Näitused

Kunstnikud: Rover Indigo Bertels-Andréa, Þórey Björk Halldórsdóttir, Denis Kudrjašov, Ivor Mikker, Daniil Musesovs, Elise Marie Olesk, Kertu Rannula, Lotta Karoliina Räsänen, Éric-Olivier Thériault, Kail Timusk, Lume Tuum, Elo Vahtrik, Ats-Anton Varustin, Maria Wrang-Rasmussen

Metamorfoos – ühtaegne lagunemine ja kujunemine; sulamine, paindumine, voolamine, funktsioonist võõrandumine.

Noor vormikunst uurib muutumist, üleminekuid ja lakkamatuid ebakindlaid vahepealseid seisundeid – nii kehas, materjalis kui ruumis. Traditsioonilised tehnikad ja materjalid kohtuvad sünteetiliste, tööstuslike ja tehnoloogiliste elementidega, kasvatades pinget orgaanilise ja tehisliku, maa ja linna, mineviku ja oleviku vahel.

Teosed käsitlevad tajumise ja kohandumise küsimusi: kuidas leida suunda udus, maa-alustes kihtides või sisemistes transformatsioonides? Kuidas orienteeruda maailmas, kus nähtav ei ole enam peamine teadmise allikas? Kas lagunemine ja hääbumine võivad olla loomise ja kujunemise eelduseks? Millist rolli mängivad rituaal, pärimus ja kaduvad oskused tehnoloogiliselt laetud igapäevas? Kus lõpeb keha ja algab keskkond – või kas selline piir on enam olemas? 

Alates 2012. aastast välja antava preemia eesmärk on esile tõsta ja tunnustada noori, eriala omandavaid skulptuuri- ja installatsioonikunstnikke. Näitusel on eksponeeritud eelvaliku läbinud 14 autori 2025/26. õppeaastal valminud teosed. Näitust korraldab Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakond. 

NSPN-i avamisel 6. märtsil kell 16.00 antakse välja Grand Prix ning II ja III koht.

Eraldi preemia annab välja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit.

Näitus on Arsi Projektiruumis vaatajatele avatud 7.-22.03, kell 12.00 – 18.00

Näituse meeskond: Laura Põld, Kirke Kangro, Taavi Talve, Visa Nurmi, Eva Mahhov

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Vaskjala Loomeresidentuur, Põhjala

Täname: ajakiri Kunst.ee, ARS Projektiruum

Animatsiooni 2. kursuse 3D ja nukufilmi tehnikas valminud lühifilmid
EKA Galerii videoboksis 25.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, tasuta

Filmidest leiame põnevaid karaktereid, elulisi situatsioone, sisemist dialoogi, ilu ja absurdi. Sõna otseses mõttes viivad need teosed vaataja retkele kosmosest veetilgani, makromaailmast mikromaailma. Eriti huvitav on jälgida, kuidas erinevad tehnikad teineteist mõjutavad. Digitaalne ja materiaalne ruum astuvad dialoogi, vorm, tekstuuri, rütmi ja atmosfääri kaudu.

Astuge sisse, võtke hetk ja laske end kanda noorte autorite loodud maailmadesse.

Osalevad: Paolo D’Angelo, Ailin Budõlina, Kätri Jaaguman, Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva, Tobias Oblikas, Karl Erik Pajo, El Soosalu

3D juhendaja: Hleb Kuftseryn
Nukufilmi kursuse juhendajad: Anu-Laura Tuttelberg ja Francesco Rosso

Esitletud filmid:

1. „Fiore (Lill)“ (3D), autor Paolo D’Angelo
2. „Meeled sassis“ (nukufilm), autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
3. „Elukate teraapia“ (3D) autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
4. „Nael lauas“ (3D), autor Karl Erik Pajo
5. „Valuvaigisti“ (nukufilm), autorid Paolo D’Angelo, Tobias Oblikas 
6. „Ikka sajab“ (3D), autor Tobias Oblikas
7. „Üks kord veel“ (nukufilm), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
8. „Kaotatud ja leitud“ (3D), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
9. „Sisemine hunt“ (nukufilm), autorid Karl Erik Pajo, Ailin Budõlina

Filmide kestus on kokku 21 minutit.

