Näitused

06.10.2023

Projekt VALGUS Pühalepa kirikus

Ülle Marks 60

6. oktoobril 2023 kell 19.00

Pühalepa kirikus, Suuremõisas, Hiiumaal

Heategevuslik sündmus / kontsert / näituste avamine/ söömaaeg 

Projekt VALGUS – pühakoja aknad korda.

Projekt VALGUS on sihtotstarbeline heategevus eesmärgiga kinkida 700. aastasele Pühalepa kirikule kaitsvad aknad. Pühalepa kirik on muinsuskaitse all olev kultuuriväärtus, muinsusmälestis.

Kavas Arvo Pärdi heliteosed:

• Suuremõisa Lasteaed Põhikooli mudilaskoor esitab Külli Kreegi juhatusel A. Pärdi lastelaule.
• “Spiegel im Spiegel” Arvo Haasma, gamba, Endrik Üksvärav orel
• ” Für Alina ” Ella Maidre, kromaatiline kannel. + üllatus.
• “Vater Unser” Endrik Üksvärav, vokaal, orel.

Esitlusele tulevad Ülle Marksi 3 kunstiteost:

• “Spiegel im Spiegel” /725cm x 162 cm/
• “Seisund. Muutumised” /380cm x 152 cm/
• ” Ingel” / 200cm x 152 cm/ hakkab ilmuma elavas esituses pühamus

Õhtusöömaaja lauale saab annetajate toel Hiiumaa leib, mesi, tee minu aasadelt jm.

Palun võta oma teetass seltsi. 

IT, valgustus: Robert Luig, EKA
Helisalvestus: Hans-Gunter Lock, EKA

Salvestame sündmuse, plaadistame, anname välja kinkeeksemplaridena 60 signeeritud CD koopiat.

Puidutöö: Tõnis Tilga
Toetajad: KULKA, EKA, toitlustustugi Kapten Malm, Khao Tai, perekond Kaev (mesi), Antti Leigri (mesi)

Kontsert/näitus/söömaaeg on kõigile PRII.

Palume annetusi projekti VALGUS toeks
EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank

NB! Annetuse ülekande selgitus:: VALGUS, aknad

ID koodi lisamine tagab annetajale maksuameti poolt tulumaksu soodustuse tagastuse tuludeklaratsiooni esitamisel. Kõik annetajad jäävad ajalukku, ajakapslisse. Koos jõuame VALGUSeni. 

P.S.

6. oktoobril avanevad näitused ja töötoad Hiiumaa eri paigus – Käina Raamatukogus, Suuremõisa Lossis ja selle lähistel,
Suuremõisa Vabaaja Keskuses, Kärdlas Pika Maja muldkeldris, Orjakus jm.

Täpsem info lähiajal.

Reprol:
“Seisund. Peegeldused”
/383 cm x 154 cm/
söejoonistus lõuendil 2012
on sündinud palves
A. Pärdi heliteose “Für Alina” valguses.

“Spiegel im Spiegel”
/725 cm x 162 cm/
söejoonistus lõuendil

Meie perekond/meeskond plaanib korraldada
kontserte/näitusi/söömaaegu 2 korda aastas, pööripäevadel, kui päev ja öö on ühepikad, kuni eesmärgi – kiriku aknad korda, teostumiseni.

Projektis VALGUS on meid toetamas:
EKA restaureerimise osakonna asjatundjad eesotsas Hilkka Hiiopiga, Päevasaare muusikud, kaasame Tartu Kunstikooli Pallas restauraatoreid, kõik vastavad EV institutsioonid, parimad asjatundjad, kultuurisõbrad, ajaloohuvilised, kaasteelised, ristirahva, sõbrad Eestis ja võõrsil.

90-nendatel alustati Pühalepa kiriku taastamist Eesti kunstiajaloo suurkuju Villem Raami juhtimisel. 1993.  pühakoda ennistati.
Tänaseks on akende seisukord kriitiline, puitdetailid on pehkinud, raamid on kohati ingedeta, plii vale põimingu pingete tõttu toimub klaaside mõranemine, purunemine. Tuul, vihm ja lumi pääsevad interjööri,
linnud jäävad lõksu, hukkuvad, aknaid avada ei saa,
oreli tervis on ohus – külmas ja niiskuses keeldub mängimast, sisetemperatuur on paraku võrdsustunud välisega, talveperioodil on pühamu täiesti suletud.

