Näitused

Nüüdseks juba ligi 20-aastase eduka kunstnikukarjääriga ja kunstisõprade hulgas hästi tuntud August Künnapu on jõudnud oma esimese personaalnäituseni Tartus. Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats  18 avatakse reedel, 1. novembril kell 17 tema isikunäitus „Elujõgi“. Esitatud on kunstniku viimase aasta uudislooming, kokku 22 akrüülmaali.

Elujõgi on August Künnapu sõnul see, kui lased oma elul lihtsalt voolata, proovides elada hetkes. Kunstnik naudib hetki ja nende ülesmaalimist. Jätkuvalt on tema tähelepanu keskmes inimene oma argistes tegevustes. Panustades traditsioonilise maalikunsti vahenditele, pakub Künnapu meile nauditavat, ainult talle omast, mitmete mõjutustega veidi kiiksuga pildimaailma. Selles on ühtviisi olulised põnev vorm, kirgas värvikäsitlus, soe huumor ja vürtsi lisav iroonia.

Näitusega kaasneb maaliraamat, mis on järg eelmisele, 2007. aastal ilmunud väljaandele ja mis keskendub kunstniku viimase kaheksa aasta loomingule.

August Künnapu 

Sündinud 06. veebruaril 1978 Tallinnas

1997-2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri

2000 õppis Londonis Slade´i kunstikooli suvekursustel

1996 aastast alates esinenud näitustel

2005 aastast alates toimetanud ajalehte „Epifanio“

2007 saanud Konrad Mäe maalipreemia

Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini 2014 ja seda toetas Eesti Kultuurkapital.

Olete väga oodatud!

Mare Joonsalu

näituse koostaja

Lisainfo: 7341050, 53432994

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18, Tartu

K-P 11-18

www.tartmus.ee

facebook.com/tartmus

Püsiviide

Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget.  Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.

Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf.  Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina.  Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele.  Eesti Kunstnike Liidu liige.

Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.

Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com

Püsiviide

Lisa sisutekst

Püsiviide

Kohalike omavalitsuste valimised on kujunenud oodatust värvikamaks meediaetenduseks. Võimuvõitluse tandril liikuvad EKA graafikatudengid uurisid kuu aja vältel mudamaadluse hetkeseisu, visandasid erakondade rahastamise petuskeeme ning kavandasid linnaruumi visuaalse reostamise projekte. 

Tegevusaruanne avaneb asjalikul kaunistamata moel Balti Filmi- ja Meediakooli fuajees reedel, 18.oktoobril kell 14.00.

Tööd juhendas Eesti Kunstiakadeemia​ ​Vabade ​k​unstide teaduskonna prof. Urmas Viik, projekti toetas trükipinnaga ajaleht „Eesti Ekspress“.

​Teate edastas​
— 
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Head of Communications
Estonian Academy of Arts

Püsiviide

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond
Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli tekstiilidisaini osakond

Eesti Kunstiakadeemia ​n​ahakunsti osakond avas 1.oktoobril Budapestis ​ ​
koostöös Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli ​t​ekstiilidisaini osakonnaga
aksessuaaride ühisnäituse “1857 km”.  Näitus toimub Budapesti Disaininädala raames Laoni Showroom-is, (1027 Klauzal ter, Budapest) ​ ​ning vältab 18. oktoobrini.

EKA ja MOME on​ ​pikaajaliste ​ traditsioonidega tunnustatud​ ​ülikoolid, kus on ​ ​
pea sada aastat​ ​õpetatud naha kui materjali loomingulist kasutamist. ​  ​
Ajalooliste​ ​traditsioonide ja ​ innovaatilise​ avatud mõtteviisi kombineerimine annavad põneva tulemuse, mida ​ ​etendab​ ka ühine näitus, pakkudes vaatamiseks ​ ​aksessuaare​ ​ja jalatseid.

