Näitused

Reimo Võsa-Tangsoo ja Martin Buschmanni näitus “[ 2 | 2 ] mäng on töö”
Haapsalu Linnagaleriis
07.09.2022 – 02.10.2022

Näitusel on võimalik kogeda kolme tööd, mis kõik tegelevad mängimisega ning vaatlevad mängimise/mängu erinevaid aspekte. Martin Buschmanni teos keskendub nähtusele, kus arvutimäng simuleerib üht kindlat tööd (rekka juhtimine), tehes seda võimaluste piires ülimalt realistlikult. Mängus oli autoril võimalik sõita läbi Eesti olulisemate inimasustuse sõlmpunktide, vaatamata asjaolule, et päriselus tal juhtimisõigust ei ole ning jäädvustada oma teekonda kasutades fotograafilisi töövahendeid. Tema teose kogemiseks võib kasutada saalis olevat tahvelarvutit või laadida alla Overly rakendus enda nutiseadmesse.
Reimo Võsa-Tangsoolt on kaks teost. Mõlema teose keskmeks on teatav üldistus või lihtsustus, mis kaasneb mänguga. Videos keskendub ta reaalse elu ja arvutimängu maailma aja erinevale kulgemisele. Oma olemuselt on antud lihtsustus diametraalselt erinev ka simulatsioonist (mida vaatleb näiteks Buschmann), kuigi ka mängumaailmas eksisteerib teatav realismi püüd. Tema teine teos keskendub aga mängu haaravusele. Kuigi me ei näe mängijaid, siis ruumiliselt esitatud heli annab kogejale võimaluse mängu jälgida.

Martin Buschmann  (snd 1980) kaitses 2021. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias õppekaval kaasaegne kunst, sellele eelnevalt on ta lõpetanud õpingud fotograafia osakonnas. Ta on tegelenud oma loomingus võrdsuse küsimuste uurimisega, kuigi viimastel aegadel on ta fookuses fotograafia lahtimõtestamine ning kasutamine virtuaalsetes keskkondades. Tal on olnud isikunäituseid nii Draakoni galeriis kui galeriis Positiiv. Tema viimaste projektidena võiks esile tuua “Kitsas maailm” ja “Dok.Foto 2020”. Tema artikleid on avaldatud ajakirjas Positiiv ja nädalalehes Sirp.

Reimo Võsa-Tangsoo (snd 1976) kaitses 2011. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas ning töötab samas 2003. aastast saati. Tema loomingu keskmes on tihti interaktsioon, poliitika ning küsimus reaaluse/virtuaalsuse omavahleise suhte kohta. Tal on olnud rida isikunäituseid Tallinnas, Tartus ja Greifswaldis, Saksamaal. Viimaste projektidena võiks esile tuua “[ 1 | 2 ],” “Vahetu vaevatasu,” “Test System 1.1 / Siin pole midagi vaadata,” “Nostalgia / ihad” ja “…Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed…”

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust.

„Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk.

Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.

„Noored disainerid ja digitaalsete disainivahendite kasutajad toonaseid kujundustöid aga enam ei tea ega mäleta. Nendega pole eriti palju tegeldud, neid pole säilitatud ja neid pole ka uuritud – iseäranis arvestades nõukogulikke töötingimusi,“ märgib Muuk. „Näitus on esimene samm selle pärandi taasavastamise, mõistmise ja ümbermõtestamise teel tänapäeva kontekstis, võimaldamaks paremini hinnata disainiajaloo saavutusi – või õigupoolest tajuda nendena ka kõige igapäevasemaid, ülimalt kollektiivse pingutuse tulemusena sündinud trükiseid ja kujundusi.“

Näituse autorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask on väljapanekut luues aluseks võtnud Jüri Kaarma (1950–2011) Lasnamäe korterateljees säilinud haruldaselt põhjaliku protsessiarhiivi.

Jüri Kaarma sai tuntuks ajakirja Vikerkaar, Loomingu Raamatukogu ning entsüklopeediate kujunduste autorina. Tema enesekindel hilismodernistlik tüpograafiline käekiri on alates 1974. aastast vorminud tuhandeid trükiseid. Nende kujundused sündisid hilisöistel ateljeesessioonidel, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida Jüri kasutas tagurpidi kaamerana. Näitusel esile tõstetud eksponaadid selgitavad ilmekalt, millised piirangud kehtisid hilisnõukogude ajal kujundajale ning kui leidlikult nende piirangute raames tegutseti.