On AEG pühakoja aknad korda teha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Projekt VALGUS Pühalepa kirikus

Reede 06 oktoober, 2023

Ülle Marks 60

6. oktoobril 2023 kell 19.00

Pühalepa kirikus, Suuremõisas, Hiiumaal

Heategevuslik sündmus / kontsert / näituste avamine/ söömaaeg 

Projekt VALGUS – pühakoja aknad korda.

Projekt VALGUS on sihtotstarbeline heategevus eesmärgiga kinkida 700. aastasele Pühalepa kirikule kaitsvad aknad. Pühalepa kirik on muinsuskaitse all olev kultuuriväärtus, muinsusmälestis.

Kavas Arvo Pärdi heliteosed:

• Suuremõisa Lasteaed Põhikooli mudilaskoor esitab Külli Kreegi juhatusel A. Pärdi lastelaule.
• “Spiegel im Spiegel” Arvo Haasma, gamba, Endrik Üksvärav orel
• ” Für Alina ” Ella Maidre, kromaatiline kannel. + üllatus.
• “Vater Unser” Endrik Üksvärav, vokaal, orel.

Esitlusele tulevad Ülle Marksi 3 kunstiteost:

• “Spiegel im Spiegel” /725cm x 162 cm/
• “Seisund. Muutumised” /380cm x 152 cm/
• ” Ingel” / 200cm x 152 cm/ hakkab ilmuma elavas esituses pühamus

Õhtusöömaaja lauale saab annetajate toel Hiiumaa leib, mesi, tee minu aasadelt jm.

Palun võta oma teetass seltsi. 

IT, valgustus: Robert Luig, EKA
Helisalvestus: Hans-Gunter Lock, EKA

Salvestame sündmuse, plaadistame, anname välja kinkeeksemplaridena 60 signeeritud CD koopiat.

Puidutöö: Tõnis Tilga
Toetajad: KULKA, EKA, toitlustustugi Kapten Malm, Khao Tai, perekond Kaev (mesi), Antti Leigri (mesi)

Kontsert/näitus/söömaaeg on kõigile PRII.

Palume annetusi projekti VALGUS toeks
EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank

NB! Annetuse ülekande selgitus:: VALGUS, aknad

ID koodi lisamine tagab annetajale maksuameti poolt tulumaksu soodustuse tagastuse tuludeklaratsiooni esitamisel. Kõik annetajad jäävad ajalukku, ajakapslisse. Koos jõuame VALGUSeni. 

P.S.

6. oktoobril avanevad näitused ja töötoad Hiiumaa eri paigus – Käina Raamatukogus, Suuremõisa Lossis ja selle lähistel,
Suuremõisa Vabaaja Keskuses, Kärdlas Pika Maja muldkeldris, Orjakus jm.

Täpsem info lähiajal.

Reprol:
“Seisund. Peegeldused”
/383 cm x 154 cm/
söejoonistus lõuendil 2012
on sündinud palves
A. Pärdi heliteose “Für Alina” valguses.

“Spiegel im Spiegel”
/725 cm x 162 cm/
söejoonistus lõuendil

Meie perekond/meeskond plaanib korraldada
kontserte/näitusi/söömaaegu 2 korda aastas, pööripäevadel, kui päev ja öö on ühepikad, kuni eesmärgi – kiriku aknad korda, teostumiseni.

Projektis VALGUS on meid toetamas:
EKA restaureerimise osakonna asjatundjad eesotsas Hilkka Hiiopiga, Päevasaare muusikud, kaasame Tartu Kunstikooli Pallas restauraatoreid, kõik vastavad EV institutsioonid, parimad asjatundjad, kultuurisõbrad, ajaloohuvilised, kaasteelised, ristirahva, sõbrad Eestis ja võõrsil.