Eksponeeritavad aksessuaarid on sündinud üksteisest sõltumatult kahes linnas, mille vahemaa on 1857 kilomeetrit, kuid eks ole teada, et ideed lendavad õhus takistamatult. Mis juhtub, kui luua kohtumisvõimalus? Kas eesti ja ungari esemed asuvad dialoogi või vastanduvad? 

Eesti Kunstiakadeemia​ ​nahakunsti osakonda esindavad: Marika Jylha, Kärt Põldmann, Karin Kallas, Elis ​Teterin, Mari-Lii Hirsik, Mari Maripuu, Marie Chapelain, Milka Anna Lenita Tanskanen, Jass Reilent, Alexandra Ehte, Inga Radikainen, Kelian Luisk, Mirja Pitkäärt, Merle Visak, Maria Naur, Maarja Roolaht, Maija-Britta  Laast, Anneli Filipov, Karen Milistver.

Teate edastas

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Püsiviide

“Lost in Space”

Kuraator Gregor Taul

14.-20. oktoober 2013

Pidulik avamine: 18. oktoobril, 18.30

Galerii Vita Havet

Konstfack 

LM Ericssons väg 14

126 27 Stockholm, Rootsi

2013. aasta oktoobris tähistab KUNO – 16 Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiat ühendav “seinteta ülikool” – oma 20. sünnipäeva kuraatorinäitusega. Näitus toimub Põhja-ja Baltimaade olulisima kunsti-ja disainikõrgkooli Konstfack galeriis Stockholmis. Endise Ericssoni tehase kohale rajatud ülikooli galeriis eksponeeritav kuraatorinäitus kannab nime “Lost in Space” (Ruumikaotsis).

Kunstiakadeemiate galeriide temaatikaga tegeleva näituse kuraator on Gregor Taul, Eesti Kunstiakadeemia galerii EKA G juhataja. KUNO juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kunstiülikoolide esindajad Stockholmist, Helsingist, Reykjavikist ja Tallinnast, valis Tauli näituse kuraatoriks 2013. aasta jaanuaris toimunud nõupidamisel.

Näitusel on esindatud kõigi KUNO võrgustiku ülikoolide tudengite tööd.

“Näituse aluseks on uurimustöö Euroopa kunstiakadeemiate galeriidest,” selgitab kuraator Gregor Taul. 

“Kuigi võiks arvata, et need moodustavad kõikjal iseenesestmõistetava osa kunstiakadeemiate tööst, võiksime siiski küsida, mis eesmärki nad kannavad. Kunstiakadeemiate galeriid moodustavad kaootilise segu valgetest kuupidest, projektiruumidest, fuajeedest, koridoridest, garaažidest, aulatest ja teistest vahepealsetest ruumidest. Galeriisid juhivad nii professorid, tudengid, kuraatorid, galeristid kui tehnikud. Olukorras, kus kunstiharidus on olnud viimastel aastatel kaasaegse kunsti sfääri popimaid teemasid, on tudengigaleriid jäänud pea täielikult akadeemilise tähelepanuta. Käesolev näitus asub seda lünka täitma.”

Näituse keskmeks on üliõpilased, kelle jaoks algab mistahes kunsti tegemine kriitilisest suhestumisest meid ümbritsevatesse näivatesse mõttemallidesse. “Lost in Space” toob esile kunstiteosed, mis esitavad fundamentaalseid küsimusi nii kunstihariduse kui kunstiakadeemiate usutavuse kohta. Siiski ei ole kuraator unustanud kultuurilise traditsiooni kahetist iseloomu: seal, kus raputatakse alustalasid, toimib tingimata ka konstruktiivne ülesehitustöö.

Lähtudes näituse põhinemisest koostööl, saadab seda nädalapikkune kuraatori poolt modereeritav töötuba, mille raames osalejad teineteisega nimetatud teemadel kogemusi jagavad ning diskuteerides uusi teadmisi loovad.

