Näitused
04.06.2013
Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable” Vaal galeriis
4. juunil kell 18.00 avatakse Vaal galeriis Noore Skulptori preemianäitus, mis sel aastal kannab pealkirja „Dimensions Variable“. „Erinevad suurused“ on märkus, mida loeme enamasti kunstiteose „registrikoodi“ – pealkirja, autori nime, valmimisaasta ja materjali kirjelduse järel juhul, kui teose mõõtmeid on raske numbritega kirja panna. See on korrektne standardile vastav ääremärkus, mis määratleb ja on määratlematu korraga. Mõõtmeteerinevus, suuruste mõõdetamatus, senimõõtmatud dimensioonid laienevad Vaal galeriist ootamatutesse paikadesse ja panevad vaataja nägema heli, kuulma valgust, haistma energiat ja miks mitte ka maitsma materjali.
Noore Skulptori Preemiat antakse sel aastal välja teist korda. Näitusel saab näha Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna tudengite aasta kestel valminud tööde valikut, mille hulgast valitakse grand prix, II ja III koht, mis viivad võitjad selleaastasele Veneetsia Biennaalile. Eraldi kategoorias antakse auhind parimale välistudengile ning auhinna annab välja ka Adamson-Ericu muuseum, pakkudes oma lemmikule näitusevõimalustmuuseumi aias.
Näituse raames toimub kaks artist talki kunstikriitikutega:
7. juuni – Liisa Kaljula
14. juuni kell 16 – Rebeka Põldsam ja Gregor Taul
Näitus on avatud 15. juunini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Aksel Haagensen, Anna Mari Liivrand, Art Nõukas, Eldar Jakubov, Henrik Rakitin, Jan Glöckner & Silke kleine Klavelage, Jessie Churchill, Kaarel Kütas, Kati Saarits, Kati Ots, Kristin Reiman, Laura Lehtinen, Natasha Fergusson, Sten Saarits
Näituse kuraator: Kirke Kangro
Kujundaja: Taavi Talve
Täname: Vaal Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Jaan Kompus
— Vaal galerii
Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable” Vaal galeriis
Teisipäev 04 juuni, 2013
4. juunil kell 18.00 avatakse Vaal galeriis Noore Skulptori preemianäitus, mis sel aastal kannab pealkirja „Dimensions Variable“. „Erinevad suurused“ on märkus, mida loeme enamasti kunstiteose „registrikoodi“ – pealkirja, autori nime, valmimisaasta ja materjali kirjelduse järel juhul, kui teose mõõtmeid on raske numbritega kirja panna. See on korrektne standardile vastav ääremärkus, mis määratleb ja on määratlematu korraga. Mõõtmeteerinevus, suuruste mõõdetamatus, senimõõtmatud dimensioonid laienevad Vaal galeriist ootamatutesse paikadesse ja panevad vaataja nägema heli, kuulma valgust, haistma energiat ja miks mitte ka maitsma materjali.
Noore Skulptori Preemiat antakse sel aastal välja teist korda. Näitusel saab näha Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna tudengite aasta kestel valminud tööde valikut, mille hulgast valitakse grand prix, II ja III koht, mis viivad võitjad selleaastasele Veneetsia Biennaalile. Eraldi kategoorias antakse auhind parimale välistudengile ning auhinna annab välja ka Adamson-Ericu muuseum, pakkudes oma lemmikule näitusevõimalustmuuseumi aias.
Näituse raames toimub kaks artist talki kunstikriitikutega:
7. juuni – Liisa Kaljula
14. juuni kell 16 – Rebeka Põldsam ja Gregor Taul
Näitus on avatud 15. juunini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Aksel Haagensen, Anna Mari Liivrand, Art Nõukas, Eldar Jakubov, Henrik Rakitin, Jan Glöckner & Silke kleine Klavelage, Jessie Churchill, Kaarel Kütas, Kati Saarits, Kati Ots, Kristin Reiman, Laura Lehtinen, Natasha Fergusson, Sten Saarits
Näituse kuraator: Kirke Kangro
Kujundaja: Taavi Talve
Täname: Vaal Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Jaan Kompus
— Vaal galerii
07.06.2013 — 15.06.2013
Graafilise disaini osakonna lõputööde esitlused ja näitus 7. juunil
Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna avalikud lõputööde esitlused
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 10.00
Graafilise disaini osakonna lõputööde näituse avamine
Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 19.00
Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 9 noort disainerit. Seda tähistab 7. juunil Kanuti Gildi Keldrisaalis avanev lõputööde näitus, kus on võimalik tutvuda kolme õppeaasta jooksul arenenud huvide ja oskustega viimase viie kuu vältel valminud projektide läbi.
Osalevad disainerid: Taavi Aher, Allan Appelberg, Gert Gutmann, Janno Killing-Jaago, Laura Nõmmik, Katrin Nõu, Walter Piirmets, Erin Tooma, Martin Veisman.
Näitus on avatud 8.–15. juuni 2013, kell 11.00–19.00Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
Graafilise disaini osakonna lõputööde esitlused ja näitus 7. juunil
Reede 07 juuni, 2013 — Laupäev 15 juuni, 2013
Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna avalikud lõputööde esitlused
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 10.00
Graafilise disaini osakonna lõputööde näituse avamine
Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
7. juuni 2013, kell 19.00
Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 9 noort disainerit. Seda tähistab 7. juunil Kanuti Gildi Keldrisaalis avanev lõputööde näitus, kus on võimalik tutvuda kolme õppeaasta jooksul arenenud huvide ja oskustega viimase viie kuu vältel valminud projektide läbi.
Osalevad disainerid: Taavi Aher, Allan Appelberg, Gert Gutmann, Janno Killing-Jaago, Laura Nõmmik, Katrin Nõu, Walter Piirmets, Erin Tooma, Martin Veisman.
Näitus on avatud 8.–15. juuni 2013, kell 11.00–19.00Kanuti Gildi keldrisaal (Pühavaimu 5, Tallinn)
21.05.2013
Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d
Hea kunstisõber!
Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!
Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.
Olete oodatud!
***
Tallinna Teisipäev vol.3
21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.
Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.
Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.
Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.
Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.
EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.
Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.
Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus “Üleminekud” .
Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.
Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33) ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.
Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:
Kadri Laas
Tallinna Teisipäev vol. 3 külastab ka EKA-G-d
Teisipäev 21 mai, 2013
Hea kunstisõber!
Täna õhtul toimub juba kolmas Tallinna Teisipäev. Vaal galerii ees saab alates kella 16st näha taani kunstniku Mikkel Carli installatsiooni“Brand New Paintings Caught in the Headlights of Parking Cars”. Installatsioon on avatud vaid ühe õhtu!
Kell 19.30 peab Vaal galeriis loengu ka kunstnik ise.
Olete oodatud!
***
Tallinna Teisipäev vol.3
21. mail toimub Tallinna galeriides kolmandat korda spetsiaalse programmi japikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Ühisavamiste üritust koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) ning pealinna galeriidest osalevad seekord Haus, Hobusepea, Tam, Eesti Kunstiakadeemia (EKA),Temnikova & Kasela ja Vaal galerii.
Alates kella 16st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriides avamised, projektide esitlused ja vestlusringid ning enamikes galeriides on kohal kunstnikud, et tutvustada huvilistele oma teoseid. Tam Galerii esitleb fotokunstniku Peeter Toominga mälestusnäitust “Siin ma olen” , mis koosneb 1970. ja 1980. aastatel pildistatud ja ilmutatud mustvalgetest originaalteostest.
Galeriis toimub kell 16:00 Toominga filmiõhtu ja tema loomingu teemaline vestlusring, mida juhib Betty Ester-Väljaots.
Haus Galeriis on avatud Kristi Tammiku näitus “Inimloom”, kus on eksponeeritud mütoloogilise alatooniga suureformaadilised kompositsioonid inimfiguuridest ja hobustest.
Hobusepea galeriis on avatud Lilli-Krõõt Repnau Ida-Euroopa kiirele arengule keskenduv näitus “Samal ajal Eestis”, mis laenab oma nime Eestit reklaamivalt brozhüürilt.
EKA-G esitleb Liisa Kruusmägi ja Liisi Küla ühisnäitust “Me oleme lähedal ärkamisele kui näeme unes, et näeme unes”, mis püüab tõlgendada unenägusid ja nende nägemisi. Näitusel toimub kell 18:30 kunstnikega vestlusring, mida juhib galerii kuraator Gregor Taul.
Temnikova & Kasela galeriis avatakse kell 19:00 Londonis baseeruva kunstniku Merlin Carpenteri kuulsast Burberry ruudumustrist tõukuv tarbimiskriitiline näitus “Soolonäitus II – kogu võim tehasekauplustele”.
Vaal galeriis esitleb taani kunstnik Mikkel Carl oma kohaspetsiifilist installatsiooni esmaabitekkidest, mida eksponeeritakse üheks päevaks Vaal Galerii esiõuel. Kunstniku loeng algab kell 19:30. Galeriis on samal ajal avatud Juss Piho näitus “Üleminekud” .
Seekordse Tallinna Teisipäeva üheks osaks on galeriisid ühendav rattatuur.
Oma sõiduvahendi puudumisel saab jalgratta eelregistreerimisel galeriituurilosalemiseks tasuta. Kogunemiskohaks on City Bike rattarent (Uus tn 33) ja sõit algab kell 17:00 esimese peatusega Haus Galeriis (Uus tn 17). Orienteeruvad kellaajad edasisteks peatusteks on kell 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2), kell 18:00 Tam galerii (Lootsi 4), kell 18:30 EKA-G Galerii (Estonia pst 7), kell 19:00 Temnikova & Kasela Galerii (Lastekodu 1) ja kell 19:30 Vaal Galerii (Tartumnt 80d). Tuuriga võib liituda jooksvalt kogu õhtu jooksul.
Lisainfo ja rattatuurile registreerimine:
Kadri Laas
22.05.2013 — 31.05.2013
Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS
Ehte- ja sepakunsti tudengite näitus SIHT THIS
Kolmapäev 22 mai, 2013 — Reede 31 mai, 2013
17.05.2013 — 15.09.2013
EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”
18.05-15.09.2013
Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00
Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.
Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.
Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.
Täname:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kunstiakadeemia
Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)
Rautakesko AS
Tiit Rammul
Toomas Übner
keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised
Teate koostas:
Leo Rohlin
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Tel. 627 4600, kassa 627 4611
Avatud K-P 11-18
EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”
Reede 17 mai, 2013 — Pühapäev 15 september, 2013
18.05-15.09.2013
Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00
Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.
Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.
Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.
Täname:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kunstiakadeemia
Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)
Rautakesko AS
Tiit Rammul
Toomas Übner
keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised
Teate koostas:
Leo Rohlin
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Tel. 627 4600, kassa 627 4611
Avatud K-P 11-18
13.05.2013 — 01.08.2013
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Esmaspäev 13 mai, 2013 — Neljapäev 01 august, 2013
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
06.05.2013
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Esmaspäev 06 mai, 2013
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
10.05.2013 — 08.09.2013
Eesti Kunstiakadeemia tudengid osalevad “Aedade järelelul” Kumus
Eesti Kunstimuuseum
Kumu kunstimuuseum
Pressiteade nr 61
09.05.2013
Reedest, 10. maist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust „Aedade järelelu”, mis käsitleb aia- ja pargikultuuri 19. sajandist tänapäevani. Eksponeeritakse Eesti ja väliskunstnike töid maalidest ja graafikast elustaimede ning terveid tube hõlmavate installatsioonideni. Näitusega kaasnevad raamatud ning toimuvad publiku- ja haridusprogrammid.
„Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.”
Näitusel luuakse uusi keskkondi ning teosed elavad kujunditena järelelusid lugematutes seostes.
Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis.
5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.
Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega.
Näitus jätkub endisel Eesti Kunstiakadeemia krundil, kus 56-meetrine betooninstallatsioon „LAUD” toob elu ja loovuse tagasi linna ühele olulisemale väljakule. Kohtumis- ja koosolemispaigana mõeldud kunstiobjektil toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod.
Näituse visuaalid asuvad: http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/aedade_jarelelu/year-2013
Kunstnikud: Arne Maasik, Giovanni Battista Piranesi, Liina Siib, Su Grierson, Kyra Clegg, Laura Kuusk, Jaanus Samma, Minna Hint, Kristiina Hansen, Johannes Säre, Timo Toots, Mare Tralla, Anni Kagovere, Jakob Schmitt, Siim-Tanel Annus, Paco Ulman, Taavi Talve, Marje Taska, Ilmar Taska, Kadarik Tüür Arhitektid, Kirke Kangro, Ilkka Halso, Mare Vint, Leida Ilo, Mari-Liis Tammi, Krista Mölder, Liina Lõõbas, Lilleoru kogukond, Eve Arpo, Grete Veskiväli, Adrian Piper, Lucie Kolb, Tina Melzer, Caroline Bergvall, Paul Elliman, Kenneth Goldsmith, Kadri Klementi, Louise Lawler, Erkki Luuk & c:, Raul Meel, Cia Rinne, Triin Tamm, Martijn in’t Veld, Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve.
Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia, AS Lasita Maja, Kivisilla OÜ, AS Kiviluks, Hakk MTÜ, Aianduskeskus Hansaplant, E-Betoonelement AS, BetooniStuudio, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS, Europark Estonia OÜ, Avatud Ateljeed, Juhani Puukool, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Kekkilä Eesti OÜ, Akone OÜ, Fiskars Estonia AS, Aianduskeskus Hortes.
Näitusega kaasnevad kaks raamatut, publikatsioon „Aedade järelelu 1” ilmub avamispäevaks (autorid Liis Pählapuu ja Tõnu Õnnepalu, kujundaja Angelika Schneider).
Näitus „Aedade järelelu” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 8. septembrini 2013.
Lisainfo:
Ragne Nukk
näituse koordinaator
tel 5342 0681
e-post ragne.nukk@ekm.ee
Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn
Eesti Kunstiakadeemia tudengid osalevad “Aedade järelelul” Kumus
Reede 10 mai, 2013 — Pühapäev 08 september, 2013
Eesti Kunstimuuseum
Kumu kunstimuuseum
Pressiteade nr 61
09.05.2013
Reedest, 10. maist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust „Aedade järelelu”, mis käsitleb aia- ja pargikultuuri 19. sajandist tänapäevani. Eksponeeritakse Eesti ja väliskunstnike töid maalidest ja graafikast elustaimede ning terveid tube hõlmavate installatsioonideni. Näitusega kaasnevad raamatud ning toimuvad publiku- ja haridusprogrammid.
„Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.”
Näitusel luuakse uusi keskkondi ning teosed elavad kujunditena järelelusid lugematutes seostes.
Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis.
5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.
Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega.
Näitus jätkub endisel Eesti Kunstiakadeemia krundil, kus 56-meetrine betooninstallatsioon „LAUD” toob elu ja loovuse tagasi linna ühele olulisemale väljakule. Kohtumis- ja koosolemispaigana mõeldud kunstiobjektil toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod.
Näituse visuaalid asuvad: http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/aedade_jarelelu/year-2013
Kunstnikud: Arne Maasik, Giovanni Battista Piranesi, Liina Siib, Su Grierson, Kyra Clegg, Laura Kuusk, Jaanus Samma, Minna Hint, Kristiina Hansen, Johannes Säre, Timo Toots, Mare Tralla, Anni Kagovere, Jakob Schmitt, Siim-Tanel Annus, Paco Ulman, Taavi Talve, Marje Taska, Ilmar Taska, Kadarik Tüür Arhitektid, Kirke Kangro, Ilkka Halso, Mare Vint, Leida Ilo, Mari-Liis Tammi, Krista Mölder, Liina Lõõbas, Lilleoru kogukond, Eve Arpo, Grete Veskiväli, Adrian Piper, Lucie Kolb, Tina Melzer, Caroline Bergvall, Paul Elliman, Kenneth Goldsmith, Kadri Klementi, Louise Lawler, Erkki Luuk & c:, Raul Meel, Cia Rinne, Triin Tamm, Martijn in’t Veld, Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve.
Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia, AS Lasita Maja, Kivisilla OÜ, AS Kiviluks, Hakk MTÜ, Aianduskeskus Hansaplant, E-Betoonelement AS, BetooniStuudio, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS, Europark Estonia OÜ, Avatud Ateljeed, Juhani Puukool, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Kekkilä Eesti OÜ, Akone OÜ, Fiskars Estonia AS, Aianduskeskus Hortes.
Näitusega kaasnevad kaks raamatut, publikatsioon „Aedade järelelu 1” ilmub avamispäevaks (autorid Liis Pählapuu ja Tõnu Õnnepalu, kujundaja Angelika Schneider).
Näitus „Aedade järelelu” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 8. septembrini 2013.
Lisainfo:
Ragne Nukk
näituse koordinaator
tel 5342 0681
e-post ragne.nukk@ekm.ee
Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn
09.05.2013 — 08.09.2013
KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID KUMU HOOVIS
Olete oodatud näituse KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID avamisele neljapäeval, 9. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi hoovis.
Näitusel osalevad:
Caroline Bergvall (UK), Paul Elliman (UK), Kenneth Goldsmith (US), Kadri Klementi (EE), Lucie Kolb (CH), Louise Lawler (US),
Erkki Luuk & c: (EE), Tine Melzer (CH), Adrian Piper (US), Cia Rinne (FI / DE), Raul Meel (EE), Triin Tamm (EE), Martijn in’t Veld (NL)
Kuraator: Margit Säde Lehni
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Lasita Maja AS
Tänud: Urs, August, Hille, Eha, Ragne, Andres, Mati, Ilja, Marten, Mihkel, Andreas, Martin, Carl-Robert, Anu, Daisy ja Tiina
Näitus KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID on osa Eha Komissarovi kureeritud näitusest „Aedade järelelu” Kumu kunstimuuseumis 10.05-08.09.2013
Lisainfo:
Margit Säde Lehni
margitsade@gmail.com
56285680
Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn
KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID KUMU HOOVIS
Neljapäev 09 mai, 2013 — Pühapäev 08 september, 2013
Olete oodatud näituse KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID avamisele neljapäeval, 9. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi hoovis.
Näitusel osalevad:
Caroline Bergvall (UK), Paul Elliman (UK), Kenneth Goldsmith (US), Kadri Klementi (EE), Lucie Kolb (CH), Louise Lawler (US),
Erkki Luuk & c: (EE), Tine Melzer (CH), Adrian Piper (US), Cia Rinne (FI / DE), Raul Meel (EE), Triin Tamm (EE), Martijn in’t Veld (NL)
Kuraator: Margit Säde Lehni
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Lasita Maja AS
Tänud: Urs, August, Hille, Eha, Ragne, Andres, Mati, Ilja, Marten, Mihkel, Andreas, Martin, Carl-Robert, Anu, Daisy ja Tiina
Näitus KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID on osa Eha Komissarovi kureeritud näitusest „Aedade järelelu” Kumu kunstimuuseumis 10.05-08.09.2013
Lisainfo:
Margit Säde Lehni
margitsade@gmail.com
56285680
Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn
10.05.2013
Tartu Kunstimaja suures saalis Kristi Kongi, Marta Stratskas ja Margus Tamm näitusega "Are We Not Drawn" – avamine reedel kl 18 !
Lisa sisutekst
Tartu Kunstimaja suures saalis Kristi Kongi, Marta Stratskas ja Margus Tamm näitusega "Are We Not Drawn" – avamine reedel kl 18 !
Reede 10 mai, 2013
Lisa sisutekst