90-nendatel alustati Pühalepa kiriku taastamist Eesti kunstiajaloo suurkuju Villem Raami juhtimisel. 1993.  pühakoda ennistati.
Tänaseks on akende seisukord kriitiline, puitdetailid on pehkinud, raamid on kohati ingedeta, plii vale põimingu pingete tõttu toimub klaaside mõranemine, purunemine. Tuul, vihm ja lumi pääsevad interjööri,
linnud jäävad lõksu, hukkuvad, aknaid avada ei saa,
oreli tervis on ohus – külmas ja niiskuses keeldub mängimast, sisetemperatuur on paraku võrdsustunud välisega, talveperioodil on pühamu täiesti suletud.

On AEG pühakoja aknad korda teha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

03.10.2023

Marks 60

Ülle Marks 60

EKA kaldaauditooriumis/aulas teemaõhtu Marks 60 

• Kunstiteadlaste Elnara Taidre ja Vappu Thurlow ettekanded
• Valik filme loometeekonnast
• Digiportfoolio
• Mini sisemonoloog ja mitte ainult
• Tervisenaps – jää, vesi, viin

Lilli, kimpe mitte tuua. Palun annetage selle asemel projekti VALGUS hüvanguks. Kõik annetajad jäävad ajalukku. Olete väga oodatud.

EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank
selgitus: VALGUS!

isikukood tagab Maksuametilt tuludeklaratsiooni esitamise korral tulumaksu soodustuse tagastuse.

Juubelipidustused ja -sündmused jätkuvad 6. oktoobril, Hiiumaal 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Marks 60

Teisipäev 03 oktoober, 2023

Ülle Marks 60

EKA kaldaauditooriumis/aulas teemaõhtu Marks 60 

• Kunstiteadlaste Elnara Taidre ja Vappu Thurlow ettekanded
• Valik filme loometeekonnast
• Digiportfoolio
• Mini sisemonoloog ja mitte ainult
• Tervisenaps – jää, vesi, viin

Lilli, kimpe mitte tuua. Palun annetage selle asemel projekti VALGUS hüvanguks. Kõik annetajad jäävad ajalukku. Olete väga oodatud.

EE832200001120251408
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pühalepa Laurentsiuse Kogudus
Swedbank
selgitus: VALGUS!

isikukood tagab Maksuametilt tuludeklaratsiooni esitamise korral tulumaksu soodustuse tagastuse.

Juubelipidustused ja -sündmused jätkuvad 6. oktoobril, Hiiumaal 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

06.10.2023 — 26.11.2023

Fotokuu peanäitus „Transs“

Transs

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis avatakse 6. oktoobril kell 18.00 seitsmenda Tallinna Fotokuu rahvusvaheline peanäitus „Transs“, mis uurib inimeste igapäevast sõltuvust ekraanidest.

Näitusel osaleb 17 kunstnikku kaheksast riigist,  kaasatud on ka kolm kunstnikeduot ja üks rühmitus. Mitu kunstnikku astuvad oma teostega Eestis üles esmakordselt. Näituse kuraator on New Yorgis tegutsev Soome päritolu Ilari Laamanen. Näitus jääb avatuks 26. novembrini.

„Näitus käsitleb ühelt poolt tehnoloogia võlu ja ligitõmmet, teiselt poolt aga kiire arengu süngemat poolt. Meie igapäevane seotus ekraanidega on saanud ühiskonnas nii tavapäraseks, et ilma nendeta võime tunda end lausa isoleerituna,“ sõnab näituse kuraator Ilari Laamanen. Näitusel tuuakse fookusesse tehnoloogiline transs kui inimeste sõltuvussuhe ekraanidega. Sealjuures uuritakse, kuidas üleminek fotograafiliselt kujutistelt interaktiivsetele ekraanidele ja nende tihe läbipõimumine on kujundanud inimeste reaalsustaju ning kuidas kaasaegne kunst saab olla tehnoloogia ja inimkogemuse vahekorra mõtestamise soodne pinnas.