Näitusega koos ilmub kataloog, mis sündmuse raames toimib ka juhi ning etiketina. Kuraatori ning Soome Kaunite Kunstide Akadeemia kunstiajaloo ja -teooria professori Riikka Steweni eessõnade kõrvalt leiab sealt veel kõikide osalejate sõnavõtu intervjuu, essee, manifesti vms vormis. Kataloog on toimetatud ja kujundatud kui iseseisev ajakiri, mis näituse järel jätkab loodetavasti teema tutvustamist erinevates Euroopa alternatiivsetes raamatupoodides. Kataloogi kujundas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala vilistlane Epp Õlekõrs.

Võrgustik, mille sekretariaat asub 2011. aastast Eesti Kunstiakadeemias, korraldab igal aastal ka seminari, kus nii KUNO akadeemiate kui teiste institutsioonide töötajad arutavad kunstihariduse keskseid küsimusi. Tänavusel juubelihõngulisel seminaril tutvustavad oma loomingut tunnustatud kunstnikud Ahmet Ögüt, Karin Mamma Andersson ja Sigurdur Gudmundsson. Eestist astuvad kõnelejatena üles KUNO juhtnõukogu esimees, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Andres Tali ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo.

Osalejad:

Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemia:

Helene Forde, Johnny Herbert, Galerii Bokboden (Philipp Bastian von Hase ja Maria Jonsson)

Eesti Kunstiakadeemia:

Kristina Õllek

Füüni Kunstiakadeemia:

Kristian B Johansson

Islandi Kunstiakadeemia:

Artclick Daily (Ívar Glói Gunnarsson ja Brynjar Helgason)

Jüütimaa Kunstiakadeemia:

Kristian Schrøder, Ida Retz Wessberg

Kuninglik Kunstiinstituut:

Samantha Louise Michel, Pablo Sacristan, Gabriel Säll

Kunsti-, Käsitöö- ja Disainikolledž Konstfack: 

Jesper Eklund, Anna Ihle

Läti Kunstiakadeemia

Ieva Kraule

Malmö Kunstiakadeemia:

Jóhan Martin Christiansen

Oslo Rahvuslik Kunstiakadeemia:

Solveig Lonseth, Endre Mathistad

Soome Kaunite Kunstide Akadeemia:

Jussi Koitela (koostöös Tuukka Haapakorpi, Saara Hannuse, Maarit Mustoneni, Megan Snowe’i ja Johannes Vartolaga)

Taani Kuninglik Kunstiakadeemia:

Pia Eikaas ja Lucas Rasmussen

Trondheimi Kaunite Kunstide Akadeemia:

Finn Adrian Jorkjen, Galerii Blunk (Lisa Edetun ja Sindre Hustveit)

Umeå Kaunite Kunstide Akadeemia:

Galerii Maskinen (Mark Frygell, Jonas Gazell ja Jonas Westlund)

Valandi Akadeemia:

Rickard Ljungdahl Eklund

Vilniuse Kunstiakadeemia:

Augustas Serapinas

Lisainformatsioon: www.kuno.ee

Kontakt: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee,  +372 55690456

Teate toimetas ja edastas

— 
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Head of Communications
Estonian Academy of Arts

Püsiviide

09.10.2013–05.01.2014
4. korrus, A-tiib, graafikakabinet

Näitusel esitletud töödes on esmakordselt jäädvustatud monumentaalkunsti kui žanri, mis kõnetab Eesti kunsti- ja lähiajaloo kõige erinevamaid aspekte alates mastaapsest glamuurist kuni sööklamaalide armetuseni.

38 mustvalget fotot annavad ülevaate Eesti 20. sajandi teise poole monumentaalkunstist. Teoste puhul on rõhutatud mitte ainult maali ennast, vaid ka selle ruumilist konteksti, misläbi joonistuvad välja monumentaalmaalide ajastuloolised, poliitilised ja esteetilised raamid. Tänaseks on avalikkuse hoiakuid elu ning kunsti suhtes kujundanud monumentaalteosed vajumas unustusse. Näitusel moodustubki jutustus ühe tellimuskunsti esinduslikuma žanri hiilgeaegadest ja viletsusest.

