Näitused

EKA loovuurimuse „Käsmu inimesed ja majad“ (2019-2020) raames on Eve Kasel ja Elo-Hanna Seljamaal koostöös Erik Norkroosiga valminud projekti lõppnäitust Shipyardis dokumenteeriv film „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“, mida näeb alates 21. aprillist kuni 19. maini näitusel “PelguPaik” Tartu Linnaraamatukogus.

Olete oodatud näituse „PelguPAIK“ avamisele 21.04 kell 18.00 Tartu Linnaraamatukogus Kompanii tn 3-5.

Osalevad kunstnikud ja kirjanikud: Kalli Kalde, Eve Kask ja Elo-Hanna Seljamaa, Jan Kaus, Mudlum, Lembe Ruben, Piia Ruber, Anti Saar, Angela Soop, Maryliis Teinfeldt-Grins, Urmas Viik.

Avamisel tutvustatakse oma teoseid.

Näituse kuraatorid on Lembe Ruben ja Kaili-Angela Konno.

„PelguPAIK“ toob kokku kunstnikud ja kirjanikud, kes valdavad nii sõna kui ka visuaali. Näitusel on teoseid paikade ilust või valust.
„Me otsime nii endi seest kui ka ümbert oma kohta. Elu nime kandval ajateljel oma paiga leidmine annab heas kohas olemise tunde. Mõned paigad kaitsevad meid ja tekitavad rõõmu ja rahu. Osad kohad on põlistatud meie esivanemate poolt, kes on olnud palju paiksemad. Mõned paigad meie ümber kaovad ajalukku või kaotavad kohavaimu, kasvavad võssa või lagunevad. Mitmed paigad maailmas hävitatakse, nii et isegi parima tahtmise juures on võimatu hiljem ajas tagasi minna – kohata tuttavat metsarada või tänavanurka, mille pöörded olid justkui kodeeritud koos tuhande pisiasja ja tundmusega sügavale me sisemusse. Alles jääb mälupilt, mis muutub ajas vastavalt sellele, kuidas see meie sisse on jäädvustunud või millise sildi me olnule peale kleebime. Paljuski on meie endi teha, kuidas me minevikku paikame.“

Näitus toimub Tartu Linnaraamatukogu kolmel korrusel 22.04–19.05.2025

Kunstnikuvestlus pakub võimaluse avastada Kadrioru kunstimuuseumi suurnäitust „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ uuest ja erilisest, kaasaegse looja vaatenurgast.

Tegevkunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kristi Kongi ja Holger Loodus viivad näitusel läbi temaatilise, oma loomepraktikatest ja vaatenurgast lähtuva ringkäigu.

Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele, ruumile ja tekstile. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Maalimine on Kongi jaoks viis dokumenteerida erinevaid olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Tema tööd, sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt teostatud ning tihti rekonstruktsioonid kindlatest paikadest, töötavad tugevalt emotsionaalse mälu mehhanismil, pakkudes võimalust taaskogeda möödunud situatsioonide värvi ja valgust.

Holger Looduse (1970) tegevusvaldkondadeks on peamiselt maal ja kineetiline installatsioon, millest leiab tihti viiteid kinole kui meediale. Ka Looduse sageli monokroomseid maale on nimetatud filmilikku narratiivi kandvateks. Looduse varasemates maalides domineeris kirg akadeemilise maalikunsti vastu, hiljem on see asendunud külma ja dokumenteeriva minimalistliku realismiga.

Rahvusvaheline näitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ annab põhjaliku ülevaate andeka ja mitmekülgse itaalia varabaroki suurmeistri Bernardo Strozzi (1582–1644) loomingust. Vaimuliku taustaga maalikunstnik Bernardo Strozzi oli oma eluajal Genova ja Veneetsia nõutumaid kunstnikke, kes maalis ühtviisi virtuoosselt nii religioosseid pühapilte, portreid, žanristseene kui ka vaikelusid ning valdas erinevaid maali- ja joonistustehnikaid. Strozzi paistab kunstiajaloos silma kui avatud ja väga tähelepanelik kunstnikunatuur, kes suutis oskuslikult sünteesida uued kunstiimpulsid ja -muljed oma isikupäraseks stiiliks, mille iseloomulikeks märksõnadeks on loomutruudus ja hoogne maalimislaad. Tegemist on kunstniku esmakordse mahuka isikunäitusega väljaspool Itaaliat.

