Eldar Jakubov, Henrik Rakitin, Jan Glöckner & Silke kleine Klavelage, Jessie Churchill, Kaarel Kütas, Kati Saarits, Kati Ots, Kristin Reiman, Laura Lehtinen, Natasha Fergusson, Sten Saarits
Näituse kuraator: Kirke Kangro
Kujundaja: Taavi Talve
Täname: Vaal Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Jaan Kompus
— Vaal galerii
07.06.2013 — 15.06.2013
Graafilise disaini osakonna lõputööde esitlused ja näitus 7. juunil
Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna avalikud lõputööde esitlused
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 10.00
Graafilise disaini osakonna lõputööde näituse avamine
Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 19.00
Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 9 noort disainerit. Seda tähistab 7. juunil Kanuti Gildi Keldrisaalis avanev lõputööde näitus, kus on võimalik tutvuda kolme õppeaasta jooksul arenenud huvide ja oskustega viimase viie kuu vältel valminud projektide läbi.
Osalevad disainerid: Taavi Aher, Allan Appelberg, Gert Gutmann, Janno Killing-Jaago, Laura Nõmmik, Katrin Nõu, Walter Piirmets, Erin Tooma, Martin Veisman.
Näitus on avatud 8.–15. juuni 2013, kell 11.00–19.00Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
Graafilise disaini osakonna lõputööde esitlused ja näitus 7. juunil
Reede 07 juuni, 2013 — Laupäev 15 juuni, 2013
Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna avalikud lõputööde esitlused
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 10.00
Graafilise disaini osakonna lõputööde näituse avamine
Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 19.00
Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 9 noort disainerit. Seda tähistab 7. juunil Kanuti Gildi Keldrisaalis avanev lõputööde näitus, kus on võimalik tutvuda kolme õppeaasta jooksul arenenud huvide ja oskustega viimase viie kuu vältel valminud projektide läbi.
Osalevad disainerid: Taavi Aher, Allan Appelberg, Gert Gutmann, Janno Killing-Jaago, Laura Nõmmik, Katrin Nõu, Walter Piirmets, Erin Tooma, Martin Veisman.
Näitus on avatud 8.–15. juuni 2013, kell 11.00–19.00Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
21.05.2013
Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d
Hea kunstisõber!
Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!
Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.
Olete oodatud!
***
Tallinna Teisipäev vol.3
21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.
Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.
Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.
Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.
Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.
EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.
Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.
Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus “Üleminekud” .
Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.
Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33) ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.
Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:
Kadri Laas
Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d
Teisipäev 21 mai, 2013
Hea kunstisõber!
Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!
Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.
Olete oodatud!
***
Tallinna Teisipäev vol.3
21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.
Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.
Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.
Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.
Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.
EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.
Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.
Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus “Üleminekud” .
Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.
Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33) ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.
Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:
Kadri Laas
22.05.2013 — 31.05.2013
Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS
Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS
Kolmapäev 22 mai, 2013 — Reede 31 mai, 2013
17.05.2013 — 15.09.2013
EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”
18.05-15.09.2013
Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00
Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.
Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.
Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.
Täname:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kunstiakadeemia
Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)
Rautakesko AS
Tiit Rammul
Toomas Übner
keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised
Teate koostas:
Leo Rohlin
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Tel. 627 4600, kassa 627 4611
Avatud K-P 11-18
EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”
Reede 17 mai, 2013 — Pühapäev 15 september, 2013
18.05-15.09.2013
Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00
Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.
Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.
Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.
Täname:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kunstiakadeemia
Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)
Rautakesko AS
Tiit Rammul
Toomas Übner
keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised
Teate koostas:
Leo Rohlin
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Tel. 627 4600, kassa 627 4611
Avatud K-P 11-18
13.05.2013 — 01.08.2013
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Esmaspäev 13 mai, 2013 — Neljapäev 01 august, 2013
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113