Näitused

EKA keraamika magistrandi Keithy Kuuspu ja etenduskunstniku Liisa Saaremäeli teine Kanuti Gildi SAALis etenduv ühislavastus “Millest on tehtud väikesed tüdrukud” on püüe hoida end ebaküpses olekus.

Lõputu ettevalmistuse läbi tehakse samm tagasi, mitte edasi. See on kriis enne keskeakriisi – katse muuta omlett taas munaks.

Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.

Vaib on hea, tuul tagant ja natuke antakse ka jalaga perse. Aeg on küps, et midagi ometigi juhtuks. Sellest räägitakse muinasjutulisi lugusid. Aga kõik, mis hea, ei lähe veel kurgust alla.

Keithy Kuuspu (1994) on Eestist pärit kunstnik, kes tegutseb etenduskunsti, koreograafia, visuaalkunsti ja keraamika vahealadel. Oma loomingus keskendub ta argistele struktuuridele ning ühiskonna mõjule indiviidi üle, tihti läbi irooniliselt naiivse lähenemise. Olulisel kohal on etenduskunsti ja visuaalkunstide sidumine ning keha ja materjali vaheliste seoste otsimine. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava BA, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia contemporary physical performance making CPPM magistriõppe ning hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika magistrantuuris.

www.keithykuuspu.com

Liisa Saaremäel (1992) on eesti etenduskunstnik ja näitleja. Tema töödes nii etenduskunstniku kui lavastajana on olulisteks poeetilisteks komponentideks tilluke ruum ning mäng kontrastsete skaaladega. Ühendades erinevaid praktikaid ning kunstimeediume, väljuvad ta tööd sageli konventsionaalsetest teatriruumidest, katsetades teatraalsuse ja päriselu omavahel põimimist. 2021. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi kaasaegse füüsilise etenduskunsti (CPPM) erialal ning alates 2024. aastast kuulub Von Krahli Teatri truppi.

www.liisasaaremael.ee

14. aprilli etendusele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Anders Härm.

Arhitekt Musta raamat „Esimesed Kümme“ on järg 2023 a. sügisel Disaini- ja Arhitektuurigaleriis toimunud „Arhitekt Must 1.10“ näitusele.

Esitluse raames tutvustatakse raamatu ülesehitust ja käsitletud teemaderingi. Erialase laiema ja kriitilisema vaate jaoks toimub vestlusring.

Vestlusringi aitab vedada Sille Pihlak, kunstiteadlase ja arhitektuurikriitiku vaate annab Carl-Dag Lige ning arhitekti pilguga läheneb Toomas Tammis.

Raamatus käsitletud projektivalik ulatub Arhitekt Musta juhendatud EKA I kursuse arhitektuuritudengite varjualustest riigigümnaasiumite ja linnaväljakuteni välja. 

Raamatusse mahub nii ehitatud kui ehitamata ideestikke, mis balansseerivad reaalsuse ja kujutelmade vahel. Fookus on suurtel objektidel ja keerulistel olukordadel – kohtades, kus arhitekti mõtlemine on kriitilise tähtsusega.

Iga projekti saadab küsimuste ja mõtete pagas, juhatades vaataja ruumide planeerimise ja linnade kujundamise eesmärkidest laiemalt kaasa mõtlema.

Esitlusõhtu taustaks on väljas näitusel osalenud maketid.

Soodushinnaga raamatud müügil kohapeal.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Peatse kohtumiseni!
Arhitekt Must

FB

Avatud 21.-28.03.2025
iga päev kell 14:00-18:00
ja kokkuleppel (+37253437533)

Avamine: 20.03.2025 kell 18:00

“Aegade hajumine hapraks’’ on Riin Maide ruumi-installatsioon Uus Rada Galeriis.

Näitus ehitab paberist linnaruumi, mis viib vaatajat piiri taha – kohta, mis on maha jäänud ja õhukeseks kulunud. See on viis kujutleda olemata minevikke, tunda nostalgiat tuleviku suhtes.

Peamiselt fotopõhiste lavastuslike kompositsioonide kaudu otsib kunstnik nukrat ilu ja materjali soojust puuduoleku ja suvalisuse keeltest. Paber ja papp on vahendid tuua esile arhitektuuri ajutisust, uurida linna fragmenteerumist ja hajumist ning luua vaatemänge, mis on veel vaevu olemas. Korraga on vaadeldav nii loomine, kui lagunemine. 

Riin Maide on Tallinnas töötav ja tegutsev kunstnik ja stsenograaf, kelle praktika keskmes on määramata ja vahepealsed alad ning nihestatud ruumid. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastatud keskkondade, tegeleb ta teemadega, nagu mälu ja kohalolu. Riin on saanud erinevaid preemiad, näiteks Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia (2020) või Eduard Wiiralt nimeline stipendium (2022). Ta on lõpetanud graafika eriala EKA vabade kunstide teaduskonnas, täiendanud end vahetusõpingutel Viinis ja Prahas ning on hetkel magistrant EKA stsenograafia osakonnas.

Teisipäeval, 18. märtsil loeme EKA taidestuudiumi (Craft Studies) lõpetavate magistrantide kirjatöid.

Tekstid on koostatud Lieven Lahaye ja Else Lagerspetzi juhendamisel uurimusliku kirjutamise ja toimetamise protsessi teel.

Üritus toimub taidestuudiumi Krulli stuudios (Kopli 70a, II korrus), kell 18.00-20.00.

Magistriõpingute lõpetamise eel valminud 8 teksti kajastavad mitmesuguseid teemasid ja lähenemisviise, mis on olulised nii tudengite individuaalsetele praktikatele kui disaini ja taide valdkonnale laiemalt, lahates seoseid valmistamise ning jalatöö-kästöö-peatöö suhetest.

Belongings
Kirjutas Kati Saarits

Creature. Maker. Mire.
Kirjutas Alyona Movko-Mägi

Reblow toolset
Kirjutas Rait Lõhmus

Through the Hammer, Through the Hody
Kirjutas Elias Sormanen

Hääbuda, et taas tärgata.
Kirjutas Juulia Aleksandra Mikson

On Extractivism and Care for Landscapes: From Mines to Mountains in the East of Estonia
Kirjutas Hannah Segerkrantz

Movement Matter. Embodied knowledge in material practices 
Kirjutas Iohan Figueroa

A Book of Mashed Potatoes 
Kirjutas Sofiya Babiy

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Osavõtt on tasuta.

Rohkem infot:
https://www.artun.ee/et/kalender/karl-joonas-alamaa-igapaevane-mang-ja-leib-eka-galeriis/

Eesti köited 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil Prantsusmaal

6. märts – 30. aprill 2025 Viimsi raamatukogus

Eesti Nahakunstnike Liidu ja EKA aksessuaari ja köite osakonna näitus

Köitekunstibiennaale „Biennales Mondiales de la Reliure d ́Art“ on Prantsusmaal korraldatud juba kolmkümmend aastat. Iga kahe aasta järel läbiviidav sündmus on kõige pikema ajalooga järjepidevalt toimunud rahvusvaheline köitekunsti konkurss-näitus üle maailma, tutvustades vaatajaskonnale nii köitekunsti kui ka klassikalist prantsuse kirjandust. Raamatute poognad on korraldajate poolt trükitud ajaloolisel trükipressimeetodil kõrgekvaliteedilisele arhiivipaberile, mis koos illustratsioonide ja väikese trükiarvuga muudavad väljaanded bibliofiilselt väärtuslikuks.

2024. aasta sügisel osalesid Eesti köitekunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased järjekorras 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil, milleks sel korral trükiti kunstnikele interpreteerimiseks lendurist kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry (1900-1944) kultusromaan ,,Vol de Nuit” (,,Öine lend” e.k. 1966).

„Öine lend” ilmus esmakordselt 1931 aastal. Raamat põhineb Saint-Exupéry isiklikel kogemustel lennuposti piloodi ja Argentina Aeropostale juhina. Romaan keskendub peategelase tööle Buenos Airese lennufirmas ja piloot Fabieni viimastele tundidele Patagoonia lennul. Fabieni lennuk satub tsüklonisse, kütus saab otsa ja raadioside katkeb. Kaalul on kogu öise rahvusvahelise postilennu tulevik. Kui teised kaks lendu Tšiilist ja Paraguayst on õnnelikult kohale jõudnud, peab lubama lennul Euroopasse lahkuda ilma kadunud postita, leppides Fabieni kaotusega. Saint-Exupery hukkus Teises maailmasõjas lahingulennul 1944. aastal, kolm nädalat enne Prantsusmaa vabastamist.

Biennaalil osales 278 köitekunstnikku 24 riigist. Eestist võttis osa 35 kunstnikku, nendest 12 olid EKA aksessuaari ja köite osakonna üliõpilased. Seekordne eestlaste osavõtt näitusest oli väga edukas, kunstiakadeemia tudengid pälvisid kolm auhinda kuuest žürii poolt väljaantud tunnustusest: Grand Prix võitis Liisi Hinto ja preemiad loomingulisuse eest Kaileen Palmsaar ja Mirell Vinnal. Lisaks tunnustati gruppi nahakunstnike liidu köitekunstnikke teise preemiaga gruppide arvestuses. EKA üliõpilasi juhendasid Külli Grünbach-Sein ja Eve Kaaret.

Näituse toimumise järel tabas Saint-Rémy-lès-Chevreuse`piirkonda erakordselt tugev torm Kirk, mis kuulutati looduskatastroofiks. Raju põhjustas enneolematu üleujutuse, mille tagajärjel sai veekahjustusi ka 64 näitusel olnud köidet, nende hulgas 14 eestlaste teost, millest osa hävis täielikult.

Väljapanekul Viimsi raamatukogus näeb 21 “ellujäänud” köidet ja kahte hukkunud raamatut fotodel.

Eesti kunstnike osalemist biennaalil toetas Eesti Kultuurkapital.

EKA skulptuuri- ja installatsiooniosakonna juhatajana Taavi Talve avab 6. märtsil ARS Showroomis näituse “The Man who Fell Down on the Ground in His Head”

FEAST. Shared Moments
(PIDU. Ühised hetked)
Zoeppritz
Zenettistrasse 33, 80337 München

Kunstnikud: Piret Hirv, Eve Margus, Erle Nemvalts, Taavi Teevet

Tehtu ja tegemata vahele, jahutava sepiku ja soojendava naha vahele koguneme – mitte nautijatena, mitte leinajatena, vaid ootajatena, aja möödujatena.

Pidu ei ole veel ära söödud, ometi pole see ka puutumata. Käed on need ajakillud vorminud, protsessi vormistanud, kavatsust kaaluks ja kõveraks valanud. Miski pole terviklik ja ometi on kõik täis.

Igas teoses on oma olemus – läbitud pikad teed, kõhklused, hetk, mil valik ühe tee teisest lõikas.

Kanda tähendab tunnistada, saada osa sellest, mis oli enne ja mis alles tuleb. Koht loeb, hetk loeb — objekt on sosin vaikuses enne kõnet, hetk enne kui midagi paljastatakse.

See on kõigi asjade olemus, mida hoitakse ja edasi antakse, puudutatakse ja vabastatakse. Me ei oma, me ei hoia. Peatume siin, ajapöörde piiril, teades, et pidu on nii siin kui ka mujal, nii praegu kui ka siis. Kõigi asjade raskus puhkab kergelt, just selleks hetkeks, enne kui vaikus katkeb ja edasi läheme.

Me tuleme kokku. Kõik võib muutuda. Me tuleme kokku. Kõik võib jääda samaks.

Lahtiolekuajad ja päevad:
Avamine 12.03 (kolmapäev) 19:00
13.03-14.03 (neljapäev-reede) 12.00-18.00
15.03 (laupäeval) 12:00 – 16:00

Näituse toetajad:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond

6. märtsist on EKA raamatukogus avatud kunstniku ja graafilise disaineri Andrew Hilli näitus „Mõõdetud vaated. Detailid KKEKi arhiivist“, mis põhineb leidudel Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEKi) arhiivist.

Näitusele eelnes kahe kuu pikkune ettevalmistusprotsess, mis on lähtunud eeskätt spontaansetest valikutest ning näituse raames on ta arhiiviväljavõtted seadnud eri mõõtkavade põhjal loodud kompositsioonidesse. Varasemalt on Andrew töötanud Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikooli raamatukogus ja arhiivis ning sellest kogemusest kantuna käsitleb ta KKEKi arhiivi kui materjalimaardlat, milles sisalduvat vormida oma äranägemise järgi. Niisiis ei tegele antud väljapanek niivõrd möödunud aegade rekonstrueerimisega või sündmuste omavahelise seostamisega, vaid pigem osutab mastaapidele ja lõpmatutele potentsiaalidele, mida iga arhiiv endas sisaldab. Näitus keskendub A4 paberiformaadile ja käsitleb seda nagu tellingut, mis aitab arhiivimaterjalidel püsida ja vaatajani jõuda.

Andrew Hill on Kanadast Halifaxist pärit kunstnik ja graafiline disainer, praegu elab ta Tallinnas. Ta on nii Halifaxi kunstiraamatute messi kui ka näpurulatamisele pühendatud väljaande OTCHO üks asutajatest. Ta on töötanud raamatukogudes ja immigratsiooniarhiivis ning see on paljuski mõjutanud tema lähenemist kirjastamisele ja kureerimisele. Muuhulgas unistab ta näitusekataloogide hunnikust raamatukäruga alla sõitmisest.

Näituse kuraator on Marika Agu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.

Näitus jääb avatuks 6. maini, 2025.

Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
EKA Galeriis 7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00

Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.

„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?

Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.

Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.

Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Tehniline tugi: Erik Hõim
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata avamisgaleriid siit.

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Ringkäikudest osavõtmine on tasuta.