Näitused

3. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Zody Burke-i isikunäitus “Asterioni maja”. Näituse avamisel esineb müra muusik ja performance kunstnik Nick Klein (US/DE) teemakohase performance-iga.

Näitus tutvustab külastajale värskelt valminud teoseid, mille hulka kuuluvad kõrgreljeefid, trükised (koos kunstniku originaal lühijuttudega) ning suuremõõtmeline 3D skulptuur. Paljud neist sisaldavad allegooriaid Kreeka labürindi mütoloogiast. Uued teosed esitavad külastajale väljakutse mõtlema, kuidas kaasaegsus taastõlgendab arusaamu segadusest ning vangistatusest. Klassikalisele mütoloogiale omase maagilis-realistliku tõlgenduse läbi pakub Burke mitmekülgset sissevaadet alternatiivsetest narratiividest, mis on labürinti sisse kootud. Skulptuur “Pasiphae, rodeo kuninganna” viitab üheaegselt Kreeka müüdile, mis inspireeris Borges-st, kui ka Americana nüüdiskultuurile, põimides kokku kaht erinevat kultuuri – ajas jätkuv teema Burke-i loomingus. Galerii ruum ülemisel korrusel on sündinud valge kuubi selgusest ning on sissejuhatuseks süngemale ning sügavamale kogemusele alumisel korrusel. Näitus käsitleb uurimust laiematest küsimustest võimust, identiteedist ning ruumide kohta, kus me elame (füüsilised, digitaalsed, kultuurilised või eksistentsiaalsed) kasutades selleks mütoloogilisi tööriistu.

Zody Burke (s 1991) on Ameerikast pärit multimeedia kunstnik ning muusik, kes elab ja töötab hetkel Tallinnas, Eestis. Olles teadlik iseenda perspektiivist ning positsioonist New Yorklasena keset kohalikku majanduslikku olukorda, loob Burke skulptuuri ja teiste kunstimeediumite kaudu šifreid, mille abil kaardistab hiliskapitalistlikku ameerika identiteedi komplekssust, läbi mille uurib, kuidas identiteet muutub ja areneb läbi teise kultuuri peegelduse. Kasutades tihtipeale narratiivset struktuuri, huvitub ta maailma-loomise idee sidumisest geoloogilise ajamõõtmega visualiseerides erinevate riigipiiride ning nende rahvuslike müütide omavahelist hägustumist läbi nende kõikjaltajutava salapärase looritaguse. Mullu lõpetas Zody oma õpinguid Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse Kunsti magistriõppe, mille raames püüdis siduda omavahel sotsiaalpoliitilisi narratiive, pärimust ning Eesti ja Ameerika industrialisatsiooni vahelisi seoseid.

Asukoht Hobusepea Galerii (Hobusepea 2, Tallinn)

Avamine 03.04.2025 kell 18:00

Näitus on avatud külastamiseks E, K-P 11.00–18.00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Taylor “Tex” Tehan

Pealkirja disain Brian Uhl

Tehniline tugi Hobusepea galerii, Gregor Sirendi

Toetajad/Tänud:

Kultuurkapital, Paavli Kultuurivabrik, Valge Kuup Stuudio, Eesti Kunstiakadeemia, Batuudijuss, Pruulikoda Tuletorn, Punch Club, Põhjala Pruulikoda, Kanuti Gildi Saal, Dan Edelstein, Nora Schmelter, Taylor “Tex” Tehan, Gert Gutmann, Lauri Raus, Jordan Reyes, Roberta Staats, Nora King, Harry Figueroa, Lara Brener, Nick Klein, Oscar Ramos, Jane Treima, Diandra Rebase, Michael Anthony Farley, Laura De Jaeger, Kerli Kurikka, Kaspar Kannelmäe, Composite EE, Karjase Sai

Aivar Tõnso isikunäitus „Heleaine tumeolek”
EKA Galeriis 3.–6.04.2025
Avatud: N–R 14–22 L 12–22 P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 3.04.2025 kell 18.00

Aivar Tõnso näitus „Heleaine tumeolek” jätkab tema muusikalisest loomingust välja kasvanud katsetusi helikunsti väljal. Erinevate materjalide kõlakarakterile toetuvale Ebakõlarisüsteemile loodud ruumilise heli näituse eesmärk on nihutada kuulamiskogemuse piire, kutsudes vaatajaid üles mitte üksnes kuulama, vaid ka heliruumi aktiivselt tajuma ja selles osalema. Kindla alguse ja lõputa helikompositsiooni sees on võimalik liikuda ja seda kogeda vabalt valitud kohast.

Kuna Tõnso loomingus on keskseks teemaks heli ja kujutlus, pöörab ta erilist tähelepanu helide karakterile. Ühe viisina unikaalsete kõlade saavutamiseks kasutab ta pidevalt täienevat Ebakõlarisüsteemi, mis on loodud erinevate füüsiliste materjalide baasil nagu nt alumiinium, vask, puit, plastik jne. Erinevalt muusika kuulamiseks disainitud laiatarbekõlaritest ei püüa ebakõlarid võimalikult laia helisagedusspektrit ühtlaselt hästi mängida. Igal kõlaril on oma unikaalne materjali omadustest tulenev toores ja disainimata karakter. Ühtlasi on tegemist ka protsessiga, kus helide abil ergastatud materjalid omandavad uusi, varjatud tähendusi. Nii osutab näitus helide tajumise ja tähelepanu suunamise kaudu kuulamiskultuuri olulisusele tänapäeva mürarikkas maailmas ning sellele, kuidas heli võib kujundada meie arusaama ruumist ja ümbritsevast keskkonnast.

Ebakõlarisüsteemi fotod

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Ta on alates 90ndate algusest tegelenud elektroonilise heliloominguga ja osalenud projektides nagu Hüpnosaurus, Kismabande, Kulgurid ja Ulmer. Olles pikalt seigelnud klubimuusika ja eksperimentaalse elektroonilise muusika äärealadel on ta olnud viimastel aastatel aktiivne nii kunstnikuna kui ka Üle Heli festivali korraldajana helikunsti väljal.

Laupäeval, 5. aprillil kell 15.00 toimub näitusel kunstnik Aivar Tõnso juhitud inglisekeelne ringkäik.

Sündmus kuulub Tallinn Music Weeki linnaprogrammi. Tutvu kogu programmiga siin.

Graafiline disain: Jaan Evart
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti, Tallinna Linn ja Tallinn Music Week.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Täname: Ian Simon Märjama, Maria Aua, Märt Vaidla, Tarvo Porroson, Tiina Tõnso, Timo Toots, Madis Reivik, Raivo Raidvee

Anu Jakobsoni isiknäitus „Finite_Jest.psd“
EKA Väligaleriis 3.04.–25.05.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 3.04.2025 kell 18.30

Anu Jakobsoni maalid käsitlevad internetikultuuri, kasutades sümboolseid kujutisi ja veebis levinud märke. Maalides ajutisi digitaalseid sümboleid, toimib kunstnik sarnaselt iidsetele tsivilisatsioonidele, kes kasutasid hieroglüüfe ja kiviraiet, et talletada tollaseid võimu mehhanisme, müüte ja kollektiivset identiteeti. Aerograafi kasutamisest tulenev hägune üldmulje rõhutab kehva kvaliteediga failidele omast virtuaalset tunnetust, samas kui maali keskmes olevad efemeersed märgid ja trendid muutuvad püsiva füüsilise vormi kaudu oleviku representatsiooniks.

Kuraator: Kaisa Maasik
Näitust toetab Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata näituse avamise galeriid.

Viimane kevad senisel Keskturul ja näitus Keskpuuris

Tallinna Keskturu hoone 2. korruse galeriis Keskpuur on avatud uus näitus. Kunstnik Jana Mätase “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” kutsub läbi materjalide vaatama Keskturu minevikule, olevikule ja tulevikule ning mõtisklema kõiges peituva muutuvuse üle. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

“Näitust ette valmistades käisin turul päris tihti. Olen sedasorti logu ja ripakil keskkondi alati nautinud, kuid praegu meeldib see mulle seda enam, mida enam ma mõtlen korrapäraselt sätitud tänavakividele, stockmanilikult esteetilistele müügilettidele ja kõrgläikega valgele mööblile. Inimesedki nende vahel on teised.

Ja siis meenus mulle ükspäev, et mu lapsepõlve maakodu juurde viisid igast kandist kruusateed. Autod, mis sealt vahel möödusid, sõitsid alati nii, et valge jutt taga. Kõik teeäärsed taimed olid paksu tolmukihiga kaetud. Mäletan end paljajalu kruusase tee peal. Hammaste vahe paks ja sääred põlvedeni hallid. Astuma pidi hästi õrnalt, et taldadel poleks liiga valus. Tolmuste kivide seest võis mõnikord leida selliseid, mis sädelesid.”

Jana Mätas on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kelle tööde lähtepunktiks on inimest ümbritsev füüsiline maailm. Tihti saavad tema teosed alguse mõnest leidobjektist, väheväärtuslikuks peetud materjalist või hüljatud esemest. Kunstnik töötab paljuski intuitiivselt, et luua sürreaalseid, sõnadest väljaspool eksisteerivaid maailmu. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA (2021) ja õpib (alates 2023) samas kaasaegset kunsti (MA).  “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” on tema esimene isikunäitus.

Jana Mätas kombineerib oma teostes erinevaid materjalikunste, käsitöötehnikaid, valgust, ruumi, kirjandust, fotot ja liikuvat pilti.

Keskpuur on Tallinna Keskturu hoone 2. korrusel asuv näitusepind. Eelseisval suvel algavad uue Keskturu ehitustööd ning turg senisel moel koos galeriiga kaob.

Graafiline disain: Jana Mätas, Grete Kangro

EKA keraamika magistrandi Keithy Kuuspu ja etenduskunstniku Liisa Saaremäeli teine Kanuti Gildi SAALis etenduv ühislavastus “Millest on tehtud väikesed tüdrukud” on püüe hoida end ebaküpses olekus.

Lõputu ettevalmistuse läbi tehakse samm tagasi, mitte edasi. See on kriis enne keskeakriisi – katse muuta omlett taas munaks.

Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.

Vaib on hea, tuul tagant ja natuke antakse ka jalaga perse. Aeg on küps, et midagi ometigi juhtuks. Sellest räägitakse muinasjutulisi lugusid. Aga kõik, mis hea, ei lähe veel kurgust alla.

Keithy Kuuspu (1994) on Eestist pärit kunstnik, kes tegutseb etenduskunsti, koreograafia, visuaalkunsti ja keraamika vahealadel. Oma loomingus keskendub ta argistele struktuuridele ning ühiskonna mõjule indiviidi üle, tihti läbi irooniliselt naiivse lähenemise. Olulisel kohal on etenduskunsti ja visuaalkunstide sidumine ning keha ja materjali vaheliste seoste otsimine. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava BA, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia contemporary physical performance making CPPM magistriõppe ning hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika magistrantuuris.

www.keithykuuspu.com

Liisa Saaremäel (1992) on eesti etenduskunstnik ja näitleja. Tema töödes nii etenduskunstniku kui lavastajana on olulisteks poeetilisteks komponentideks tilluke ruum ning mäng kontrastsete skaaladega. Ühendades erinevaid praktikaid ning kunstimeediume, väljuvad ta tööd sageli konventsionaalsetest teatriruumidest, katsetades teatraalsuse ja päriselu omavahel põimimist. 2021. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi kaasaegse füüsilise etenduskunsti (CPPM) erialal ning alates 2024. aastast kuulub Von Krahli Teatri truppi.

www.liisasaaremael.ee

14. aprilli etendusele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Anders Härm.

Arhitekt Musta raamat „Esimesed Kümme“ on järg 2023 a. sügisel Disaini- ja Arhitektuurigaleriis toimunud „Arhitekt Must 1.10“ näitusele.

Esitluse raames tutvustatakse raamatu ülesehitust ja käsitletud teemaderingi. Erialase laiema ja kriitilisema vaate jaoks toimub vestlusring.

Vestlusringi aitab vedada Sille Pihlak, kunstiteadlase ja arhitektuurikriitiku vaate annab Carl-Dag Lige ning arhitekti pilguga läheneb Toomas Tammis.

Raamatus käsitletud projektivalik ulatub Arhitekt Musta juhendatud EKA I kursuse arhitektuuritudengite varjualustest riigigümnaasiumite ja linnaväljakuteni välja. 

Raamatusse mahub nii ehitatud kui ehitamata ideestikke, mis balansseerivad reaalsuse ja kujutelmade vahel. Fookus on suurtel objektidel ja keerulistel olukordadel – kohtades, kus arhitekti mõtlemine on kriitilise tähtsusega.

Iga projekti saadab küsimuste ja mõtete pagas, juhatades vaataja ruumide planeerimise ja linnade kujundamise eesmärkidest laiemalt kaasa mõtlema.

Esitlusõhtu taustaks on väljas näitusel osalenud maketid.

Soodushinnaga raamatud müügil kohapeal.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Peatse kohtumiseni!
Arhitekt Must

FB

Avatud 21.-28.03.2025
iga päev kell 14:00-18:00
ja kokkuleppel (+37253437533)

Avamine: 20.03.2025 kell 18:00

“Aegade hajumine hapraks’’ on Riin Maide ruumi-installatsioon Uus Rada Galeriis.

Näitus ehitab paberist linnaruumi, mis viib vaatajat piiri taha – kohta, mis on maha jäänud ja õhukeseks kulunud. See on viis kujutleda olemata minevikke, tunda nostalgiat tuleviku suhtes.

Peamiselt fotopõhiste lavastuslike kompositsioonide kaudu otsib kunstnik nukrat ilu ja materjali soojust puuduoleku ja suvalisuse keeltest. Paber ja papp on vahendid tuua esile arhitektuuri ajutisust, uurida linna fragmenteerumist ja hajumist ning luua vaatemänge, mis on veel vaevu olemas. Korraga on vaadeldav nii loomine, kui lagunemine. 

Riin Maide on Tallinnas töötav ja tegutsev kunstnik ja stsenograaf, kelle praktika keskmes on määramata ja vahepealsed alad ning nihestatud ruumid. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastatud keskkondade, tegeleb ta teemadega, nagu mälu ja kohalolu. Riin on saanud erinevaid preemiad, näiteks Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia (2020) või Eduard Wiiralt nimeline stipendium (2022). Ta on lõpetanud graafika eriala EKA vabade kunstide teaduskonnas, täiendanud end vahetusõpingutel Viinis ja Prahas ning on hetkel magistrant EKA stsenograafia osakonnas.

Teisipäeval, 18. märtsil loeme EKA taidestuudiumi (Craft Studies) lõpetavate magistrantide kirjatöid.

Tekstid on koostatud Lieven Lahaye ja Else Lagerspetzi juhendamisel uurimusliku kirjutamise ja toimetamise protsessi teel.

Üritus toimub taidestuudiumi Krulli stuudios (Kopli 70a, II korrus), kell 18.00-20.00.

Magistriõpingute lõpetamise eel valminud 8 teksti kajastavad mitmesuguseid teemasid ja lähenemisviise, mis on olulised nii tudengite individuaalsetele praktikatele kui disaini ja taide valdkonnale laiemalt, lahates seoseid valmistamise ning jalatöö-kästöö-peatöö suhetest.

Belongings
Kirjutas Kati Saarits

Creature. Maker. Mire.
Kirjutas Alyona Movko-Mägi

Reblow toolset
Kirjutas Rait Lõhmus

Through the Hammer, Through the Hody
Kirjutas Elias Sormanen

Hääbuda, et taas tärgata.
Kirjutas Juulia Aleksandra Mikson

On Extractivism and Care for Landscapes: From Mines to Mountains in the East of Estonia
Kirjutas Hannah Segerkrantz

Movement Matter. Embodied knowledge in material practices 
Kirjutas Iohan Figueroa

A Book of Mashed Potatoes 
Kirjutas Sofiya Babiy

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Osavõtt on tasuta.

Rohkem infot:
https://www.artun.ee/et/kalender/karl-joonas-alamaa-igapaevane-mang-ja-leib-eka-galeriis/

Eesti köited 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil Prantsusmaal

6. märts – 30. aprill 2025 Viimsi raamatukogus

Eesti Nahakunstnike Liidu ja EKA aksessuaari ja köite osakonna näitus

Köitekunstibiennaale „Biennales Mondiales de la Reliure d ́Art“ on Prantsusmaal korraldatud juba kolmkümmend aastat. Iga kahe aasta järel läbiviidav sündmus on kõige pikema ajalooga järjepidevalt toimunud rahvusvaheline köitekunsti konkurss-näitus üle maailma, tutvustades vaatajaskonnale nii köitekunsti kui ka klassikalist prantsuse kirjandust. Raamatute poognad on korraldajate poolt trükitud ajaloolisel trükipressimeetodil kõrgekvaliteedilisele arhiivipaberile, mis koos illustratsioonide ja väikese trükiarvuga muudavad väljaanded bibliofiilselt väärtuslikuks.

2024. aasta sügisel osalesid Eesti köitekunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased järjekorras 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil, milleks sel korral trükiti kunstnikele interpreteerimiseks lendurist kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry (1900-1944) kultusromaan ,,Vol de Nuit” (,,Öine lend” e.k. 1966).

„Öine lend” ilmus esmakordselt 1931 aastal. Raamat põhineb Saint-Exupéry isiklikel kogemustel lennuposti piloodi ja Argentina Aeropostale juhina. Romaan keskendub peategelase tööle Buenos Airese lennufirmas ja piloot Fabieni viimastele tundidele Patagoonia lennul. Fabieni lennuk satub tsüklonisse, kütus saab otsa ja raadioside katkeb. Kaalul on kogu öise rahvusvahelise postilennu tulevik. Kui teised kaks lendu Tšiilist ja Paraguayst on õnnelikult kohale jõudnud, peab lubama lennul Euroopasse lahkuda ilma kadunud postita, leppides Fabieni kaotusega. Saint-Exupery hukkus Teises maailmasõjas lahingulennul 1944. aastal, kolm nädalat enne Prantsusmaa vabastamist.

Biennaalil osales 278 köitekunstnikku 24 riigist. Eestist võttis osa 35 kunstnikku, nendest 12 olid EKA aksessuaari ja köite osakonna üliõpilased. Seekordne eestlaste osavõtt näitusest oli väga edukas, kunstiakadeemia tudengid pälvisid kolm auhinda kuuest žürii poolt väljaantud tunnustusest: Grand Prix võitis Liisi Hinto ja preemiad loomingulisuse eest Kaileen Palmsaar ja Mirell Vinnal. Lisaks tunnustati gruppi nahakunstnike liidu köitekunstnikke teise preemiaga gruppide arvestuses. EKA üliõpilasi juhendasid Külli Grünbach-Sein ja Eve Kaaret.

Näituse toimumise järel tabas Saint-Rémy-lès-Chevreuse`piirkonda erakordselt tugev torm Kirk, mis kuulutati looduskatastroofiks. Raju põhjustas enneolematu üleujutuse, mille tagajärjel sai veekahjustusi ka 64 näitusel olnud köidet, nende hulgas 14 eestlaste teost, millest osa hävis täielikult.

Väljapanekul Viimsi raamatukogus näeb 21 “ellujäänud” köidet ja kahte hukkunud raamatut fotodel.

Eesti kunstnike osalemist biennaalil toetas Eesti Kultuurkapital.