Näitused

Esmaspäeval 20. juunil, kell 16.30 toimub Sõpruse kinos EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus EKA ANIMA 2022.

Programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistritudengite filmid:

John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik 

Tulge kõik ja kutsuge vaatama oma pere, sõbrad, kolleegid ja kõik teised, kellega soovite oma filme jagada!

Sissepääs tasuta!

Facebook

17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)

Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.

Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.

Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias

Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.

„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp. 

Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.

Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.

Näitus jääb avatuks 7. augustini.

Publikuprogramm:

Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00

Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00

Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00

Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus

Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812

Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22

20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“. 

Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.

Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“

Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.

Näitus on avatud 31. juulini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831

Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30

Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.

Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.

“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.

Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.

Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis 

Näitus on avatud 20.06–12.07.2022

E-K 12 – 18 / L – P 12-16

Kumu II projektiruumis Maria Kapajeva “Üksikud fotod ja muu tühi-tähi”
16.06.2022 – 01.12.2022

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis.

See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju.

“Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.”

Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin ma vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan ma mõningatele oma küsimustele vastust saada näitusel – ja seda publiku abiga.

Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.

Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Kapajeva kutsub kõiki andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Vaata fotosid lähedalt ja kui sa tunned kellegi ära, siis kirjuta üles tema nimi või lugu, märgi paberile ka foto number ja kinnita see seinale.

Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron

Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk

2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.

Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia

Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu

Foto: Sirja-Liisa Eelma

Kuni 18. juunini on EMTA kontserdi- ja tearimaja fuajees (Tatari 13) avatud Tanja Muravskaja juhendatud ja kureeritud Ukraina tudengite väljapanek „Tahe/Воля/Will“ 

KERTU RANNULA
“SNAPCHAT DYSTOOPIA”
12/06/2022 – 16/07/2022

Kanal galerii

Analüüsides sotsiaalmeedia ilufiltri olemust tuleb vaatluse alla filtri ja tarbija vaheline suhe  — kas ilufilter on näole kleepuv parasiit, kes on loodud osana süsteemist, mis meie minapilti lõhestab ja ebakindlustest kasu lõikab või on tegu sümbioosiga, kus filtrist on saamas peagi meie tavalisse ilurutiini kuuluva osa?

Kui Photoshop või 3D-tehnoloogiad jäävad veel valdajate pärusmaaks, toovad sotsiaalmeedia platvormidel ringlevad ilufiltrid enese modifitseerimise ekraanipuudutuse kaugusele. Filtri näol on saanud pelgast meelelahutusest võimas tööriist, mis teeb reaalsusega manipuleerimise lihtsamaks kui kunagi varem.

Filtrid moondavad nägu ja keha ning on laialt levinud nii tavakasutajate kui ka kuulsate sisuloojate seas. Hiinas peetakse sõbrast töötlemata pildi postitamist lausa sotsiaalse normi rikkumiseks ja filtriga töödeldud fotoga ilukirurgi juurde minemine on muutunud nii sagedaseks, et selleni viivale meeleseisundile on omistatud termin “Snapchat dysmorphia”.

Reaalse ja virtuaalse maailma hägustuvate piiride taustal käsitleb näitus sotsiaalmeedia ilufiltrite mõju meie igapäevasele elule ja käitumisele.

Installatiivsete teoste tervikuks ühendavaks keskmeks on kunstniku enda nägu. Näost on saanud vormitav materjal, mis leiab teisenduse erinevate meediumite kaudu. Näitusesaalis võib astuda alternatiivsesse reaalsusesse, kus inimese ja filtri vahelised kehalised rollid on ümberpööratud.

Kertu Rannula (s. 1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi kohaspetsiifiliste foto- ja videoinstallatsioonide uurib ta kaasaegse inimese ja kultuuriruumi suhteid, märke ja sümboleid. Rannula on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas fotograafia erialal.  Ta on täiendanud end Islandi Kunstiülikoolis vabade kunstide osakonnas ning Belgias PXL Rakendusteaduste ja Kunstide Ülikooli skulptuuri ja installatsiooni osakonnas. Rannula on osalenud näitustel Eestis ja välismaal. Aastal 2020 osales ta ISSP residentuuris Riias.

Graafiline disainer: Henri Kutsar

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn

Täname: Alari Toomsalu, Siim Asmer, Ago Paabusk, Kairit Onno

KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
E–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii

Lisainfo:
Stella Mõttus
Kanal galerii galerist
stella.mottus@gmail.com
+372 55 999 609

Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!

Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.

Piletid saadaval Piletilevis

Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.

Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.

Sündmus Facebookis

Kohtumiseni ERKI Moeshowl!

Suur  skulptuurinäitus “Tuur skulptuur” Telliskivi loomelinnaku Rohelises saalis. 

““Tuur skulptuur” on kui ringreis, mis algab 1960ndatel, kogub tuure järgnevatel kümnenditel ning peatub tugevate pidurdusjälgedega aastas 2022. Kohtuda saab tegijatega, kelle visuaalne keel meile justkui juba aabitsast tuttav on, kui ka teostega, mis käekirja kõrvalekalde või materjalivaliku tõttu üllatusest pakuvad,“ sõnab näituse avamise järgselt kuraator Bianka Soe.

Näitusel on esindatud järgnevate kunstnike looming: Elo Liiv, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Kaarel Kurismaa, Heleliis Hõim, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Ekke Väli, Jaak Soans, Hille Palm, Sasha Tishkov, Anna Trell, Hannes Starkopf, Peeter Mudist, Edgar Viies, Anu Põder, Ülo Õun, Nora Raba, Ellen Kolk, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberit, Anatoli Omelin, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder.

Näituse kuraatorid on Mara Ljutjuk ja Bianka Soe, kujundaja Üla Koppel, helikujunduse on näitusele loonud Taavi Tulev.

Näitus on osa kunstifestivali “Ma ei saa aru” programmist, mis toimub järgmisel nädalavahetusel 11.–12. juuni Telliskivi Loomelinnakus.

Näitus “Tuur skulptuur”  on Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis aadressil Telliskivi 60a/5 avatud 3. juuni kuni 17. juuli 2022.