Näitused

TANTSUD TÄHTEDEGA!
EKA Väligaleriis 3.02.–2.03.2025
Avamine: 3.02.2025 kell 17.00
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Näitus „Tantsud tähtedega!“ tutvustab kujundatud tähti ja graafilise disaini aine „Tüpograafia I“ protsessi. 14 nädala jooksul viidi läbi mitmeid harjutusi ja katseid, joonistati nii käsitsi kui arvutis, kasutades tualettpaberit, käterätte, vahtu ja isegi metalligraveerijat.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud katsetamisele ja mängimisele, siis viimased seitse keskendusid terve tähestiku loomisele ja tähtede kujundamise protsessi läbimisele. Loodi vektorformaadis tähed, millest mitmest tehti ka töötavad fondifailid.

Tudengid:
Simon Janson, Ryan Kaabel, Anni Kangur, Riste Sofie Käär, Jan-Markus Maasepp, Alina Maškina, Elisabeth Mägi, Berit Raun, Mattias Erik Tiik, Rasmus Tikerpe, Katariina Tõnismäe, Mark Albert Villand, Artjom Ševtšenko, Kätriin Reinart, Eline Cremers, Mira Keygnaert, Dennis Vugts

Juhendaja:
Agnes Isabelle Veevo

Fonte saab alla laadida tasuta SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

14.02.–28.02 2025 ARS kunstilinnakus

2025. aasta festivali teema on “Emotsionaalne resonants”, mis keskendub helikunsti ja psühholoogilise heaolu ristumispunktile.

Eesmärk on uurida neid vaatenurki ja leida viise, kuidas sügaval emotsionaalsel tasandil ühendust luua.

Usume, et helikunst suudab esile kutsuda ja peegeldada kuulajate emotsionaalseid seisundeid, pannes neid end mõistetuna tundma ja kutsudes sügavamalt oma sisemisi kogemusi uurima. Festivali ajal muutub ARS Kunstilinnak mitmedimensiooniliseks ruumiks, kus kunst eksisteerib mitte ainult helilise kogemusena, vaid kajab läbi publiku füüsilise, emotsionaalse ja kognitiivse sfääri.

Kutsume kunstnikke töötama ruumi ja emotsionaalse resonantsi teemaga, pakkudes platvormi, et uurida heli emotsionaalset mõju loovas ja eksperimentaalses vormingus.

Ootame kunstiteoseid ja etteasteid, mis uurivad, kuidas emotsioone saab vaataja ja kunstniku perspektiivist ühendada või väljendada.

Kunstiteoseid, mis väljendavad intiimseid, isiklikke või isegi keerukaid emotsioone, eesmärgiga avada uusi vaatenurki psühholoogilisele heaolule.

Festival eesmärgiks on uurida, kuidas helikunst võib algatada vestlusi, muuta tajusid ja kujundada ümber meie tundeid.

www.seintelonkorvad.ee

ARS HELIKUNSTI FESTIVAL

ARS Kunstilinnak korraldab juba teist korda helikunstile suunatud festivali “Seintel on kõrvad”, kus kohtuvad üle kahekümne rahvusvahelise kunstniku, kes esitavad nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.

Festivali perioodi keskel on kaks õhtut pühendatud helikunsti performance programmile, kus põhifookus seisneb selles, kuidas kunstnikud loovad tingimused heli tajumise lahtimõtestamiseks. Iga etteaste läheneb helile kui materjalile ja nähtusele, mis võimaldab luua uusi narratiive, suhestuda ruumiga või luua ainulaadseid meelelisi kogemusi.

Programm toob kokku erinevad praktikad ja erineva taustaga autorid, kes uurivad heli olemust ja selle suhestumist ajalis-ruumilise kontekstiga.

Selle aasta festivali avab häälekunstnik Eleonora Kampe (EE/LV) performance-iga “Kuhu teatada, kui hing on varastatud?,” festivali sulgevad kunstnikud Charlotta Ruth (SE/AT) ja Daniele Pozzi (IT/AT) osalusperformance-iga “Hörselgång”

Korraldajad:
Sten Saarits, Taavi Varm
Produktsiooni assistent:
Egle Ehtjen
Graafiline disain:
Kert Viiart
Installatsiooni korraldus:
Ian Simon Märjama
Toetajad:
Eesti Kunstnike Liit, ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kunstiakadeemia, Erasmus+ Programme

ARS KUNSTILINNAK
Asukoht: Pärnu mnt 154, Tallinn (Rongi/trammiga tulles Tondi peatus, bussiga tulles Kalev)

