Näitused

Esmaspäeval 23.11.2015 kell 18.00 avab TANEL VERK (1985) Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonnas (Kiriku plats 1) isikunäituse “Trepp”.

Tanel Verk õpib EKA fotoosakonnas bakalaureuseõppe kolmandal kursusel. Töötab alates 2007. aastast Fotomuuseumis fotokoguhoidjana. Verki olulisemateks teemadeks tema loomingus on mõistepaarid: aeg ja fotograafia, fotopärand ja museaalsus.

Näitusel olev trepp viib vaataja täpselt kuue aasta tagusesse aega. See algab Šnelli tiigi äärest ja lõppeb Rüütelkonna hoones, fotoosakonna trepil.

Uurides artefakte muuseumivitriinis, võib vaataja sattuda müstilisse kokkusattumuste maailma või hoopis kunstniku poolt meelevaldselt loodud narratiivi.

Näitusega on võimalik tutvuda tööpäeviti kella 11.00-17.00. Nädalavahetusel suletud. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini 2015.

Tänud: Andrus Laansalu, Kristiina Hansen, Laura Kuusk, Laura Toots, Mall Parmas, Marco Laimre, Reimo Võsa-Tangsoo, Sander-Ott Eelmaa, Sandra Verk, Sten Oja, Valge Kuup.

Eesti Kunstiakadeemia

Vabade kunstide teaduskonna

I aasta magistrantide näitus

PIND

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Põhja puiestee 35

näituse avamine reedel, 20.novembril kell 18.00

näitus on avatud 21. –23. novembrini 13 – 19

osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Anna Kaarma, Katrina Kolk, Eva-Lotta Künnap, Giulia Landonio, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Diana Paškovitš, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu

juhendas: Anders Härm

Näitus tõukub ära “maastiku” mõistest, mida kursuse raames käsitleti nii (kunsti)ajalooliselt kui ka poliitilisest ning sotsiaalsest aspektist. Näitusel esitatud tööd jagunevad kaheks. Esiteks tuli üliõpilastel leida kirjandusest neile huvipakkuv maastiku kirjeldus ning seda lõiku illustreerida ning kaardistada. Kolme kujutamisviisi sisemise loogika erinevusest võiks tekkida ka kolm erinevat vaatenurka samale maastikule.

Teine ülesanne oli nö vaba: leida maastiku teemaga seonduvalt endale huvipakkuv motiiv ning seda endale meelepärases meediumis edasi anda.

Pressiteate koostas

Anders Härm

Tel: 50 84570

anders@ekkm.ee

täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kadri Villand, Johannes Säre, Marten Esko

Alates 20. novembrist on Tartmusis avatud näitus kaasaegsest eesti fotograafiast perioodil 1991—2015. Näitus “Plahvatusest tasandikule” on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest. Näitus jääb avatuks kuni 28.02.2016.

Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi. Seega on viimasest 25 aastast ülevaadet tehes taotlus joonistada välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 45 kunstniku teoste näitel. Olulisemad teemad on mälu ja mälestuste loomine, sotsiaalsete ja seksuaalsete rollide loomine ja uurimine, fotograafia kui poliitilise laengu kandja ning visuaalse ja esteetilise maailma konstrueerija ja taasesitaja.

Kõikides töödes on kunstnik ja kaamera aktiivne osaline ja eneseteadlik sekkuja. „Kaasaegne fotokunst on eelkõige seotud inimesega, tema identiteetide ja eneseesitlustega sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Kunstnik peab olema kujutist luues julge ja täpne, kuna fotokujutisel on võime mõjutada seda, kuidas tajume reaalsust, mis tundub tavaline või kuidas kujutame ette ideaale,“ põhjendab kuraator Anneli Porri fotokunsti vahetut kõnetavust.

Väljapanekuga hõlmatava aja sisse jäävad väga suured muutused nii kunstis kui ühiskonnas. 1990. aastate algus teenib välja võrdluse plahvatusega: järsk üleminek ühiskondlikus elus toob kaasa kiired ja ootamatute suundadega arengud ka kunstis, seal hulgas näituste korraldamise tavades. Tolle ajani kunstisaalidest pagendatud fotost saab kõige kiirem muutustele reageerija ja uue esteetika kandja, tõrjutud mälestuste taastaja ja uue sootsiumi peegel. Seevastu tasandik on eelkõige on metafoor tänapäevasele kunstimaastiku avardunud horisondile, võrdsetele võimalustele, kaasaegse kunsti rahvusvahelisele väljale, kus igal autoril on võimalik oma tee leida.

„Kunstimuuseumi ja mäluasutusena on meie ülesandeks pöörata tähelepanu märgilistele muutustele kunstimaastikul, milleks 1995. aastal toimunud Saaremaa biennaal pealkirjaga „Ajaloo vabrik“ kahtlemata oli. Otsustasime seda omas ajas täiesti uskumatu mastaabiga sündmust, mis tõi kaasaegse kunsti selle tänapäevases tähenduses jõuliselt kunstiväljale ning seda eelkõige fotomeediumit kasutades, väärikalt tähistada ning pakkuda publikult ülevaadet sellest, mis viimase 20 aastaga fotokunstist saanud on“, selgitab Rael Artel.

Näitust saadab intervjuude ja esseedega trükis, mille on koostanud Anneli Porri, kujundanud Jaan Evart. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotograafiast ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans.

Näituse jooksul toimuvad Muuseumi Akadeemia loengud ja koolitused erinevatele vanusegruppidele.

Kunstnikud: Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm), DeStudio (Herkki-Erich Merila & Peeter Laurits), Dénes Farkas, F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma), JIM (Johannes Säre, Iti Connor, Maido Juss), Toomas Kalve, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap & Jaanus Nõgisto, Arne Maasik, Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Katja Novitskova, Taavi Piibemann & Toomas Thetloff, Birgit Püve, Mark Raidpere, Piia Ruber, Piret Räni, Jaanus Samma & Alo Paistik, Liina Siib, Tiit Sokk, Andres Tali, Peeter Tooming & Carl Sarap, Laura Toots, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra & Na Kim, Tarvo Hanno Varres, Sigrid Viir, Mart Viljus, Toomas Volkmann, Reimo Võsa-Tangsoo

Kuraator: Anneli Porri

Näituse kujundas Neeme Külm, trükise Jaan Evart. Trükisele tegid kaastööd Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog, toimetas Anneli Porri.

Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Karl Feigenbaum, Urmo Teekivi, Kristel Sibul, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova.

Näitus kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Outset Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum, TV3, Karin Karindi, Margus Punab, Tiina Põllu, Temnikova & Kasela galerii, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Fotokuu Hooandja kampaania eratoetajad.

Repro: Mari-Leen Kiipli. Unede kool. Värvifoto valguskastis, 80 × 90 cm, 2015. Kunstniku loal.

Lisainfo:

Sten Ojavee

näituste osakonna koordinaator

TARTMUS

sten@tartmus.ee

58817802

Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“.  Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.

Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee

Kristiina Kibe ja Sven Tali

VAIKUS / SILENTIUM

14.11.- 1.12.2015

Hop galerii

Tallinn

Hobusepea 2

Reedel 13. novembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnike Kristiina Kibe ja Sven Tali näitus “Vaikus / Silentium”.

Kristiina Kibe ja Sven Tali on ehtekunstnikud kes mõlemad on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala. Kristiina Kibe on eelnevalt omandanud bioloogi hariduse Tartu Ülikoolis. Mõlemad on varasemalt osalenud näitustel erinevates koosseisudes.

„Vaikus/ Silentium“ on nende esimene koostööprojekt mis vormitud näitusena. Loominguprotsessi tulemus mis arenenud kujuteldava vaikuse faasis – „vaikuse tormisilmas“ mis on täis ümbritseva keerise ähvardavat koledust, selle ootuse kartust.

