Näitused

EKA sensoorse disaini uurimisrühm korraldab 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias (EKA) disainiuuringute ürituse, mille eesmärk on viia rahvusvaheliste teadlaste teadmised EKA üliõpilaste, teadlaste ja koolitajateni. 

Sellel üritusel tervitavad kaks EKA kunsti ja disaini doktoranti, Arife Dila Demir ja Nesli Hazal Oktay, oma eksperdihinnanguid ja väliseid doktorantide juhendajaid EKAs esinejatena. Neli esinejat tutvustavad oma disaini uurimistööd, kutsudes kuulajaid arutelule. Üritus on avalik registreerimiskohustusega.

Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal (ruum A101) kui ka jälgida ülekannet http://tv.artun.ee/.

Ajakava (Kõik ajad on eesti keeles)

10:30–10:45 – kohv

10:45–11:00 – tervitussõnad

11.00–11.30 – Hsuan-Hsiu Hung, Eesti Kunstiakadeemia

11.30–12.00 – Verena Fuchsberger, Salzburgi Ülikool, Austria

12.00–12.30 – paneeldiskussioon: Hsuan-Hsiu Hung ja Verena Fuchsberger, Moderaator: Nesli Hazal Oktay

12:30–14:00 – lõunapaus

14.00–14.30 – Claudia Núñez-Pacheco, KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi

14.30–15.00 – Nithikul Nimkulrat, OCADi ülikool, Kanada

15.00–15.30 – paneeldiskussioon: Claudia Núñez-Pacheco ja Nithikul Nimkulrat, Moderaator: Arife Dila Demir

Saatejuhid

️Hsuan-Hsiu Hung on Taiwanist pärit liikumis- ja tantsukunstnik. Oma loomingulises uurimistöös on ta improvisatsioonilise liikumise ja tantsu kaudu uurinud nii iseenda kui ka suhete avanevaid kogemusi teistega (sh keskkonnaga). Praegu on ta ka Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna teadusassistent.

Verena Fuchsberger on Salzburgi ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni keskuse järeldoktor. Ta on lõpetanud magistrikraadi haridusteaduste ja psühholoogia alal Innsbrucki ülikoolis ning doktorikraadi HCI alal Salzburgi ülikoolis. Mõned tema hiljutised väljaanded hõlmavad järgmist: “Heterogeneity in making: Findings, approaches and reflections on inclusivity in making and makerspaces (Heterogeensus tegemisel: leiud, lähenemisviisid ja mõtisklused kaasamise kohta looja- ja loovusruumidesse)” (koos D. Smiti, N. França, C. Gerdenitschi, O. Jaquesi, J. Kowoliku, G. Regaliga, ja E. Roodbergen raamatus Frontiers in Human Dynamics, 2023).

Claudia Núñez-Pacheco on interaktsioonidisaini uurija ja kunstnik, kes töötab praegu Rootsis KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis nii meediatehnoloogia ja interaktsioonidisaini kui ka digitaalse tuleviku osakonnas järeldoktorandina. Tal on PhD ja magistrikraad Sydney Ülikooli disainikoolist interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema uurimustöö uurib, kuidas kehalist eneseteadvust saab kasutada nii inimese eneseavastamise vahendina kui ka generatiivse meisterdamismaterjalina esteetiliste kogemuste kujundamisel.

Nithikul Nimkulrat on Taist Bangkokist pärit tekstiilikunstnik, disainer, uurija ja koolitaja. Nithikul omandas tööstusdisaineri (BID) hariduse Bangkoki Chulalongkorni ülikoolis arhitektuurse disaini alal. Olles kolm aastat Tais tekstiilitööstuses disainerina töötanud, kolis ta Helsingisse, et jätkata õpinguid Aalto ülikooli kunstide, disaini ja arhitektuuri kõrgkoolis, kus ta omandas 2002. aastal magistrikraadi tekstiilikunsti ja -disaini alal ning doktorikraadi. Kunst disainis 2009. aastal. Praegu on ta Material Art & Design programmi juhataja kohusetäitja.

Loe sensoorse disaini kohta lähemalt siit 

REGISTREERI SIIN  

Laupäeval, 28 jaanuaril, kell 16.00, toimub Viljandis, Kondase Keskuses tagurpidi kulgenud näituse “Pikem suhe”  pidulik lõpetamine. Näitus valmis publiku kaasabil. olles pidevas muutumises ja arengus.

Mullu 16. novembril avanes parandamisele, kui keskkonna aktivismi meetodile keskendunud näitus, mille kuraatoriks on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, Pärandilinn Viljandi linnameister Marta Konovalov.

Näitus uurib eri kihte meie suhetes rõivastega ning võimalusi riiete parandamise abil anda neile suhetele uus väärtus. Väljapanek otsib võimalusi tekstiilide parandamise, koosloome ja craftivismi toel moodi ümber mõtestada ja luua hoolivamat keskkonda. Iga kulumine ja parandamine jutustab mõne loo inimese ja rõiva ühisest teekonnast. Iga väike tegu, kasvõi nööbi tagasiõmblemine, annab meile võimaluse sekkuda globaalsetesse protsessidesse. Ka väike nõelapiste on revolutsiooniline samm, loomaks esemetega kauem kestvaid ja tähendusrikkamaid suhteid.

Näitusesaal on ruumiks, kus oma esemeid parandada, parandamist õppida ning koostegemise abil arutleda inimeste, rõivaste ja planeedi heaolu ning parema tuleviku üle. Vaataja saab mõtiskleda oma rolli üle – kas ollakse pelgalt rõivaste tarbijad, omanikud, kandjad ja kasutajad või nendega hoolivas suhtes?

Oma töid eksponeerivad kunstnikud ja disainerid Anna-Maria Saar, Terje Meisterson, Maris Taul, Kelian Luisk, Marika Jylha, Gary Markle ja Marta Konovalov, kes kutsusid publikut töötubadesse osalema ning oma parandustöid lisades panustama näituse valmimisse. Väljapanek kujuneb kunstnike-disainerite ja publiku koosloome tulemusena.

Kuna näitus kulges tagurpidi, arenedes publiku kaasabil, on avamise asemel korraldatud pidulik lõpetamine.

Viljandi kannab 2019. aastast UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna ehk Pärandilinna nimetust. Näitus lõpetab Pärandilinn Viljandi parandamisele pühendatud teema-aasta. Pidulikul lõpetamisel kuulutatakse välja uus aastateema ja linnameistri konkurss. Pärandilinna tegevusi kureerib TÜ VIljandi kultuuriakadeemia.

Fotod: Kärt Petser

Töögrupp: Kerly Ritval, Mare Hunt, Mari Meister, Mari Vallikivi 

Kaasa aitasid: Eesti Kunstiakadeemia, Juulia Mikson, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Ave Matsin, Lembe Lahtmaa

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linn

Avati Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides EKA disainieriala magistrantide pop-up näitus Keha ja identiteet, mille kuraatoriteks moeosakonna professor Piret Puppart ning külalisõppejõud Annamari Vänskä Aalto ülikoolist.

Antud näituse eesmärk oli õppida tundma keha ja sellega seotud identiteedimarkerite (vanus, sugu, seksuaalsus, rahvus, sotsiaalne klass jne) kaasamise võimalusi loomeprotsessis. Tulemuseks on sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonnas toimunud kursuse Keha ja identiteet tööd.

Aine käigus viidi õpilased läbi mitme identiteedi määramise kihi või nn membraani, alates kehast ja soost kuni meie kaasaegse identiteedini digitaalses valdkonnas.

Teooriat, töötubasid ja isiklikku praktikat aktiivselt kombineerides tutvustati õpilastele, kuidas identiteediga seotud kategooriaid, olgu siis kultuuriliselt konstrueeritud ja ajalooliselt muutuvaid nähtusi või isikupärase stiili otsinguid, saab disaini ja/või kunstide kaudu edasi anda. Töö asjakohase kirjandusega ja pidev analüüs viis erinevate projektideni, kus tudengid vaatlesid, kuidas nende eelistatud meedium saaks antud aine kaudu väljenduda.

Oma tulemusi esitlesid moeeriala magistrandid Karolin Kärm, Kadri Vahar, Epp Vislapuu, Otto Antson, keraamika magistrant Rita Rebaine-Lonks nin ehte-ja sepakunsti magistrandid Katrin-Maria Terras, Ieva Laskevičiūtė (LTU), Matthieu Champion (FRA)

Alates 21. jaanuarist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Raili Keivi näitust „Tuba“, kus Keiv on muuseumi kogust välja valinud Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud ning liitnud need koos enda loominguga uueks ja ajatuks koosluseks. 

Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.

Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.

Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.

Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.

Pressipildid leiate siit.

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.

„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“

Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).

Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.

Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.

Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00

Info
Facebook

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma. 

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Graafilise disaini magistritudngid osalevad 19.–22. jaanuaril Mehhikos, Index kunstiraamatute messil, Kurimanzutto galeriis.

MA tudengid müüvad graafilise disaini osakonna õpilaste kirjutatud, koostatud ja kujundatud raamatuid, mille on välja andnud EKA graafilise disaini osakond.

22. jaanuaril esitlevad II kursuse magistrandid oma vastvalminud raamatuid, mis sisaldavad nende magistritöö uurimuslikku osa.

Vaata lisainformatsiooni siit

Lisaks sellele on Montes Press Radio (MPR) kutsunud graafilise disaini magistritudengid tegema terve raamatumessi vältel “parasiitlikku” raadioprogrammi. Magistrantide raadiosaated toimuvad spontaanselt tühjal eetriajal, teiste MPR raadiosaadete vahel. Saadete pikkused varieeruvad ühest minutist kuni ühe tunnini.

Saateid saab kuulata siit

Dear Friendi näitus ja raamatuesitlus Page Not Found projektiruumis, Haagis

14.-19. jaanuaril toimub Haagis, Page Not Found projektiruumis Dear Friend näitus ja raamatuesitlus. Dear Friend on Ott Kagovere ja Sandra Nuuti EKA graafilise disaini osakonnas algatatud kirjastamise projekt mis avaldas nelja aasta jooksul (2019-2022) kirja formaadis kirjutatud tekste disainist ja visuaalkultuurist. 

2022 aasta septembris toimus EKA galeriis Dear Friend, näitus mille raames anti koos Lugemiku ja EKA kirjastusega välja ka Dear Friend kataloog mis koondab kokku kõik avaldatud tekstid.

Raamatusse on teinud kaastöid Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerspetz ning kunstnik Lieven Lahaye. Raamatu on kujundanud Ott Kagovere ning väljaandjad on Lugemik ja Eesti Kunstiakadeemia.

Dear Friend näitus toimub Lugemik – 100 Books (detsember 2022 – jaanuar 2023) raames, kus toimuvad lisaks Dear Friend näitusele ka Marge Monko, Kristina Õlleku, Erica Hocki ja Lene Baadsvig Ørmen trükiste esitlused ja näitused.

Vaata lisainformatsiooni siit

22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus. 

Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev EKA maali õppejõud ja vilistlane Holger Loodus eksponeerib kaht videoinstallatsiooni, millega tutvumine on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Väljapanek on üles ehitatud spiraalina: vaataja saab seda avastada nagu teokarpi ja leida selle südamest väikese pärli. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.

Näituse pealkiri, viide nõukogudeaegsele teleseriaalile „Seitseteist kevadist hetke“ (1973, režissöör Tatjana Lioznova) pole juhuslik. Seriaali omapärane visuaalne filosoofia on lähedane selle ajastu „aeglase kino“ pioneeride Andrei Tarkovski ja Ingmar Bergmani loomekreedodele ning kui mitte otseselt sellest kunstipärandist, siis kindlasti tuleks Holger Looduse loomingu juuri otsida sellega seotud ideestikust – veendumusest, et visuaalne kunst on omaette keel, milles võib kõneleda ka kõige keerulisematel teemadel, ja soovist liikuda tegelikkuse aeglasema mõtestamise poole, kus ühes veetilgas võib peituda terve maailm.

Holger Loodus (1970) on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikust maalist enda loodud mehhanismide ja videotest ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

Näitus on avatud K—P kell 12.99–18.99
Pilet 10€/6€