13. veebruaril avati Tartus galeriis Pallas rahvusvaheline tekstiilitudengite näitus “Identity”.

EKA tekstiiliosakonnast osalevad näitusel Hedi Leppik, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks ning vilistlased Juulia Aleksandra Mikson ja Kassandra Laur.

Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna algatatud näituse “Identity” eesmärk on tuua ühte ruumi kokku Baltimaade kunstikõrgkoolide tekstiilitudengite tööd. Lähiriikide kõrgkoolid on tihedalt seotud kunstnikest õppejõudude kontaktide ja omavahelise koostöö läbi ning väljapanek annab võimaluse uurida ka erinevates kõrgkoolides õppivate tudengite loomingut.

Näitust ajendas korraldama soov tugevdada senisest enam ka üliõpilaste vahetust ja laiendada erialast koostööd. Samuti saavad Tartus eksponeeritavad tööd algatada diskussiooni tekstiilikunsti ja disaini õpetamise meetoditest osalevates kõrgkoolides ning suunata mõtlema valdkonna hetkeseisu sarnasustele ja erisustele erinevates riikides.

Näitus jääb avatuks 14. märtsini.

Näitusega kaasneb seminar 13. märtsil kell 11.00, galeriis Pallas.

Lähemalt:
https://eaa.ee/rahvusvaheline-tekstiilitudengite-naitus-identity

„Pilt on illustratiivne. Sekkumised Tallinna vana lennujaamaterminali monumentaalmaalidesse“
EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! 24.02. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: R 20.02. kell 13.00
Ringkäik: N 26.02. kell 15.30

Mida teha totalitaarsete režiimide pärandiga? Kas sellesse peaks sekkuma? Ja kui peaks, siis mis juhul – ning kuidas?

Näitus on alguse saanud praktilisest vajadusest suhestuda kahe ideoloogiliselt laetud sotsrealistliku monumentaalmaaliga Tallinna Lennujaama vanas terminalis. Üks neist on Viktor Karruse „Moskva vaade“ ja teine Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ (mõlemad 1955). 2025. aastal toimus koostöös Tallinna Lennujaamaga konkurss sekkuvate kunstiteoste loomiseks, kuid võidutöö jäi tellija otsusel siiski teostamata. Näituse jaoks on maalid laenutatud EKAsse, et tutvustada kunstnike sekkumisi dialoogis algsete teostega. Lisakihte avavad lennujaamaga seonduvad arhiivimaterjalid. Pärast näitust antakse teosed üle Eesti Kunstimuuseumile.

Näitus on valminud projekti „Monumendi uued raamid“ raames, mis on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Kunstnikud: Hanna Piksarv, Kati Saarits, Anna Škodenko, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko ning Viktor Karrus, Richard Sagrits
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kirke Kangro
Arhiivimaterjalide kuraator: Jarmo Kauge
Kujundaja: Anna Škodenko
Tehniline tugi: Margus Elizarov, Erik Hõim, Ain Kilk, Priit Laanekivi, Oliver Kanniste, Madis Kaasik, Visa Nurmi, Sofia Schneider-Sepping, Mattias Veller
Graafiline disainer: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Phillip Marsdale, Hille Saluäär
Näituse töörühm: Merike Kallas, Taavi Tiidor, Annika Tiko, Maris Veeremäe

EKA Galerii näitusi toetavad Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

EKA FOTO esitleb:
Ingel Vaikla filmide linastus

“Double Exposure” (2020)
“EUR42″(2022)
“Moi aussi, je regarde” (2024)