Laamaneni hinnangul on kunstinäitus keskkond, kus saab kasutada suhtlemise ja info edastamise alternatiivseid viise: „Näitusele kaasatud kunstnikud kasutavad hetkhäiringut (ingl glitch) kui kontseptuaalset tööriista, pakkudes vaatajale võimaluse võtta paus, astuda tagasi tehnoloogilisest transist ning mõtiskleda kunsti ja piltide tähenduste ning tähtsuse üle.“ Esitletud teosed kutsuvad külastajat tunnetama ja analüüsima erinevaid (audio)visuaalseid esitusvahendeid ning iseenda suhet vaatamisega.

Peanäitusel osalevad kunstnikud Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Diane Severin Nguyen (US), Veli Granö (FI), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnikerühmitus CUSS Group (ZA).

Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja mitme meelega tajutavaks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad uued installatsioonid ekstra Fotokuu näituse jaoks. Mul on suur heameel esimest korda Tallinnas tutvustada rahvusvaheliste kunstnike Patricia Domínguezi, Laila Majidi ja Louis Blue Newby ning kollektiivi CUSS Group teoseid.“

Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele kunstihoone.ee/programm.

Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammis 6. oktoobrist kuni 26. novembrini on rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (6.10–26.11.2023; kuraator Ilari Laamanen) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16. ja 17.11.2023; kuraatorid Piibe Kolka ja Genevieve Yue). Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitme varasema olulise partneri ja fotokunstile keskendunud näitusepinnaga Tallinnas. Koostöös Tallinna Linnatranspordiga esitletakse linnaruumi installatsiooni kahes Tallinna trammis. Kogu biennaali programmi leiab aadressilt fotokuu.ee/programm.

TAUSTAINFO

Ilari Laamanen
Ilari Laamanen on New Yorgis elav vabakutseline kuraator. Aastal 2017 oli ta Norras Mossis toimunud 9. Momentumi biennaali kaaskuraator. New Yorgi Soome kultuuri instituudi (FCINY) programmijuhina (2013–2020) kureeris ja tellis Laamanen projekte New Yorgi kunsti- ja disainimuuseumi, New Museumi festivali Ideas City ja Brooklyn Bridge Parki jaoks. FCINY-s juhtis ta kuus aastat stipendiumiprogrammi „Mobius“, luues partnerlussuhteid selliste asutustega nagu Artists Space, Cooper Hewitti Smithsoni disainimuuseum ja JUDD-i fond. Ta on väljaannete „Crossroads – New Views on Art and Environment“, „MOBIUS Manual“ ja „Beyond the Pleasure Principle“ toimetaja.

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.

Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis esitleb peaaegu kõigi visuaalkultuuri valdkondade teoseid ning vaatleb laiemalt kunsti ja ühiskonna arengut, mida vahendavad aina intensiivsemalt fotograafilised kujutised, kaamerad ja ekraanid. Fotokuu kutsus 2011. aastal ellu Eesti fotokunstnike ühenduse (FOKU), mis kunstnike omaalagatusliku organisatsioonina koordineerib ja toetab kunstnike, galeriide ning kunstiinstitutsioonide koostööd.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Fotokuu peanäitus „Transs“

Reede 06 oktoober, 2023 — Pühapäev 26 november, 2023

Transs

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis avatakse 6. oktoobril kell 18.00 seitsmenda Tallinna Fotokuu rahvusvaheline peanäitus „Transs“, mis uurib inimeste igapäevast sõltuvust ekraanidest.

Näitusel osaleb 17 kunstnikku kaheksast riigist,  kaasatud on ka kolm kunstnikeduot ja üks rühmitus. Mitu kunstnikku astuvad oma teostega Eestis üles esmakordselt. Näituse kuraator on New Yorgis tegutsev Soome päritolu Ilari Laamanen. Näitus jääb avatuks 26. novembrini.

„Näitus käsitleb ühelt poolt tehnoloogia võlu ja ligitõmmet, teiselt poolt aga kiire arengu süngemat poolt. Meie igapäevane seotus ekraanidega on saanud ühiskonnas nii tavapäraseks, et ilma nendeta võime tunda end lausa isoleerituna,“ sõnab näituse kuraator Ilari Laamanen. Näitusel tuuakse fookusesse tehnoloogiline transs kui inimeste sõltuvussuhe ekraanidega. Sealjuures uuritakse, kuidas üleminek fotograafiliselt kujutistelt interaktiivsetele ekraanidele ja nende tihe läbipõimumine on kujundanud inimeste reaalsustaju ning kuidas kaasaegne kunst saab olla tehnoloogia ja inimkogemuse vahekorra mõtestamise soodne pinnas.

Laamaneni hinnangul on kunstinäitus keskkond, kus saab kasutada suhtlemise ja info edastamise alternatiivseid viise: „Näitusele kaasatud kunstnikud kasutavad hetkhäiringut (ingl glitch) kui kontseptuaalset tööriista, pakkudes vaatajale võimaluse võtta paus, astuda tagasi tehnoloogilisest transist ning mõtiskleda kunsti ja piltide tähenduste ning tähtsuse üle.“ Esitletud teosed kutsuvad külastajat tunnetama ja analüüsima erinevaid (audio)visuaalseid esitusvahendeid ning iseenda suhet vaatamisega.

Peanäitusel osalevad kunstnikud Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Diane Severin Nguyen (US), Veli Granö (FI), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnikerühmitus CUSS Group (ZA).

Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja mitme meelega tajutavaks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad uued installatsioonid ekstra Fotokuu näituse jaoks. Mul on suur heameel esimest korda Tallinnas tutvustada rahvusvaheliste kunstnike Patricia Domínguezi, Laila Majidi ja Louis Blue Newby ning kollektiivi CUSS Group teoseid.“

Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele kunstihoone.ee/programm.

Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammis 6. oktoobrist kuni 26. novembrini on rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (6.10–26.11.2023; kuraator Ilari Laamanen) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16. ja 17.11.2023; kuraatorid Piibe Kolka ja Genevieve Yue). Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitme varasema olulise partneri ja fotokunstile keskendunud näitusepinnaga Tallinnas. Koostöös Tallinna Linnatranspordiga esitletakse linnaruumi installatsiooni kahes Tallinna trammis. Kogu biennaali programmi leiab aadressilt fotokuu.ee/programm.

TAUSTAINFO

Ilari Laamanen
Ilari Laamanen on New Yorgis elav vabakutseline kuraator. Aastal 2017 oli ta Norras Mossis toimunud 9. Momentumi biennaali kaaskuraator. New Yorgi Soome kultuuri instituudi (FCINY) programmijuhina (2013–2020) kureeris ja tellis Laamanen projekte New Yorgi kunsti- ja disainimuuseumi, New Museumi festivali Ideas City ja Brooklyn Bridge Parki jaoks. FCINY-s juhtis ta kuus aastat stipendiumiprogrammi „Mobius“, luues partnerlussuhteid selliste asutustega nagu Artists Space, Cooper Hewitti Smithsoni disainimuuseum ja JUDD-i fond. Ta on väljaannete „Crossroads – New Views on Art and Environment“, „MOBIUS Manual“ ja „Beyond the Pleasure Principle“ toimetaja.

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.

Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis esitleb peaaegu kõigi visuaalkultuuri valdkondade teoseid ning vaatleb laiemalt kunsti ja ühiskonna arengut, mida vahendavad aina intensiivsemalt fotograafilised kujutised, kaamerad ja ekraanid. Fotokuu kutsus 2011. aastal ellu Eesti fotokunstnike ühenduse (FOKU), mis kunstnike omaalagatusliku organisatsioonina koordineerib ja toetab kunstnike, galeriide ning kunstiinstitutsioonide koostööd.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

05.10.2023

“Momentum Montenegro” – urbanistika I krs avalikud ettekanded

Momentum Monenegro

Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?

EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.

Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.

Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.

Kursust juhendab Mattias Malk.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Momentum Montenegro” – urbanistika I krs avalikud ettekanded

Neljapäev 05 oktoober, 2023

Momentum Monenegro

Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?

EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.

Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.

Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.