2012. aastal pildistas Paul Kuimet üle Eesti avalikes ruumides rohkem kui sadat monumentaalmaali. Teoste saamislugu on seotud Teater NO99 laemaali valmimisega kaasnenud raamatuga, mis sisaldas lisaks Tõnis Saadoja laemaali valmimise dokumentatsioonile ka mahukat ülevaadet Eesti monumentaalkunstist. Kumu näitusel on eksponeeritud valik kogumiku jaoks tehtud fotodest. Käsitsisuurendatud fotod jaotuvad näitusel nelja tüpoloogilisse plokki: konkreetse ruumi loogikast tingitud teosed, eksterjööri maalid, supergraafika ning sakraalse mõõtme omandanud ja selle kaotanud vitraažid. Olulise niidina ühendavad kõiki plokke hävimise ja kadumisega seotud küsimused.

Paul Kuimet (1984) on noorema põlvkonna olulisimaid fotokunstnikke. Tema seeriad tegelevad elukeskkonda projitseeritud ihadega, uuselamurajoonide urbanistlik-pastoraalsete unistuste, fetišeeritud kodu mõiste ning halastamatu tühjusega. Eesti esinduslikus miljööfotograafia ajaloos eristub Kuimet jaheda puudutuse, jüriokaseliku aritmeetilise puhtuse ning kontseptuaalse romantika ühendamisega. Kuimeti käesolev näitus on osa uusaegsest sotsialismiaja pärandi aktualiseerumisest, mis on samas vaba seni tooni andnud nostalgiast. Kriitiliste küsimuste kaudu uuritakse traumaatiliste ajalookihistuste kohalolu võimalikkust tänases päevas ning poliitilis-ühiskondliku ebamugavustunde ületamise perspektiive. Samas kõnetab näitus ka ühiskondliku tellimuse ja kunsti vahelisi keerulisi suhteid tänases päevas, mis peegelduvad ennekõike nn protsendiseaduse ideestikus ja rakendumises.

Näitusega kaasneb inglise fototeoreetiku Daniel C. Blighti esseega trükis. Trükis on tasuta, väljaandjaks kirjastus Lugemik.

Näituse kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline disain: Indrek Sirkel

Täname: Reimo Võsa-Tangsoo, EKA fotoosakond, Taavi Rekkaro

Näitus „Konspekteeritud ruum. Paul Kuimeti fotod” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 5. jaanuarini 2014.

Püsiviide

Püsiviide

Tartu Kunstimaja
28. september – 20. oktoober 2013

Tallinna Fotokuu laieneb esmakordselt Tartusse ning esitleb Tartu Kunstimajas näitust Kus lõped sina, algan mina. Anneli Porri kureeritud näitus pakub läbilõiget Eesti kaasaegsest fotokunstist, võttes keskse teemana vaatluse alla ruumi ja keskkonnataju.

Foto koos fotol kujutatuga aitab mõtestada poliitiliselt, sotsiaalselt ja ka tajuliselt muutuvat keskkonda.

“Fotograaf saab olla vaatleja või sekkuja, kes oma tegevusega loob või teeb nähtavaks inimese ja keskkonna vahelisi suhteid ja sõltuvusi,” ütles näituse kuraator Anneli Porri. “Ühelt poolt defineerib subjekt teda ümbritseva keskkonna, aga teisalt loob keskkond subjekti, annab talle tähenduse ja ajaloo.”

Kus lõped sina, algan mina koondab üht võimalikku valikut Eesti fotokunstist aastatest 1992—2013, jagunedes omavahel põimuvateks alateemadeks: poliitiline ja ideoloogiline ruum, isiklik ruum, fotograafiline ruum ja transtsendentne ruum.  Näitus laenab oma pealkirja Helen Meleski samanimeliselt teoselt, mis uurib ruumikäitumist igapäevastes töösituatsioonides.

Kuraator Anneli Porri. Osalevad kunstnikud: Dénes Farkas, Johnson & Johnson, Flo Kasearu, Margot Kask, Eve Kiiler, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Marco Laimre, Peeter Laurits, Kristina Norman, Helen Melesk, Marge Monko, Krista Mölder, Birgit Püve, Raul Rajangu, Liina Siib, Laura Toots, Anna-Stina Treumund, Tõnu Tunnel, Anu Vahtra, Vergo Vernik, Visible Solutions OÜ

Püsiviide

27. septembril kell 16.00 avatakse LHV Panga kontoris (Tartu mnt 2) Eesti Kunstiakadeemia loova koostöö näitus EKA EXPO 2013. ​  ​
Näitus rõhutab disaini rolli lisandväärtuse loomisel ja selle eesmärk on viia kokku äriideedega ettevõtjad disainerite, arhitektide ja kunstnikega.
 
EKA EXPO toimub Disainiöö festivali raames ja peasündmuste vahetus läheduses EKA krundil. Näitus toob LHV pangasaali näiteid Eesti Kunstiakadeemia tootearendusprojektidest, mis on valminud 2012-2013 aastatel koostöös ettevõtjatega.

„Kaasaegne majandus põhineb teadmiste, nutikate ideede ja ärimudelite ning erinevate tehnoloogiate targal kokkuviimisel,” selgitab teadus- ja arendusosakonna juhataja Inga Raukas.

Näitusel saab näha disainilahendusi, prototüüpe, kavandeid ja valmistooteid. Esmakordselt tutvustatakse EKA noorte sisearhitektuuri tudengite kaubamärgi SAM sarja, Ajujahil osalenud tootedisaini eriala ratastega kelku Snoller ning ehte- ja sepakunsti meistrite tehtud esindusnõusid, millel serveeriti eesti võistkonna delikatesse rahvusvahelisel Bocuse d’or kokakunsti võistlusel.

“Täna mõistavad ettevõtjad disaini tähtsust üha rohkem kui vältimatut osa lisandväärtuse loomisel. Eesti Kunstiakadeemial on erinevate oskuste ja teadmistega võrgustik, kus õppekeskkonnas on võimalik koondada loovaid meeskondi ja läbi viia nii rakenduslikke uuringuid kui arendada uusi tooteid ja teenuseid,“ lisab Raukas

„Sel eesmärgil asutati kevadel ka EKA Sihtasutus, mille üks ülesandeid on kiirendada loomevaldkonna ettevõtluse arengut, viia kokku kunsti ja disaini- ja arhitektuurivaldkonna ideed, mitmesugused uued tehnoloogiad ning ühiskonna vajadused ja ettevõtted,“ kirjeldab Raukas.

Suur osa Kunstiakadeemia erialaprojektidest toimuvad ka täna koostöös ettevõtetega ning ühiselt otsitakse lahendusi konkreetsetele äriideedele ja probleemidele. 

EKA EXPO-le on oodatud kõik huvilised, eriti ettevõtjad ja organisatsioonid, kes soovivad oma tooteportfelli mitmekesistada või värskendada uute toodete ja teenustega. 1. ​ ​j​a 2. oktoobril toimuvad kohtumised ettevõtjatega, kus erialade esindajad on kohal, et kontakte luua ja võimalikku koostööd arutada.

KAVA:

Rakenduslike teadustööde konkursi võitjate väljakuulutamine

Näitus on avatud kuni 25.10.13, kell 9.00 – 19.00 (v.a. L,​ ​P)

Kontaktpäevad ettevõtjatele:

01.10.13 – 02.10.13, KELL 10.00 – 16.00

EKA EXPO 2013 graafiline kujundus Eerik Kändler ja sisekujunduslahendus Inga Raukas

Näitust toetab LHV Pank.

www.coop.artun.ee

https://www.facebook.com/events/1413684152183168/

Lisainfo

Inga Raukas
Teadus- ja arendusosakonna juhataja
Eesti Kunstiakadeemia
Tel 51 62 578
e-post: inga.raukas@artun.ee​

T​eate toimetas ja edastas​

—
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Püsiviide