ARS Kunstilinnak on Eesti suurim kunsti valdkonna loomekeskus, kus tegutseb üle 100 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. Kunstilinnaku galeriide näituseprogramm toob huvilisteni professionaalsete kunstnike loomingu, avatud keskuses korraldatakse seminare, töötubasid ja etendusi. Kunstilinnaku esindusgaleriina on ARS Projektiruum kujunenud mainekaks kaasaegse kunsti näitusepaigaks ja kultuurisündmuste toimumiskohaks.
www.arsfactory.ee

Meil on hea meel kutsuda teid näituse „Seekord on minu klient Loodus” avamisele 7. veebruaril kell 18.00 Uus Rada galeriis.

Mis siis, kui loodus ei oleks mitte ainult inspiratsiooniallikas, vaid klient—keegi, keda peame kuulama, mõistma ja kellega koostööd tegema? See näitus toob kokku kolm kunstnikku—Phoebe, Wen Lin Wang ja Andrea Gudiño—kes uurivad inimeste ja looduse vahelist sidet illustratsiooni, trüki, animatsiooni ja muude kunstivormide kaudu.

Liikudes vaikivast vaatlemisest aktiivse kaasamiseni, kutsub näitus külastajaid üles häälestuma looduse kohalolule ja mõtlema, kuidas kunst suudab looduse sõnumeid tõlkida. Kunstnike looming loob ruumi, kus maastikud, lilled, mardikad ja looduslikud elemendid ei ole mitte ainult kujutlusobjektid, vaid hääled suuremas vestluses.

Avamine: 07.02 kell 18:00
Näituse avatud: 07.-14.02 kell 14:00-18:00

Ootame teid külla!

Kolmapäeval, 5. veebruaril, kell 5, avatakse Haapsalu linnagaleriis Marleen Suvi näitus “Loomaaed enteroopial”.  Näitus jääb avatuks 2. märtsini. 

Näitusel on eksponeeritud kaks Marleen Suvi värsket maailseeriat, teostatud terases, klaasis ja õlis.

Kui kosmoserändur Ijon Tichy saabus planeedile Enteroopia, oli loomaaed juba avatud. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent erilisimaks pidasid loomaaednikud ühte armsaimast armasat elukat planeedilt Maa. Tema karv mustendab nagu midagi teiselpool Schwarzschildi kosmilist piiri. Tema liikumine on nobe nagu värskeima põlvkonna täheristlejaga. Ning erinevalt enamikest maal leiduvatest liikidest, ei seedi ta kuidagi jälgilt, kehasiseselt, vaid tsiviliseeritult, asjade peale oksendades.

Kahetsusväärsel kombel ei tunne maalaste kitsarinnalisus oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel piire. Seetõttu on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia loomaia armasamaid elanikke.

Tere tulemast Enteroopia Loomaaeda!

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Audiolahendus: KIWA

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Tehniline tugi: Erik Liiv, Mihkel Tomberg

Täname: Mihkel Ilus, Taavi Teevet

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Avatud K–P 12–18, sissepääs tasuta.

“Vahu vahel” – EKA eksperimentaalvormide näitus avaneb Viru Keskuses  juba kuuedat korda!

“Vahu vahel” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite iga-aastane eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkasid elule jääkmaterjalidest loodud vahuelukad, kes võtavad alates 4. veebruarist üle Viru Keskuse aatriumi.

Viru Keskuse aatriumis avatud näitus “Vahu vahel” kutsub mõtlema, kuidas inimeste loodud tehismaterjalid mõjutavad meid ümbritsevat maailma. Näitus, mille loojateks on noored tudengid, keskendub vahtplasti ja selle sugulasmaterjalide teekonnale, alates tööstusjäätmete tekkimisest loodusvaenuliku “eluvormi” kujunemiseni, mis tasapisi lämmatab ümbritsevat keskkonda, kogub jõudu ja loob postapokalüptilisi maastikke.

 

Näitusel esitletavad teosed sündisid üle kuu aja kestnud kursusel, mille käigus kujunesid pakenditööstuse jääkidest unikaalsed skulptuurid. Tudengid manipuleerisid materjalidega kasutades erinevaid vormimise tehnikaid, et luua ulmelisi ja orgaanilisi kujundeid. Kuigi valdavalt pärineb inspiratsioon loodusest – taimedest, seeneniidistikust ja ebatavalisest eluvormidest – peegeldavad tööd ka inimese ja looduse vahelist konflikti.

 

“See on tohutu toores energia ja lõputu kogus töötunde, mille käigus need kummitavad, mullitavad ja vahutavad teosed sündisid. Nagu omaette sünkjas-must koloonia elukaid, pärit nii tudengite alateadvusest kui roosadest unenägudest”, kommenteerib üks töötoa juhendajaid, moedisainer Liisi Eesmaa. Kunstnik Flo Kasearu aga lisab: “Tudengid tegid kohutavalt mahlaseid ja mahukaid aksessuaare! Algmaterjal oli jube mõnus ja protsess nagu alati, vaevarikas ja väljakutsuv, aga materjali lõplikud ümbertöötlused hirmus nauditavad!”

„Meie soov on piisavalt šokeerida ja katsetada piire – kui suur ja kui värviline peab olema pakendijääk linnapildis, et inimene tajuks selgelt: ainus viis edasi on läbi materjaliringluse. Meil on väga suur rõõm seda teha koostöös peale kasvava põlvkonnaga – EKA andekate tudengitega,“ sõnas Viru Keskuse turunduse ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis, kellega koostöös jõuab näitusekonseptsioon keskusesse juba kuuendat aastat. 

 

EKA sisearhitektuuri tudengite loodud spetsiaalne näitusekujundus, mille hulgas interaktiivsed elemendid nagu puuteseinad ja helikogemused, viivad külastajad vahtplasti ja selle muteerunud keskkonna südamesse. Need loovad käegakatsutava sideme töödega, mis aitab paremini mõista materjalide mõju ja kestvust looduses. “Vahu vahel” ei paku vastuseid, vaid ärgitab külastajaid küsima: mis saab meie tekitatud prügist? Kas märkame seda ainult siis, kui see meid otseselt häirib, või sulandub see märkamatult loodusse, tekitades pöördumatut kahju?

 

Näitus avatakse  Viru Keskuse aatriumis 4. veebruaril kell 16:00 ja on üleval kuni 19. veebruarini. Külastus on tasuta. 

 

*Näitusel laialdaselt kasutatud sünteetiline PE (vahtpolüetüleen) materjal on tänapäevase tehnoloogia abil taaskäideldav ning peale oma “kunstielu” saab selle purustada ning seejärel muuta uuesti graanuliteks, mida saab uue materjali valmitamisel 70% ulatuses lisada. 

 

Ürituse toetajad: VIRU, EKA, Vivacolor, ETTeam Baltic OÜ, Candille, Digiprint, Reval Kondiiter, Fazer Geisha, AS Norma, Põhjala, WÕLU, Kadrioru Park

 

Kunstnikud: Allan Suomalainen, Anete Aurelie Aas, Halyna Yaroshenko (UKR), Hedi Leppik, Helen Tambla, Katriin Raudsepp, Kertu Seestrand, Linda Teemägi, Lucille Gonzalez (GER), Maksim Kapustin, Mihhail Zaytsev, Oskar Tammäe, Pihla Alina Teder, Roosi Mändmaa, Sofia Robbe, Tereza Bláhová (CZE)

Sisearhitektid: Airi Anderson, Brigita Praks, Carmen Pikknurm, Helena-Liisa Moks, Janet Kljuzin, Karl Oskar Palo, Kertu Bachmann, Madli Bulgarin, Raigo Tšetšin, Reigo Raal

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja

Produktsioon: Piret Puppart, Cristopher Siniväli, Marion Laev

Graafiline disain: Anete Ots, Mariliis Tarja

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Fotograafi assistent: Karmel Kull

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Merzeede (Agency Icon), Sam (E.M.A. Model Management)

 

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Ürituse FB: Event – Vahu Vahel

Link fotodele: https://we.tl/t-tQu5rjiBHm

 

Eesti Kunstiakadeemia näituseruum VENT Space (Vabaduse väljak 6/8) lõpetab oma näituste sarja sürrealistliku muinasjutuga, mida kas usud või ei usu.

Näitus „Usu või ära usu“ avab ukse maailma, kus harjumuspärased lood võivad ühe silmapilguga muutuda millekski täiesti uueks.

Animaatorina EKA lõpetanud kunstnik Kirke Ross põimib audio- ja visuaalkunsti, et elustada veidraid ja fantaasiarikkaid stsenaariume, kus tänapäevaste lugude kangelased kohtuvad sürrealistlike elementidega – võib-olla satud siin kokku pahede küüsis vaevleva saabasteta kassiga või kohtad hoopis armsa Punamütsikese jälgedes, punast keepi kandvat Jüri.

