Näitused

FEAST. Shared Moments
(PIDU. Ühised hetked)
Zoeppritz
Zenettistrasse 33, 80337 München

Kunstnikud: Piret Hirv, Eve Margus, Erle Nemvalts, Taavi Teevet

Tehtu ja tegemata vahele, jahutava sepiku ja soojendava naha vahele koguneme – mitte nautijatena, mitte leinajatena, vaid ootajatena, aja möödujatena.

Pidu ei ole veel ära söödud, ometi pole see ka puutumata. Käed on need ajakillud vorminud, protsessi vormistanud, kavatsust kaaluks ja kõveraks valanud. Miski pole terviklik ja ometi on kõik täis.

Igas teoses on oma olemus – läbitud pikad teed, kõhklused, hetk, mil valik ühe tee teisest lõikas.

Kanda tähendab tunnistada, saada osa sellest, mis oli enne ja mis alles tuleb. Koht loeb, hetk loeb — objekt on sosin vaikuses enne kõnet, hetk enne kui midagi paljastatakse.

See on kõigi asjade olemus, mida hoitakse ja edasi antakse, puudutatakse ja vabastatakse. Me ei oma, me ei hoia. Peatume siin, ajapöörde piiril, teades, et pidu on nii siin kui ka mujal, nii praegu kui ka siis. Kõigi asjade raskus puhkab kergelt, just selleks hetkeks, enne kui vaikus katkeb ja edasi läheme.

Me tuleme kokku. Kõik võib muutuda. Me tuleme kokku. Kõik võib jääda samaks.

Lahtiolekuajad ja päevad:
Avamine 12.03 (kolmapäev) 19:00
13.03-14.03 (neljapäev-reede) 12.00-18.00
15.03 (laupäeval) 12:00 – 16:00

Näituse toetajad:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond

6. märtsist on EKA raamatukogus avatud kunstniku ja graafilise disaineri Andrew Hilli näitus „Mõõdetud vaated. Detailid KKEKi arhiivist“, mis põhineb leidudel Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEKi) arhiivist.

Näitusele eelnes kahe kuu pikkune ettevalmistusprotsess, mis on lähtunud eeskätt spontaansetest valikutest ning näituse raames on ta arhiiviväljavõtted seadnud eri mõõtkavade põhjal loodud kompositsioonidesse. Varasemalt on Andrew töötanud Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikooli raamatukogus ja arhiivis ning sellest kogemusest kantuna käsitleb ta KKEKi arhiivi kui materjalimaardlat, milles sisalduvat vormida oma äranägemise järgi. Niisiis ei tegele antud väljapanek niivõrd möödunud aegade rekonstrueerimisega või sündmuste omavahelise seostamisega, vaid pigem osutab mastaapidele ja lõpmatutele potentsiaalidele, mida iga arhiiv endas sisaldab. Näitus keskendub A4 paberiformaadile ja käsitleb seda nagu tellingut, mis aitab arhiivimaterjalidel püsida ja vaatajani jõuda.

Andrew Hill on Kanadast Halifaxist pärit kunstnik ja graafiline disainer, praegu elab ta Tallinnas. Ta on nii Halifaxi kunstiraamatute messi kui ka näpurulatamisele pühendatud väljaande OTCHO üks asutajatest. Ta on töötanud raamatukogudes ja immigratsiooniarhiivis ning see on paljuski mõjutanud tema lähenemist kirjastamisele ja kureerimisele. Muuhulgas unistab ta näitusekataloogide hunnikust raamatukäruga alla sõitmisest.

Näituse kuraator on Marika Agu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.

Näitus jääb avatuks 6. maini, 2025.

Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
EKA Galeriis 7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00

Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.

„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?

Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.

Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.

Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Tehniline tugi: Erik Hõim
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata avamisgaleriid siit.

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Ringkäikudest osavõtmine on tasuta.

VÕIMALIKUD MAAILMAD
EKA Väligaleriis 3.03.–2.04.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini osakonna III kursuse näitus, mille raames tudengid on kasutanud väligaleriid, et tutvustada fragmente oma lõputööprojektidest.

