Näitused

Olete oodatud graafilise disaini osakonna III kursuse projekti “Wack Dystopia” (“Sõge düstoopia”) esitlusele EKA Väligaleriis 20. novembril kell 20:00! Kursust juhendab graafiline disainer Norman Orro. Galerii asub EKA maja välisseinal Kotzebue tänaval. Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini.

Aastal 2015 pakkus Mark Fisher välja termini “boring dystopia” kirjeldamaks Londoni hüperkapitalistlikku ühiskonda. Esimene “Blade Runner’i” film toimub tänaseks juba minevikus, 2019. aasta novembris.

2020. aasta hakul elame me aga sõgedas düstoopias, kus tõde näib vaieldav ning uudiseid saadab hashtag #notonion.

WACK DYSTOPIA on elu edumeelses tehnokraatias, mida kummitab keskaegne meelelaad.
WACK DYSTOPIA on kõhutunne, et miski pole enam loogiline.
WACK DYSTOPIA ei ole tuleviku ennustus, vaid oleviku kriitika.

Selline metamodernistlik seisund tekib utoopia ja düstoopia vahealas. Mõlemad terminid mõjuvad karikatuurselt ega näi enam tuleviku kirjeldamiseks adekvaatsed. Selleks, et edasi liikuda, tuleb meil kõigepealt tõele näkku vaadata. Et saada kaineks, tuleb meil laskuda absurdi…

Nagu on kirjutanud Aldous Huxley: “Fiktsiooni häda on see…, et ta on liiga loogiline. Tegelikkus pole kunagi loogiline.”

Osalevad: Adam Asztalos, Kersti Heile, Elisabeth Juusu, Roven Jõekäär, Karmo Järv, Anneli Kripsaar, Syret Kärt, Liisi Lasn, Sigrid Liira, Laura Martens, Mikk Tanel Oja, Aliz Stocker ja Johann Georg Villmann
Pealkirja font: Aliz Stocker

Juhendaja: Norman Orro

Kolmapäeval, 27.11.2019 kell 18.00 avavad Johannes Luik ja LAURi Hobusepea galeriis näituse „Hämarala”. 

Näituse pealkiri viitab olekule, mis eksisteerib kahe väärtuse vahel, olemata kumbki. Ruum ja viis, kuidas see materiaalselt manifesteerub, on midagi, mida luuakse ja taasluuakse lakkamatult läbi igapäevaste tegevuste, mis selle ruumiga seostuvad. Kunstnikud on mõlemad näitusele välja pannud ühe teose, mis uurib isikliku ruumi lugu ning sellest tulenevaid assotsiatsioone. 

LAURi „Kärbes”:
Igatahes, tol hommikul oli seal väga külm. Kui vahetrepist üles jõudsin, siis põrandalauad mustendasid. Minu poolvalmis tuba oli kärbeste surnuaed. Akendel võis veel kuulda uimast suminat, aga terve põrand oli täis musti, sitaseid, surnud kärbseid. Ma olin üllatunud, nii palju kärbseid polnud ma varem veel korraga näinud. Aga päris jõle oli ka. Mõelda vaid, ma pean seal toas elama hakkama, kui need tüütud loomad mulle suhu situvad. 

Mõne aja pärast hakkas päike aknast sisse paistma ja toa temperatuur tõusis tuntavalt. Mõtlesin, et kui see segadus sealt koristatud on, siis peakski temperatuur olema töö tegemiseks paras. Hakkasin siis surnud sitakotte tolmuimejasse imema kui üks hetk avastasin, et need liigutavad. Pead tõstes sain aru, et toas oli ka sumin valjemaks muutunud. Nüüd hakkas pihta võidujooks ajaga. Meeleheitlikult imesin ma kärbseid tolmukasse, kuna ringimöllutavaid oli juba päris keeruline tolmuimeja otsaga kinni püüda.

Johannes Luik „Maja”:
1926. a. sündis Johannes Luik
1988. a. sündis talle lapselaps Johannes Luik
Vahemikus 1988–1993 ehitas Johannes Luik oma lapselastele mängumaja
1993. a. suri Johannes Luik seenior
2019. a. ehitas Johannes Luik oma lapsepõlve mängumaja koopia 

Johannes Luik ja LAURi lõpetasid 2019. aasta kevadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna bakalaureuseõppe. Mõlemad kunstnikud on juba jõudnud esineda mitmetel näitustel sh EKL’i aastanäitusel „Juubelikevad” Tallinna Kunstihoones (2018). 2018. aastal omistati Johannes Luigele Noore Skulptori Preemia Grad Prix ja LAURile Noore Skulptori Preemia III koht. 

