Näitused

Kaasaegse kunsti magistrant Sven Mantsik on praktiseerinud tehnikaid nagu installatsioon, graafika, raamatuköide, animatsioon ja arvutimängud, arendades samas alati oma peamist kirge: joonistamist.

Tema kohati fiktsionaalsed ja autobiograafilised joonistused kujutavad argielulist sotsiaalset satiiri, ühendades endas melanhoolia, unenäolised elemendid, teravuse ja huumori. Näitus Timeline annab põhjaliku ülevaate tema narratiivsest ja visuaalsest lähenemisest visandamisele.

EKA raamatukogu vitriingaleriis on väljas valik tema graafilisi töid.

Näitus on avatud 19. detsembrini.

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

Tütar galerii osaleb 6.-9. novembril maailma pikima ajalooga rahvusvahelisel kaasaegse kunsti messil Art Cologne, esitledes Tõnis Saadoja värskeid, seni näitustamata teoseid sarjadest „Mäletamise mudel” ning „Kõrgus merepinnast”.

Esitletav väljapanek on edasiarendus 2024. aastal galeriis Tütar eksponeeritud näitusest „Siis“, kus olid samuti väljas teosed mõlemast nimetatud maalisarjast.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul kujutavad seeria „Mäletamise mudel“ maalid „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. Seda mälust pärit valgust on siis uuesti näidatud analoogfilmile, kus valgus ei ole erinevalt digikaamerast „arvutuse“ tulemus, vaid puudutab tundlikku ja tajuvat pinda ise. Sellest analoogpildist on uuesti valgus läbi lastud ning projitseeritud see metafüüsilisena mõjuval tumedal peegelpinnal asuvasse mitte-metafüüsilisena mõjuvasse pappkarpi. Seejärel on pilt läbi kunstniku silmapõhja uuesti värvidega lõuendile maalitud. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Maalisari „Kõrgus merepinnast“ koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil.

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes töötab realismi eri tahkude ning ajaloolise ja kaasagse maali ühisosa otsimisega. Põhiteemadena korduvad tema loomingus mälu, koha ning tähenduse suhted. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing vastavalt kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas. Kasutades tihti oma loomingu lähtepunktina fotot, tegeleb ta fotograafilise representatsiooni näilise pretensioonituse ning samas foto võimega reaalsust peegeldada.

Tõnis Saadojat on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004); Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012); Köler Prize’i publikupreemiaga (2011); Kristjan Raua preemiaga (2013) ja Konrad Mäe medaliga (2015). 2025. aastal pälvis kunstnik Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Kunstimess Art Cologne toimub 6.-9. novembrini Saksamaal Kölnis. Tütar galerii väljapanek asub Koelnemesse hallis 11.2 alal N015.

Tütar galerii osalemist messil toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Selle aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984).
Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas.

Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel peaaegu täielikult seinalt maha võetud ja konserveeritud. Teose fragmendid on kantud uutele teisaldatavatele alustele, mis võimaldavad neid tulevikus eri paikades eksponeerida.

8. novembril kell 13.00 avatakse Peri külakeskuse suures saalis näitus, kus eksponeeritakse Andrus Kasemaa pannoo fragmentidest valminud uusi iseseisvad kunstiteoseid. Samas toimub ka seminar, kuhu on kaasatud kunstniku sõbrad ja kaasteelised, kohaliku kogukonna liikmed ning kunstieriala eksperdid. Arutletakse, kuidas Kasemaa teos suhestub Eesti monumentaalkunsti traditsiooniga, kas fragment võib kõlada sama kõnekalt kui tervik ning kuidas võiks pannoo uues vormis ja ruumikontekstis edasi elada.

Sõna saavad EKA rektor Hilkka Hiiop, Gregor Taul (EKA), Andrus Laansalu (EKA), suvepraktikal osalenud tudengid Rasmus Randla ja Ekke Valner (EKA), Peri külaseltsi liikmed ja kõik teised, kes soovivad jagada oma mõtteid või mälestusi.

Üritusel osalemiseks palume end registreerida siin.

