Näitused

14.06.2013 — 02.07.2013

Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel: KOLMEKESI

kolmekesi

Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel

KOLMEKESI

14.06. – 02.07.2013

HOP galerii

Tallinn

 

Näituse avamine neljapäeval 13. juunil kell 17.00.

Näitus KOLMEKESI ühendab kolme naiskunstnikku – Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel – kelle loomingulised teed said alguse samal kursusel Eesti Kunstiakadeemias 90-ndate algul.  Tänaseks kui ühisest algusest üle kahekümne aasta möödas on igaüks liikunud kunstis omi, küllaltki erinevaid radu mööda. Siiski on jäänud neid ühendavaks märksõnaks tekstiil.

Mari Haavel peamiselt disainib ja sisustab, on seetõttu igapäevaselt kättpidi tekstiilis. Suuremat loomingulist rahuldust pakuvad talle viimasel ajal väikesed vaibaformaadid ning erinevate tehnikate katsetamine ja kokkusobitamine.

Christel Allik peamiselt maalib, kuid tema maalid on tuntavalt tekstiilikunstniku lähenemisega. Tema kui maalikunstniku väljakutseteks on valgus, kompositsioon ja koloriit, kuid pinda struktureerides meeldib talle mängida ka mustritega.

Siiri Minka`t huvitab igapäevatöös hoopis kunsti teraapiline olemus, kunst kui ravimise ja parandamise võimalus, aga kõige rohkem „inimeste koosolemise kunstiga“ tegeleda. Veidi pikemate ajavahemike järel võtab ta oma loomingulisi mõtted kokku mõnes suuremas gobeläänvaibas.

Näitus on tegijatele väikest viisi intriig, aga ka loomingulise sõpruse otsimine ja kinnitamine – kolme tee kohtumispaik. Pannakse kokku kolm erinevat käekirja, mõttelaadi ja tehnikat – Haavelilt kolmeosaline söetrükis ja gobelääntehnikas kolmeosaline komplekt, Allikult akrüülmaalid ja Minkalt gobelääntehnikas seinavaip.

Sõnaga Kolmekesi tähistavad kolm kunstnikku kooslust mees, naine ja laps. Kõige õigem oleks öelda, et nende tööde põhjuseks on nende lapsed. Lapsed, kelle tulek on olnud rõõmustav, aga ka pöördeline sündmus.  Kui on emad, siis on lapsed ja on ka isad – nemadki ei puudu siit pildilt. Teie ees on kolm erinevat maailma, kolm erinevat nägemust kõnealusest suhtest. Need tööd on kui emade tunnete ja kogemuste tähistajad ja hoidjad. Inspiratsiooniks pole päriselu sündmused, vaid pigem sisemised tundmused ja kasvamised, mis on aja jooksul aset leidnud. Vaikselt saabunud mõistmine ja taipamine, hetkeline intensiivne õnnetunne, meeltes kumisev unistus – kõik pärit maailmast, kus toimetatakse nüüd kolmekesi. Lapse kaudu tekkiv ühendus kolme vahel on tõeliselt igavene.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 210133

Tallinn tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hophop@eaa.ee

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel: KOLMEKESI

Reede 14 juuni, 2013 — Teisipäev 02 juuli, 2013

kolmekesi

Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel

KOLMEKESI

14.06. – 02.07.2013

HOP galerii

Tallinn

 

Näituse avamine neljapäeval 13. juunil kell 17.00.

Näitus KOLMEKESI ühendab kolme naiskunstnikku – Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel – kelle loomingulised teed said alguse samal kursusel Eesti Kunstiakadeemias 90-ndate algul.  Tänaseks kui ühisest algusest üle kahekümne aasta möödas on igaüks liikunud kunstis omi, küllaltki erinevaid radu mööda. Siiski on jäänud neid ühendavaks märksõnaks tekstiil.

Mari Haavel peamiselt disainib ja sisustab, on seetõttu igapäevaselt kättpidi tekstiilis. Suuremat loomingulist rahuldust pakuvad talle viimasel ajal väikesed vaibaformaadid ning erinevate tehnikate katsetamine ja kokkusobitamine.