Tööd on valminud ruumiliselt koos, kuid teema tõlgendus on teineteisest sõltumatu.

Vaikus võib olla erinev. On tähendustest täidetud magnetilist vaikust.

On ka kaledat, paisuvat, tühja vaikust.

On vaikust, mis voogab ja on vaikust mis lõikab.

Igapäevaselt proovime maailma ja end ümbritsevat tõlgendada, endale selles süsteemi luua. Kunstnikuna vormime oma mõtted eheteks.

Vaikuse teema tekkis meis arusaamisest, et infokülluses ja müras tuleb leida see vaikus enda sees, et asjadest aru saada.

Olukorrad kuhu me asetume, ei tarvitse olla ootuspärased, kuid igast olukorrast võib asjaolude kokkulangemisel ning enda tahte korral leida midagi vaimu ergastavat ja edasiviivat.

Inimeseks olemises on palju ette kodeeritut ja mitte muudetavat ning ka see tuleb inimesena vastu võtta, isegi kui see iga kord ei paita.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Fotodel:

Kristiina Kibe

„Setted“ 2015

objekt

vask, paatina, puutuhk, hõbe

Sven Tali

„Felo de se“

kaelaehe

2010-2015

messing, pigi, hõbe, kuld, elevandiluu, granaat

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 2

10133 Tallinn

tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hop

hop@eaa.ee

TARTU KUNSTIMAJA / Monumentaalgalerii

Johnson ja Johnson “331,57”

22.10. – 15.11. 2015

Olete oodatud näituse avamisele Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis neljapäeval, 22. oktoobril kell 17.00!

” Palgatööga on ju nii, et ühed tahavad rohkem saada, teised vähem maksta. See on nagu loodusseadus, et kusagil on piir, mingi mõistlik tasakaal. No ja see piir ongi nagu miinimumpalk. Ega see pole taevast alla kukkunud number. See on ju välja arvutatud, et mõne töö eest ei saagi rohkem maksta ja paljud ei taha nagu rohkem teha ka. See on nagu mõistlik lihtsalt, kirik keset küla ehitada. Püüame üksteisest ikka aru saada.”

Näitus avatud kuni 15. november

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Täname: Erki, Kaur, Helen, Sille, Lembi, Kalle, Tambet, Ain, Kaur-Rasmus

………………………………………………………………………..

Indrek Grigor

Tartu Kunstimaja galerist

galerist@kunstimaja.ee

5559 1425

http://kunstimaja.ee/2015/10/kunstimaja

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18.

Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium   

TARTU KUNSTIMAJA / VÄIKE SAAL

Pusa “RISOMINA”

23.10.- 15.11.2015

Avamine reedel, 23.oktoobril kell 18.00!

Näitusel saab näha Pusa viimaste aastate loomingut, kus kunstnikule omaselt ei puudu eredad värvid ja katkematud jooned.

“Risomnia” on leidsõna, millel puudub selge vaste, tegemist võib olla nii koha kui seisundiga.

“Ma ei oska öelda, kas ma maalides olen Risominas või põen risomniat aga mulle tundub, et see sõna kirjeldab kõige paremini minu viimaste aastate loomingut.

Maalin justkui koguaeg ühte maali, mis jätkub järgmistel lõuenditel, mõnikord kohe eelmise maali kõrvalt, mõnikord tuhandeid ruutkilomeetreid eemal. ”

PUSA (Piret Bergmann (Torim))

sündis 1979.a. Noarootsis. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledzhi, mida varem ja ka hiljem tuntakse nime all Academia Non Grata.

Pusa tegutseb tänapäeval peamiselt maalijana ja on esinenud oma teostega paljudel isik-ning grupinäitustel.

Viimastel aastatel on ta kõige rohkem tuntud oma eredavärviliste mustritega kaetud, peaaegu psühhedeelsena mõjuvate maalide poolest, läbi mille on tal Eesti kunstipildil üsna unikaalne koht. Ta loob oma maailma peamiselt maalis, aga ka skulptuuris ja installatsioonis.

Talle on omistatud Ants Laikmaa noore kunstniku preemia (1998), Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa kultuuritegija preemia (2008) ja Pärnu kunsti aastapreemia (2011). Pusa on Eesti Kunstnike Liidu liige.

Lisainfo:

www.kunst.pusakas.eu

www.facebook.com/pusa.kunst

………………………………………………………………………..

Indrek Grigor

Tartu Kunstimaja galerist

galerist@kunstimaja.ee

5559 1425

http://kunstimaja.ee/2015/10/pusa-risomina-23-10-15-11-2015-vaike-saal

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18.

Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium  

Kolmapäeval, 11. novembril kell 17 avatakse Haus Galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu näitus ,,30 x 40 DUUBEL 2“. Näitus jätkab eelmise aasta traditsiooni, mil liit esitas oma liikmetele väljakutse maalida teos lõuendile suuruses 30 x 40 cm, teema ega tehnika suhtes piiranguid ei seatud. Eesti maalikunsti mitmekesisust avaval näitusel saabki näha, milliste lahendusteni kunstnikud jõudsid.

Ühisnäitused tõmbavad kunstile tervikuna enam tähelepanu, võimendavad selle olulisust ja püüdlusi, tõstatades küsimuse tänaste professionaalsete maalikunstike laiematest eesmärkidest, leiab kunstiprotsessides alati aktiivselt osalenud ja neid toetanud Haus Galerii omanik ja juhataja Piia Ausman. „Eesti Maalikunstnike Liit oma liikmete loomingulises ühenduses on kindlasti kandmas koos suuremat sõnumit ja kõlamas kaugemale, kui seda suudaks iga üksik kunstnik eraldi,“ selgitab Ausman, kuidas seesugused näitused aitavad kunstil taas häälekamalt esile tõusta. „Vaieldamatult on kunstnikud elu tundlikud kaaskõnelejad, kellel on selge osa ühiskonnas toimuva peegeldamisel.“

2015. aasta ühisnäituse tehnilise korraldaja ja kujundaja Kreg A-Kristringu sõnul tuleks etteantud tingimusi käsitleda kui platvormi, mis võimaldab avada eesti maalikunstis sisalduvat mitmekesisust ja reserve võimalikult terviklikult ja laial skaalal. „Olukord sarnaneb festivali õhustikuga, kus kunstniku individuaalsus kõlab valdkonna kui terviku ühtsuses,“ viitab ta, kuidas iga kunstnik toob näitusele kaasa oma loomingulise väljenduse antud ajahetkes, millega ka külastaja suhestuda saab. „Publiku seisukohast loob näituse platvorm palju resoneerimispunkte, keegi ei lahku pettunult ja kogetud rikkus puhastab hinge argielu tolmust.“

Tänavusel näitusel osalevad kunstnikud: Rain Ader, Vano Allsalu, Ivi Arrak, Jüri Arrak, Marju Bormeister, Nelly Drell, Urve Dzidzaria, Silva Eher, Jaan Elken, Maria Generalova, Eva Jänes, Saskia Järve, Erki Kasemets, Riina Kivirüüt, Maire Koll, Andres Koort, Kreg A­Kristring, Ilmar Kruusamäe, August Künnapu, Mati Kütt, Airi Luik, Ivika Luisk, Olav Maran, Maarit Murka, Mall Nukke, Andrus Raag, Rait Rosin, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Per William Petersen, Sirje Petersen, Lii Pähkel, Tiit Pääsuke, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Andrus Rõuk, Kamille Saabre, Lembit Sarapuu, Maria Sidljarevitš, Kätlin Stahl, Anatoli Strahhov, Marta Stratskas, Andres Sütevaka, Tiina Tammetalu, Heli Tuksam, Valev Sein, Einar Vene, Valeri Vinogradov, Toomas Vint.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Art Studio Galleria.

Näitus „30 x 40 DUUBEL 2“ jääb Haus Galeriis avatuks kuni 16. detsembrini.

Väljapaneku paralleelnäitus toimub samal ajal Swedbank’i peakontoris (Liivalaia 8, Tallinn). Haus Galerii teeb pangaga koostööd kunstikonsultatsioonide alal juba enam kui kümme aastat, viimasel ajal aga korraldab ka aktiivselt näitusi privaatpanganduse ruumides, täiendades maineka büroohoone kunstiimagot. Näitus pangas avatakse 12. novembril kell 16.

Haus Galerii

Uus tn 17, Tallinn

E–R 10–18, L 11–16.

Tel. 641 9471

haus@haus.ee

www.haus.ee

Aap Tepper

Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast

14.11–06.12.2015

Rundum artist-run space

Toila Seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa

Aap Tepperi isikunäitus “Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast” võtab fookusesse kunstniku poolt pildistatud fotod perioodil 2007–2010. Vaadates tagasi perioodile, mil ta alustas fotograafiaga tegelemist, analüüsib kunstnik isiklike fotode tegemise ja kasutamise motiive läbi asotsiaalse ja sotsiaalse aspekti, uurides sealjuures ka kohaliku Toila aleviku geograafilise maastiku mõju tema visuaalse keele välja kujunemisele ning sotsiaalmeedia suunavat toimet fotograafiale. Vaadates fotograafiat kui ideaalkuvandite loomise protsessi, käsitleb näitus kommunikatiivse eesmärgiga komponeeritud digitaalseid fotosid kui mälu mõjutavaid objekte.

Üha rohkem ja rohkem kasutame sotsiaalmeedias fotograafiat ja virtuaalset identiteeti, et kujundada oma igapäevareaalsust. Komponeerides fotosid vastavalt visuaalsetele trendidele ja lisades neile erinevaid filtreid, loome ise ihaobjekte ning tarbime neid paralleelselt. Valmib kujutis, mis koosneb läbielatud kogemusest ja kommunikatiivsel eesmärgil manipuleeritud kihistusest. Kuid mis juhtub siis kui vaatame seda kujutist hiljem? Kas mäletame läbitud kogemust või on see kujutis saanud meie jaoks uue tähenduse? Kas meie kohalolu on dokumenteeritud reaalsuses või ihaobjektis, mis on justkui võistluslikku momenti silmas pidades konstrueeritud teistele tarbijatele? Kui võtame selle kujutise oma identiteedi kandjaks, siis peame olema teadlikud sellest, et kaasaegne kujutlusvõime on turumajanduse võimualas ja fotograafilised kujutised sotsiaalmeedias ainult toidavad meie ebakindluseid.

Näitus võtab kuju läbi kahe installatiivse keskkonna, mis paiknevad Toila aleviku rannal ning varasema näitetegevuse ajalooga Toila Seltsimajas. Seltsimajas esitletav audiovisuaalne ruumiinstallatsioon representeerib Toila aleviku pargi– ja rannaruumi ning käsitleb tagasivaatamise akti kui mäluga manipuleerimist.

*Heterotoopia on Michel Foucault’ poolt välja pakutud teooria ruumidest, mis eksisteerivad illusoorselt väljaspool igapäevareaalsust ja representeerivad või vaidlustavad reaalseid keskkondi, võistlevad nendega või vastanduvad nendele, ning kannavad funktsioneerimiseks omaette reegleid.

Aap Tepper (1991) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna bakalaureuse ning õpib hetkel sama osakonna magistrantuuris. Alates 2013. aastast on ta Tallinnas tegutseva noorte kunstnike platvormi Rundum artist-run space’i üks eestvedajatest. Oma loomingus on ta keskendunud isiklike tajukogemuste analüüsimisele ning läbi foto- ja videoinstallatsioonide taasloonud tajumisakte. Tähtsal kohal Tepperi loomingus on fenomenoloogiliste sugemetega ruumiline mõiste “koht”, mis seob omavahel mälu ja ruumi.