12.02 kell 18
EKA auditoorium A-101

Linastusele järgneb vestlus Ingel Vaiklaga

Ingel Vaikla (1992, Tallinn) on Brüsselis tegutsev visuaalkunstnik ja filmitegija, kes töötab peamiselt video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga. Tema kunstipraktika uurib arhitektuuri kujutamist selle suhte kaudu kogukondadega, otsides visuaalset keelt, mis läheb kaugemale arhitektuuri kui skulptuurse vormi vaatlemisest. Selle asemel püüab ta edasi anda ruumide eksistentsiaalset, kontseptuaalset ja ideoloogilist olemust. Ingel on olnud resident HISKis, Gentis (2018-2019) ja WIELSi kaasaegse kunsti keskuses, Brüsselis (2021) ning on omandanud doktorikraadi PXL-MAD/UHasselti ülikoolis (2025). Tema audiovisuaalseid töid, sealhulgas „The House Guard“, „Roosenberg“, „Double Exposure“, „Papagalo, What’s the Time?“, „EUR42“ ja „Moi aussi, je regarde“ on rahvusvaheliselt näidatud filmifestivalidel ja kunstiinstitutsioonides, teiste seas IDFA Amsterdamis, Kunsthalle Wienis, EKKM ja Kunstihoone Tallinnas, Beursschouwburg ja Bozar Brüsselis, Manifesta 13 Marseille’s, Videonale Bonnis, Tramway Glasgow’s, European Media Art Festival Osnabrückis, Busani rahvusvaheline videokunstifestival jne.

Rait Lõhmuse isikunäitus Dekristallisatsioon / Decrystallization Hop Galeriis on jätk autori magistriõpingute jooksul väljatöötatud materjalikäsitlusele.

Lõhmus uuris magistritöö raames klaasist valmisvormide kasutamist klaasipuhumisstuudios ning pakkus alternatiivse lähenemise stuudioklaasile – materjalikäsitlusele, mis on püsinud muutumatuna ligi 70 aastat. Aastakümnete pikkune seisak ajendas Lõhmust disainerina uurima ja kirjeldama klaasist tarbeesemete väärtuse muutumise põhjuseid ja tagajärgi.

Lõhmus on seni keskendunud pakendiklaasi, argiste tarbeesemete ning kohaliku tööstuspärandi hulka kuuluvate klaasobjektide ümberpuhumisele. Õpingute käigus välja töötatud autoritehnika läbi, pakub Lõhmus ühe võimaliku jätku väärtuse minetanud klaasobjektidele, avades sedasi esemete elukaart laiemale publikule. Pideva tehnoloogilse arengu ja lõputu tarbimise valguses on tänasesse aega ja ruumi loodud hulgaliselt klaasesemeid, mille väärtus aja jooksul kahaneb. Iga objekt kannab endas kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku tähenduskihti, mis uude konteksti asetatuna avavad klaasesemete varjatud väärtuseid ning võimalusi ümber mõtestada nende tänane roll.

Dekristallisatsioon / Decrystallization on hierarhiline jätk klaasmaterjalide väärtust käsitlevas uurimuses. Magistritöö projektist Reblow Toolset: Piiritus / Infinite välja kasvanud uurimuse käigus on autor erinevate valmisvormidega katsetades õppinud põhjalikult tundma klaasi omadusi.

Selgunud on erinevate klaasmaterjalide füüsikalisi omadusi mõjutavad tehnoloogilised tegurid. Kui pakendiklaasi töötlemine on kiire ja ärev ning valmisvorm on oma olemuselt anonüümne, siis kristallesemed on materjal, milles varasemate autorite ja meistrite töö ja kohalolu on lõigete ning graveeringute näol tajutav. Nende detailide kandumine uude vormi on varasemate autorite ja Lõhmuse ühistöö. Kristall-, poolkristall- ja kristallilaadsed vaasid, mida kunagi peeti luksusesemeteks ja hoiti sektsioonkappides vaid kõige tähtsamate sündmuste tarbeks, on tänaseks jäänud lõputusse ootusesse. Läbi vormi, staatuse ja funktsiooni muutuse avanevad vaatajale materjali varjatud kihid ja igavikulisus.

2025. aasta Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku magistritaseme preemia pälvis Taidestuudiumi lõpetaja Rait Lõhmus. Komisjon tõi esikohale tarbekunstniku, kelle töö eristus tugeva arengupotentsiaali ja ajastukohasusega. Teos käsitles globaalset, eri ühiskonnagruppe kõnetavat probleemi ning nihkub tarbekunsti tavapärastest piiridest väljapoole. Stipendumiga kaasnes näitus Hop Galeriis.