Näituse avamine toimub 30. jaanuaril kell 18:00. Esimestele külastajatele on pakkuda midagi joogipoolist.

VENT Space’i viimaseks jääv näitus on avatud 31. jaanuarist kuni 9. veebruarini 2025. Iga päev 12:00-18:00.

Autor: Kirke Ross

Kuraatorid: Kirke Ross ja Katariina Kesküla

28. jaanuaril kell 18.00 avame TYPA Galeriis värske näituse “Newfound Type” ehk “Leitud kirja leiutamine”.

Näitus toob esile Eesti puukirjade omapära — Eesti puukirjadele omased kasutusviisid ja nähtused, sihiga inspireerida kohaliku tüpograafia arengut ja uuenduslikke trükitehnikaid.

Näitus “Leitud kirja leiutamine” süvendub TYPA kollektsioonis olevatele puukirjadele, uurides nende tausta ja näidates ajaloolisi trükiseid, kus neid kasutatud on. Kombineerides traditsioonilisi trükimeetodeid, ajaloolist uurimist ja uuenduslikku tehnoloogiat, loodi “Leitud kirja leiutamise” projekti jooksul uus modulaarne kirjatüüp, mis treiti CNC-masinal.

Näitusel on eksponeeritud nii ajaloolised puukirjad kui ka värskelt loodud kiri, järgmise kuu jooksul on oodata vestlusõhtuid ja töötube.

Uurimust toetab Eesti Kultuuriministeerium.

TYPA galerii on avatud K-P, 12:00–18:00, sissepääs on tasuta.

Rohkem infot meie kodulehel: https://typa.ee/…/new-found-type-ehk-leitud-kirja…/

FB

UNLEARNING

Graafikaosakonna näitus EKA raamatukogus 28.01–4.03.2025

EKA raamatukogus on avatud graafikaosakonna II ja III kursuse üliõpilaste kursusetöödena valminud trükiste ja kunstnikuraamatute näitused.

 

Kunstnikuraamatu kursusel loodud teosed koonduvad mõiste „Unlearning“ alla. Teosed tõukuvad autorite isiklikest läbielamistest ja märkamistest. Kogemused leinast, sõjast, hirmudest, vaimsest vägivallast või ka soojadest, kuid vastandlikest lapsepõlvemälestustest, on loonud pinnase muutumisteks. Loomeprotsessi kaudu soovivad autorid kogetut ümber mõtestada, sellega leppida või vajadusel olnust lahti öelda.

Osalevad graafika eriala III kursuse tudengid Alona Chuprina (Erasmus), Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd ja Kanadas Erasmus-programmi raames töötanud Paul Rannik.

Juhendajad Eve Kask ja Eve Kaaret (köide)

Tüpograafia kursuse “Leidmaterjali kirjad” ülesandeks oli jäädvustada igapäevaseid esemeid ja objekte (või nende detaile), ruumi või arhitektuuri nii, et sellest tekiksid tähestiku tähed. Tudengid on pidanud mõtlema, mida ja miks jäädvustada. Samuti, kuidas leida ühine joon esemete ja nende jäädvustamisviisi vahel (mõeldes kadreerimisele, kompositsioonile ning perspektiivile).

Jäädvustatud materjalist on tudengid loonud kirjatüübi prototüübi www.calligraphr.com abil ja katsetanud kirja trükise kujundamisel.

Osalevad II kursuse tudengid: Aliisa Alma Reetta Ahtiainen, Mario Arvola, Annamaria Bereczki, Sofia Bristol, Eva Eller, Margarita Feofanova, Pavel Dodatko, Olga Dubrovskaja, Lovisa Anetta Marcella Lilles, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Maria Pruuden, Sandra Puusepp, Nils Joonatan Rammo, Johanna Rannu, Nana Schilf, Mats Johan Soosaar, Robin August Vöörmann

Juhendaja Viktor Gurov

Olete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.

Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN

Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.

Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?

“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?

Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.

Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.

Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.

Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi

Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist

Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.

Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.

Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.

Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025

Head kaasaednikud!

Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile! 

“Aednike dialoog” EKA veebis

Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.

 

Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.

 

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.

 

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.

 

Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.

Kellest ja millest sa hoolid?

Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?

Mis oleks seejärel teisiti?

Mis oleks parem?

 

Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.

Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.

Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.

Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.

 

Kuidas meetodikaarte kasutada?

Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.

 

Aednike dialoog

Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine

Aedlik aeglus

Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks

Põimumine loodusega

Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine

 

Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.

Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.

Kaartide kujundaja: Saara Kuum

Keeletoimetaja: Lilian Ariva

Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre

Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa

Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.