Kursust juhendab Mattias Malk.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

05.10.2023 — 19.11.2023

Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse

Tütar_event_banner

5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“. 

Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse

Neljapäev 05 oktoober, 2023 — Pühapäev 19 november, 2023

Tütar_event_banner

5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“. 

Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

06.10.2023 — 07.10.2023

Karolin Poska “Lucky Charmi” viimased etendused

karolin poska_lucky charm_kanuti 08042023_photography_alana proosa-11
Kanuti Gildi SAALis toimuvad 2023. oktoobri alguses viimased EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska “Lucky Charmi” etendused.
Etendused toimuvad 6. ja 7. oktoobril kell 19.30.
Lavastuse raames on Karolin Poska isehakanud antropoloog, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?

Laval on Karolin Poska, Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas

Lavastuse kostüümikunstnik on EKAs moedisaini vilistlane Lisette Sivard

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Karolin Poska “Lucky Charmi” viimased etendused

Reede 06 oktoober, 2023 — Laupäev 07 oktoober, 2023

karolin poska_lucky charm_kanuti 08042023_photography_alana proosa-11
Kanuti Gildi SAALis toimuvad 2023. oktoobri alguses viimased EKA kaasaegse kunsti magistri Karolin Poska “Lucky Charmi” etendused.
Etendused toimuvad 6. ja 7. oktoobril kell 19.30.
Lavastuse raames on Karolin Poska isehakanud antropoloog, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?

Laval on Karolin Poska, Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas

Lavastuse kostüümikunstnik on EKAs moedisaini vilistlane Lisette Sivard

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.10.2023

Tutvumisõhtu: Benini traditsioonilise muusika projekt

Benini_trummid

Anname ülevaate Benini traditsioonilise muusika projekti hetkeseisust. Tutvustame Beninis (Lääne-Aafrika) asuva Grand-Popo traditsioonilist muusikat.

Kaastegevad helilooja ja laulja Steve Abeni (Benin) ning Benini traditsioonilise muusika ansambel koosseisus
Hans-Gunter Lock
Andrus Haugas
Janek Samberg
Asja Dorofejeva
Andrus Kallastu

Kuna Grand-Popo on lisaks äärmiselt põnevatele muusikatraditsioonidele ka üks olulisemaid voodoo vaimseid keskusi, siis lisaks muusikutele on oodatud mõtteid vahetama antropoloogid, usundiuurijad, tantsuuurijad, visuaalkunstnikud, filmitegijad, kultuuriloolased, filosoofid ja muude valdkondade asjatundjad.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tutvumisõhtu: Benini traditsioonilise muusika projekt

Kolmapäev 04 oktoober, 2023

Benini_trummid

Anname ülevaate Benini traditsioonilise muusika projekti hetkeseisust. Tutvustame Beninis (Lääne-Aafrika) asuva Grand-Popo traditsioonilist muusikat.

Kaastegevad helilooja ja laulja Steve Abeni (Benin) ning Benini traditsioonilise muusika ansambel koosseisus
Hans-Gunter Lock
Andrus Haugas
Janek Samberg
Asja Dorofejeva
Andrus Kallastu

Kuna Grand-Popo on lisaks äärmiselt põnevatele muusikatraditsioonidele ka üks olulisemaid voodoo vaimseid keskusi, siis lisaks muusikutele on oodatud mõtteid vahetama antropoloogid, usundiuurijad, tantsuuurijad, visuaalkunstnikud, filmitegijad, kultuuriloolased, filosoofid ja muude valdkondade asjatundjad.

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.09.2023 — 17.10.2023

Taavi Teeveti “Raamatukogu” Hop galeriis

Taavi Teevet_RAAMATUKOGU

Neljapäeval, 21. septembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taavi Teeveti näitus „Raamatukogu“. 

„Aga mulle tundub, et inimsugu — ainus omataoline — sureb välja ja et püsima jääb Raamatukogu: valgustatud, mahajäetud, lõpmatu, täielikult liikumatu, täis hinnalisi köiteid, kasutu, hävimatu, salapärane.” 

