Näitused
06.03.2026 — 15.05.2026
EKA graafikatõmmiste vahetuse projekt „Vastust ootama jäädes“

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026
Kallis sõber,
On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!
Hoiame ühendust.
Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.
Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.
Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.
Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.
EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.
EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.
EKA graafikatõmmiste vahetuse projekt „Vastust ootama jäädes“
Reede 06 märts, 2026 — Reede 15 mai, 2026

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026
Kallis sõber,
On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!
Hoiame ühendust.
Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.
Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.
Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.
Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.
EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.
EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.
06.03.2026 — 15.05.2026
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitus “Kunstnikuraamatud”

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:
- Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
- Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
- Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
- Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
- Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.
Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.
Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitus “Kunstnikuraamatud”
Reede 06 märts, 2026 — Reede 15 mai, 2026

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:
- Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
- Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
- Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
- Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
- Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.
Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.
Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025
14.03.2026
Darja Popolitova kuraatorituur näitusel “Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis”

14. märtsil kell 16.00 toimub Sillamäe Muuseumis Darja Popolitova eestikeelne kuraatorituur näitusel “Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis”
Darja on selle näituse kuraator ja projektijuht.
Tuur korraldatakse kodu-uurimise konverentsi “Tundmatu Sillamäe: A. Popolitovi pärand” raames ning on A. Popolitovi tütre jutustus tema pärandist, mis kõlab ka tänapäeval.
A. Popolitov oli üks muuseumi asutajatest, koguja, kodu-uurija ja kunstnik. Näituse eksponaatide kaudu avab Darja perekonnamälu, postindustrialismi, põlevkivi ning eesti ja vene kogukondade vastastikmõju teemasid Ida-Virumaal.
Ekskursioon räägib sellest, kuidas kunstist saab sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside vorm ning kuidas muuseum muutub dialoogi platvormiks.
Tuur toimub eesti keeles.
Näitus on külastamiseks avatud kuni 20. maini.
Teisipäevast reedeni kell 10.00–18.00, laupäeviti kell 10.00–16.00.
Sillamäe Muuseumi aadress on Kajaka 17a.
Darja Popolitova kuraatorituur näitusel “Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis”
Laupäev 14 märts, 2026

14. märtsil kell 16.00 toimub Sillamäe Muuseumis Darja Popolitova eestikeelne kuraatorituur näitusel “Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis”
Darja on selle näituse kuraator ja projektijuht.
Tuur korraldatakse kodu-uurimise konverentsi “Tundmatu Sillamäe: A. Popolitovi pärand” raames ning on A. Popolitovi tütre jutustus tema pärandist, mis kõlab ka tänapäeval.
A. Popolitov oli üks muuseumi asutajatest, koguja, kodu-uurija ja kunstnik. Näituse eksponaatide kaudu avab Darja perekonnamälu, postindustrialismi, põlevkivi ning eesti ja vene kogukondade vastastikmõju teemasid Ida-Virumaal.
Ekskursioon räägib sellest, kuidas kunstist saab sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside vorm ning kuidas muuseum muutub dialoogi platvormiks.
Tuur toimub eesti keeles.
Näitus on külastamiseks avatud kuni 20. maini.
Teisipäevast reedeni kell 10.00–18.00, laupäeviti kell 10.00–16.00.
Sillamäe Muuseumi aadress on Kajaka 17a.
10.03.2026 — 24.03.2026
EKA eksperimentaalvormide näitus “Tuba nr Sinine”
10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus, mis seekord kutsub kogema liminaalset ruumi.
“Tuba nr Sinine” on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus kunstnik Flo Kasearu ja moelooja Liisi Eesmaa juhendamisel otsiti uus elu Tallink Grupi hotellide mahakantud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav.
Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja
Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz
Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko
MUAH: Mari-Ly Kapp
Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon) ja Yana Ronin (MJ Model Management)
Toetajad: Kiu Kangatrüki Stuudio, Tallink, Saarmas Pesumaja, Lipuvabrik, Namm Chocolate, JOIK, Muhu Pagarid, KIUD packaging, Tallinn Design House, Crafter’s.
EKA eksperimentaalvormide näitus “Tuba nr Sinine”
Teisipäev 10 märts, 2026 — Teisipäev 24 märts, 2026
10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus, mis seekord kutsub kogema liminaalset ruumi.
“Tuba nr Sinine” on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus kunstnik Flo Kasearu ja moelooja Liisi Eesmaa juhendamisel otsiti uus elu Tallink Grupi hotellide mahakantud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav.
Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja
Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz
Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko
MUAH: Mari-Ly Kapp
Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon) ja Yana Ronin (MJ Model Management)
Toetajad: Kiu Kangatrüki Stuudio, Tallink, Saarmas Pesumaja, Lipuvabrik, Namm Chocolate, JOIK, Muhu Pagarid, KIUD packaging, Tallinn Design House, Crafter’s.
05.03.2026 — 12.04.2026
Jana Ribkina ja Irmak Semizi näitus “Soovikaev”
„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.”
-Anne Carson, “Eros The Bitterweet”
Ühtse olemuse kaheks jagamine oli jumalatepoolne karistus, et oleksime neetud enda eluaja sisse mahutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ikka tagasi jumalate poole, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Ometi trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude ette lausudes:
“Ma soovin.”
Soovimine on puuduva hellitamine. Armastaja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet, vaid soovimine ise rahuldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena, vaid tõuseb pühendumusena.
Näitus “Soovikaev” on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal, viska münt, loe õielehed kokku ja soovi.
avamine 05.03.2026 kell 18.00
06.03. – 12.04.2026
avatud K-P 12.00-18.00
KETT galerii / Aparaaditehas, Kastani 42, Tartu
Irmak Semiz (s. 1997, Istanbul) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma praktikas töötab ta peamiselt skulptuuri, installatsiooni ja animatsiooniga. Ta keskendub vastuoluliste identiteetide, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele, mida töötleb läbi huumori, ühenduse ja müüdiloome.
Jana Ribkina (s. 1995, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika, tekstiili ja illustratsiooniga, uurib ta mänguliselt oma igapäevaelu peegeldusi, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks, katkematuks niidiks.
Graafiline disain: Paul Graßler
Näitust toetab Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.
Jana Ribkina ja Irmak Semizi näitus “Soovikaev”
Neljapäev 05 märts, 2026 — Pühapäev 12 aprill, 2026
„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.”
-Anne Carson, “Eros The Bitterweet”
Ühtse olemuse kaheks jagamine oli jumalatepoolne karistus, et oleksime neetud enda eluaja sisse mahutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ikka tagasi jumalate poole, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Ometi trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude ette lausudes:
“Ma soovin.”
Soovimine on puuduva hellitamine. Armastaja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet, vaid soovimine ise rahuldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena, vaid tõuseb pühendumusena.
Näitus “Soovikaev” on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal, viska münt, loe õielehed kokku ja soovi.
avamine 05.03.2026 kell 18.00
06.03. – 12.04.2026
avatud K-P 12.00-18.00
KETT galerii / Aparaaditehas, Kastani 42, Tartu
Irmak Semiz (s. 1997, Istanbul) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma praktikas töötab ta peamiselt skulptuuri, installatsiooni ja animatsiooniga. Ta keskendub vastuoluliste identiteetide, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele, mida töötleb läbi huumori, ühenduse ja müüdiloome.
Jana Ribkina (s. 1995, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika, tekstiili ja illustratsiooniga, uurib ta mänguliselt oma igapäevaelu peegeldusi, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks, katkematuks niidiks.
Graafiline disain: Paul Graßler
Näitust toetab Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.
04.03.2026 — 31.03.2026
Katariin Mudist “Ajutine lahendus”
5.-31.03.2026
Kolmapäeval 4. märtsil kell 18.00 avatakse Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ ARS Showcase galeriis.
“Ajutine lahendus” koondab ühte ruumi uksehoidjad, mis on kogutud eri asutustest, peamiselt Eesti kultuurivaldkonna institutsioonidest. Uksehoidjad on sündinud vajadusest: midagi tuleb korraks lahti hoida, midagi tuleb läbi lasta. Ajutine lahendus kipub aga märkamatult muutuma püsivaks. Nii muutub juhuslik vorm ja materjal üllatavalt universaalseks.