Christel Allik peamiselt maalib, kuid tema maalid on tuntavalt tekstiilikunstniku lähenemisega. Tema kui maalikunstniku väljakutseteks on valgus, kompositsioon ja koloriit, kuid pinda struktureerides meeldib talle mängida ka mustritega.

Siiri Minka`t huvitab igapäevatöös hoopis kunsti teraapiline olemus, kunst kui ravimise ja parandamise võimalus, aga kõige rohkem „inimeste koosolemise kunstiga“ tegeleda. Veidi pikemate ajavahemike järel võtab ta oma loomingulisi mõtted kokku mõnes suuremas gobeläänvaibas.

Näitus on tegijatele väikest viisi intriig, aga ka loomingulise sõpruse otsimine ja kinnitamine – kolme tee kohtumispaik. Pannakse kokku kolm erinevat käekirja, mõttelaadi ja tehnikat – Haavelilt kolmeosaline söetrükis ja gobelääntehnikas kolmeosaline komplekt, Allikult akrüülmaalid ja Minkalt gobelääntehnikas seinavaip.

Sõnaga Kolmekesi tähistavad kolm kunstnikku kooslust mees, naine ja laps. Kõige õigem oleks öelda, et nende tööde põhjuseks on nende lapsed. Lapsed, kelle tulek on olnud rõõmustav, aga ka pöördeline sündmus.  Kui on emad, siis on lapsed ja on ka isad – nemadki ei puudu siit pildilt. Teie ees on kolm erinevat maailma, kolm erinevat nägemust kõnealusest suhtest. Need tööd on kui emade tunnete ja kogemuste tähistajad ja hoidjad. Inspiratsiooniks pole päriselu sündmused, vaid pigem sisemised tundmused ja kasvamised, mis on aja jooksul aset leidnud. Vaikselt saabunud mõistmine ja taipamine, hetkeline intensiivne õnnetunne, meeltes kumisev unistus – kõik pärit maailmast, kus toimetatakse nüüd kolmekesi. Lapse kaudu tekkiv ühendus kolme vahel on tõeliselt igavene.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 210133

Tallinn tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hophop@eaa.ee

Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink

11.06.2013 — 30.06.2013

Viru Keskuses näeb EKA moetudengite näitust “KRATT”

Kratt1
Kratt2

Juuni lõpuni on Viru Keskuse aatriumis avatud Eesti Kunstiakadeemia moetudengite näitus “Ideevorm: KRATT”. Näitusel välja pandud kostüümid on valminud moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames tunnustatud vabakutselise kunstniku Marit Ilisoni juhendamisel. Kostüümide autoriteks on moedisaini ja moestilistika esimese kursuse tudengid ning paljudele on see esimene võimalus oma töid näituse vormis laiemale avalikkusele esitleda. 

“Kunstiakadeemia tudengid loovad kogu aeg midagi põnevat, kuid tihtipeale jäävad need vaid kooli seinte vahele ega jõua laiema avalikkuse ette. Viru Keskuses on võimalus jõuda ka rohkemate inimesteni ning äratada huvi selle vastu, millega tänapäeva akadeemilises kunstimaailmas tegeletakse,” kinnitab Marit Ilison. “Paljudele tudengitele on see esimene näitusekogemus. Siin võivad nende tööd jääda silma võimalikele tulevastele tellijatele ning alguse saada uued põnevad koostööprojektid. Loodetavasti insipreerivad kostüümid vaatajaid ka ise midagi looma!”

Kursuse idee autor ja juhendaja on vabakutseline moekunstnik Marit Ilison, kelle  ruumispetsiifilised ja kontseptuaalsed moeprojektid on pälvinud tunnustust nii Eestis kui välismaal, muuhulgas ka Londoni moenädalal. Näitusel näeb moetudengite lahendusi kursuse lähteülesandele, milleks oli anda kaasaegne vorm Eesti rahvakultuurist ja mütloogiast tuntud kratile. 

Mariti sõnul jäävad tänavu kostüümid kindasti silma oma eriskummaliste vormidega: “Eksperimentaalse vormiõpetuse kursusel on tudengid varasemalt kostüüme valmistanud kangast ja paberist. Sel korral on tudengid palju uurinud ja katsetanud ning leidnud parima viisi, kuidas allumatu materjal – imeõhuke ja murenev spoon – oma taktikepi järgi vormi seada.”

Viru Keskus* (www.virukeskus.com) on Eesti enimkülastatav ostukeskus, milles asub üle 100 kaupluse ja teeninduskoha. Viru Keskusesse on koondunud kvaliteetsed moekaubad, Eesti suurim valik juveelitooteid ja aksessuaare, Baltimaade suurim ilupiirkond ning raamatupood. Lisaks paikneb keskuses moodne spordiklubi ning suvehooajal Eesti ainus Katusekino. Linnasüdames paiknevast keskusest on kujunenud mitmekülgsete kultuurisündmuste toimumise ja oluline meelelahutuse ning ostlemise paik. 

Lisainformatsioon:

Taivi Koitla
Turundus – ja kommunikatsioonijuht
AS Viru Keskus
Tel:  +372 610 1404
E-post:  taivi.koitla@virukeskus.com

* Viru Keskus on sõnapaarina registreeritud kaubamärk, mis kirjutatakse läbivalt suurte algustähtedega. 

Piltidel on kaks näitusetööd  – esimese autoriks on Veronika Puhk, teise Ann Soo . Moefotod on pildistanud Maiken Staak

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Viru Keskuses näeb EKA moetudengite näitust “KRATT”

Teisipäev 11 juuni, 2013 — Pühapäev 30 juuni, 2013

Kratt1
Kratt2

Juuni lõpuni on Viru Keskuse aatriumis avatud Eesti Kunstiakadeemia moetudengite näitus “Ideevorm: KRATT”. Näitusel välja pandud kostüümid on valminud moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames tunnustatud vabakutselise kunstniku Marit Ilisoni juhendamisel. Kostüümide autoriteks on moedisaini ja moestilistika esimese kursuse tudengid ning paljudele on see esimene võimalus oma töid näituse vormis laiemale avalikkusele esitleda. 

“Kunstiakadeemia tudengid loovad kogu aeg midagi põnevat, kuid tihtipeale jäävad need vaid kooli seinte vahele ega jõua laiema avalikkuse ette. Viru Keskuses on võimalus jõuda ka rohkemate inimesteni ning äratada huvi selle vastu, millega tänapäeva akadeemilises kunstimaailmas tegeletakse,” kinnitab Marit Ilison. “Paljudele tudengitele on see esimene näitusekogemus. Siin võivad nende tööd jääda silma võimalikele tulevastele tellijatele ning alguse saada uued põnevad koostööprojektid. Loodetavasti insipreerivad kostüümid vaatajaid ka ise midagi looma!”

Kursuse idee autor ja juhendaja on vabakutseline moekunstnik Marit Ilison, kelle  ruumispetsiifilised ja kontseptuaalsed moeprojektid on pälvinud tunnustust nii Eestis kui välismaal, muuhulgas ka Londoni moenädalal. Näitusel näeb moetudengite lahendusi kursuse lähteülesandele, milleks oli anda kaasaegne vorm Eesti rahvakultuurist ja mütloogiast tuntud kratile. 

Mariti sõnul jäävad tänavu kostüümid kindasti silma oma eriskummaliste vormidega: “Eksperimentaalse vormiõpetuse kursusel on tudengid varasemalt kostüüme valmistanud kangast ja paberist. Sel korral on tudengid palju uurinud ja katsetanud ning leidnud parima viisi, kuidas allumatu materjal – imeõhuke ja murenev spoon – oma taktikepi järgi vormi seada.”

Viru Keskus* (www.virukeskus.com) on Eesti enimkülastatav ostukeskus, milles asub üle 100 kaupluse ja teeninduskoha. Viru Keskusesse on koondunud kvaliteetsed moekaubad, Eesti suurim valik juveelitooteid ja aksessuaare, Baltimaade suurim ilupiirkond ning raamatupood. Lisaks paikneb keskuses moodne spordiklubi ning suvehooajal Eesti ainus Katusekino. Linnasüdames paiknevast keskusest on kujunenud mitmekülgsete kultuurisündmuste toimumise ja oluline meelelahutuse ning ostlemise paik. 

Lisainformatsioon:

Taivi Koitla
Turundus – ja kommunikatsioonijuht
AS Viru Keskus
Tel:  +372 610 1404
E-post:  taivi.koitla@virukeskus.com

* Viru Keskus on sõnapaarina registreeritud kaubamärk, mis kirjutatakse läbivalt suurte algustähtedega. 

Piltidel on kaks näitusetööd  – esimese autoriks on Veronika Puhk, teise Ann Soo . Moefotod on pildistanud Maiken Staak

Postitas Gregor Taul — Püsilink

08.06.2013 — 08.09.2013

Kumu peenardel kasvab ka Eesti Kunstiakadeemia tudengite kunst

aed-kumus-06

Laupäeval, 8. juunil kutsub Kumu kunstimuuseum kõiki (aia)kunstisõpru publikupäevale näitusel „Aedade järelelu. Programmi raames saab vaadata kolmeosalist näitust, osaleda ekskursioonidel ja aktsioonis „Iga ilmaga”. Päeva lõpetab ringkäik Kadrioru pargis. Osalemine muuseumipiletiga.

Programm:

12.00–18.00 pereprogramm Kumu näitustel ja sisehoovis:– iseseisvaks läbimiseks mõeldud programm, mis sisaldab „Teistmoodi ristsõna” ja kujundusplaani „Ole ise maastikuarhitekt!”- seemnete külvamine otse näitusele – pane taim kasvama ja jälgi suve jooksul selle arengut

13.00–15.00 Aktsioon „Iga ilmaga!”

13.00 Ekskursioon 3. korrusel. Näitust tutvustab kuraator Liis Pählapuu

14.00 Ekskursioon vene keeles. Näitust tutvustab kunstiajaloolane Helena Risthein

15.00 Ekskursioon 5. korrusel ja sisehoovis. Näitust tutvustab kuraator Eha Komissarov

18.00 Pargiringkäik „Kadriorg ja inglise pargistiili algus”. Ringkäiku juhib kunstiajaloolane Ants Hein

„Loodan, et käesolev näitus laseb kõigil soovijail liikuda kunstis kujutatud aiamaailmas, mis rikastab meie esteetilist taju ja maailmapilti, kui näitusesaalist väljudes leiame end keset Kadrioru parki,” ütles Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.

Näitus „Aedade järelelu” hõlmab Kumu kolmanda korruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ja muuseumi sisehoovi. Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.

Näitus „Aedade järelelu” on Kumu kunstimuuseumis avatud kuni 8. septembrini 2013.

Lisainfo:

Piret Kruusandi

Kumu publikuprogrammide kuraator

tel 5335 8168

e-post piret.kruusandi@ekm.ee

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge1

Tallinn

www.kumu.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Kumu peenardel kasvab ka Eesti Kunstiakadeemia tudengite kunst

Laupäev 08 juuni, 2013 — Pühapäev 08 september, 2013

aed-kumus-06

Laupäeval, 8. juunil kutsub Kumu kunstimuuseum kõiki (aia)kunstisõpru publikupäevale näitusel „Aedade järelelu. Programmi raames saab vaadata kolmeosalist näitust, osaleda ekskursioonidel ja aktsioonis „Iga ilmaga”. Päeva lõpetab ringkäik Kadrioru pargis. Osalemine muuseumipiletiga.

Programm:

12.00–18.00 pereprogramm Kumu näitustel ja sisehoovis:– iseseisvaks läbimiseks mõeldud programm, mis sisaldab „Teistmoodi ristsõna” ja kujundusplaani „Ole ise maastikuarhitekt!”- seemnete külvamine otse näitusele – pane taim kasvama ja jälgi suve jooksul selle arengut

13.00–15.00 Aktsioon „Iga ilmaga!”

13.00 Ekskursioon 3. korrusel. Näitust tutvustab kuraator Liis Pählapuu

14.00 Ekskursioon vene keeles. Näitust tutvustab kunstiajaloolane Helena Risthein

15.00 Ekskursioon 5. korrusel ja sisehoovis. Näitust tutvustab kuraator Eha Komissarov

18.00 Pargiringkäik „Kadriorg ja inglise pargistiili algus”. Ringkäiku juhib kunstiajaloolane Ants Hein

„Loodan, et käesolev näitus laseb kõigil soovijail liikuda kunstis kujutatud aiamaailmas, mis rikastab meie esteetilist taju ja maailmapilti, kui näitusesaalist väljudes leiame end keset Kadrioru parki,” ütles Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.

Näitus „Aedade järelelu” hõlmab Kumu kolmanda korruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ja muuseumi sisehoovi. Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.

Näitus „Aedade järelelu” on Kumu kunstimuuseumis avatud kuni 8. septembrini 2013.

Lisainfo:

Piret Kruusandi

Kumu publikuprogrammide kuraator

tel 5335 8168

e-post piret.kruusandi@ekm.ee

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge1

Tallinn

www.kumu.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

06.06.2013 — 11.06.2013

UUS ASI – noor eesti keraamika

keraamika näitus

07.06. – 11.06.2013

HOP galerii

Tallinn

Näituse avamine neljapäeval 6. juunil kell 17.00.

Käesoleval aastal täitub 90 aastat professionaalse keraamikaõpetuse algusest Eesti Kunstiakadeemias. Sel puhul toimub aasta jooksul rida näitusi, mis avavad eesti keraamika erinevaid arengusuundi.

Tarbenõude kujundamine on keraamika osakonna õppeprogrammides olnud selle loomisest peale, kuid just viimastel aastatel on olnud võimalus astuda nende töödega  reaalsesse kontakti tegeliku elu ja tellijatega. Üliõpilasi motiveerivad disainisuunalisi töid ette võtma arendusprojektid osakonna ja toitlustusasutuste vahel, avarad ülikoolidevahelised programmid, mille kaudu jõutakse  praktikatele Euroopa tehastesse ja stuudiotesse, Eestis välja kuulutatud disainikonkursid ja ühiskonna üldise suhtumise paranemine disaini.

Näitus UUS ASI galeriis Hop eksponeerib läbilõiget noorte ja väga noorte autorite rakenduslikust keraamikast, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja tootedisaini eriala üliõpilaste ning värskete lõpetajate poolt.

Näitusel esinevad Kadi Hektor, Jarõna Ilo, Üllo Karro, Raili Keiv, Evelin Kummel, Maris Loitmets, Kirsi Miettinen, Kaie Pungas, Liisa Pähk, Ene Raud, Rita Randmaa ja Maria Sopina.

Näituse korraldas EKA keraamika osakond. Näituse kuraatorid: Ingrid Allik ja Jarõna Ilo

Näitust toetab EKA keraamika osakond. Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

 www.eaa.ee/hop

hop@eaa.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

UUS ASI – noor eesti keraamika

Neljapäev 06 juuni, 2013 — Teisipäev 11 juuni, 2013

keraamika näitus

07.06. – 11.06.2013

HOP galerii

Tallinn

Näituse avamine neljapäeval 6. juunil kell 17.00.

Käesoleval aastal täitub 90 aastat professionaalse keraamikaõpetuse algusest Eesti Kunstiakadeemias. Sel puhul toimub aasta jooksul rida näitusi, mis avavad eesti keraamika erinevaid arengusuundi.

Tarbenõude kujundamine on keraamika osakonna õppeprogrammides olnud selle loomisest peale, kuid just viimastel aastatel on olnud võimalus astuda nende töödega  reaalsesse kontakti tegeliku elu ja tellijatega. Üliõpilasi motiveerivad disainisuunalisi töid ette võtma arendusprojektid osakonna ja toitlustusasutuste vahel, avarad ülikoolidevahelised programmid, mille kaudu jõutakse  praktikatele Euroopa tehastesse ja stuudiotesse, Eestis välja kuulutatud disainikonkursid ja ühiskonna üldise suhtumise paranemine disaini.

Näitus UUS ASI galeriis Hop eksponeerib läbilõiget noorte ja väga noorte autorite rakenduslikust keraamikast, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja tootedisaini eriala üliõpilaste ning värskete lõpetajate poolt.

Näitusel esinevad Kadi Hektor, Jarõna Ilo, Üllo Karro, Raili Keiv, Evelin Kummel, Maris Loitmets, Kirsi Miettinen, Kaie Pungas, Liisa Pähk, Ene Raud, Rita Randmaa ja Maria Sopina.

Näituse korraldas EKA keraamika osakond. Näituse kuraatorid: Ingrid Allik ja Jarõna Ilo

Näitust toetab EKA keraamika osakond. Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

 www.eaa.ee/hop

hop@eaa.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

04.06.2013

Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable” Vaal galeriis

4. juunil kell 18.00 avatakse Vaal galeriis Noore Skulptori preemianäitus, mis sel aastal kannab pealkirja „Dimensions Variable“. „Erinevad suurused“ on märkus, mida loeme enamasti kunstiteose „registrikoodi“ – pealkirja, autori nime, valmimisaasta ja materjali kirjelduse järel juhul, kui teose mõõtmeid on raske numbritega kirja panna. See on korrektne standardile vastav ääremärkus, mis määratleb ja on määratlematu korraga. Mõõtmeteerinevus, suuruste mõõdetamatus, senimõõtmatud dimensioonid laienevad Vaal galeriist ootamatutesse paikadesse ja panevad vaataja nägema heli, kuulma valgust, haistma energiat ja miks mitte ka maitsma materjali.

Noore Skulptori Preemiat antakse sel aastal välja teist korda. Näitusel saab näha Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna tudengite aasta kestel valminud tööde valikut, mille hulgast valitakse grand prix, II ja III koht, mis viivad võitjad selleaastasele Veneetsia Biennaalile. Eraldi kategoorias antakse auhind parimale välistudengile ning auhinna annab välja ka Adamson-Ericu muuseum, pakkudes oma lemmikule näitusevõimalustmuuseumi aias.

Näituse raames toimub kaks artist talki kunstikriitikutega:

7. juuni – Liisa Kaljula

14. juuni kell 16 – Rebeka Põldsam ja Gregor Taul

Näitus on avatud 15. juunini.

Näitusel osalevad kunstnikud: Aksel Haagensen, Anna Mari Liivrand, Art Nõukas, Eldar Jakubov, Henrik Rakitin, Jan Glöckner & Silke kleine Klavelage, Jessie Churchill, Kaarel Kütas, Kati Saarits, Kati Ots, Kristin Reiman, Laura Lehtinen, Natasha Fergusson, Sten Saarits

Näituse kuraator: Kirke Kangro

Kujundaja: Taavi Talve

Täname: Vaal Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Jaan Kompus

— Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

www.vaal.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable” Vaal galeriis

Teisipäev 04 juuni, 2013

4. juunil kell 18.00 avatakse Vaal galeriis Noore Skulptori preemianäitus, mis sel aastal kannab pealkirja „Dimensions Variable“. „Erinevad suurused“ on märkus, mida loeme enamasti kunstiteose „registrikoodi“ – pealkirja, autori nime, valmimisaasta ja materjali kirjelduse järel juhul, kui teose mõõtmeid on raske numbritega kirja panna. See on korrektne standardile vastav ääremärkus, mis määratleb ja on määratlematu korraga. Mõõtmeteerinevus, suuruste mõõdetamatus, senimõõtmatud dimensioonid laienevad Vaal galeriist ootamatutesse paikadesse ja panevad vaataja nägema heli, kuulma valgust, haistma energiat ja miks mitte ka maitsma materjali.

Noore Skulptori Preemiat antakse sel aastal välja teist korda. Näitusel saab näha Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna tudengite aasta kestel valminud tööde valikut, mille hulgast valitakse grand prix, II ja III koht, mis viivad võitjad selleaastasele Veneetsia Biennaalile. Eraldi kategoorias antakse auhind parimale välistudengile ning auhinna annab välja ka Adamson-Ericu muuseum, pakkudes oma lemmikule näitusevõimalustmuuseumi aias.

Näituse raames toimub kaks artist talki kunstikriitikutega:

7. juuni – Liisa Kaljula

14. juuni kell 16 – Rebeka Põldsam ja Gregor Taul

Näitus on avatud 15. juunini.

Näitusel osalevad kunstnikud: Aksel Haagensen, Anna Mari Liivrand, Art Nõukas, Eldar Jakubov, Henrik Rakitin, Jan Glöckner & Silke kleine Klavelage, Jessie Churchill, Kaarel Kütas, Kati Saarits, Kati Ots, Kristin Reiman, Laura Lehtinen, Natasha Fergusson, Sten Saarits

Näituse kuraator: Kirke Kangro

Kujundaja: Taavi Talve

Täname: Vaal Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Jaan Kompus

— Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

www.vaal.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

07.06.2013 — 15.06.2013

Graafilise disaini osakonna lõputööde esitlused ja näitus 7. juunil

2013-06-03GD

Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna avalikud lõputööde esitlused
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

7. juuni 2013, kell 10.00

Graafilise disaini osakonna lõputööde näituse avamine
Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)

7. juuni 2013, kell 19.00

Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 9 noort disainerit. Seda tähistab 7. juunil Kanuti Gildi Keldrisaalis avanev lõputööde näitus, kus on võimalik tutvuda kolme õppeaasta jooksul arenenud huvide ja oskustega viimase viie kuu vältel valminud projektide läbi.

Osalevad disainerid: Taavi Aher, Allan Appelberg, Gert Gutmann, Janno Killing-Jaago, Laura Nõmmik, Katrin Nõu, Walter Piirmets, Erin Tooma, Martin Veisman.

Näitus on avatud 8.–15. juuni 2013, kell 11.00–19.00Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)

www.graphicdesign.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Graafilise disaini osakonna lõputööde esitlused ja näitus 7. juunil

Reede 07 juuni, 2013 — Laupäev 15 juuni, 2013

2013-06-03GD

Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna avalikud lõputööde esitlused
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

7. juuni 2013, kell 10.00

Graafilise disaini osakonna lõputööde näituse avamine
Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)

7. juuni 2013, kell 19.00

Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 9 noort disainerit. Seda tähistab 7. juunil Kanuti Gildi Keldrisaalis avanev lõputööde näitus, kus on võimalik tutvuda kolme õppeaasta jooksul arenenud huvide ja oskustega viimase viie kuu vältel valminud projektide läbi.

Osalevad disainerid: Taavi Aher, Allan Appelberg, Gert Gutmann, Janno Killing-Jaago, Laura Nõmmik, Katrin Nõu, Walter Piirmets, Erin Tooma, Martin Veisman.

Näitus on avatud 8.–15. juuni 2013, kell 11.00–19.00Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)

www.graphicdesign.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

21.05.2013

Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d

Hea kunstisõber!

Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!

Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.

Olete oodatud!

***

Tallinna Teisipäev vol.3

21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.

Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust  “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.

Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.

Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus  “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.

Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus  “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.

EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust  “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.

Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.

Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus  “Üleminekud” .

Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.

Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33)  ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.

Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:

Kadri Laas

kadri@ecadc.ee

— Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d

Teisipäev 21 mai, 2013

Hea kunstisõber!

Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!

Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.

Olete oodatud!

***

Tallinna Teisipäev vol.3

21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.

Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust  “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.

Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.

Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus  “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.

Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus  “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.

EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust  “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.

Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.

Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus  “Üleminekud” .

Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.

Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33)  ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.

Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:

Kadri Laas

kadri@ecadc.ee

— Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink

22.05.2013 — 31.05.2013

Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS

ehtekunst
plakat lepitus printi
unekuld plakat valmis

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS

Kolmapäev 22 mai, 2013 — Reede 31 mai, 2013

ehtekunst
plakat lepitus printi
unekuld plakat valmis

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

17.05.2013 — 15.09.2013

EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”

kutse-käsikäes-NETIKAS-EST-ENG.indd

 

18.05-15.09.2013

Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00

Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.

Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.

Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.

Täname:

Eesti Kultuurkapital

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)

Rautakesko AS

Tiit Rammul

Toomas Übner

keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised

 

Teate koostas:

Leo Rohlin

leo.rohlin@gmail.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

info@etdm.eewww.etdm.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”

Reede 17 mai, 2013 — Pühapäev 15 september, 2013

kutse-käsikäes-NETIKAS-EST-ENG.indd

 

18.05-15.09.2013

Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00

Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.

Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.

Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.

Täname:

Eesti Kultuurkapital

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)

Rautakesko AS

Tiit Rammul

Toomas Übner

keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised

 

Teate koostas:

Leo Rohlin

leo.rohlin@gmail.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

info@etdm.eewww.etdm.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

13.05.2013 — 01.08.2013

„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

Foto: Eesti Arhitektuurimuusuem

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink

„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

Esmaspäev 13 mai, 2013 — Neljapäev 01 august, 2013

Foto: Eesti Arhitektuurimuusuem

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 

Postitas Gregor Taul — Püsilink