Näitused

Loe näituse kohta ingliskeelselt lehelt: artun.ee/en/calendar/ixd-ma-pop-up-show-handson/

Interaktsioonidisaini erialast: artun.ee/IxD

Mu jäsemed on jumalad,

Ma olen tervenisti jumal,

Ükski osa minust ei ole jumalata.

Mu jäsemed juhivad mind,

Mu ihu sepistab mulle teed,

Mu kehaks on muundunud jumalad.

1. märtsil kell 19:00 toimub Vent Space’is Lill Volmeri näituse “My Limbs” avamine. Näitust saab külastada 8. märtsini.

Volmeri “My Limbs” on osa jätkuvast protsessist, mis sai alguse 2019. aasta sügisel Lõuna-Norras, Listas. Esitatavad installatsioonid on obsessiivse väänamise ja sidumise tulemus. Need teosed räägivad kompulsiivsusest, mis tekitades materjalis pinget, leevendab samal ajal pingeid kehas.
Näitusega kaasnev raamat on teostele nii epiloogiks kui ka näitust kokkuvõtvaks kommentaariks.

Lahtioleku ajad:

01.03 – kl 19.00 avamine
02.03 – kl 14.00 – 20.00
03.03 – kl 13.00 – 19.00
04.03 – kl 14.00 – 19.00
05.03 – kl 14.00 – 19.00
06.03 – kl 14.00 – 19.00
07.03 – kl 12.00 – 19.00
08.03 – kl 14.00 – 19.00
09.03 – kl 14.00 – 19.00

20. veebruaril algusega kell 15.00 toimub EKA raamatukogus kunstnikuraamatute esitlemine. Oma raamatuid tutvustavad Pille Alasi, Mark Hiir, Brit Kikas, Maria Izabella Lehtsaar, Liis-Marleen Verilaskja, ning kohal on juhendaja Eve Kask. Ka lahtiste uste päeval 27. veebruaril kell 14.45-15.15 annavad tudengid huvilistele kunstnikuramatute kohta seletusi.

Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna III kursus kutsus kevadel Bristoli Vabagraafika Uuringute Keskuse kunstnikuraamatu klubi liikmeid töötama ühisel teemal Zero Waste. EKA tudengite 2019. aasta kunstnikuraamatud on eksponeeritud EKA raamatukogu parempoolsetes vitriinides ja need on valdavalt teostatud traditsioonilistes graafikatehnikates – kasutatud on nii linoollõiget, kõrgtrükki, käsiladu, oforti kui ka siiditrükki. Näitus oli 2019. aasta suvel eksponeeritud graafika osakonna kunstnikuraamatu kogu laiendatud väljapanekuga Bristolis (UK), Bower Ashtoni raamatukogus.

Näitus on avatud 14. märtsini.

Ajal, kui digimaailm üha rohkem meie elu kontrollib, on ka inimkeha suhe keskkonnaga väga palju muutunud. Laura Kuuse isikunäitus „Armas algoritm“ (kuraator Niekolaas Johannes Lekkerkerk) uurib kohanemis- ja ellujäämissoovi ning koodide loogikale vastuhakkamise produktiivset pinget.

Näitus on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud alates 20. veebruarist.

Näitus „Armas algoritm,“ on lavastatud igapäevaliigutuste koreograafiana: vaateaknast saab hübriidorgaaniliste rõivaskulptuuride väljapanek, galeriitöötaja täidab ühtlasi tajujuhi rolli, raamatukogunurk annab täiendavaid juhiseid sotsiaalsete ootuste, tingimuste mõjutamise põhimõtete ja käitumisharjumuste õõnestamiseks, videoinstallatsioon tutvustab kolme mitteinimnäitlejat, kes püüavad inimeste töökeskkondades hakkama saada ja nendega suhestuda, ning lõpuks võib kohata ka mitteinimorganisme, kes ei allu kellelegi.

Näitus avatakse 19. veebruaril kell 18 ja jääb avatuks 29. märtsini.

27. veebruaril kutsume teid Laura Cemini performance’ile „Püüa viga, viska erand“ („Catch Error Throw Exception“), mis mõtiskleb arvutusliku mõtlemise ja algoritmide üle meie igapäevaelus. Näituse raames kutsub kunstnik vaatajaid ka raamatukogunurgas toimuvatele lugemissessioonidele ja teeseenejoogi degusteerimistele.

Laura Kuusk elab ja töötab Tallinnas. Ta tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas. Suurem osa tema loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist. Viimastel aastatel on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega.

Laura Kuusk on õppinud Annecy kõrgemas kunstikoolis (2014, kunstiuuringud MA, DSRA), Eesti kunstiakadeemias (2008, fotograafia MA) ja Tartu ülikoolis (2005, semiootika ja kultuuriteooria BA). Alates 2015. aastast on ta Tallinnas asuva ARS-i kunstistuudio liige. Tegutsenud ka Grenoble’i kunstikeskuses OUI (2009–2015).

Niekolaas Johannes Lekkerkerk töötab kuraatori- ja uurimisagentuuris The Office for Curating ning on Rotterdami mittetulundusliku kunstipinna A Tale of a Tub direktor. Lekkerkerki töö keskmes on igapäevaelu ja töökorralduse, kultuurinormide ning ideoloogiatega seotud sotsiaalsed ja poliitilised diskursused. Erilist tähelepanu pöörab ta debattidele antropotseeni, ökoloogia ja kliima, posthumanismi ning looduse ja kultuuri üha keerukama läbipõimumise teemal. Hiljuti avaldas Lekkerkerk teose „The Standard Book of Noun-Verb Exhibition Grammar“ (Onomatopee, 2018), kus käsitleb näitust ökoloogilise kooslusena. Aastal 2012 pälvis ta esimesena Demergoni kuraatoripreemia ja 2014. aastal sai ta kunstikeskuse Akbank Sanat rahvusvahelise kuraatoritöö võistluse laureaadiks.

Minimaalne värv. Maksimaalne vorm.

HULL HALL on Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide seeria, kus omavahel põimuvad halli värvi kahvatu loomus ja enneolematutesse rakurssidesse püüdlevad vormimängud. Näituse ühe põhikomponendi, värvi, näiline minimaalsus laseb materjalil avaneda täiesti uues valguses – luues kaasahaarava diversiooni argipäevale ja nakatades oma strukturaalsete pöörasustega. See ei ole lihtsalt hall mass, vaid isepäiste vaimusünnitiste alternatiivuniversum, kus koonduvad abstraktsed ahelad, kõrgustesse kasvavad kehad ja vooglevad maailmavallutajad.

Liisi Eesmaa eestvedamisel läbi viidud kursus provotseeris tudengeid oma toormaterjaliga. Kõik vormid on valminud pehmemööbli täiteks mõeldud ruudukujulistest tekstiilplaatidest, mis äratati prügimäele mineku asemel uuele elule. Tegu on ühe keerulisema materjaliga vormieksperimentide seeria ajaloos, mis jooksutas kokku ajude kõvakettaid ning kohmetas osavamaidki käepaare, sest materjal ei allunud hästi moeloojate põhilistele töövõtetele – lõikamisele ja õmblemisele. Seetõttu tuli leiutada pidevalt uusi meetodeid, kuidas luua midagi millestki, mis ei olegi kangas. Näiliselt ilmetust ning kangekaelsest materjalist kasvas siiski ühel hetkel välja imetabaste karakterite maailm, kus unenäoline lind teeb 60 tiivaripsutust, emapuu “juured” on endasse kogunud 35 meetrit materjali, nunnarüü peakate võtab enda kanda 8 kg koorma ja helidega täidetud mullilised pinnad haaravad kaasa oma uinutava teraapilisusega. Iga olend selles maailmas jutustab vaatlejale oma loo, lennutab sind kõrgele ja hullutab kas suurema või väiksema halli doosiga.

Näitus on täies mahus avatud Viru Keskuse aatriumis 12.02.- 23.02.2020. Väljapanek jääb fotodena üles veel mitmeks nädalaks.

Berliini Kunstide Akadeemia (Akademie der Künste) Noorte Akadeemia näitusel Where The Story Unfolds 2.–23. veebruarini 2020 on esil Austria kirjaniku Anna Weidenholzeri ja EKA graafika osakonna professor Liina Siibi koostööprojekt – installatsioon, mis hõlmab Siibi 10 minuti pikkust video inimestest Helsingi metroojaamas ja bussis ning Anna Weidenholzeri Junge Akademie residentuuris valminud lühijuttu “Wo du die Zwiebeln finden wirst” (Kust leida sibulaid). Lühijutt on kakskeelsena loetav seinal ja brošüürina korvist kaasavõetav.

Käesolev näituseprojekt on Anna ja Liina teine ühistöö, kus nad vaatlevad inimeste igapäevasteid tegevusi. Installatsioon on nende ühine avastusretk, milles uuritakse küsimusi, kuidas me tajume oma keskkonda ja milliseid lugusid päästavad valla detailid ja stseenid, mida me märkame, ning laused, mida me möödaminnes kuuleme. Liina Siib jäädvustab suvepäeva maa-aluses metroos oma kaameraga, Anna Weidenholzer jutustab loo kohtumisest, mis võiks olla nende kujutiste taga.

EKA avatud uste päev toimub 27. veebruaril 2020 EKA uues majas, aadressil Põhja pst 7.

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

https://www.facebook.com/events/1041192366239426/

Tartu Kunstimuuseumis on avatud EKA tudengite kureeritud näitus, kus asetatakse valgusvihku sel aastal 150. juubelit tähistava Teater Vanemuise algusaastad. 

Näitus „Kui teatrituled süttisid…“ jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“. Mapis kohtuvad kaks olulist ajahetke: eestikeelse teatri sünniaeg ja mapi valmimisaeg ehk 1970ndate algus, mil kohalikku teatrivälja mõjutas ühelt poolt ümbritsev nõukogude aeg, teisalt alanud teatriuuendus. 

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengid, kes näituse kureerisid, sukeldusid kunstimaailmast teatriilma ning tõid muuseumi väikese osa eesti teatriajaloost. Tartu Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat mappi ei ole teadaolevalt varem eksponeeritud. Sellest tulenevalt avanes võimalus mapis sisalduvad kollaažid detektiivlikult lahti harutada ja nende allikatesse kaevuda, et mapi tagamaid paremini tundma õppida. 

Tartu Kunstimuuseumi projektiruum on alguste kohtumispaik, kus graafikalehed tähistavad esimese peatüki kujunemist eesti teatriajaloos ning Vanemuise 100. juubeli lavastuste helikatkendid viitavad 1970ndate teatriuuendusele. Näituseruum on inspireeritud Eesti teatri 1880ndate lavakujunduse toapildist, mil enamasti toodi teatripuhvetist lava keskele suur laud ja selle ümber Viini toolid. Nagu toona ei olnud vahet, kas tegemist on talutare, rüütlilossi või linnakorteriga, pakub ka näituseruum pidevaid muutusi ning mõtlemisainet eesti teatri kohta praegu ja ajaloos nii külastaja seniste kogemuste kui ka näituseeksponaatide valguses. 

Näitus “Kui teatrituled süttisid… Ajarännak Vanemuise algusaega” jääb avatuks 29. märtsini 2020. 

Kuraatorid: Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid) Graafiline disain: Tuuli Aule Näituse helimontaaž: ERR arhiiv, montaaž Erik Pello Koordinaator: Kristlyn Liier Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Hedi Jaansoo, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Julia Polujanenkova, Riin Lisett Rei, Anti Saar, Peeter Talvistu, Kristo Tamm. Täname: teater Vanemuine, NUKU teater ja muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Anu Allas, Maarin Ektermann, Annemari Parmakson, Mihkel Tikerpalu Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti tudengite student-run projektiruum. Esimese hooaja tiimi kuulusid Katrin Enni, Aksel Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Saskia Lillepuu, Kaisa Maasik, Kati Ots, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar ja Annika Üprus. Vent Space’iga alustades seati eesmärgiks kiire reageerimisvõime, avatud suhtumise ja eksperimentaalsusega pakkuda tudengitele alternatiivset avalikku platvormi täienduseks ametlikuma funktsiooni, rangema joone ning jäigema struktuuriga EKA Galeriile.

Publikuprogramm:

• Tuur „7 viisi EKA Galeriisse pääsemiseks” (iga päev kell 13)
• “Vertikaalse perspektiivi tuur” (laupäeviti kell 14 ning muul ajal valvurilt küsides)
• Tugigrupi „Artists Anonymous” kohtumised Xenia Rammi läbiviimisel (K 29.01 ja N 6.02 kell 18)
• Ulvi Haagenseni „Thea Koristaja koristab” performance’id (K 5.02 kell 16:30 ja L 8.02 kell 17:30)
• Vestlus EKA galeristi Pire Sova ja Maarin Ektermanni vahel (K 5.02 kell 17)

Kunstnik-kuraatorid: Katrin Enni, Aksel Haagensen, Kaisa Maasik, Kati Ots

Katrin Enni (1976), Aksel Haagensen (1993), Kaisa Maasik (1994) ja Kati Ots (1993) õpivad Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes: Aksel, Kaisa ja Katrin Kaasaegse kunsti õppekaval ning Kati Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suunal. Katrin alustas äsja vahetusõpinguid Helsingi kunstiülikooli Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas ning Kaisa ja Kati osalesid eelmisel aastal sama kooli Praxise õppeprogrammis. Nii Aksel, Kati kui ka Katrin on varasemalt õppinud EKA Installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppes, Kaisa on lõpetanud fotograafia osakonna bakalaureuseõppe.

2018. aastal osalesid nad Vent Space projektiruumi loomises ning kuulusid esimese hooaja tiimi. 2019. aasta suvel korraldati ühiselt Vent Space’i liikmete grupinäitus „Pärast tööpäeva lõppu” ning 2019. aasta sügisel kureerisid Aksel ja Kati Vent Space’is grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha”. Eelmisel aastal kandideerisid Aksel, Kaisa ja Katrin Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning Aksel valiti laureaadiks.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus, A. Le Coq

Täname: Maarin Ektermann, Anders Härm, Hilja Koplimets, Karel Koplimets, Marko Nautras, Anna-Kaisa Rastenberger, Pire Sova, Airi Triisberg