Näituse fookus on väikestel tüütutel hetkedel: kui rattakumm on jälle töss; kui unustasid trennis rätiku maha; kui pead tellitud pluusi tagastama; kui filmi vaadates internet hakib; kui keegi seletab midagi, mida juba tead; kui toidupoes just sinu valitud järjekord on kõige aeglasem või kui uksehoidja on kadunud. See tüütus on väike häiring, mis hakkab kordudes mõjutama tähelepanu, liikumist ja suhtumist ruumi. Uks oli aastaid püsinud avatuna ühe pealtnäha tähtsusetu materjalitüki, uksehoidja abil. Aga ühel hetkel, käed kandamit täis, seda harjumuspärast puidutükki enam ei ole. Tekib väike viivitus ja kerge ärritus: otsitakse kiiresti midagi asenduseks, uks saab jälle lahti ja töö läheb edasi. Hetk möödub ning on suure tõenäosusega kohe unustatud.
Aasta aja jooksul kogutud uksehoidjad on hoidnud lahti eri tüüpi uksi (peauksi, kõrvaluksi, tagauksi jne) ning need töötavad eri põhimõtetel: kiiluna, lävelukuna või raskusena. Neid objekte ühendab see, et nad pärinevad institutsioonidest, kus uksed ei ole ainult arhitektuurne element, vaid ka ligipääsu ja töökorralduse vahend. Uksehoidjad on väikesed mitteametlikud sekkumised, mis teevad liikumise sujuvamaks ja annavad märku, kelle jaoks ruum “toimib”. Nende eemaldamine ja ühte ruumi koondamine paljastab selle ajutiste lahenduste kihi, millele institutsionaalne ruum märkamatult toetub.
Uks näitusele on alati (ajutiselt) avatud.
Katariin Mudist on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik, kes usub, et kõige kõnekamad asjad on need, mis tavaliselt jäävad ukse taha. Teda huvitavad väikesed tüütused, mis tekivad näiteks siis, kui uks ei tee koostööd – olgu see automaatuks, mis ei avane või kadunud uksehoidja. Tema praktikat läbivad huumor ja iroonia – ta uurib ühiskondlikke norme ning kunstnikuks olemise praktikaid ja tähendusi kultuurivälja ja institutsioonide kontekstis, kasutades selleks materiaalseid ja protsessipõhiseid lähenemisi. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi õppekaval, otsides ühisosa visuaalse ja materjalikeskse kunsti vahel.
Mudistil on magistrikraad kaasaegses kunstis (EKA, 2022) ning bakalaureusekraad meedia- ja reklaamidisainis (Kõrgem Kunstikool Pallas, 2018). Ta on pälvinud Adamson-Ericu stipendiumi (2025) ja Noore Skulptori Preemia (2025). 2026. aastal pälvis ta koos Keithy Kuuspuga kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia näituse „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks“ (2025) ja performatiivse Auhinnagala (2025) eest.
Näituse Meeskond:
Näituse kujundus ning produktsiooni abi: Alden Jõgisuu
Graafiline disain: Katariin Mudist
Toetajad: Punch Club, Põhjala, Eesti Kunstnike Liit
Eriline tänu: Alan Voodla, Johanna Mudist, Eva Nava, Keithy Kuuspu, Maria Elise Remme, Helena Pass ning kõik asutused, kellelt pärinevad kogutud uksehoidjad.
Näitus on avatud:
5.-31. Märts 2026
E–R 12–18, L 12–16
Katariin Mudist “Ajutine lahendus”
Kolmapäev 04 märts, 2026 — Teisipäev 31 märts, 2026
5.-31.03.2026
Kolmapäeval 4. märtsil kell 18.00 avatakse Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ ARS Showcase galeriis.
“Ajutine lahendus” koondab ühte ruumi uksehoidjad, mis on kogutud eri asutustest, peamiselt Eesti kultuurivaldkonna institutsioonidest. Uksehoidjad on sündinud vajadusest: midagi tuleb korraks lahti hoida, midagi tuleb läbi lasta. Ajutine lahendus kipub aga märkamatult muutuma püsivaks. Nii muutub juhuslik vorm ja materjal üllatavalt universaalseks.
Näituse fookus on väikestel tüütutel hetkedel: kui rattakumm on jälle töss; kui unustasid trennis rätiku maha; kui pead tellitud pluusi tagastama; kui filmi vaadates internet hakib; kui keegi seletab midagi, mida juba tead; kui toidupoes just sinu valitud järjekord on kõige aeglasem või kui uksehoidja on kadunud. See tüütus on väike häiring, mis hakkab kordudes mõjutama tähelepanu, liikumist ja suhtumist ruumi. Uks oli aastaid püsinud avatuna ühe pealtnäha tähtsusetu materjalitüki, uksehoidja abil. Aga ühel hetkel, käed kandamit täis, seda harjumuspärast puidutükki enam ei ole. Tekib väike viivitus ja kerge ärritus: otsitakse kiiresti midagi asenduseks, uks saab jälle lahti ja töö läheb edasi. Hetk möödub ning on suure tõenäosusega kohe unustatud.