Näituse kuraatorid on Greta Koppel ja Anna Orlando.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Ootame teid CTC – Climate Truth Crisis näituse avamisele 11.04, kl 14:00, Eesti Kunstiakadeemia esisele avatud alale (Põhja pst 7).

Projekt CTC – Climate Truth Crisis tegeleb valeinformatsiooni leviku ja kliimakriisi mõtestamisega. Projekti raames tegeletakse noorte disainerite harimisega antud valdkondades, teema kohta infot koondava veebilehe loomisega, podcastideseeria, sõnaraamatu ja artiklikogumiku avaldamisega. Lisaks sellele tegelevad tudengid teema visualiseerimisega eri meediumites. Lisainfo projekti veebilehel: https://www.climatetruthcrisis.eu/

7.-11. aprillil toimub Eesti Kunstiakadeemias projekti esimene töötuba, mille raames tudengid kirjutavad lahti teemaga haakuvaid mõisteid, visualiseerivad neid ning reedel, 11. aprillil avavad avalikus ruumis, EKA ees näituse, et teemat laiemale publikule tutvustada.

Töötuba toimub EKA graafilise disaini osakonna ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös. Tudengeid juhendavad semiootikud, vandenõuteooriate ja valeinformatsiooni uurijad Mari-Liis Madisson ja Daniel Tamm, Laura Vilbiks Eestimaa Looduse Fondist (ELF) ning graafilised disainerid Laura Merendi, Ott Kagovere ja Kert Viiart. Lisaks juhendjatele on kohal tudengeid ja õppejõude Bosniast, Hispaaniast, Hollandist, Inglismaalt, Islandilt ja Leedust.

Lisaks töötoale toimuvad ka laiemale publikule avatud loengud:
09.04, kl 16:00, A502 (EKA, Põhja pst 7)
Kunstnik Kristina Õllek ettekandega Absorbing Hypoxic Water

10.04, kl 16:00, A300 (EKA, Põhja pst 7)
Graafiline disainer Maria Muuk ettekandega Graphic Design as a Degrowth Practice

Projekt kestab kolm aastat 2025-2028 ning selle raames toimuvad töötoad erinevates partnerülikoolides:

Academy of Fine Arts Sarajevo,

Estonian Academy of Arts,

ELISAVA,

Iceland University of the Arts,

Royal Academy of Art, The Hague,

University of the Arts London,

Vilnius Academy of Arts

Seda kohta ei ole lihtne leida. See on üks neist kohtadest, mida ei oska otsida, enne kui oled juba seal. See on salajane paik, kus ajalugu paistab olevat peatunud. Paik, mis ei allu tavalisele ruumilisele loogikale, vaid eksisteerib kusagil sfääride piiril.

Kas see koht on olnud, on praegu või tuleb alles? Selge on vaid see, et oht ja ilu käivad siinmail käsikäes. Seda võime aimata lugudest, mis hakkavad hargnema tundmatu meistri loodud reljeefidest. Kivi räägib, aga mitte otse – sosinal, vihjamisi, keeles, mida mõistavad vaid need, kes teavad kuulata.

Mari Männa uus kompositsioon on inspireeritud Karja kiriku ikonograafiast. Kunstnik kutsub külastajat mõtisklema keskajast nüüdisaja kontekstis.

Mari Männa (1991) on skulptuuri- ja installatsioonikunstnik, keda huvitab narratiivide konstrueerimine ja kujunemine nii kunstides kui ka laiemas globaalses kontekstis. Hetkel uurib ta eelkristliku Eesti paganlikke kombeid ja pärimust ning selle mõju kultuurilisele identiteedile ja vaimsusele.

06.04-15.04.2025
Avatud T-P 14.00-19.00
Gd: Mihkel Kleis
Tänud: Eesti Kultuurkapital, Ian, Piret, Mihkel, Uus Rada tiim
Finissage: 11.04 19:00, dj Romanss

SILIKAAT. ONTOLOOGIA I. Materjali ja maine kujunemislugu 1900-2025
EKA Galeriis 11.–27.04.2025
Avamine: 11.04.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (Suurel reedel, 18. aprillil, Ülestõusmispühade 1. pühal, 20. aprillil ja 23. aprillil on näitus suletud)

Silikaadis kehastub Eesti 20. sajandi arhitektuuri kujunemislugu. Lihtsalt kasutatava ja defitsiidiajastul kättesaadava materjalina sündis silikaadist arvukalt märkimisväärseid kõrg- kui argiarhitektuuri näiteid – funkvillade hiilgeaegadest maleva- ja garaažiehituseni, tüüpkorterelamutest piirivalvetornideni.

Läbi kaleidoskoopilise vaate põimuvad narratiivid materjaliteadusest, Eesti arhitektuuri ajaloost ning kultuurilisest antropoloogiast, selgitamaks silikaadi põlatud staatust ning tulevikuvõimalusi. Näitusesse on pikitud teemakohased EKA tudengite ja teadurite uurimistööd ning vilistlaste vaated.

Ressursivaeguse ajastul ergutab näitus publikut mõtlema, kas ja kuidas on okupatsioonimaiguga materjalil võimalik puhtana taassündida.

Kuraatorid: Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio)
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn, Bauroc ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

4. aprillist avanevad EKKM-is järk-järgult seitsme kuraatori koosloomelise projekti „Riimitud ruumid“ näitused.

Igal nädalal vahetub ühel muuseumimaja korrusel ühe kuraatori näitus, avamised 4., 11., 17., 25. aprillil ning 2. ja 9. mail.

Näituste tsükkel katsetab kureerimise kui poeetilise, performatiivse ja kollektiivse praktikaga, soovides luua visuaalkunsti projektidesse rohkem dialoogi ja lasta kõlada paljuhäälsusel. EKKM-i koosseisulise kuraatori Evelyn Raudsepa varasemasse praktikasse kuulub mänguliste näituseformaatide otsimine. Tema kutsel kuuluvad laiendatud kuraatorite gruppi nii tavapäraselt teist rolli kandvad tiimiliikmed kui ka varemgi EKKM-iga seotud loojad: Anita Kodanik, Brigit Arop, Johannes Luik, Laura De Jaeger, Laura Linsi, Marten Esko. Näitusele on oodata rohkem kui 20 kunstnikku, lisaks Eestile mh Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast.

Otsides koostööle esteetilist vormi, avanevad näitused rida rea haaval kui luuletus. Kureeritud fragmentidel puudub tingimata riiminõue, kuid poeetiline pinge nende vahel kutsub kogetus resonantsi märkama. „Riimitud ruumid“ kasutab ära EKKM-i hoone eripärasid: kolm korrust rütmistavad näitusefraase, käigud loovad pause, trepid katkestusi. Kui on aeg näituselt lahkuda ja tuldud teed tagasi pöörduda, avanevad uued rõhuasetused.

Üksteisele järgneb kuus kuraatorinäitust ja sündmusterohke programm:

Laura De Jaeger (4.04–20.04, II korrus) alustab näituste avanemisjada muuseumi keskmisel korrusel vahepealsusega, ammutades inspiratsiooni ooteruumi peatunud ajast.
Kunstnikud: Agnes Isabelle Veevo, Ben Caro & Kat-Cutler MacKenzie, Camille Laurelli.
Avaõhtul, 4. aprillil kell 18–21 toimub Kirte Jõesaare kestusetendus.

Marten Esko (11.04–27.04, III korrus) fantaseerib ajakohatust riimumisest ning kõrvutab nägemusi tehnoloogiaküllasest tulevikust, olevikust ja minevikust.
Kunstnikud: Coumba Samba, Julia Scher, Katja Novitskova, Louis Morlæ, Madlen Hirtentreu, Mihkel Ilus, René Kari.
Avaõhtul, 11. aprillil kell 18–21 toimub Gretchen Lawrence’i heliinstallatsioon-kontsert (19.00).

Johannes Luik (17.04–04.05, I korrus) läheneb näituseruumile kui metafoorile munast, mis on üheaegselt nii vorm kui ka protsess, pinge sise- ja välisruumi ning lõputu loomise vahel.
Kunstnikud: Alexander Webber, August Weizenberg, Eke Ao Nettan, Helena Keskküla, Liis Vares, Sandra Ernits.
Avaõhtul, 17. aprillil kell 18–21 ei ole veel näitus valmis ning jätkub selle vormistamine.

Brigit Arop (25.04–18.05, II korrus) põimib kaasaja internetikultuurist tuttava ASMR-sisuloome väljendusvahendeid eesti kunstnike teostega.
Kunstnikud: Ulvi Haagensen, Kadri Liis Rääk, Piibe Kolka, Gerta Raidma aka Lacqueer.
Avapäeval, 25. aprillil kell 12–19 on kuraator baaris, kuulab ASMR-i ja serveerib teed.

Laura Linsi (2.05–18.05, III korrus) on näitusele kutsunud Benjamin Arthur Browni, kes põimib performance’i ja rekvisiit-skulptuuridega kokku mitte-tegelikkuse, mis peegeldab meie tegelikkuse absurdi.
Kunstnik: Benjamin Arthur Brown.
Avaõhtul, 2. mail kell 18–21 toimub kunstniku live-performance (19.00).

Anita Kodanik (9.05–25.05, I korrus) punub rottide eluviisist inspireeritud transindividualistliku tundlikkuse näitusesse, mis kõneleb paratamatust viletsusest, mida parandab vaid lootus ühisusele.
Kunstnikud: Alina Kleytman, Filip Vest, Sam Elagoz, Zody Burke.
Avaõhtul, 9. mail kell 18–21 toimub Filip Vesti etendus „Self Tape“ (19.00).

„Riimitud ruumid“ on kui kimbuke sinilolli* kevadel, palju väikeseid värskeid lähestikku tärkamisi.

EKKM on taasavatud alates 5. aprillist kolmapäevast pühapäevani ajavahemikus 12.00 kuni 19.00. Ikka tasuta. Tere tulemast osa saama meie 19. hooajast!

*„Kimbuke sinilolli“ on Andres Ehini luuletsükli ja luulekogu (2020, koostaja Kristiina Ehin)  pealkiri.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Akzo Nobel, Eesti Kunstiakadeemia, Nordic Hotel Forum.

Ajaruum sünnib juhuste jadas
Ja meie – Jumala lapsed – saime selleks vaatajaks.

Tühja kõhuga sõnad ei toida
On Metafoor – kõne kui tõe mõistmise tara,
ja pausid sõnade vahel – nagu augud
aias,
kust paistab hingeline
avarus.

Ja nagu laps haarata… ja rinnaga klammerduda hetkeks.
Tahaks, et mitte otse,
mitte läbi seina,
mitte möödaminnes

Vaid kuulda kõike, põhjani,
ja leida oma värav
väljaheidetud püüdest.

Näitus avatud E-R kl 8-19, L-P kl 10-17

Pühapäeval, 30. märtsil toimuvad Kumu projektiruumi näitusel „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ lõpuüritustena vestlusring ning ringkäik kunstniku ja kuraatoriga.

Kell 15.00 Kunstniku ja kuraatoriga näitusel „Igatus kaotatud ruumi järele“, Sirja-Liisa Eelma ja Brigita Reinert

Kell 16.00 Vestlusring „Pilk ajaloosirmi taha: iga pildi taga on (vähemalt) tuhat sõna“. Osalevad maalikunstnikud Sirja-Liisa Eelma, Siiri Jüris, Holger Loodus ja Mihkel Maripuu. Vestlust modereerib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Üritused on osa näituse „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ publikuprogrammist.

Näituse „Igatsus kaotatud ruumi järele“ algimpulsiks oli 19. sajandi biidermeierlikest interjööridest lähtuv vaikuse ja ajatuse tunne ning peidetud ja nähtava ruumi võimalikud tähendused ja omavahelised seosed. Eelmat inspireeris Kumu püsinäitusel olev Carl Sigismund Waltheri maal „Bluhmi maja interjöör Tallinnas“ (1841). Näituselt leiab lisaks kunstniku uuele maaliloomingule ka kavandeid ja joonistusi, fotomaterjali samas majas (Pikk 57) asuvate korterite külastusest, kunstniku esimesi kokkupuuteid tsüanotüüpiaga ning ka Waltheri enda teose. 

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta

Üritus kodulehel siin ja Facebookis siin.

3. aprillil kell 18:00 avatakse Telliskivi Poetänaval ehtekunsti showroom RITUAL PRACTICE. Autoriteks kolm eesti ehtekunstnikku – Erle Nemvalts, Liisbeth Kirss ja Patrick Soome. 

RITUAL PRACTICE on avatud 4.-27. aprill, E-R 11:00-19:00, L-P 11:00-17:00. Väljapanekule ning müüki tulevad ainulaadsed ning kõrge kunstilise väärtusega ehted. Lisaks tutvustavad kunstnikud lähemalt oma loomingut ning on valmis vastama uudishimulike küsimustele järgneval kolmel aprilli laupäeval:

05.04 Liisbeth Kirss

19.04 Patrick Soome

26.04 Erle Nemvalts

ERLE NEMVALTS (1991) ei pelga oma töödes melanhooliat ega pimedust, kuid tasakaalustab neid sarkasmi ja kitšiga, tuues sisse ootamatuid ja mitmetähenduslikke kihte. Ta kutsub vaatajat kogema oma sisemaailma nii füüsiliselt kui vaimselt, mängides sümbolite ja materjalide kontrastiga, kergus-raskus, lootus-meeleheide, sünge-romantiline.

LIISBETH KIRSS (1996) on elurõõmust pakatav Eesti mimmukunsti eestvedaja ning ehtedisainer. Viimased aastad on Kirss keskendunud peamiselt dekoratiivsete hambavõrede ehk grillzide propageerimisele. Loomingust leiab palju sädelevat, roosat, armast ja teravat.

PATRICK SOOME (2002) on interdistsiplinaarne kunstnik ning disainer. Soome loomingus kohtuvad käsitsi valmistatud objektid ning figuurid, mis seguneb valu ning vormiloomega, (taas)kasutades erinevaid väärismetalle ning kive. Soome disain taotleb puhast põhjamaist minimalismi, mis küll pärineb tema skandinaavia juurtest, kuid sulandub füüsiliselt nähtava avangardistliku, orgaanilise stiilitunnetusega, mis on suuresti inspireeritud polaarfloorast ning arhitektuurist.

RITUAL PRACTICE avamisüritust toetavad Punch Club ja Põhjala Pruulikoda.

Kadri Liis Rääk, „Morfogenees“

Avamine 04.04.2025 kell 18

04.04.–20.04.2025

ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn

Kadri Liis Rääk loob ARSi Projektiruumi hõlmava lavastusliku näituse, kus uuritakse multisensoorseid ruumi- ja kehakogemusi.

„Morfogenees“ toimib poeetilise ökosüsteemina, mis pakub võimalusi kogu kehaga tajutavaks suhtluseks. Näitusel saab näha loomeprotsessi metamorfoose – materjali muundumist, mis on leidnud oma vormi läbi kunstniku tundlike käte järjepideva töö. Selline meetod on morfogeneetiline – ideedele vormi andmine, vormi loomine, muundamine, mis on paljuski sarnane bioloogiliste protsesside ja elutsüklitega. Kombineerides looduslikke ja sünteetilisi materjale, iidseid käsitöötehnikaid tänapäevastega, loob kunstnik ajata paiga, kus mõtiskleda vaimse,  füüsilise ning sotsiaalse ruumi suhete üle. Mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kanname?

Eksponeeritud visandid, joonistused ja skulptuurid teevad nähtavaks kunstniku mõtteprotsesse ning väljendavad isiklikku kehakogemust. Näitusel on põimitud leidmaterjale, pehmeid ja jäiku skulptuure, loometöö jääke, taaskasutatud ning ümber mõtestatud vanu teoseid uutega, lisades uusi tähenduste kihistusi. „Morfogenees“ on kui pelgupaik tundlikele organismidele, põhinedes Islandi ja Peruu maastikes ning Hiiumaa metsades kogetud täielikele ruumielamustele.

Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.

Helikujundus: Ekke Västrik

Eriline tänu: Raimond Põldmaa,  Marika Agu, Kerli Praks, Siim Toomet, Liina Unt, Kristjan Vahtra 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit