Näitused

Olete väga oodatud külastama Merike Männi vaipade näitust „Hingehoidja“ Vabaduse galeriis. Väljapanek on lahti 16. veebruarini.

Merike Männi on Eesti tekstiilikunstis olnud enam kui viiskümmend aastat, neist kakskümmend õpetas ta kunstiinstituudis (praeguses kunstiakadeemias). Merike Männi on peaaegu kogu oma loomingulise aja jäänud truuks gobeläänile – suurte traditsioonidega vaibatehnikale, mis vaheda idee, tundliku värvi- ja kompositsioonimeele kõrval nõuab perfektset teostust ja täpsust. Kunstniku gobelääne võib näha Tallinna linnavolikogu (2007) ja linnavalitsuse hoones (1997), Glehni lossis (1981), Norra ja Rootsi saatkonnas. Aga ka kunstniku enda käes olevad viimasel ajal valminud gobeläänid sobiksid ideaalselt mõnda XXI sajandi villasse, kasvõi kõrvuti Arne Maasiku must-valgete linna- või maastikufotodega.

11. veebruaril 80. sünnipäeva tähistav Merike Männi on üks neist tekstiilikunstnikest, kes pole mitte ainult oma ala meister, vaid kelles on säilinud nooruslikku entusiasmi ja tegutsemisindu. Nagu on seda Anu Raual, Maasike Maasikul ja paljudel teistel vanemate põlve tekstiilikunstnikel. Ega asjata ei pealkirjastanud Kai Lobjakas oma päris viimase aja (2009-2014) ülevaadet „Palju uut ja palju vana“ äsja ilmunud tekstiilikunsti koguteoses.

Tekstiilikunstnike liidu elutööpreemia puhul 2012. aastal iseloomustati Merike Männit kirgliku ja virtuoosse loojana, kes igal aastakümnel on oma loomingusse toonud uut ja huvitavat ning kelle töödes saavad kokku kütkestav kompositsioon, lihtsuse võlu ja teostuse pöörasus. Kui siis rõhutati tema „kutsuvaid maastikke“ või õigemini looduseelamusest sündinud vaipu ning nende ahvatlevat meeleolulisust, siis paari viimase aasta gobeläänidesse on ilmunud emotsionaalsuse ning hõrgu, aga ka üllatavalt intensiivse, isegi provokatiivse koloriidi kõrvale sisemist tõsidust, suuremate abstraktsemate ideede ning nähtuste tõlgendamist. Need ei ole niivõrd sisemised enesevaatlused, kuivõrd lugemuse kaudu omandatud teadmiste tõlgendus, nagu on seda sumeri tsivilisatsiooni käsitlus vaibas „Nibiru“ (2015) või „Memento vivere“ (2015). Aga neid võib julgelt nimetada ka hinge elus hoidmiseks, nagu on Vabaduse galerii kogu väljapanek saanud pealkirja ühe hiljutise vaiba „Hingehoidja“ (2014) järgi. Noorusliku vaimuga Merike Männi ei ole jätnud unarusse ka n-ö teostuse pöörasust. Tema paari viimase aasta gobelääne võib vaadata ka kui kunstniku kuldset perioodi. Aga kuna tegemist on ikkagi juubelinäitusega, siis on siin omal kohal ka mõned meie gobelääniklassikasse kuuluvad vaibad nagu on seda tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogu „Mere ääres“ (1988). Suurejooneline, isegi karge looduselamus ning ulmeline sumera kultuuri tõlgendus moodustavad teineteist toetava paariku.

Reet Varblane

Täname kultuurkapitali.

Eesti Kunstiakadeemia selle aasta avatud uste päev toimub neljapäeval, 24. märtsil, 2016. Oodatud on kõik, kes on huvitatud ülikoolis õppimisest, töötamisest või akadeemiast üldisemalt. Avatud on kõik loengud, toimuvad töötoad, erialatutvustused ja näitused. Vaata ka https://www.facebook.com/EKAavatuduksed/?fref=ts

ja

sisseastumine.artun.ee

Esmaspäeval, 01.veebruaril 2016. a kell 17:00 toimub Tallinnas HOP galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 15. jaanuarist kuni 02. veebruarini 2016. a.

Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.

Näituse eelretsensendid on Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ja Anu Kannike (Tallinna Ülikool).

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus?

Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.

Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.

Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele.

Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.

Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.

Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

“VÄLJAvaade”

28. 01 – 13. 02. 2016

Galeriis Noorus

Kohtumine näitusel osalejatega 4.02 kell 16.30

Kolmapäeval, 27. jaanuaril kell 17 avatakse galeriis Noorus näitus “VÄLJAvaade”, mis tutvustab peamiselt disainihariduse valdkonna edasiõppimisvõimalusi väljaspool Eestit ning annab ülevaate Eesti disainitudengite välisõpingute käigus omandatud kogemustest ja oskustest.

Näitusel on väljas tööd 14 autorilt. Eksponeeritud on peamiselt magistriprojektid ja võimalik on põhjalikult tutvuda ka tööde tausta, loomisprotsessi ning kirjalike osadega. Väliskõrgkoolis õppimisele on eelnenud õpingud Eesti disaini- ja kunstikõrgkoolides, sh Eesti Kunstiakadeemias, mille vastukajad on disainihuvilistele kättesaadavad, kuid mujal kaitstud tööd jäävad Eestis sageli tähelepanuta. Näitus ja sellega kaasnev virtuaalne keskkond annavad võimaluse seda puudujääki korvata ning aitavad tänastel õppijatel teha edasiste plaanide suhtes teadlikumaid valikuid. Rahvusvahelise kogemuse saanud disainerid on tänaseks leidnud rakendust erinevates riikides, mitmed neist panustavad ka disainerite koolitamisse Eestis.

“VÄLJAvaate” kujunduse peamiseks printsiibiks on demokraatia ja hierarhiavabadus – tööd on eksponeeritud ratastel liigutatavatel poodiumitel, mis annab võimaluse eksponaatide paiknemist ümber muuta. Muutuse läbiviijateks ei ole ainult galerist või kujundaja, vaid see võimalus on kõigil näituse külastajatel. Nii ei teki olukorda, kus mõni töö on saanud parema ning teine mitte sama hea eksponeerimisvõimaluse. Kõik on liikumises ning naabrid võivad vahetuda igapäevaselt.

Lehekülg väljavaade.com toimib näituse ajal kataloogina. Näituse järgselt lisandub sinna materjale uutest lõpetajatest ning kõrgkoolidest, kuhu on võimalik edasi õppima minna.

Näitusel osalevad: Varvara Guljajeva (International School of New Media in the University of Lübeck), Eva Jakovits (Konstfack, Stockholm), Äli Kargoja (Studio Bercot, Pariis), Marta Kisand ja Kairi Lentsius (The Swedish School of Textiles, Borås), Helena Koop (Karelson) (Royal College of Art, London), Einike Leppik (Antwerp Royal Academy of Fine Arts), Eva Mustonen ja Kaisi Rosin (HDK School of Design and Crafts, Göteborg), Brit Pavelson (Gerrit Rietveld Academie, Amsterdam), Mirja Pitkäärt (College of Fashion, London), Diana Tamane (Sint-Lukas Brussel), Johanna Tammsalu (Istituto Europeo di Design, Madrid), Liina Vaino (University of Westminster, London).

Näituse kuraator on Keret Altpere Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, füüsilise ja graafilise ruumi loob TKK vilistlane Kaisi Rosin, kes kaitses eelmisel aastal magistrikraadi disainivaldkonnas Rootsis Göteborgis.

4. veebruaril algusega kell 16.30 toimub galeriis seminar, kus näitusel osalejad jagavad oma õppimiskogemusi ja tutvustavad erinevaid kõrgkoole ning veebikeskkonda väljavaade.com.

Lisainformatsioon:

Keret Altpere

+372 5149604

keret.altpere@artcol.ee

Galerii Noorus

Riia 11, Tartu

+372 734 9954

galerii@artcol.ee

T-L 11-18

näituste külastamine tasuta

www.artcol.ee

Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” raames avaneb muuseumis kolmel talvisel laupäeval pop-up kohvik. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab kuulata vestlust Eesti legendaarsete sisearhitektidega, kes näitusel huvilistele ka oma tudengiaegseid töid tutvustavad. 16-19aastased noored on samal ajal aga oodatud sisearhitektuuri-töötuppa, kus räägitakse ruumi tajumisest ja muutumisest.

Kohvik “Wunderlich” on avatud kolmel laupäeval – 30. jaanuaril, 13. veebruaril ning 27. veebruaril – kell 11.00-14.00 Rotermanni soolalaos.

Esimesel kohvikupäeval, 30. jaanuaril, on publiku ees Eesti üks tuntumaid sisearhitekte ja disainereid, Taevo Gans (s. 1941). Nii tema interjööre, valgusteid kui ka mööbliesemeid iseloomustab puhas vorm, konstruktiivne selgus ja julge värvikasutus. Gans kuulus Viru hotelli interjööri (1972) autorite kollektiivi ning kavandas koos abikaasa Hellega Pärnu sanatooriumi Tervis siseruumid (1971; 1987). Omal ajal uuendusliku võttena hakkas ta interjööris kasutama supergraafikat; tähelepanu pälvisid koos Mait Summatavetiga tehtud näitusekujundused. Oma valgustitega on Gans saavutanud edu ka rahvusvahelisel areenil. Pop-up kohvikus suunab vestlust Carl-Dag Lige, koos kohvikulistega tehakse ka ringkäik näitusel “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”.

30. jaanuaril toimuva noorte sisearhitektuuri-töötoa teemaks on “Lähikontakt”. Näeme, kuuleme, katsume, tunneme lõhna ja maitseme ruumi. Aga kuidas täpselt? Noored saavad Arhitektuurikooli õpetajate ja sisearhitektuuri eriala tudengite käest kuulda sellest, kuidas inimesed ruumi tajuvad ja mil moel tajud omakorda ruumi mõjutavad. Järgnevate töötubade teemadeks on “Ruumielamus” (13. veebruar) ja “Tulevikuruum” (27. veebruar).

Nii pop-up kohvikusse kui ka töötubadesse pääseb muuseumipiletiga, eraldi registreeruma ei pea.

Programm laupäeval, 30. jaanuaril 2016

11.00 Kohvik avaneb

11.15-12.00 Erikülaline Taevo Gans, vestlust suunab Carl-Dag Lige

12.00-13.00 Avatud näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, ringkäik Taevo Gansi ja kuraator Carl-Dag Ligega

12.30-13.30 Haridustund noortele

14.00 Kohvik sulgub

Eksperimentaalne etendusnäitus “Ekspeditsioon Wunderlich” on avatud igal laupäeval ja pühapäeval kell 12.00-13.00 ehk kokku kõigest kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, kuraator

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

55 688 395

Eesti Kunstiakadeemia eelkäija, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi legendaarse graafika professori Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva tähistamiseks avatakse täna, 15. jaanuaril kell 16 Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus „Mees, kes koosnes stiilist. Alo Hoidre 100“.

Alo Hoidre (1916–1993) oli viljakas vabagraafik, raamatuillustraator, maalija ja silmapaistev graafika professor Eesti Kunstiakadeemias. Tema loomingust võib leida ka plakateid ja tarbekunstiteoste kavandeid. Eesti graafikas tõusis Hoidre esile 1960. aastatel, mil ta kogus tuntust energilise kunstiuuendajana, mõtles piiridest välja, viis edasi ja avardas tollase graafika väljendusvõimalusi. Tema meelisalaks kujunes litotehnikas vabagraafika.

“Hoidre oli 1941 üks esimesi EKA eelkäija Riigi Kõrgema Kunstiooli lõpetajaid ja ERKI legendaarne graafikaprofessor aastatel 1944-82. Mees, kes rangest stalinismist arenes küllatki mõnusaks ja liberaalseks noorte innustajaks, ” meenutab EKA rektor akadeemik Mart Kalm, kes on ülikooli ajalugu läbi ja lõhki uurinud.

Näitus eksponeerib Rahvusraamatukogu kunstikogust valikut Alo Hoidre 1960. aastate töödest, kuid pearõhk on tema viimase eluperioodi loomingul, mida iseloomustab vaba ja hoogne käsitluslaad ning huvitav litotehnika võimaluste kasutamine. Selle perioodi teosed tõid Alo Hoidrele kõrge tunnustuse, mis tipnes Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga aastail 1984 ja 1991.

„Eesti Rahvusraamatukogul on taas au tutvustada meie kunstikogu rikkusi, seekord silmapaistva graafiku Alo Hoidre loomingut, mis on sellisel kujul raamatukogus väljas esimest korda. Täname näituse kuraatorit Jüri Haini, kellega koostöö on olnud läbi aastate Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogu tutvustamisel märkimisväärne,“ sõnas näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.

Näitus on avatud 5. märtsini. Näituse avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.

Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.

Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.

Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.

Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.

EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”

Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.

Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.

“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” s​oovi​tab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.

Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee

EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.

Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.

See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!

Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:

https://www.artun.ee/x/avatuduksed/

Sündmus Facebookis

Lehekülg Facebookis

Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee

​Kooligruppidele pakume võimalust liikuda ​EKA hoonetes tudengigiidiga​. Huvi korral​ võt​ta ​ühendust ​solveig.jahnke@artun.ee .

EKKMi rändnäitus “Kohatu” lõpetab Elvas

EKKM RATASTEL

rändnäitus

“KOHATU”

Kultuurikeskus “Sinilind”, Kesk 30

Raekoja saal, Elva Linnavalitsus, Kesk 32

Matkakeskuse avatud ateljee, Pargi 2

Näituse avamine REEDEL, 15. jaanuaril kell 18:00

Näitus on avatud 16. jaanuar – 21. veebruar, teisip. – pühap. 12—19

kunstnikud: Kristiina Hansen, Flo Kasearu, Eve Kask, Paul Kuimet, Marco Laimre, Tanel Rander, Tõnis Saadoja, Silja Saarepuu & Villu Plink, John Smith

kuraatorid: Marten Esko & Anders Härm

erikülaline Elvas: ;paranoia publishing group ltd.

haridusprogrammi koostaja: Anu Lüsi (Kumu Hariduskeskus)

haridusprogrammi läbiviija: Liisa Kivi (EKKMi kunstikool)

graafiline disain: Mikk Heinsoo

tehniline tiim: Neeme Külm, Johannes Säre, Kadri Villand

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum jätkab oma ringreisi Eestis näitusega “Kohatu”. Kuressaare, Rapla, Valga ning Kunda järel on viiendaks ja ühtlasi viimaseks peatuskohaks Elva, kus näitus toimub erandlikult kolmes erinevas galeriiruumis: kultuurikeskuse “Sinilind” fuajees, Linnavalitsuse saalis ning Matkakeskuse avatud ateljees. Erikülalisena osaleb Elva etapil rahvusvaheline suuremat sorti kirjastuskorporatsioon ;paranoia publishing group ltd..

“Kohatu” on EKKMi ajaloo esimene rändnäitus. Tegu on eksperimendiga, mille raames üritab institutsioon muuta ennast talveperioodiks teatud punktidega tähistatavaks trajektooriks, mis tõmbab üle Eesti ühe kujuteldava kõverjoone.

Näituse nimiteos, Paul Kuimeti “Kohatu”, on üsna kummaline foto, mis kätkeb endas paljuski kõik need motiivid, millest nii see näitus kui ka projekt tervikuna tõukub. Näituse keskne probleemistik keerleb koha(taju) ja kohatuse mõistete ümber. Oleme siia kogunud teosed kunstnikelt, kes just nimelt selle teemaga oma loomingus tegelevad või on tegelenud. Nad reflekteerivad ja mõtestavad kohti, kohatust või ka koha kaotust nii ruumilises kui ka psühholoogilises võtmes. Igas näitusepaigas, kus EKKM iseenda “kohatuks” muutmise raames peatub, katsume ka kohapeal midagi genereerida või siis kohta talle endale mingil moel tagasi peegeldada. Lisame siinkohal veel märksõnu, mida võib selle näitusega seostada ja mille tahaksime koos vaatajatega näitusel kriitilise tähelepanu alla võtta: ääremaa ja perifeeria, provintsialism ja konservatiivsus, avatus uuele ja suletus välismaailmale.

Koostöös Kumu Hariduskeskusega oleme ettevalmistanud ka haridusprogrammi “KOHATUnne” põhikooli esimesele, teisele ja kolmandale astmele. Lisainformatsiooni näituse ja esitatavate tööde kohta leiab näitusega kaasnevast bukletist ja EKKMi koduleheküljelt: www.ekkm.ee

projekti toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kumu Hariduskeskus, Nihilist.fm

suur tänu: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum

eriline tänu: Indrek Sirkel, Maarin Ektermann, kõik hooandjad, meid kohapeal võõrustavad institutsioonid ja inimesed

pressiteate koostas

Anders Härm

EKKM kontakt:

info@ekkm.ee

tel. 5143778

kontakt Elvas:

Leelo Suidt

leelo.suidt@elva.ee

Tel: +372 5091288

EESTI KAASAEGSE KUNSTI MUUSEUM (EKKM) on ennast ise Eesti kultuuripoliitilisse tühimikku istutanud institutsioon. EKKM on noorema põlvkonna kunstnike, kuraatorite ja kunstitudengite iseinstitutsionaliseerumise vahend, tööriist, mille eesmärk on olla midagi ametlike ja kivistunud kunstinstitutsioonide ja alternatiivsete artist-run-do-it-yourself galeriide vahepealset; (vastu)avalik, kummaline ja ebakonventsionaalne ettekujutus muuseumist, mille eesmärgiks on produtseerida, näidata, koguda ja populariseerida rahvusvahelist ja kohalikku kaasaegset kunsti ning nihestada kunstiinstitutsiooni tavapäraseid töömeetodeid. EKKM tegutseb 2006. aasta lõpus skvotitud ja praeguseks legaliseeritud majas, endises Tallinna Soojuse kontorihoones Kultuurikatla kõrval, mis oli juba aastaid tühjana seisnud. 2007. aastast alates on EKKM korraldanud näitusetegevust ja kollektsioneerinud kunsti. Alates 2010. aastast teeb EKKM seal regulaarselt näituseid aprilli lõpust oktoobri keskpaigani ning aastaringselt toimuvad üritused, seminarid ja performance`id. Alates 2013. aastast tegutseb EKKMi juures ka raamatupood “Lugemik” ja kunsti- ja näitusteproduktsiooniga tegelev loovettevõte “Valge Kuup” ning alates 2014. aastast ka EKA tudengite galerii ISFAG. 2015. aastal käivitasime ka oma kunstharidusüksuse “EKKMi kunstikool” ning avanes EKKMi Kohvik.

2014. aasta sügisel ringlema hakanud “Kohatu” on EKKMi esimene rändnäituseprojekt, et viia nii muuseum kui ka kaasaegne kunst talveks pealinnast välja. Rohkem infot EKKMi, näituste ja ürituste kohta leiab meie koduleheküljelt www.ekkm.ee ja EKKMi Facebooki lehelt.

HOP galerii Tallinn 

15.01.- 02.02. 2016

Jaana Päeva

KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus? Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele. Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

Rundum Prooviruum: Kristin Reiman

idle time disquiet

12.01-17.01.2016, 

Rundum artist-run space, Pärnu mnt. 154

Teisipäeval, 12. jaanuaril kell 18 avab Kristin Reiman Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt. 154) näituse idle time disquiet. Kell 18:30 järgneb vestlus kunstnikuga.”Ma ei teadnud, et pidev kerge rahulolematusetunne ongi igavus. /…/ Igavus otsekui uimastas meid kõiki. Tema eest oli võimatu põgeneda, et pääseda lakkamatust huugamisest ja virvendusest.”-Marlen Haushofer “Üksinda maailmas”Jõudeaega seostatakse ootamisega ning sellega, kui miski on kasutusvalmis, kuid mitte kasutusel. On piisavalt aega, mida potentsiaalselt millekski kasutada, samas muudab otsese eesmärgi puudumine selle võimatuks, tuues endaga kaasa vaid ärevust ja otsustusvõimetust. Tegevusetus tekitab omakorda igavust. See on närviline igavus: sammumine, ringi lonkimine, nihelemine, aja viitmine ainult selle mööda saatmiseks, mõttetud liigutused ning nende kordused, ootus, et midagi tundmatut algaks, rahulolematus ning teadmatus, mida endaga peale hakata. Ergastuvad valgustite virvendused ning elektrisumin, kuid midagi muud kasutamata hetkest ei sünni. Selle eest põgenedes ning seda vältides tekivad rahutud jõudehetked, kus sihipäratu liikumine või ringilonkimine toimib esmaabina igavusest pääsemiseks.Kristin Reiman (1992) õpib Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas, on viibinud vahetusõpingutel Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja olnud praktikal Eesti paviljonis 56. Veneetsia Biennaalil. Alates aastast 2012 on ta aktiivselt osalenud näitustel nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Leedus ja Belgias.

Näitus jääb avatuks kuni 17. jaanuarini

Lahtiolekuajad: iga päev 13:00 – 18:00

Aadress: Pärnu mnt 154

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriminsteerium

Lisainformatsioon:

www.rundumspace.com

https://www.facebook.com/rundumspace