Aasta aja jooksul kogutud uksehoidjad on hoidnud lahti eri tüüpi uksi (peauksi, kõrvaluksi, tagauksi jne) ning need töötavad eri põhimõtetel: kiiluna, lävelukuna või raskusena. Neid objekte ühendab see, et nad pärinevad institutsioonidest, kus uksed ei ole ainult arhitektuurne element, vaid ka ligipääsu ja töökorralduse vahend. Uksehoidjad on väikesed mitteametlikud sekkumised, mis teevad liikumise sujuvamaks ja annavad märku, kelle jaoks ruum “toimib”. Nende eemaldamine ja ühte ruumi koondamine paljastab selle ajutiste lahenduste kihi, millele institutsionaalne ruum märkamatult toetub.
Uks näitusele on alati (ajutiselt) avatud.
Katariin Mudist on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik, kes usub, et kõige kõnekamad asjad on need, mis tavaliselt jäävad ukse taha. Teda huvitavad väikesed tüütused, mis tekivad näiteks siis, kui uks ei tee koostööd – olgu see automaatuks, mis ei avane või kadunud uksehoidja. Tema praktikat läbivad huumor ja iroonia – ta uurib ühiskondlikke norme ning kunstnikuks olemise praktikaid ja tähendusi kultuurivälja ja institutsioonide kontekstis, kasutades selleks materiaalseid ja protsessipõhiseid lähenemisi. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi õppekaval, otsides ühisosa visuaalse ja materjalikeskse kunsti vahel.
Mudistil on magistrikraad kaasaegses kunstis (EKA, 2022) ning bakalaureusekraad meedia- ja reklaamidisainis (Kõrgem Kunstikool Pallas, 2018). Ta on pälvinud Adamson-Ericu stipendiumi (2025) ja Noore Skulptori Preemia (2025). 2026. aastal pälvis ta koos Keithy Kuuspuga kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia näituse „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks“ (2025) ja performatiivse Auhinnagala (2025) eest.
Näituse Meeskond:
Näituse kujundus ning produktsiooni abi: Alden Jõgisuu
Graafiline disain: Katariin Mudist
Toetajad: Punch Club, Põhjala, Eesti Kunstnike Liit
Eriline tänu: Alan Voodla, Johanna Mudist, Eva Nava, Keithy Kuuspu, Maria Elise Remme, Helena Pass ning kõik asutused, kellelt pärinevad kogutud uksehoidjad.
Näitus on avatud:
5.-31. Märts 2026
E–R 12–18, L 12–16
19.03.2026 — 24.05.2026
8 naist. 4 dialoogi ruumist
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fookusesse neli naissisearhitekti – Maia Laul, Kirsti Laanemaa, Aate-Heli Õun, Maimu Plees –, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukogude aega, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhitektile uurida, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate loomingust. Laul, Laanemaa, Õun ja Plees on naised, kes on kavandanud suuri avalikke interjööre, olnud oma ajastu ruumikultuuri eestvedajad, defineerinud loomingulisi ambitsioone erakordsete installatsioonidega näitustel, olnud võrdselt nii ainuautorid kui kaasautorid suurte kollektiivide sees. Säravad isiksused ja loojad, ent nii mõnigi kord kogenud ka autorina varjujäämist.
Näituse keskme moodustuvad neli dialoogi, mille ühes otsas on täna aktiivselt tegutseja ja teises oma eriala eelkäija mitmekümne aasta tagant. Mida oma eelkäijate loomingust üles nopitakse? Kas interjöörides, mis valmisid hoopis teistes sotsiaalsetes, majanduslikes ning ühiskondliku korra tingimustes, on tänapäeva loojale midagi kõnetavat ja olulist? Kas sisearhitektina on oma eelkäijate pärandisse süvenedes võimalik leida midagi sellist, millega praegu samastuda või millest inspireeruda?
Näituse algtõukeks on Taimi Soo ja Irena Timuski läbiviidud projekt „Inimesed pildis“, mis koondas Eesti Sisearhitektide Liidu toel kokku kümmekonna naissisearhitekti eluloolised ja loomingulised andmed nii autorite eraarhiividest kui muuseumide kogudest. Nende allikmaterjalidega suhestuvadki näituse kaaskuraatorid – Liis Lindvere, Hanna Karits, Taimi Soo ja Tüüne-Kristin Vaikla –, luues nii põlvkondadeülese ja erialasisese dialoogi.
Kuraator: Karen Jagodin
Kaaskuraatorid: Taimi Soo, Tüüne-Kristin Vaikla, Liis Lindvere, Hanna Karits
Näituse kujundus: Helen Oja
Graafiline disain: Kadri-Maria Külaots
Näitus on valminud koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Palume näitusesaali sisenedes välisjalanõud ära võtta, hea võimalus panna jalga oma lemmiksokid! Näituse avamine toimub neljapäeval, 19. veebruaril kell 17 ning jääb avatuks 24. maini.
Esimene kuraatorituur näitusel toimub laupäeval, 21. veebruaril kell 14.
8 naist. 4 dialoogi ruumist
Neljapäev 19 märts, 2026 — Pühapäev 24 mai, 2026
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fookusesse neli naissisearhitekti – Maia Laul, Kirsti Laanemaa, Aate-Heli Õun, Maimu Plees –, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukogude aega, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhitektile uurida, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate loomingust. Laul, Laanemaa, Õun ja Plees on naised, kes on kavandanud suuri avalikke interjööre, olnud oma ajastu ruumikultuuri eestvedajad, defineerinud loomingulisi ambitsioone erakordsete installatsioonidega näitustel, olnud võrdselt nii ainuautorid kui kaasautorid suurte kollektiivide sees. Säravad isiksused ja loojad, ent nii mõnigi kord kogenud ka autorina varjujäämist.
Näituse keskme moodustuvad neli dialoogi, mille ühes otsas on täna aktiivselt tegutseja ja teises oma eriala eelkäija mitmekümne aasta tagant. Mida oma eelkäijate loomingust üles nopitakse? Kas interjöörides, mis valmisid hoopis teistes sotsiaalsetes, majanduslikes ning ühiskondliku korra tingimustes, on tänapäeva loojale midagi kõnetavat ja olulist? Kas sisearhitektina on oma eelkäijate pärandisse süvenedes võimalik leida midagi sellist, millega praegu samastuda või millest inspireeruda?
Näituse algtõukeks on Taimi Soo ja Irena Timuski läbiviidud projekt „Inimesed pildis“, mis koondas Eesti Sisearhitektide Liidu toel kokku kümmekonna naissisearhitekti eluloolised ja loomingulised andmed nii autorite eraarhiividest kui muuseumide kogudest. Nende allikmaterjalidega suhestuvadki näituse kaaskuraatorid – Liis Lindvere, Hanna Karits, Taimi Soo ja Tüüne-Kristin Vaikla –, luues nii põlvkondadeülese ja erialasisese dialoogi.
Kuraator: Karen Jagodin
Kaaskuraatorid: Taimi Soo, Tüüne-Kristin Vaikla, Liis Lindvere, Hanna Karits
Näituse kujundus: Helen Oja
Graafiline disain: Kadri-Maria Külaots
Näitus on valminud koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Palume näitusesaali sisenedes välisjalanõud ära võtta, hea võimalus panna jalga oma lemmiksokid! Näituse avamine toimub neljapäeval, 19. veebruaril kell 17 ning jääb avatuks 24. maini.
Esimene kuraatorituur näitusel toimub laupäeval, 21. veebruaril kell 14.
01.03.2026 — 31.03.2026
Natalia Mirzoyani näitus “Lumi saadab meid”
Kuraator Santa Zukker
Kunstniku tiim: Rebecca Kruus, Alexander Toodu, Kadi Rebane, Annaliisa Lepik, Katrina Oll, Marina Hirv, Dashka Dementeva, Saskia Sikk
Natalia Mirzoyani näitus “Lumi saadab meid”
Pühapäev 01 märts, 2026 — Teisipäev 31 märts, 2026
Kuraator Santa Zukker
Kunstniku tiim: Rebecca Kruus, Alexander Toodu, Kadi Rebane, Annaliisa Lepik, Katrina Oll, Marina Hirv, Dashka Dementeva, Saskia Sikk
06.03.2026 — 22.03.2026
Noore skulptori preemianäitus 2026 | Metamorfoos

Kunstnikud: Rover Indigo Bertels-Andréa, Þórey Björk Halldórsdóttir, Denis Kudrjašov, Ivor Mikker, Daniil Musesovs, Elise Marie Olesk, Kertu Rannula, Lotta Karoliina Räsänen, Éric-Olivier Thériault, Kail Timusk, Lume Tuum, Elo Vahtrik, Ats-Anton Varustin, Maria Wrang-Rasmussen
Metamorfoos – ühtaegne lagunemine ja kujunemine; sulamine, paindumine, voolamine, funktsioonist võõrandumine.
Noor vormikunst uurib muutumist, üleminekuid ja lakkamatuid ebakindlaid vahepealseid seisundeid – nii kehas, materjalis kui ruumis. Traditsioonilised tehnikad ja materjalid kohtuvad sünteetiliste, tööstuslike ja tehnoloogiliste elementidega, kasvatades pinget orgaanilise ja tehisliku, maa ja linna, mineviku ja oleviku vahel.
Teosed käsitlevad tajumise ja kohandumise küsimusi: kuidas leida suunda udus, maa-alustes kihtides või sisemistes transformatsioonides? Kuidas orienteeruda maailmas, kus nähtav ei ole enam peamine teadmise allikas? Kas lagunemine ja hääbumine võivad olla loomise ja kujunemise eelduseks? Millist rolli mängivad rituaal, pärimus ja kaduvad oskused tehnoloogiliselt laetud igapäevas? Kus lõpeb keha ja algab keskkond – või kas selline piir on enam olemas?
Alates 2012. aastast välja antava preemia eesmärk on esile tõsta ja tunnustada noori, eriala omandavaid skulptuuri- ja installatsioonikunstnikke. Näitusel on eksponeeritud eelvaliku läbinud 14 autori 2025/26. õppeaastal valminud teosed. Näitust korraldab Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakond.
NSPN-i avamisel 6. märtsil kell 16.00 antakse välja Grand Prix ning II ja III koht.
Eraldi preemia annab välja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit.
Näitus on Arsi Projektiruumis vaatajatele avatud 7.-22.03, kell 12.00 – 18.00
Näituse meeskond: Laura Põld, Kirke Kangro, Taavi Talve, Visa Nurmi, Eva Mahhov
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Vaskjala Loomeresidentuur, Põhjala
Täname: ajakiri Kunst.ee, ARS Projektiruum
Noore skulptori preemianäitus 2026 | Metamorfoos
Reede 06 märts, 2026 — Pühapäev 22 märts, 2026

Kunstnikud: Rover Indigo Bertels-Andréa, Þórey Björk Halldórsdóttir, Denis Kudrjašov, Ivor Mikker, Daniil Musesovs, Elise Marie Olesk, Kertu Rannula, Lotta Karoliina Räsänen, Éric-Olivier Thériault, Kail Timusk, Lume Tuum, Elo Vahtrik, Ats-Anton Varustin, Maria Wrang-Rasmussen
Metamorfoos – ühtaegne lagunemine ja kujunemine; sulamine, paindumine, voolamine, funktsioonist võõrandumine.
Noor vormikunst uurib muutumist, üleminekuid ja lakkamatuid ebakindlaid vahepealseid seisundeid – nii kehas, materjalis kui ruumis. Traditsioonilised tehnikad ja materjalid kohtuvad sünteetiliste, tööstuslike ja tehnoloogiliste elementidega, kasvatades pinget orgaanilise ja tehisliku, maa ja linna, mineviku ja oleviku vahel.
Teosed käsitlevad tajumise ja kohandumise küsimusi: kuidas leida suunda udus, maa-alustes kihtides või sisemistes transformatsioonides? Kuidas orienteeruda maailmas, kus nähtav ei ole enam peamine teadmise allikas? Kas lagunemine ja hääbumine võivad olla loomise ja kujunemise eelduseks? Millist rolli mängivad rituaal, pärimus ja kaduvad oskused tehnoloogiliselt laetud igapäevas? Kus lõpeb keha ja algab keskkond – või kas selline piir on enam olemas?
Alates 2012. aastast välja antava preemia eesmärk on esile tõsta ja tunnustada noori, eriala omandavaid skulptuuri- ja installatsioonikunstnikke. Näitusel on eksponeeritud eelvaliku läbinud 14 autori 2025/26. õppeaastal valminud teosed. Näitust korraldab Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakond.
NSPN-i avamisel 6. märtsil kell 16.00 antakse välja Grand Prix ning II ja III koht.
Eraldi preemia annab välja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit.
Näitus on Arsi Projektiruumis vaatajatele avatud 7.-22.03, kell 12.00 – 18.00
Näituse meeskond: Laura Põld, Kirke Kangro, Taavi Talve, Visa Nurmi, Eva Mahhov
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Vaskjala Loomeresidentuur, Põhjala
Täname: ajakiri Kunst.ee, ARS Projektiruum
25.02.2026 — 22.03.2026
Animatsiooni lühifilmid EKA Galerii videoboksis 25.02.–22.03.2026
Animatsiooni 2. kursuse 3D ja nukufilmi tehnikas valminud lühifilmid
EKA Galerii videoboksis 25.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, tasuta
Filmidest leiame põnevaid karaktereid, elulisi situatsioone, sisemist dialoogi, ilu ja absurdi. Sõna otseses mõttes viivad need teosed vaataja retkele kosmosest veetilgani, makromaailmast mikromaailma. Eriti huvitav on jälgida, kuidas erinevad tehnikad teineteist mõjutavad. Digitaalne ja materiaalne ruum astuvad dialoogi, vorm, tekstuuri, rütmi ja atmosfääri kaudu.
Astuge sisse, võtke hetk ja laske end kanda noorte autorite loodud maailmadesse.
Osalevad: Paolo D’Angelo, Ailin Budõlina, Kätri Jaaguman, Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva, Tobias Oblikas, Karl Erik Pajo, El Soosalu
3D juhendaja: Hleb Kuftseryn
Nukufilmi kursuse juhendajad: Anu-Laura Tuttelberg ja Francesco Rosso
Esitletud filmid:
- „Fiore (Lill)“ (3D), autor Paolo D’Angelo
- „Meeled sassis“ (nukufilm), autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
- „Elukate teraapia“ (3D) autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
- „Nael lauas“ (3D), autor Karl Erik Pajo
- „Valuvaigisti“ (nukufilm), autorid Paolo D’Angelo, Tobias Oblikas
- „Ikka sajab“ (3D), autor Tobias Oblikas
- „Üks kord veel“ (nukufilm), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
- „Kaotatud ja leitud“ (3D), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
- „Sisemine hunt“ (nukufilm), autorid Karl Erik Pajo, Ailin Budõlina
Filmide kestus on kokku 21 minutit.
Animatsiooni lühifilmid EKA Galerii videoboksis 25.02.–22.03.2026
Kolmapäev 25 veebruar, 2026 — Pühapäev 22 märts, 2026
Animatsiooni 2. kursuse 3D ja nukufilmi tehnikas valminud lühifilmid
EKA Galerii videoboksis 25.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, tasuta
Filmidest leiame põnevaid karaktereid, elulisi situatsioone, sisemist dialoogi, ilu ja absurdi. Sõna otseses mõttes viivad need teosed vaataja retkele kosmosest veetilgani, makromaailmast mikromaailma. Eriti huvitav on jälgida, kuidas erinevad tehnikad teineteist mõjutavad. Digitaalne ja materiaalne ruum astuvad dialoogi, vorm, tekstuuri, rütmi ja atmosfääri kaudu.
Astuge sisse, võtke hetk ja laske end kanda noorte autorite loodud maailmadesse.
Osalevad: Paolo D’Angelo, Ailin Budõlina, Kätri Jaaguman, Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva, Tobias Oblikas, Karl Erik Pajo, El Soosalu
3D juhendaja: Hleb Kuftseryn
Nukufilmi kursuse juhendajad: Anu-Laura Tuttelberg ja Francesco Rosso
Esitletud filmid:
- „Fiore (Lill)“ (3D), autor Paolo D’Angelo
- „Meeled sassis“ (nukufilm), autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
- „Elukate teraapia“ (3D) autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
- „Nael lauas“ (3D), autor Karl Erik Pajo
- „Valuvaigisti“ (nukufilm), autorid Paolo D’Angelo, Tobias Oblikas
- „Ikka sajab“ (3D), autor Tobias Oblikas
- „Üks kord veel“ (nukufilm), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
- „Kaotatud ja leitud“ (3D), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
- „Sisemine hunt“ (nukufilm), autorid Karl Erik Pajo, Ailin Budõlina
Filmide kestus on kokku 21 minutit.