Peri külakeskus (Pargi tee 2/1, Peri, Põlva vald)

Laupäeval, 8. novembril kell 13.00

Tallinnast ja Tartust viib näitusele ja toob tagasi buss (5 € sularahas, eelregistreerimine vajalik). Väljumine kell 09:00 EKA eest (Põhja pst 7) ja Vanemuise teatri alumisest parklast (Ülikooli tn) kell 11:30

Vaata Eliis Kuuse videot pannoo demonteerimisest

Seminar toimub koostöös projektiga “Monumendi uued raamid”. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi duonäitus „Ja-ga-tud“
ArtDepoo galeriis 7.11.–13.12.2025
Avatud K–R 12–18 L 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 6.11. kell 18.00

ArtDepoo galeriis tulevad esmaesitlusele Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi ühiselt loodud suuremõõtmelised maalid, mille valmimise juures joonistusid välja korduvad temaatikad erinevate perekondade fotode juures: „Võtsime aluseks meie kõigi kolme perekondade fotoarhiivid ning keskendusime siin eelkõige figuurile. Õige ruttu märkasime, kuidas meil kõigil leidub fotosid sarnastest olukordadest ning olgugi et karakterid on ainulaadsed, siis üldistatult võib öelda, et materjal kordub“, kommenteerib näituse kuraator Kaisa Maasik.

Maalide loomiseks valiti tavapäratu protsess, mis Purtsaku ja Suvi seni väljakujunenud käekirja proovile pani. Kunstnikud lõid maalid ühiselt, kuid töötasid nendega kordamööda: iga maali puhul tehti mitmeid vahetusi, sealjuures jagati pidevalt hetkeseisust pilte ning arutati omavahel, mis suundi jätkates võtta. Teosed valmisid lõplikult galeriis, kus kunstnikud koos maalisid. Kuna algmaterjal oli vaheldusrikas – kord topelt säritatud või tegevusest tihe, siis jälle juhuslik ja avar – jättis see võimaluse üldistada, pindasid tühjemaks jätta või hoopis detaile juurde tekitada ning alasid täita. Ülesande püstitus tähendas nii algmaterjali sekkumist kui ka kahe isikliku käekirja omavahelist ühendamist.

Kahel laupäeval, 15. ja 29. novembril viibivad kunstnikud galeriis. Sel ajal on kõik oodatud kohapeale vestlema ning näituse kohta täiendavaid küsimusi esitama.

Kunstnikud: Brenda Purtsak ja Marleen Suvi
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Aimur Takk
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

ARS Projektiruum 24.10.–15.11.2025
E–R 12–18, L 12–16
Näituse avamine reedel, 24. oktoobril kell 18.00.

Sten Saaritsa isiknäitus „Absentia” esitleb kolme videotööd kunstniku loometeelt: „Ootamine” (2020), „Voog” (2022) ja „Otsing” (2023), mida seob neis tajutav pinge. Inimene ei tunne enam oma maailma ära – ta vaatleb seda, aga mitte huviga nagu uue planeedi esimene elanik, vaid eksistentsile käega löönud endise hiilguse vari.

Sten Saaritsa töödes satume kaasaja inimese ruumi. See on üks kõle koht, kus isegi teistega koos on üksildane olla. Juhuslik sõbralik silmside on asendunud piinliku kõrvale vaatamisega, virgutava spontaanse vestluse asemel haarab käsi telefoni järele.

Saarits on dokumentalist, kes läheb kaameraga kõndima. Ta märkab postapokalüptilisust meie ümber – tühja bussipeatust, öist maanteed, sügisest põldu – , kuid samal ajal on kaadrites tunda inimlikku soojust ja siirast muret oma tegelaste suhtes.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning märgiseoste küsitlemisele ruumis. Saaritsa loomingus esineb tihti ülestimulatsiooni ja kultuuriliste käitumisnormide mõjutuste vaatlemist.

Saarits on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias uusmeedia magistriõppe programmi, bakalaureuseõppe lõpetas ta Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal. Aastatel 2013-2014 õppis kunstnik Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus. Alates 2023 aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakonna juhataja ja külalisdotsent.

Graafiline disain: Kert Viiart-Õllek
Tekstid: Peeter Kormašov
Installatsiooni abi: Ian Simon Märjama
Tänud: Egle Ehtjen, Erko Ever, Ian Simon Märjama, Kalev Saage, Kristjan Koskor, Madli Kadakas, Markus Tiitus, Mart Joost, Martin Loik, Natalia Wójcik, Tarvo Varres, Tiina Vändre, Mirjam Proos, Sven Sosnitski, Janno Lepind, Kelli Gedvil, , Hanna-Liisa Lavonen, Alo Suursaar, Carmen Kalata, Kati Müüripeal, Kristen Rästas, Heini Kiis, Lauri Aksel.
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.