Ajal, mil paljud meie digivaimustuses küpsenud põlvkonnast otsivad kobamisi alternatiive automatiseeritud vahenditele ja standarditele, mõjub graafilise disaini tehnoloogilisse ajalukku sukeldumine nagu sõõm värsket õhku. Näitus seab meie ette küsimuse, milliste tulemusteni võiks viia ajalooliste disainitööriistadega katsetamine tänapäeval. Fotomenetlus- ja trükiprotsesside varem tajutud puudujääke hindavad ümber sekkumised kirjadisainerilt Aimur Takkilt ning kirjastamisduolt Knock! Knock! Books. Näitust saadab põhjalik saalijuhis-kataloog, mille kujundus ühendab fotoladumise põhimõtted tänapäevaste digitehnoloogiatega.

Näitus jääb avatuks 13. novembrini 2022.

Näitusel saab lisaks ajaloolisele materjalile näha Aimur Takki töösolevat kirjatüüpi Würfel ning kirjastamis- ja disainiduo Knock! Knock! Books (Else Lagerspetz & Loore Viires) värsket lühijutustust „Kirjavõlglane“.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm:

17. septembril kell 13.00–14.00 toimub näitusel kuraatorituur, mida juhib Maria Muuk.
22. septembril algusega kell 20 linastub film „Graphic Means: A History of Graphic Design Production“ (Briar Levit, USA, 2016).
15. oktoobril toimub kultuuriplakati töötuba, kus saab katsetada plakati kujundamist fotokollaažmeetodil.
Novembris toimub näituse teemasid koondav vestlusring, kuupäev täpsustamisel.

Näituse autorid: Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma, Eve Kask
Kuraator: Maria Muuk
Graafiline disain: Anna Kaarma
Ruumikujundus: Aadam Kaarma
Konsultant: Eve Kask
Kirjadisain: Aimur Takk

Aksel Haagensen ‘Chronicles of Trap’ veebigaleriis post-gallery.online

Näitusele: https://post-gallery.online/

Trapi saare kaugus maismaast tegi sellest ideaalse keskkonna mitmele endeemilisele taimeliigile ning ka sobiva pesitsuspaiga külastavate mereimetajate ja -lindudele. Saarebiogeograafia stampnäitena on Trap hea pinnas, millelt rääkida lugusid looduskaitse ajaloost ning liigirikkusest antropotseenis.

19.-25.09.2022
Avamine 19.09 kell 18:00

Balti manufaktuur, Manufaktuuri Tänav 5, Tallinn 

Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide labori DiMa näitus

DiMa tegeleb ringdisaini ning uute jätkusuutlike materjalide arendamisega. Ringdisaini roll on toodetele ja teenustele uuenduslike lahenduste loomine, rõhutades loodusvarade mõistlikku tarbimist, jäätmete vähendamist ja uute innovaatiliste ärimudelite loomist. Jätkusuutlikud materjalid on siinkohal võtmetähtsusega, mistõttu on oluline vaadelda materjaliloomet ringmajanduse kontekstis. Tekstiili- ja moetööstuse ülejäägid on suuruselt teine keskkonda reostav tootmisharu, millega peame tegelema lokaalselt: koguma, sorteerima, korduskasutama, parandama, taaskasutama ja ümbertöötlema.  

Näitusele tulevad tooted ja materjalid, mis on valminud erinevate ringdisaini meetodite läbi: kohalik väärtustav taaskasutus; tööstuslik väärtustav taaskasutus, mehaaniline ümbertöötlus ja taasloov tekstiilidisain.

Esitlusele tulevad DiMa teadurite ja EKA magistrantide looming: 

– materjali- ja tootearendused, mis on valminud projekti “Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine” raames. Mehaanilise ümbertöötluse teel ning mitmete ülikoolide koostööl on Eestis kogutud vanadest rõivastest arendatud lõnga ja kudumeid ning komposiitmaterjale, mis omakorda disainitud uuteks toodeteks. Projekti rahastajaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus ja koostööpartnerid TalTech, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia,  SEI Tallinn ning Uuskasutuskeskus.

– Väärtustava taaskasutuse meetodil valminud kollektsioonid, kus materjalina on kasutatud suurtööstuse jääke ja tarbijajärgseid tekstiilijäätmeid, arvestades materjali eripära ja selle parimaid omadusi ning luues uusi tooteid väiksema ressursikuluga. 