Osalevad: Andres Alliksaar, Rasmus Einman, Anete Ots, Mette Mari Kaljas, Kätriin Reinart, Nelli Viisimaa, Filipp Rodtšenkov, Diana Tammets, Kasper Korsen, Hanna Marnat, Markus Laanisto, Lola Pärna, Ines Uudam, Martin Merirand, Rasmus Lukas, Marlene Schwindt

Juhendajad: Ott Kagovere, Kert Viiart

Jaapani õnnetunne. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse

Näitus ARS Projektiruumis
7.-23. märts 2025

Avamine (ainult kutsetega): 6. märts 18:00

Giidituurid ja töötoad etteregistreerimisel: E-R

Näitus avatud: L-P 12:00–18:00

Kui on midagi, mis ühendab inimkonda, siis on see tõenäoliselt õnneotsing. Vaatamata ees seisvatele väljakutsetele ei kao meie soov õnne järele kunagi. Üle kogu maailma otsivad inimesed erinevaid viise õnnetunde saavutamiseks, mistap meil on palju, mida üksteiselt õppida. Näitus “Jaapani õnnetunne. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse” kutsub külastajaid avastama uusi ja sageli tähelepanuta jäävaid inspiratsiooniallikaid, mis rikastavad meie elu. Näitus toob esile esteetika ja õnne vahelise sügava seose, mis on tugevalt juurdunud jaapani kultuuris. See aistiline näitus valgustab seoseid õnne ja jaapani esteetika vahel, kasutades selleks igapäevaseid esemeid, disainitooteid ja kunstiteoseid. Eksponeerimisele tulevad näiteks nii ülima detailitundlikkusega loodud metallist tööriistad kui ka Wim Wendersi filmist “Täiuslikud päevad” tuntuks saanud Tokyo avalike käimlate puhastajate vormirõivad.

Näitusel eksponeeritavad esemed valisid kuraator Philipp Teufeli kutsel välja 20 jaapani kultuurist innustunud kunsti-, disaini-, filosoofia-, kokanduse-, japanistika-, muusika-, ilukirjanduse-, moe-, fotograafia- ja tüpograafiavaldkonna esindajat nii Euroopast kui Jaapanist. Näituse initsiaatoriteks on Düsseldorfis tegutsev filosoofiakultuuri arendav Identity Foundation ning Peter Behrensi nimelise kunstikooli (PBSA) näitusekujunduse eriala emeriitprofessor Philipp Teufel. Tegemist on rändnäitusega, mis avanes esmakordseltlt 2024. aasta kevadel Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis. Näituse kujundus valmis PBSA näitusekujunduse eriala ning EKA sisearhitektuuri magistritudengite koostöös. Tudengite loodud näitusekujundus on ühtaegu eksperimentaalne ja mänguline, sellest õhkub rahulikkust ja lihtsust ning see kutsub esile erinevaid meelelisi muljeid.

Näitus ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154) on publikule avatud nädalavahetustel: 8.-9., 15.-16. ja 22.-23. märtsil 12.00-18.00. Kõigil teistel päevadel toimub näituse külastamine etteregistreeritud giidituuriga. Näitust saadab igapäevane lisaprogramm töötubade, filmiõhtute, loengute ja vestluringidega, mida korraldamisel löövad kaasa Jaapani Kultuuri Koda, Jaapani Suursaatkond Eestis, Tallinna Tehnikakõrgkool.

Info töötubade ja giidituuride kohta: https://www.artun.ee/et/erialad/sisearhitektuur/jaapani-parane-onnetunne/korvalprogramm/

Kuraator: Philipp Teufel

Näituse toimkond: Masayo Ave, Annika Kaldoja, Jüri Kermik, Veiko Liis, Ranvir Singh Sandhu, Rainer Zimmermann, Gregor Taul

Korraldaja: Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond

Koostööpartnerid:  edi –  Düsseldorfi Peter Behrensi nimelise rakenduskõrgkooli näitusekujunduse instituut, Tallinna Tehnikakõrgkool, Jaapani Kultuuri Koda, Jaapani Suursaatkond Eestis

Toetajad:  ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Erasmus+, Identity Foundation

Teate koostas Gregor Taul

Lisainfo:

Gregor Taul
EKA sisearhitektuuri osakonna külalislektor
gregor.taul@artun.ee
+372 55690456

Kaja Altvee näituses “Sisu” HOP galeriis tegeleb kunstnik inimloomuse ja materjali vastupidavuse ja vastastikuse toime uurimisega läbi meditatiivse kunstipraktika.