Tänud: Liina Siib, Jaan Luik, Jaan-Joosep Luik, Enno-Mihkel Jürima, Cloe Jancis, Reimo Võsa-Tangsoo, Kristi Kongi, Riin Maide, Nele-Marie Tiidelepp, Taavi Piibemann, Taavi Talve.

Näitus jääb avatuks kuni 16. detsembrini 2019.

T1 kaubandusekeskuses saab vaadata EKA moestilistika tudengite näitust “Triip”, mis on tudengite interpretatsioon looduslikule ja linnatriibule. Kaubanduskeskuse II korruse ruumis näeb triibu tõlgendust erinevates meediumites, mida seob kokku sõna mood: foto, illustratsioon ja ruumikujundus.

Tudengeid juhendanud õppejõud Maiu Rõõmus ütles, et triip on liikunud loodusest linna läbi arengu ja muutuste. “Näitusel kombivad tudengid endast väljaspool maailma, üritavad loodust ja tehismaailma siduda ning paiskavad selle välja uutes kombinatsioonides,” lausus Rõõmus.

Nii nagu triibumuster on unikaalne, on ka iga inimene individuaalne, nii nagu loomad hoiavad karjas kokku, on ka ühiskonnas märgata suurlinnastumist. Inimesed koonduvad, mis toob kaasa kiirustamist, pidevate probleemide lahendamist, mis omakorda tekitab stressi ja ükskõiksust.

Et tunda ennast ühiskonnas kaitstuna, vajaliku ja ilusana, ehime ennast riietega ja loome enda ümber mustreid. Mida närvilisem hing, seda rohkem on ihalus korrapärasuse järgi. Sirge triip sümboliseerib rangust, mis peegeldab vaoshoitust ja kontrollitud käitumist.
Eksootiline triibuline nahk on siiani jahimehe trofee ja selle kandjale staatuse sümbol. See on kui luksuskaup, millele käib jaht ja millele on alati nõudlust. Paraku on suur roll moemeedial, mis avaldab fotoseeriaid, kus glamuuri ja hea elu juurde kuulub peenest nahast aksessuaarid.

Idee ja teostus: Liina Raidoja, Mari Riina Mölder, Kadri Vahar, Jasmin Isabel Kaunismäe, Triin Uustalu, Svea Paju, Piret Suviste, Hanna Saagpakk ja Katriann Kaasik.
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, T1 kaubanduskeskus, Nudist.

Reedel, 6.12.2019 kell 20 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengid Vent Space galeriis näituse “Mid-twenties pretend they got it”.

Näitus võtab kokku tööperioodi, mille käigus tudengid koos otsisid visuaalset väljendust end ümbritseva keskkonna tunnetusele. Sotsiaalses ruumis jagatud väärtused ja kogemused on põimunud mitmeteks küsimusteks, millele läbi galerii ruumi ja oma fotograafia, video ja installatsiooni meediumites valminud töödes katsetamise vasteid otsime.

Kuidas me end ümbritsevas vaimses ja füüsilises ruumis tunneme? Milline on individuaalne ja kollektiivne taju? Millised on ruumi ja keskkonna reeglid? Kas need reeglid on funktsionaalsed? Kuidas saame reegleid muuta? Milline on see inforuum, milles paikneme? Milline on see ruum ja tema kasutusvõimalused, kus me näitust teeme?

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Mark Cavanagh, Levent Efe, Stina Isabel Gavrilin, Inger-Liis Heinsoo, Zoe Komkommer, Kristina Kuzemko, Una Laurencic, Jana Mätas, Anna Tamm, Kertu Rannula, Diana Olesjuk, Laura Ruuder, Carolin Saage, Hans Jakob Väär.

Juhendajad: Kristiina Hansen, Sigrid Viir, Johannes Säre ja Laura Kuusk.

Vent Space galerii asub Vabaduse väljak 6 hoovis Tallinnas.

Näitus on avatud 7.12-19.12 iga päev kell 12-19. Avamine toimub 6.12 kell 20.00.

Reedel, 13. detsembril toimub näituse “Mid-twenties pretend they got it” raames Kristiina Aarna teose „Akadeemia tee 4” näitamine linnaruumis.
Fotoprojektsiooni eksponeeritakse 13. detsembril kell 17–19 Akadeemia tee 4 maja otsaseinal.

Kristiina Aarna
„Akadeemia tee 4”

Kunst loob avalikkust, kuid mida täpsemalt?
Mustamäe esimene mikrorajoon ehitati aastal 1963. Tuhandetele inimestele saabus õnn kasutada sooja vett ja isiklikku kööki. Moderniseerimisplaan nägi ette luua elukeskkond, kust inimesed ei peaks lahkuma ja veedaksid kogu oma vaba aja. 1960. aastad tõid endaga ühtlasi kaasa ka Eesti monumentaalmaali rikkaliku etapi, mil piltidega kaeti esimesed suurpaneelidest elumajad. Need pildid esindasid nii nõukogude kunstide sünteesi, kuid niisama palju ka kohalike kunstnike katset mitmekesistada Tallinna kirevusega mittehaakuvaid üksluised maju. Akadeemia tee paneelmajade otsaseinad said endale Valli Lember-Bogatkina, Margareta Fuksi ja Enn Põldroosi optimistlikud sgrafiitod, millest kaks on tänasekspeidetud soojustuskihi alla. Minu töö eesmärgiks on luua ühekordne fotoprojektsioon Akadeemia tee 4 otsaseinale, tuues nii peidetud kunsti jälle nähtavale.

Üritus facebookis

Näitus “Mid-twenties pretend they got it” on avatud Vent Space projektiruumis 7.12.19–19.12.19 iga päev kell 12–19.

Reedel, 13. detsembril 2019. a toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Marco Laimre doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese isikunäituse „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” eelretsenseerimine.

Eelretsenseerimine toimub kell 14:00 Tartu Kunstimaja suures saalis.

Doktoritöö juhendaja on dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on Kati Ilves ja dr Roomet Jakapi.

„A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.

Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”. Uurides võimalusi düstoopiamängudest lähtumiseks kaasaegse kunsti kontekstis, on antud näitus tema doktoritöö praktilise poole esimene osa kolmest ning ühtlasi 24. isikunäitus.

Laimre lisab: „See on üks võrdlemisi kummaline koht, kus kohtuvad David Vseviov, Asta Nielsen, Marta Vaarik ja kass Edward…”

Marco Laimre (snd 1968) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja oli pikka aega samas õppeasutuse fotograafia osakonna professor. Ta on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutaja ja juhatuse liige. Laimre on muuhulgas esindanud Eestit Veneetsia Biennaalil (2001, koos Ene-Liis Semperiga) ning mullu toimus tal suurnäitus Tallinna Kunstihoones. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2007. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

Kunstnik tänab: David Vseviov, Marta Vaarik, Reimo Võsa-Tangsoo, Maigi Magnus, Rene Reinumäe, Indrek Köster, Jaak Tomberg, Maris Karjatse, Anna Kaarma, EKA Fotoosakond.

Näituse produktsiooni on rahastanud Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapital.

Näitus on avatud 15. detsembrini.

Hindamismaratoni lõpetab EKA maali osakond tudengite teoste oksjoniga. Tule soeta endale kunsti! Tulu läheb tudengitele Manifesta biennaali külastamiseks.

Uksed 15:00
Oksjon 16:00

Grupinäitus “Pehmed narratiivid”
6. detsember – 29. detsember 2019
Kraam artist-run space
Aadress: Ülase 16 / Madara 22
N-L 16-19, P 12-18

Kunstiruumis Kraam avatakse 6. detsembril kell 18 EKA graafika õppesuuna tudengite grupinäitus “Pehmed narratiivid”.

Kunstnikud: Adriaan De Geest, Mark Hiir, Hanneleele Kaldmaa, Brit Kikas, Jelizaveta Kukoleva, Maria Izabella Lehtsaar, Riin Maide, Liis-Marleen Verilaskja. Juhendaja: Lilli-Krõõt Repnau

“Näitus tegeleb isikliku ja kollektiivse mäluga ning kohatundlikud tööd said loodud just selle ruumi ja ülespaneku jaoks. Kunstiakadeemia graafikatudengite teoste eriilmelised kihistused kätkevad nii isiklikke lugusid kui Polymeri keskkonda puudutavaid vaatepunkte, leides kaheksa erinevat viisi, kuidas täita ajutist ruumi ajutiste tõlgendustega.”

Näitus “Pehmed narratiivid” jääb kunstiruumi Kraam viimaseks näituseks.

13. detsembril toimub Kraami lõpupidu feat. Hello Killu, Riin Maide & Co., poeetilis-dramaatiline kollektiiv Las Cuervas Trágicas (Hanneleele ja Kätlin Kaldmaa), Lilli-Krõõt Repnau. Rohkem infot ürituse kohta varsti!

19. detsembril kell 16.00 toimub grupinäitusel osalevate tööde avalik hindamine.

20.12-26.12 on galerii külastajatele suletud.
Näitus jääb avatuks 29. detsembrini 2019.

** Foto: Maria Izabella Lehtsaar

Kraam artist-run space tegevust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
e-mail: kraamspace@gmail.com
Instagram
Kraam
Facebook

E-R kell 15.00–19.00

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
Maratoni lõpetab 21. detsembril algusega kell 15.00 maali osakonna tudengite teostega oksjon. Tule soeta endale kunsti! Tulu läheb tudengitele Manifesta biennaali külastamiseks.

03.12 – Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper

04.12 – Fotograafia, juhendajad Annika Haas ja Tõnu Tunnel

05.12 – Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro ja Taavi Talve

06.12 – Maal, juhendajad Kristi Kongi, Holger Loodus, Mihkel Maripuu ja Merike Estna

09.12 – Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Art Allmägi ja Jass Kaselaan

10–13.12 Kaasaegne kunst: Stuudio, juhendajad Liina Siib, Marge Monko, Raul Keller, Taavi Talve, Jaan Toomik

16.12 – Maal, juhendajad Holger Loodus, Maiu Rõõmus, Raul Rajangu, Kaido Ole, Tiit Pääsuke, Aapo Pukk

17.12 – Maal, juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Ilus, Mihkel Maripuu, Heldur Lassi

18.12 – Graafika, juhendaja Viktor Gurov, Ann Pajuväli, Oliver Laas

19.12 – Graafika, juhendaja Liina Siib, Maria Erikson

21.12 – Maaliosakonna oksjon, uksed kell 15.00, oksjon kl 16.00

Tudengite juhitud projektiruum Vent Space kuulutab oma uue tiimiga välja open calli uueks hooajaks, mis kestab 2020  aasta jaanuarist oktoobrini.
Uue hooaja fookuseks on potentsiaalsus, mida ootamatud kohtumised tuua võivad, otsides viise, kuidas tavapäraseid praktikaid laiendada ja julgustades eksperimenteerimist ja avatud meelt läbi eri valdkondade koostöö.

Kandideerida saad siin!
Taotluse saatmise tähtaeg on
30. detsember 2019.

Teisipäeval, 12. novembril kell 17 avab Eesti Kunstiakadeemia doktorant Ulvi Haagensen EKA Trepigaleriis (kunstiakadeemia hoone Linnahalli poolne ots Põhja pst-l) isikunäituse “Distracting the workers”. Näitus jääb avatuks 27. novembrini. Kuna tegemist on aknast vaadeldava näitusega, saab seda vaadata ööpäevaringselt.

„Töötan kunsti ja igapäevaelu piiril. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele keskendun kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad mind kolm kujutletavat abilist – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Koos teeme, koristame, mõtleme ja kirjutame. See installatsioon on vaade meie töö- ja mõtlemisruumi,” kirjeldab Haagensen oma uut näitust.

Näituse pealkiri on osaliselt vastus Saksa kunstikriitiku Julius Meier-Graefe murele dekoratiivse kunsti pärast, süüdistades seda “õrna väikese koduperenaise” olemises, mis on loodud lõbustama “väsinud inimesi pärast rasket tööpäeva”. 

Austraaliast pärit Ulvi Haagensen elab ja töötab juba aastaid Eestis ning on praegu Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna doktorant.

Kunstnik tänab: Kaido Kruusamets, Mart Vainre, Aksel Haagensen, Michael Haagensen, Risto Tali, Fiona Davies