– Taasloov tesktiilidisain. Teemaviite #visiblemending populaarsus sotsiaalmeedias tõestab, et rõivaste parandamisest on saanud trend. Kuid kas tegu on mööduva vooluga või saab parandamine kui teguviis päästa maailma? Pidurdamaks katastroofilist kliimamuutust saab igaüks panustada muutes enda käitumist. Rõivaste kulumine loob võimaluse kandja ja eseme vaheliseks suhtluseks. Uute kihtide lisamine kasvatab ajas esemete väärtust. Parandamine sarnaneb seeläbi looduse võimega ennast taasluua – kasvatades uusi kihte ja ja parandades inimese tegevuse tulemusena tekkinud kahjustusi. 

EKA DiMa ringdisaini uurimissuunda juhib vanemteadur Reet Aus, PhD ning jätkusuutlike ja biopõhiste materjalide suunda teadur Kärt Ojavee, PhD. 

http://dima.artun.ee

https://www.facebook.com/sustainabledesignandmateriallabhttps://www.artun.ee 

Näitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 

Tartu Kunstimaja väikeses saalis on avatud Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox’i ühisnäitus „Too tüdruk“.

Kunstnikud esitlevad näitusel kaasaegseid ehteid, mis kujutavad, eitavad, defineerivad ja moonutavad kujutluspilte, mida me endast naistena kanname.

Ehted on inspireeritud haavatavusest, tugevustest, hirmudest ja soovidest – on tõelised või kujutletud. Need räägivad sellest tüdrukust, keda sa võid tunda, kes sa võid olla.

Tammoja ja Cox lisavad: „Pimedas on see kõik trikk. Ja keegi ei tea. Oleme hetkes, hetkedes. Meie silmad heidavad pilgu, ajame teid naerma, oleme provokatiivsed, tantsime, joome. Teeskleme, et meil on lõbus. Murrame omaenda südameid. Ja me teeme seda ikka ja jälle.“

Pilvi Tammoja (s 1991) on Eestist pärit interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas. Tal on moedisaini bakalaureusekraad ja ehtekunsti magistrikraad, mis annab talle ainulaadse arusaama vormidest ja kehast, mille tulemuseks on mitmekesised tööd, mis on valmistatud pidevalt muutuvatest materjalidest alates siidniidist kuni malmini. Ta on eksponeerinud oma töid grupinäitustel ja moeetendustel ning on töötanud ka akende, fotokomplektide ning rekvisiitide disaini ja valmistamise kallal.

Erinn M. Cox (s 1976) on Ameerika Ühendriikidest pärit ehtekunstnik, kes elab Eestis. Tal on BFA ja MFA kraad skulptuuris ning magistrikraad ehtekunstis. Erinn on oma töid eksponeerinud USA-s ja rahvusvaheliselt, mida rõhutavad tema valik Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ja 21grammise rändnäituse jaoks. Ta pälvis Galerie Marzee Graduate Prize’i ja Wallpaper* Magazine nimetas ta tulevaseks disainitäheks. Samuti on Erinn USA kaunite kunstide ja kunstiajaloo dotsent ning Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehete ja filosoofia teemadel ning on veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja autor.

Eriline tänu: Tartu Kunstimaja,  Plattform Schmunkkunst

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 2. oktoobrini.

Lisainfo:
Tanel Asmer
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
5562 1192

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on avatud Riin Maide ja Nele Tiidelepa ühisnäitus „Etüüdid kujuteldavate etendajatega“.

Näituse keskne idee on puudumise tähenduslikkus. Kunstnikud on vaatluse alla võtnud tegevuse jäljed ruumis. Muljeid esitavad meediumid ja materjalid.

Riin Maide ja Nele Tiidelepp on näituseks inspiratsiooni saanud näitlejaks õppijate ühest esimesest harjutusest – etüüd kujutletava esemega. Stseeni, mille temaatika on tavaliselt pärit igapäevaelust, harjutatakse võimalikult täpselt ja korduvalt, et eelnenud tegelikkusele vastavus säiliks ka siis, kui esemed on eemaldatud. Oma näitusel on nad etüüdist välja jätnud etendajad. Kõnelema jäävad ruum ja esemed (mis võimalikult täpselt püüavad jäljendada etendajate kohalolu).

Riin Maide (s 1997) on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas graafika erialal ning täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas, stsenograafia erialal. Aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ning Edmund Valtmani nimelise stipendiumi. Tema loomingus on olulised kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade käsitleb ta mälu ja kohalolu.

Nele Tiidelepp (s 1998) on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tiidelepp on võitnud Noore Tartu konkursi, EKA Noore Kunstniku preemia, SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, avaldanud tekste ajakirjas „Värske Rõhk“, ajalehtedes „Müürileht“ ja „Sirp“ ning osalenud näitustel ja kunstisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis ja Soomes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 2. oktoobrini.

Aleksander Metsamärt, kestvus-performance “5–9”
kuraator: Hanno Soans
Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia fuajee vahekorrus, avatud iga päev kell 8–23
01.09.–30.09.2022. 

Olete oodatud Aleksander Metsamärdi kestvus-performance’ile EKA fuajee vahekorrusel, galerii akna ees. Performance kestab ööpäevaringselt, aga EKA-sse pääseb lahtiolekuaegadel kell 8-23.

Ruumi-installatsioon ‘Kadri läheb roheliseks’
20.–21. septembril
Tallinnas, HOP galeriis, kell 12.00-18.00

Sissepääs vaba.

Näituse moto (kunstiteadlase Tiina Abeli parafraas
oma isa tragikoomik Ervin Abeli ütelusest):
Elada tuleb nii, et kui sa kokku kukud,
siis kõik arvavad, et suurest õnnest.

Tegelikult õnnest tegelda näiteks taaskasutuse ja recyclinguga, selle tulemustega. Te leiate end elutoast, kus kohtuvad rohepöördekatsed ja sellega seonduv koomika.

Osalustasu ega eelregistreerimist ei ole.

Vaal galeriis on avatud Sten Saaritsa isiknäitus „Klaasistunud“, mille kureeris Eva Mustonen.

Näitus jääb avatuks 10. septembrini, T–R 12–18, L 12–16.

„Klaasistunud“ keskendub maailmast ja iseendast irdumise tundele, kasutades linnatänavailt tuttavaid vorme, et luua näituseruumi õhtune linnamaastik, kus praegusele ajastule omased ärevus ning teadmatus avanevad uues valguses. Öine vaikus on hea aeg mõtete koondamiseks, kuid see on ka aeg, kus helendavad ekraanid ja tehislikud valgusallikad võistlevad kõige intensiivsemal kujul meie tähelepanuga.
Näituse video- ja fotoinstallatsioone iseloomustab pidev, ent pidetu liikumine, kus tegelaskujud ja/või teoste enda toimimismehhanismid on sumbunud suletud ringi. Võimetus trajektoori muuta või aktiivselt ümbritsevasse sekkuda viib tähelepanu kõrvalistele detailidele, suubudes räbaldunud tajupiiridesse, nagu kõike, aga mitte midagi nägev silm.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teema- ja olukorra kordustele rõhuvat kunstnikupraktikat iseloomustab katse luua mõtteruumidest materiaalseid mikromaastikke, et avada kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uuel kujul. Saarits on õppinud Eesti Kunstiakadeemias helikunsti (MA) ning installatsiooni ja skulptuuri (BA). Aastatel 2013-2014 õppis Saarits Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus.

www.stensaarits.ee

Graafiline disain: Kert Viiart

2. septembril, kell 19:00, toimub värskelt lõpetanud ja hetkel teise aasta kaasaegse kunsti magistriõppe tudengite ateljeemüük Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Ürituse eesmärk on toetada tudengite viimase kooliaasta jooksul valmivate projektide teostamist ja anda hoogu noorkunstnike üleminekule individuaalsele kunstipraktikale. Kogu tulust läheb 100% kunstnikele endile. Iga osalev kunstnik esitab kuni 3 teost, millega on võimalik tutvuda salongistiilis näitusel Uus Rada galeriis. 

Näituse avamine 2. septembril, 2022, kell 19:00–22:00

Osalevad kunstnikud: Brenda Purtsak, Eero Alev, Heli Haav, Jamie Dean Avis, Janne Lias, Johannes Luik, Junny Yeung, Katariin Mudist, Kati Müüripeal, Lily Marleen Verilaskja, Maris Paal, Marleen Suvi, Maryliis Teinfeldt-Grins, Noah E. Morrison, Olev Kuma, Samuel Lehikoinen, Solveig Lill, Sophie Durand, Triin Türnpuu, Tõnis Laurson, Zody Burke

Kunstiteoseid saab näha SELLELT LINGILT

Facebookis 

Näitus on avatud:
3. september 2022 kell 12-18
4. september 2022 kell 12-18