Kunstnik kirjeldab avatavat näitust järgmiselt:

”Olles viimasel ajal töötanud materjalidest rohkem portselaniga, tundsin juba mõnda aega sügavat ja ürgset soovi sukelduda savisse. Otse ja robustselt, ilma igasuguste abivahenditeta. Minna savi sisse. Tunda erinevate savide tekstuure, pehmust, vormitavust, järeleandlikkust ja vastupanu. Õppida neid järjest tundma nagu me õpime tundma inimesi, keda me oma elus kohtame. Mõtiskledes, kuidas täpsemalt oma ideed realiseerida, pakkus elu mulle kogemuse, millest sai käivitav jõud: ühel tavalisel päeval pidin ma ronima kompuutertomograafi suhteliselt kitsasse torusse ja kogesin seal oma ebameeldivaks üllatuseks klaustrofoobilist episoodi – paanikani minevat tungivat soovi pääseda välja kitsast ruumist. See seik pani mind mõtlema kui palju me ennast tegelikult tunneme ja kuidas mingid keskkonnategurid, nii otsesed kui kaudsed, võivad meis esile kutsuda nii tugevaid füüsilisi ja emotsionaalseid reaktsioone, et kõikvõimas mõistus laseb käed jõuetult rüppe kukkuda. Kas selliste kogemuste vallandamisele võib aidata kaasa see, kuidas oleme praegu sunnitud tajuma maailma enda ümber?

Neist kahest ajendist tõugatuna hakkas kuju võtma käesolev näituseprojekt, milles vaatan korraga nii enda kui materjali sisse, kompan piire, katsetan, loon ja lõhun, tunnen hirmu ja tervenen.

Ehitades enda ümber savikookonit ning seda jäädvustades sai meditatiivsest tegevusest rituaal enese ja materjali tundmaõppimiseks ja vastastikuse mõju uurimiseks: keskkonna mõju materjalile ja inimesele, inimese mõju materjalile, materjali mõju inimesele. Sarnastes situatsioonides reageerivad erinevad inimesed erinevalt. Ka sama inimene võib sarnases olukorras erinevalt reageerida. Midagi on alati teisiti. Meie sees või meie ümber. Sama kehtib ka materjalide kohta”.

Kaja Altvee on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias keraamika osakonnas ning bakalaureusekraadi psühholoogias Tartu Ülikoolis. Hetkel õpetab ta keraamikat Eesti Kunstiakadeemias ja on aastast 2011 osalenud erinevatel grupinäitustel. ”Sisu” on Altvee teine isikunäitus.

Videoinstallatsioon: Péter Kollányi ja Aleksandra Koel Tsupsman

Näituse kujundus: Üla Koppel

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

EKA fotograafia osakond kutsub kõiki 5. märtsil kell 18.00 Mika Taanila filmi “Ebaõnnestunud tühjus” linastusele.

Kestus: 66″
Asukoht: A-101
Pärast linastust järgneb vestlus filmi režissööri Mika Taanilaga.
______

“Ebaõnnestunud tühjus” (2024) kirjeldab kolmenädalast puhkust keset kuumalainet. Peategelane koostab aruandeid, mis hakkavad teda rohkem häirima. Mida sügavamale ta raportisse vajub, seda sügavamale ta iseendasse satub.
______

Mika Taanila (1965) on Helsingis elav filmitegija ja kujutav kunstnik. Taanila töid on näidatud suurematel rahvusvahelistel grupinäitustel, nagu La Biennale di Venezia (2017), Aichi Triennale (2013), Documenta (2012), Shanghai biennaal (2006), Berliini biennaal (2004), Manifesta (2002) ja Istanbuli biennaal (2001). Soolonäitused on Padiglione de l’Esprit Nouveau Bolognas (2020), EMMA Espoo (2018), Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseum Helsingis (2013–14), Kaasaegse Kunsti Muuseum St. Louis (2013), TENT, Rotterdam (2013), Karl Badischer Kunstréal0, Montréba0 (2, Montréba8), (2007) ja Migrosmuseum, Zürich (2005).

Taanila filme on linastunud mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel ja eriüritustel, sealhulgas TIFF Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil, IFFR Rotterdamil, rahvusvahelisel lühifilmide festivalil Clermont-Ferrand, Karlovy-Vary filmifestivalil, keskööpäikese filmifestivalil, CPH:DOX, IDFA Amsterdamis, Oberhausen Kurzfilmtage’is, Austria Filmimuuseumis ICA ja Corki filmifestivalil Londonis. Ars Fennica auhind 2015 anti üle Mika Taanilale.

Facebooki sündmus.

Avamine 3. märtsil 2025, 18.00-21.00
Näitus avatud 4.-6. märts 2025, 15.00-21.00
Hostel The Monk’s Bunk, Lai 22, Tallinn

Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Tonya Kroplya, Denis Kudrjasov, Olev Kuma, Fausta Norekaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Anumai Raska, Nora Schmelter ja Aidan Timmer.

Korraldajad: Bob Bicknell-Knight ja Fausta Norekaitė

“Kaardistades aega“ on grupinäitus, mis reageerib oma ebatavalisele asukohale ning koondab uusi ja varasemaid töid kohalikelt ja rahvusvahelistelt kunstnikelt, kes kõik õpivad praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes Tallinnas. Tallinna vanalinnas asuva The Monk’s Bunk hosteli omapärases keskkonnas toimuv näitus uurib teemasid, mis on seotud kodu, aja, reisimise ja identiteedi mõistetega.

Lisaks sellele, et hostel on koht, mis pakub taskukohast majutust, on hostelid ka sotsiaalsed ruumid. Hosteli olemus seisneb selle võimes ühendada erinevaid inimesi ühes ruumis, mis muudab selle ideaalseks kohaks mugavust ja sidemeid otsivatele reisijatele. The Monk’s Bunk hostel on ainulaadne koht mitte ainult oma tänase funktsiooni, vaid ka hoone erilise ajaloo tõttu. Hoone, mille päritolu ulatub tagasi keskaega, on aja jooksul läbinud mitmeid muutusi. Enne, kui sellest sai 20. sajandi keskel Eesti Meditsiiniraamatukogu hoone, asus seal lakivabrik “Pluto“, mis hiljem muudeti Riiklikuks Naha- ja Suguhaiguste Dispanseriks. Hoone allesjäänud struktuurid annavad tunnistust paljudest rollidest, mida see hoone aja jooksul mänginud on, ja köidavad neid, kes hostelit külastavad, selle ajaloolise minevikuga.

“Kaardistades aega” ammutab inspiratsiooni hostelite endi ajutisest olemusest, aga ka antud hoone ajaloost. Näituse eesmärk on uurida, kuidas need sageli ajutised, kuid sügava mõjuga ruumid peegeldavad meie kogemusi muutuste, ülemineku ja pidevalt muutuva kuuluvustunde osas. Näitusel eksponeeritud teosed tegelevad minevikuga, kuid samal ajal on need seotud ka praegu hoones asuva äriga, kutsudes vaatajaid üles küsima, mida tähendab “kuulumine“ maailmas, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt pidevas muutumises. Külastajatena kutsutakse teid üles uurima ruumi ja avastama kunstiteoseid erinevates kohtades üle kogu hoone, kasutades selleks nii kaarti kui ka osalevate ruumide põrandal ja ustel olevaid juhiseid.

Olete kutsutud Karlotta Lainväe näituse “Kuhu ma jõuan mööda niiti?” avamisele 20. veebruaril kell 18.00 Uus Rada galeriis.

Näitusel “Kuhu ma jõuan mööda niiti?” kutsun sind endaga kaasa harutama lahti saladusi paigakohta, mida pean enda koduks. Seal on meri ja mets ja põllud ja kivid ning nende sees peituvad

teadmised ja müstika. Millised osad minu perekonnast ja eelkäijatest on sinna põimunud ning mida sellest kannan edasi mina? Sealne turvatunne on pidevalt minuga, kuid sellega koos on ka haprus ja

hirm vastutuse ees seda kõike kaitsta.

Karlotta Lainväe on EKAs fotograafiat õppiv kunstnik, oma loomingus keskendub ta inimese turvatunde ja kuuluvuse otsingutele. Samuti uurib ta, kuidas seosed ajaloo, looduse ja rituaalidega kujundavad kaitset pakkuvat, ent habrast kindlustunnet. Oma ideede ellu viimiseks kasutab ta fotograafiat, käsitööd ja installatsioone, luues visuaalse maailma, kus vaatajad saavad mõtiskleda oma sisemise ja välise turvatunde üle.

Avamine: 20.02 kell 18:00

Näitus avatud: 21.02 – 27.02 kell 16:00 – 19:00

Uus Rada galerii