Näitus on avatakse laupäeval, 14. novembril kell 11:00. Samal päeval kell 13:30 toimub vestlus kunstnikuga.

Näituse lahtiolekuajad:

K–R 12:00–18:00

L–P: 10:00–16:00

Näitus on suletud L 21.11

Asukoht: Toila seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa

Transport Toilasse:

Rong – Tallinn-Jõhvi (2h 10min)

Buss – Tallinn-Jõhvi (2h 25min)

Buss – Jõhvi-Toila (10 min)

Näituse avamise päeva hommikul ja pärastlõunal toimub organiseeritud transport marsruudil Jõhvi-Toila. Buss tuleb vastu rongile, mis saabub kell 11:08 Jõhvi rongijaamas. Huvilistel palun registreerida meiliaadressil aap.tepper@gmail.com

Tänud: Andreas Astok, Liina Lepsalu, Aadi Tepper, Helgi Tepper, Aalis Tepper, Maire Aul, Toila Gümnaasium, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Kaisa Pukk, Studio Le60, Kulla Laas, Kristina Õllek, Mari Volens, EKA fotograafia osakond, Annika Toots, Reimo Võsa-Tangsoo, Lea Rand, Eesti Kultuurkapital, EKKM, Tridens AS

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Vaata lisa:

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace

http://aaptepper.weebly.com/

Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“

Väljapanek on kokku pandud Eesti Kunstiakadeemia 37. ja 38. soome-ugri ekspeditsioonil kogutud materjalidest. Kuigi Peterburi asub Eestile lähedal, ei ole sealse eesti kogukonna omanäolist mitmikidentiteeti kuigi palju uuritud. Rakendades antropoloogilistel välitöödel kunsti-põhiseid uurimismeetodeid, oli ekspeditsiooni eesmärgiks uurida Peterburis ja Leningradi oblastis elavate eestlaste tänapäeva, kooskäimiskohti ja kodusid.

Näitusematerjal koosneb peamiselt fotodest (Eva Sepping, Marika Alver, Ave Taavet, Maria Aua, Mari-Lii Hirsik) ja portreevideotest (Katarina Meister, Eva Sepping, Mari-Lii Hirsik), mis kujutavad kohalikke eestlasi nii linnaruumis ja ühistes kokkusaamis-kohtades kui nende koduinterjööris, kus muuhulgas said tähtsaks Eestit ja Peterburi sümboolselt ühendavad detailid. Näitusel on väljas ka karikatuurid (Ave Taavet) ja maalid (Katarina Meister).

Näituse avamine Peterburi eestlasi liitvas Jaani kirikus ja seal elavate eestlaste juurde tagasiminek on vajalik näitamaks, kui oluline on nende panus nii rahvusliku identiteedi uurimisel kui selle säilitamisel.

Eesti Kunstiakadeemias Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimis-reiside näol on tegu aastakümnete vanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. Kui varasemalt pöörati tähelepanu pigem esemelise rahvakunsti kaardistamisele, siis nüüdseks on välitööde fookuses aina enam inimene ise ja tema sotsiaalne keskkond.

Näituse koostamisel osalesid lisaks Kaarel Kütas, Triinu Soikmets ja Madis Tuuder.

Ekspeditsioonil osalesid veel: Hannes Aava, Tõnn Adermann, Anett-Airiin Saarso ja Anne Vetik.

Ekspeditsioone on toetanud Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s, Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.

Suur tänu: Elvira Reiman, Veronika Mahtina, Viiu Fjodorova, Jelena Goldberg, Leonida Braškina, Elina Reiman ja Marko Kleinberg.

Marika Alver, EKA soome-ugri ekspeditsiooni juht

+ 372 555 29 199, marika.alver@artun.ee