/Jorge Luis Borges „Paabeli raamatukogu” 1956/

Taavi Teeveti näitus loob ühtaegu vaadet ja kogemust. Galeriist saab Borgese ehk kuulsaimas novellis kirjeldatud raamatukogu kaugeim kamber, saal, kus lugejate ja raamatukoguhoidjate asemel valitseb aja kindlameelne juhuslikkus ja universumi ürgosa — kaos.

Borgese sõnades loodud mudelist saab tööriist, ehitub ruum ning vallandub võimaluste ahel. Taavi Teevet seiskab aja ning loob oma teosega võimaluse võtta ette jalutuskäik eksistentsi keskmesse, igaviku ja igavuse vahele, kus raamatute — lugude ja informatsiooni — avanemine ei juhtu mitte kerge ja harjunud käeliigutuse, vaid hulljulge kujutlushüppe läbi.

“Raamatukogu on täielik ja selle riiuleil on talletatud kõik kahekümne viie  kirjamärgi võimalikud kombinatsioonid(…).”  

Ruumis avaneb seisundipilt raamatukogu kaugematest nurkadest ühes teostega seeria “Pühendumine” kahest voolust:

  1. Laserlõigatud piiblid ja lauluraamatud, mida on kasutatud pressvormidena. Neisse pressitud lehtmetall ja raamat moodustavad uue sõltumatu terviku.
  2. Rauast valatud piiblid ja lauluraamatud.

Taavi Teevet on metallikunstnik, keda paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja
mäng materjali mälu ning laetusega.Teevet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (2023) sepakunsti eriala MA cum laude ning töötab alates 2021. aastast osakonna ehe ja sepis töökodade meistri
ja juhatajana.
2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia MA tasemel ja Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia.
Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Ühendkuningriikides, Portugalis ja USA-s, olnud Bocuse d’Or rahvusvahelise gastronoomiavõistluse Eesti delegatsiooni serveerimiskomplektide autor 2021-2023 ning töötanud koos mitmete teatri- ja etenduskunstnikega, muuhulgas Paide Teatri, Ekspeditsiooni ning Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste
Instituudiga.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Taavi Teeveti “Raamatukogu” Hop galeriis

Neljapäev 21 september, 2023 — Teisipäev 17 oktoober, 2023

Taavi Teevet_RAAMATUKOGU

Neljapäeval, 21. septembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taavi Teeveti näitus „Raamatukogu“. 

„Aga mulle tundub, et inimsugu — ainus omataoline — sureb välja ja et püsima jääb Raamatukogu: valgustatud, mahajäetud, lõpmatu, täielikult liikumatu, täis hinnalisi köiteid, kasutu, hävimatu, salapärane.” 

/Jorge Luis Borges „Paabeli raamatukogu” 1956/

Taavi Teeveti näitus loob ühtaegu vaadet ja kogemust. Galeriist saab Borgese ehk kuulsaimas novellis kirjeldatud raamatukogu kaugeim kamber, saal, kus lugejate ja raamatukoguhoidjate asemel valitseb aja kindlameelne juhuslikkus ja universumi ürgosa — kaos.

Borgese sõnades loodud mudelist saab tööriist, ehitub ruum ning vallandub võimaluste ahel. Taavi Teevet seiskab aja ning loob oma teosega võimaluse võtta ette jalutuskäik eksistentsi keskmesse, igaviku ja igavuse vahele, kus raamatute — lugude ja informatsiooni — avanemine ei juhtu mitte kerge ja harjunud käeliigutuse, vaid hulljulge kujutlushüppe läbi.

“Raamatukogu on täielik ja selle riiuleil on talletatud kõik kahekümne viie  kirjamärgi võimalikud kombinatsioonid(…).”  

Ruumis avaneb seisundipilt raamatukogu kaugematest nurkadest ühes teostega seeria “Pühendumine” kahest voolust:

  1. Laserlõigatud piiblid ja lauluraamatud, mida on kasutatud pressvormidena. Neisse pressitud lehtmetall ja raamat moodustavad uue sõltumatu terviku.
  2. Rauast valatud piiblid ja lauluraamatud.