Rait Lõhmus (s 1993) on disainer ja taidur, kes kasutab materjalina peamiselt klaasi. Oma praktikas on ta keskendunud erinevate klaasist valmisvormide ümberpuhumisele. Selle materjalikäsitluse kaudu on võimalik luua sild ja mõttevahetus varasemate tootmiste ning loojatega. Lõhmus on lõpetanud klaasi eriala bakalaureuseõppe ning omandanud magistrikraadi taidestuudiumi erialal Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks stuudio kollektiir eestvedamisele töötab Rait Eesti Kunstiakadeemias klaasitöökoja juhatajana ja õppejõuna.

12.02.-10.03.2026

HOP Galerii

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, ANORA
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

TANTSUD TÄHTEDEGA
EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini 1. kursuse näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disainitud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eriülesandeid ning põnevaid katsetusi, joonistati nii käsitsi kui ka arvutiga, kasutati näiteks nii šabloone, sulgi, kive, küünelakk kui ka võtmeid.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud eksperimenteerimisele ning mängimisele, siis viimased seitse nädalat keskenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi vektoriseeritud tähed, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötavateks fondifailideks.

Tudengid: Johannes Adrik, Art Allik, Helen Forsel, Mia Klooren, Art Kruus, Adele Markova, Ischa Mestdagh, Jaako Lauri Puudist, Ann Aotäht Sarv, Mia Greta Sepp,Ariana Sigin, Linnea Süvari, Jakob Tüür, Karol Henrik Vana, Rei Helin Varres
Tunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo
Töötoa juhendaja: Patrick Zavadskis

Fondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

SUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.

Anu Jakobsoni isikunäitus „Downloads Folder” (allalaadimiste kaust) loob juhuslikest, kiiruga tehtud ekraanipiltidest isikliku digitaalse arhiivi läbi nende jääduvstamise lõuendil.

Näitus käsitleb maalimist kui viisi olla pidevas suhtluses isikliku digitaalse arhiiviga, mis polnud algselt mõeldud eksponeerimiseks. Läbi kiire ringluse kaob allalaaditud failide esialgne eesmärk, need jäävad alles pigem harjumusest kui tähendusest. Ekspositsioon ei ole suunatud niivõrd piltidele endile, kui nende süsteemitule kogumisele ning aeglustumisele maalil jäädvustamise kaudu.

Hiliskapitalistlikus, majanduskasvule suunatud maailmas on püha lehmaks tõusnud produktiivsus. Pidevas infovoos elamine, aina kasvav töötempo ja sotsiaalne surve nõuavad meilt aina rohkem, andmata pausi mõtlemiseks ja mõtestamiseks. Käigupealt tehtud kuvatõmmiste kandmine lõuendile on teadlik valik aeglustamiseks, mitte tormamiseks, andes võimaluse korrastada seni tehtut mõtestatud viisil, mis lubab aja maha võtta.

Maalide aluseks olevad juhuslikult valitud kujutised on lähtematerjaliks, mis on kunstniku protsessi käigus ümber töödeldud. Anonüümsete ja ajutiste kujutiste leieradmine läbi mitme kihi iroonia ja subjektiivsuse loob uued kujutised, mis ei kanna enam endist tähendust ning on kaotanud oma algse, kiiresti tarbitava funktsiooni.

Kuraator: Adrian Abner
Disain: @gertworld

Anu Jakobson (snd 2005) on Eesti visuaalkunstnik, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias teisel kursusel. Tema looming keskendub veebikultuuri ja selle visuaalse keele uurimisele, millele ta läheneb eksperimentaalsete maalimisviiside kaudu, kasutades peamiselt aerograafi, mis võimaldab tabada internetipiltidele omast hägusust ja kaduvust. Ta töötab internetist kuvatõmmistena salvestatud kujutistega ning töötleb neid vastavalt oma visioonile sarnaselt sellele, kuidas meemid ringlevad, kuid kannab selle protsessi lõuendile. See meetod asetab tema loomingu kollektiivkultuuri konteksti, sest meemide levik peegeldab aktuaalsed sündmusi ning üleüldisemat väärtusruumi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine