Näitused

VAJAME ROHKEM SISERUUME
EKA Galerii alumisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Grupinäitus „Vajame rohkem siseruume“ tõukub Krulli rulapargi kolimisest. Projekt toob kokku kohalikke ja rahvusvahelisi kunstnikke Tallinna rulaskeenest ning tegeleb rulasõiduga kui kunstivormiga. Projekti tegijad soovivad tähelepanu pöörata siserulaparkide kättesaadavusele siselinnas.

Jaagup Mägi ja Éric-Olivier Thériault – kaks kunstnikku, kes õpivad Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, muudavad galerii ajutiselt kogunemiskohaks vankumatu kohaliku rulasõidukultuuri auks. Näituseruumi piirangute raames on nende eesmärk näidata, kuidas rulasõit kui kunstiline praktika on sarnane kaasaegse kunstiga: läbi eksperimenteerimise, vastupidavuse ja tugeva isetegemise eetose. Projekt püüab suunata seda energiat laiemasse vestlusse: mis juhtuks, kui edendataks suuremat teadlikkust siserulaparkidest? Kui neid rulatajate poolt rulatajatele ehitatud loomingulisi keskkondi aktiivsemalt toetataks?

Näituse raames on koostöös interaktiivse videomängude muuseumi LVLup! ja Camille Laurelliga võimalus EKA Galerii videoboksi alal galerii avamisaegadel mängida rulasõiduteemalisi videomänge.

Isikliku rulaga saab omal vastutusel galeriisse sõitma tulla 11. veebruarini (k.a) kolmapäeviti kell 18.00–21.00 ning pühapäeviti kell kell 16.00–20.00.

Kunstnikud: Frank Abner, Nicolas Bouvy, Maik Grüner, Daniil Južaninov, Andrew Kuus-Hill, Kaisa Maasik, Jaagup Mägi, Reigo Nahksepp, Éric-Olivier Thériault, Raul Ulberg
Kuraatorid: Jaagup Mägi & Éric-Olivier Thériault
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

18. detsembril kell 18.00 avab skulptor ja installatsioonikunstnik Neeme Külm Tütar galeriis näituse pealkirjaga „en face“.

Neeme Külma loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad ruumilisest keskkonnast. Kasutades ja nihutades galeriiruumi võimalusi ja piiranguid, töötab kunstnik välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.

Filosoof Eik Hermanni sõnul on Neeme Külma puhul kohane väita, et tema tegelik loomeobjekt on külastaja ja tema kogemus, eriti see osa kogemusväljast, mis jääb mängulisuse ja kummastavuse vahele. “Oma ruumilistes sekkumistes nihestab ta meie harjumuspäraseid ootusi näituse “kasutamiskogemusele”, nagu ka harjumuspärasele asjadesse suhtumise viisile, küsides, mida see meis tekitab ja kuidas sellega toime tuleme. Küsib kaudselt, läbi hellalt sooritatud, hoolitsevate jõhkrustükkide ja peenelt viimistletud rohmakuse,” kirjutab Hermann näituse saatetekstis.

Neeme Külm (1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri (BA 1998) ja interdistsiplinaarsete kunstide osakonna (MA 2005). Teda on 2008. aastal tunnustatud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti ning arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiaga Eesti ekspositsiooni „Gaasitoru“ eest Veneetsia 11. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil. 2012. aastal tunnustati Külma Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna preemiaga isikunäituse „Pinnavirvendus“ eest ning 2015. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi programmi läbiviimise eest (koos Anders Härmiga).

Neeme Külm on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutajaid ja juhatuse liikmeid. Külma teoseid kuulub lisaks erakollektsioonidele Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogudesse.

Näituse “en face” valmimisele aitasid kaasa Aksel Haagensen, Raili Keiv, Kadri Villand, Tarvo Porroson, Tiit Pääsuke, Karl Nagel, Viktor Gurov, Ott Metusala, Marko Smirnov, Alica Kask Veiko Illiste, Johann Möldre, Eik Hermann, Virgo Pastak, Art Allmägi ja Valge Kuup Stuudio.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

12. jaanuarist, on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avatud näitus “Kus te?” Me kursis.” Näituse avamine toimub teisipäeval 13.01. kell 18:00.
“Kus te? Me kursis.”

See tähendab, me oleme EKKMi ruumides, mida meil on lubatud kasutada. Meile pakutakse hüvesid ja abi. Piisavalt, aga mitte liiga palju. Piisavalt, et suures, veidi kõledas majas liiga hirmus ei hakkaks. Ja me oleme kursis ka selles mõttes, et me teame, mis toimub. Teame, what’s up. Aga kas me oleme kursis? Ikka meeldiks mõelda, et oleme. Aga kes üldse on kursis? Kaasaegne kunstnik peab ju olema. President ka. Ja peaminister. Aga neil on nõunikud. Meil nõunikke pole. Oleme ainult meie ja see suur külm maja. Ja väga palju mõtteid. Seoses soo, tabude, aluspükste, majanduse, lapsepõlve, hoki ja keeldumisega.

Näitusel osalevad kunstnikud:
Mari Karjus
Mikk Keis
August Kilmi
Olesja Prants
Rasmus Puksmann
Gen-Horret Rand
Katarina Kuningas
Greta Sauter
Grete Tuiken
Kaur Tõra
Gleb Volodtšenko
Viktoria Weiszova

EKA Uusmeedia osakonna EVA Lab (Eksperimentaalsete Videomängude labor) tudengid avavad näituse uues näituseruumis Eesti Rahvusraamatukogu hoones. Näitus on avatud vaid ühe päeva ning toimub seni nimetamata galeriis, mis asub renoveerimise tõttu suletud raamatukogu hoones.

*Oluline! Külastada saab ainult giidiga. Kogunemine RARA peasissepääsu juures: 17.12 kell 17:00, 17:30, 18:00, 18:30

Sügissemestri jooksul tutvusid EVA Labi tudengid videomängude ja interaktiivse kunsti teooriaga, osalesid vestlustes kunstnike ja mänguloojatega ning said võimaluse osa võtta rahvusvahelisest Godot mängumootori töötoast. Nende kohtumiste käigus hakkasid tudengid uurima enda suhet mängudega ja üldist kunstikultuuri vastuvõtlikust videomängude suhtes.

Kunstihariduses oodatakse tudengitelt pühendumist visuaalkultuuri mõistmisele ja kriitilisele analüüsile. Samal ajal mängukultuuri vaadeldakse sageli kui vaba aja ja hobide pärusmaad, millele ei omistata alati sama kunstilist legitiimsust. Just see pingeväli on inspireerinud näituse pealkirja “I’m not playing games, I swear“, mis kõlab ühtaegu veidi kaitsvana kui ka humoorikana, viidates asjaolule, kuidas mängude sõnavara võib mõnes kunstidiskursuses tunduda kõrvalisena.

Selle näituse loomise juures palusid juhendajad tudengitel lahtimõtestada oma isiklikud suhted mängimise ja mängukultuuriga. Esitatud teosed, nii interaktiivsed kui ka mitteinteraktiivsed, muudavad isiklikud mälestused, mänguharjumused ja kriitilised tähelepanekud mängudest kunstilisteks vastusteks, mis pakuvad ruumi mängukultuuri üle mõtisklemiseks. Alates introspektiivsetest narratiividest kuni spekulatiivsete süsteemideni pakub näitus mitmekesiseid lähenemisi, mis käsitlevad mänge enamana kui meelelahutusena.Mängimisest hoidumise või varjamise asemel uurib näitus, mis toimub siis, kui mäng ja mängukultuur saavad kunstipraktikas toimida oma tingimustel.

Näitusel osalevad kunstnikud: Lotta Karoliina Räsänen, Maria Cecilie Wrang-Rasmussen, Irmak Semiz, Sarah Riley, Robert Kapanen, Kimathi Agbanu, Filémon Aufort, Paul Rannik, Triin Mänd, Edward Mcgeorge Allport-Bryson, Rover Indigo Bertels

Juhendajad: Camille Laurelli, Sten Saarits

Näitust toetab RaRa, EKA, EVA Lab ja Interaktiivne videomängude muuseum LVLup!

Muuseumi püsiekspositsiooni täiendav pop-up-näitus sündis koostöös Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrikursusega. 

Väga erineva taustaga kaheksa noort kunstnikku on loonud uudisteosed, tõukudes ühel või teisel viisil Adamson-Ericu pärandist. Tudengid uurisid näitust ette valmistades põhjalikult muuseumi kogusid ja ekspositsiooni ning valisid oma huvidest lähtudes ühe teose, teema või meetodi, mille nad oma loomepraktikasse ümber tõlgendasid. Nii sündisidki uued teosed, mis sekkuvad, ent peavad samaaegselt dialoogi, mõtestades ümber ajaloolist pärandit tänapäevaste vaatenurkade abil.

Iga uus põlvkond avastab Adamson-Ericu pärandist midagi värsket ja inspireerivat – nii ehitamegi sildu mineviku ja tuleviku vahel. Noortele kunstnikele on oma loomingu muuseumis eksponeerimine oluline kogemus kunstnikukarjääri kujunemisel.

Taidestuudiumi õppekava koondab mitmekülgse tausta ja sügava loomehuviga inimesi, pakkudes ruumi erialade üleseks koostööks. Õppekava avardab arusaamu käelisest tööst, arendab kriitilist mõtlemist ning toetab loovuurimust materjalide, protsesside, ideede ja identiteetide põimumisel kaasaegse kunsti kontekstis. Sarnaselt Adamson-Ericuga töötavad tudengid väga erinevate materjalidega – metallist ja savist kuni värvide, tekstiilide ja kontseptuaalsete installatsioonideni. Nende loomingu aluseks on oskuslik materjalitunnetus ja kontseptuaalne mõtlemine.

Näitus jääb avatuks 15. veebruarini 2026.

Osalevad kunstnikud: Margus Elizarov, Maia Hellman, Marite Kuus-Hill, Odie Lap Chun Chow, Lyly Letzer, Peixuan Lin, Mariam Mestvirishvili, Joanne-Heleene Sõrmus
Juhendajad: Juss Heinsalu, Kärt Ojavee
Graafiline disain: Rita Davis
Näituse meeskond: Tanel Asmer, Kersti Koll, Tõnu Narro, Maris Paal, Karin Vicente

MONUMENDI UUED RAAMID
EKA Väligaleriis 1.12.2025–15.02.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Mineviku kui kunstimaterjal
Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa brutaalne sõda Ukrainas on toonud monumendikonfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke eemaldatud.

Projekt „Monumendi uued raamid“ lähtub eeldusest, et monumendi eemaldamine ei eemalda probleeme – keerulisest pärandist ei saa üle ega ümber, vaid selle läbitöötamisega tuleb tegeleda. Oleme eri valdkondade teadmisi ja oskusi kaasates arendanud lahendusi, mis võimaldavad uurimistöö, muinsuskaitse- ja digiteerimispraktikate ning kunstiliste sekkumiste kaudu vastuolulist pärandit mitte lammutada, vaid panna seda uude, kriitilisse raamistusse. 

Välinäituse keskmes on kunsti võimalused tegeleda mälukonfliktidega avalikus ruumis ning selle kaudu ka kaasaegses kunstis peituv ühiskondlik potentsiaal. Kolme projekti raames tehtud kavandikonkurssi näitlikustavad viise, kuidas raamistada ümber eri tüüpi dissonant- set pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud juba üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus, mille autor on Neeme Külm.

Aastatel 2024–2025 läbi viidud kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku. Saaremaal asuva ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis lähtusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). Teosed on eksponeeritud EKA fuajees avatud lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” 1.12.–12.12.2025.

Näituse töörühm: Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Annika Tiko, Maris Veeremäe
Kujundus: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Hille Saluäär, Eva Finch, Jason Finch
„Monumendi uued raamid“ on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Projekti jätkunäitus avatakse 2026. aasta veebruaris EKA Galeriis.

Näitusel on väljas EKA tudengite käsitsi valmistatud raamatud, mis on lõpetus kursusele, kus töötati fotodega raamatu formaadis. Uuriti kunstnikuraamatu, isekirjastamise ja proovieksemplari erinevusi. Lisaks visuaalsete materjalide loomisele ning toimetamisele said tudengid kätt proovida kujunduse, trükiettevalmistuse ning käsitsi köitmisega. 

Trükistes leidub nii analoog- kui digifotosid kollaažide, tüpoloogiate, narratiivide ja arhiivimaterjalide vormis. Uurimise all on nii isiklikud teemad kodulinnast, sõprusest, perekonnast ja lapsepõlvest, kui ka igapäevasusest, tunnete ja tajude sõnastamatusest ning argisest arhitektuurist.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mikk Keis, Olesja Prants, Gleb Volodtšenko, Mari Karjus, Viktoria Weiszova, Tobias Tikenberg, Jana Mätas (MAKK), Kristiina Aarna (DKT).

Juhendaja Mirjam Varik.

Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetool avab Valga raudteejaamas näituse „Eesti pärand maailmakaardil“.

Oleme uhked oma pärandi üle ja kindlad, et see kõnetab ka muud maailma. Ometigi teame üllatavalt vähe seda, mis Eestist maailmas tegelikult tähelepanuväärseks peetakse ja millise
võimaluse annab meie pärandi tutvustamine koos teistega ühistes võrgustikes.
Eesti Kunstiakadeemia näitus tutvustab, mis on Eestist kantud UNESCO maailmapärandi, vaimse pärandi ja mälu nimekirja. Samuti milliseid paiku on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega. Läbi Eesti kulgeb mitu Euroopa kultuuriteed. Läbi
aastate on Eesti tööd pärjatud ka Europa Nostra auhindadega.
Enamasti räägime sellistest paikadest ühekaupa. EKA soovib oma näitusega luua suuremat pilti, inspireerida omanikke ja omavalitsusi ning tuletada meelde, et koos tegutsedes jõuab
rohkem. Kultuuripärand pakub ammendamatuid võimalusi enese tutvustamisel ja mõttekaaslaste leidmisel.
EKA avab näituse „Pärandi pühapäeval“ 7. detsembril kell 12.15 Valga raudteejaamas koostöös Valga Muuseumi ja ICOMOS Eestiga. Näitust tutvustab EKA UNESCO õppetooli hoidja ja rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni asepresident Riin Alatalu.

Lisainfo:
Riin Alatalu
Riin.alatalu@artun.ee
5119439