Taavi Teevet on metallikunstnik, keda paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja
mäng materjali mälu ning laetusega.Teevet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (2023) sepakunsti eriala MA cum laude ning töötab alates 2021. aastast osakonna ehe ja sepis töökodade meistri
ja juhatajana.
2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia MA tasemel ja Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia.
Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Ühendkuningriikides, Portugalis ja USA-s, olnud Bocuse d’Or rahvusvahelise gastronoomiavõistluse Eesti delegatsiooni serveerimiskomplektide autor 2021-2023 ning töötanud koos mitmete teatri- ja etenduskunstnikega, muuhulgas Paide Teatri, Ekspeditsiooni ning Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste
Instituudiga.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.09.2023 — 19.10.2023

EKA keraamika osakonna näitus „Transformatsioon“ Viimsis

1000x1000

EKA keraamika osakond esitleb:
näitus „Transformatsioon“
Viimsi Kunstikooli galeriis
21.09.–19.10.2023

Avamine 20.09 kell 18.00

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Näitus „Transformatsioon“ on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine.

Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna. Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd põletatakse maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva. 

Keraamika töökojas nädalate jooksul pehmest ja plastilisest savist vaeva ja rõõmuga sündinud töödest saavad põletuse käigus kuumuse ning leegi poolt vormitud kivikõvad keraamilised taiesed. 

See maikuu alguses hooaega alustav põletus juhatab sisse kevadised ja suvised sündmused, mille keskmeks ahi on.

Kuna põletus on pikk, siis hästi sujuv meeskonnatöö ja kõigi osalejate panus on väga oluline. Sama oluline kui põletus ise ja tööd, mis seal sünnivad, on üliõpilaste ning keraamikute omavaheline suhtlemine ahju ümber. Tohisoo ahi ja põletus toob keraamikuid kokku, on õppebaasiks  Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja skulptuuri erialade üliõpilastele ning koostöö ja kohtumiskohaks rahvusvahelisele kunstnikkonnale.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA keraamika osakonna näitus „Transformatsioon“ Viimsis

Kolmapäev 20 september, 2023 — Neljapäev 19 oktoober, 2023

1000x1000

EKA keraamika osakond esitleb:
näitus „Transformatsioon“
Viimsi Kunstikooli galeriis
21.09.–19.10.2023

Avamine 20.09 kell 18.00

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Näitus „Transformatsioon“ on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine.

Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna. Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd põletatakse maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva. 

Keraamika töökojas nädalate jooksul pehmest ja plastilisest savist vaeva ja rõõmuga sündinud töödest saavad põletuse käigus kuumuse ning leegi poolt vormitud kivikõvad keraamilised taiesed. 

See maikuu alguses hooaega alustav põletus juhatab sisse kevadised ja suvised sündmused, mille keskmeks ahi on.

Kuna põletus on pikk, siis hästi sujuv meeskonnatöö ja kõigi osalejate panus on väga oluline. Sama oluline kui põletus ise ja tööd, mis seal sünnivad, on üliõpilaste ning keraamikute omavaheline suhtlemine ahju ümber. Tohisoo ahi ja põletus toob keraamikuid kokku, on õppebaasiks  Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja skulptuuri erialade üliõpilastele ning koostöö ja kohtumiskohaks rahvusvahelisele kunstnikkonnale.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

20.09.2023 — 19.10.2023

Näitus „Transformatsioon“

20230517_142725

EKA keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Käesolev näitus, mis avatakse 20. septembril kell 18 Viimsi Kunstikooli galeriis, on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine. Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna.

Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd on põletatud maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets.

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini.





Postitas Kersti Laanmaa — Püsilink

Näitus „Transformatsioon“

Kolmapäev 20 september, 2023 — Neljapäev 19 oktoober, 2023

20230517_142725

EKA keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Käesolev näitus, mis avatakse 20. septembril kell 18 Viimsi Kunstikooli galeriis, on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine. Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna.

Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd on põletatud maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets.

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini.





Postitas Kersti Laanmaa — Püsilink