Näitused

Alates 05.11.2012 on Hobusepea galeriis avatud KAAREL EELMA (1973) isiknäitus „Aiamaja laiendus“.

Kaarel Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1999. aastal ja esineb näitustel aastast 1997, käesolev on tema seitsmes isiknäitus. Lisaks on ta teinud lavakujundusi Viljandi Ugalas ja Theatrumis; koos Mikk Mutso ja Mart Aasaga võitsid nad 2007. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi konkursi ja koos Mikk Mutsoga 2. preemia arhitektuurivõistlusel „Eramu 2008-2012“.

Maalikunstnikuna alustanud, kuid aastatega järjest enam end läbi mahuliste objektide teostanud kunstnik kirjeldab oma loomingus elamise absurdust, kujutades asjade nihestatud seisu ruumis. Eelma installatsioonid on napid ja teravmeelsed, lakooniliste kujundite kaudu esitab ta päevakajalisi teemasid viisil, kus need muutuvad omamoodi universaalideks. Käesolevat näitust võib pidada tema 2011. aastal Draakoni galeriis toimunud isiknäituse „Soe tuba“ mõtteliseks jätkuks. Kui „Soe tuba“ keskendus tinglikult kodutuse ja nappiva sotsiaalse turvatunde kujundile, siis seekord viib Kaarel Eelma meid teistsugusesse elukeskkonda, lahates teemana valglinnastumist ja sellega kaasnevaid esteetilisi muutusi.

Kaarel Eelma: „Rohetava aedlinna krundil asetses väike suvila ning tema ümber oli avarust ja ruumi. See oli veel paarkümmend aastat tagasi. Nüüd on valdav enamus endiseid aiandusühistuid tihedalt hoonestatud. Väikestel maatükkidel laiutavad eramud. See, mis teeb aedlinna aedlinnaks, on surutud kokku uue ehitise ja krundi piiride vahele. Vähe on puid, põõsaid ning muru. Eestlasele meeldib ehitada ja nii paisubki maja märkamatult suureks ja ei mahu enam ära. Võtab võimust asfalt, betoon ning piire.“

Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2015.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Catwees OÜ.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

KAAREL EELMA

www.eelma.com

Sünd. 1973

Haridus

1995-1999 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA

1992-1995 Tallinna Ülikool, kunstiõpetuse eriala

Isiknäitused

2012 „Suletud uste taga“ (koos Sirja-Liisa Eelmaga), Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2011 „Soe tuba“, Draakoni galerii, Tallinn

2008 “Loomulik hügieen”, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 “Hüüs!” Hobusepea galerii, Tallinn

Grupinäitused

2010 „4/4“, Evald Okase Muuseum, Haapsalu

2007 “Rokk’n’Jokk”, rühmitus AROONIA, Kuressaare Kultuurikeskus

2006 “Kurja Lilled”, EKL aastanäituse projekt, HOP galerii, Tallinn

2005 “Kaprealismi sügisnäitus”, rühmitus AROONIA, Draakoni galerii, Tallinn

2005 “Hordastreif 2005”, Hordaland, Norra

2005 Dale Biennaal, Dale I Sunfjord, Norra

2005 “Eraldi ja samas koos”, E. Okase museum, Haapasalu

2003 “Mina ja teine”, EKL aastanäitus, Tallinna Kunstihoone

2003 “Chart”, Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse projekt, Hobusepea galerii

2002 “Minimal”, Pärnu Linnagalerii ja Kuressaare Raegalerii

2000 Eesti kunstnike ühisnäitus Götheburgis, Rootsi

1998 Studio 22 näitus, Tallinna Linnagalerii

1998 “Eesti Noor Rahvuslik Maal”, kino Võit, Tallinn

1997, 1998, 2001, 2002 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitused

Lavakujundused

2011 Ott Aardam. “Mee hind”, Ugala Teater, Viljandi

2010 Jevgeni Grishkovets. ”Planeet”, Theatrum

2000 Andres Ehin. “Tagaaetav” (koos Mae Kiviloga), Lelle mõisapark

Näituste kujundus

2015 ”Must ja valge”, Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal, Tallinna

Kunstihoone

2013-2015 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitused, Tallinna Kunstihoone

Töid avalikes kohtades

2006-2007 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk (koos Mart

Aasa ja Mikk Mutsoga), Pärnu

1997 seinamaalid Kuressaare Vaekojas

Tunnustus

2013 II preemia, arhitektuurivõistlus „Eramu 2008-2012” (koos Mikk Mutsoga)

Alates 4. novembrist saab Arhitektuurimuuseumi galeriil tutvuda Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse töödega

Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 2015. aasta juunis välja konkursi Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks. Võistluse preemiafond on kokku 30 000 eurot.

Kavandatav hoone pidi vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).

Võistluse žürii põhjendas võidutöö valikut järgmiselt: „Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.

Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga “Platoo” (autor Karli Luik). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga “Bastion” (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).

Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus “Vesilennuk” (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus “Vöö” (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas). Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus “Yhendus” (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Näitus jääb avatuks 29. novembrini.

LAURENTSIUS & CO “4+1” ehk “Neli lillepilti ja üks portree”

Narva kunstiresidentuur

Eesti Kunstiakadeemia SA

Joala 18, Narva 20103

Näituse avamine reedel, 6. novembril kell 18 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).

NB! Näituse avamisele sõidab Tallinnast buss, huvilised saavad osaleda ekskursioonil Kreenholmi vabrikute territooriumil (vt bussiinfo: http://doodle.com/poll/5abazsdar2h97bnt )

Maalikunstnik Laurentsius tegutseb Eesti kunstiväljal juba 1990ndatest peale. Ta alustas tandemites Tommy & Laurentsius ning Laurentsius & A.D.. Viimased kümmekond aastat on ta üksi tegutsenud. Laurentsius on õpetanud maalikunsti Eesti Kunstiakadeemias.

Kunstnikku on huvitanud ilu ja inetuse vahekord, nende mõistete muutmine ajas ja kultuuriti, banaalse, äraleierdatud motiivi kujutamine nii, et endal ja teistel on huvitav.

Narva näitusel on väljas viis suurt, 2, 5 x 2, 5 meetri suurust maali, neli neist on lillepilti ja üks inimese näo kujutis ehk siis portree. Nii kaunite lilleõite kui ka portreede aluseks ei ole elust või loodusest võetud modellid, vaid nende visuaalsed konstruktsioonid. Teda on huvitanud tegelikkuse ja illusiooni, staatilisuse ja dünaamika, kahe- ja kolmemõõtmelisuse vahekorrad. Kõige selle kõrval kõikvõimalikud kultuurilised tähendused. Osa neist maalidest tegi kunstnik möödunud sügisel Tallinna Parikaste maja näituseks, kus kasutas maalitud pindade ja kujutiste kõrval Tallinna XX sajandi alguse puiteramu autentseid tapeete. Osa on tehtud spetsiaalselt Narva Kreenholmi manufaktuuri endise direktori villa, XIX sajandi lõpu historitsistliku eramu tarvis. Kuna tema töödes on rohkesti kultuurilisi konnotatsioone, siis on ta enda kõrval autoriks nimetanud ka kõik need kunstnikud, kelle töid on inspiratsiooni ja alusmaterjalina kasutanud. Parikaste majas olid autorid Laurentsius ja Morris – osutades disaini ja sünteetilise kunstimõtte isale William Morrisele, Narvas on ta parternluse lahtiseks jätnud.

Näitusega kaasneb kunstniku juhendatud maalitöötuba, tema teoste põhjal valminud animatsioooni töötuba ja seminar XX sajandi alguse kunstist, peatudes põhjalikumalt Narva kunstil, tööstuskunstil ja kunstielul.

Näitusetekst: Reet Varblane

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängu Nõukogu, KUMU, Narva Gate OÜ, Liviko, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Narva linnavalitsus.

Suur tänu: Tõnis Saadoja, Jaanus Mikk, Enn Kunila, Elnara Taidre, Karin Taidre, Riina Kindlam, Urmas Luure, Valmar Pappel, Villu Plink, Sven Stamberg, Mauri Gross, Jaanus Villiko, Darja Nikitina, Natalja Voložina, Dmitri Nedopjokin ja Eva Sepping.

Lisateave:

Marika Alver

Projektijuht

Narva kunstiresidentuur

Eesti Kunstiakadeemia SA

+372 55529199

marika.alver@artun.ee

ESITLUSEL ON EKA TEISE KURSUSE MOETUDENGITE TÖÖD, MIS ON LOODUD DISAINER NING MOEILLUSTRAATOR BRITT SAMOSONI JUHENDAMISEL 1.09.2015 – 05.10.2015. 

KURSUSE EESMÄRGIKS OLI ANDA NOORTELE MOEÜLIÕPILASTELE LISAVÄLJUND OMA DISAINIKEELE EDASTAMISEKS NING VÕIMALUS LAIENDADA SEEGA KA OMA TEGEVUSALA MOEMAASTIKUL.

KATSETADES ERINEVAID TEHNIKAID NING KASUTADES ERINEVAID TÖÖVAHENDEID OLI IGAL ILLUSTRAATORIL ÜLESANNE ARENDADA VÄLJA OMALE KÕIGE KÄEPÄRASEM STIIL, MIS RESONEERUKS KA PUBLIKUGA. OLULINE OLI MEELES PIDADA, ET KÄSIKÄES OMA TEHNILISTE OSKUSTE ARENDAMISEGA PEAKS IGA KUNSTNIK OLEMA TEADLIK OMA TÖÖDE LÕPPTARBIJAST, LUUES NEID TEADLIKULT KAS MÕNELE MOEAJAKIRJALE, KOLLEKTSIOONILE VÕI KUNSTIGALERIILE.

NÄITUS ON AVATUD 2.-22. november 2015.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna doktorant Sofja Hallik, õppejõud Urmas Lüüs ning eriala juhtiv professor Kadri Mälk esindasid Belgias kultuuripealinnas Monsis Eestit. Aastaks 2015 on Belgias Brüsselist tunnise sõidu kaugusel asuv linn Mons valitud Euroopa kultuuripealinnaks. Monsis asub ka üks World Craft Councili filiaale WCC-BF, mis oli aastasündmuseks koostanud põhjaliku ja laiaulatuslikult rahvusvahelise programmi.Sofja Halliku tööd olid valitud rahvusvahelisele rakenduskunsti triennaalile European Prize for Applied Arts. Konkursile laekus 400 avaldust, mille seast valiti 78 teost. Varemalt on seal eksponeeritud Tanel Veenre ja Kadri Mälgu teoseid, kellest viimane on pärjatud ka WCC-BF ehtetriennaali grand prix´ga (2005).Näituse kontseptsioon kutsus üles tarbekunstnikke avama surma temaatikat. Oodatud olid kõikvõimalikud visioonid ja materialiseerunud filosoofilised mõtisklused nii enese surmast, kellegi lähedase kaotusest või tundmatu isiku lahkumisest.Triennaali satelliitnäitusele Omnia Vanitas laekus kokku 282 avaldust, mille seast sõeluti välja 64 kunstnikku. Eestist jäid sõelale seekord Urmas Lüüs ja prof. Kadri Mälk. Mõlemad näitused on avatud kuni 10. jaanuarini 2016.Sofja Hallik ja Urmas Lüüs võtsid osa ka neli päeva kestnud David Bielanderi meistriklassist, mille peamises fookuses oli oma varasema loomingu analüüsimine ja ümbermõtestamine ning seminariprogrammist “Crafts and Technology Experience and Evaluatiuon”. Kahepäevase seminari jooksul astusid Monsis üles mitmed mõjukad kunstnikud, kriitikud ja mõtlejad, et avada rakenduskunsti jätkusuutlikuse vaatenurgast olulisi seisukohti ning visioone. Erilise tähelepanu all olid tulevikumaterjalid ja uued vahendid disainerite tööriistakohvris nagu 3D printimine ning digitaalsed tehnoloogiad. Kaardistati rakenduskunstide tulevikku ning arutleti traditsiooniliste käsitöönduslike võtete rolli sellel kaardil.WCC-BF on rajatud eesmärgiga toetada tarbekunsti positsiooni ühiskonnas ning seista selle eest, et väiksetiraažiline käsitöönduslikele traditsioonidele rajanev kunstiline tegevus omaks väärilist osa elukeskkonna kujundamisel. Teatava missioonina võib näha käsitöönduslike traditsioonide liitmist disainimaailma peavooluga ning tahet arendada innovatiivseid tulevikuperspektiive.Kirjutas Urmas LüüsToimetas Solveig Jahnke

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid esitlevad:

Näitus Narva Muuseumis

UUS VANA LINN – hübriidse uushoonestusega kvartalid Narva vanalinnas: raamatukogu, linnavalitsus, vabalava, äripinnad, korterid, parkimine, väljakud, pargialad.

EKA arhitektuuritudengid tegelesid eelmise õppeaasta 3. kursusel läbi aasta kestnud kursuseprojektis üldteemana suuremastaabilise avaliku hoone projektiga. See on arhitektuuritudengitele esmane kokkupuude mahuka ja keerulise ruumiprogrammiga, kus tuleb lahendada nii hoonete sisemine logistika kui ka seosed ümbritseva linnaruumiga.

Asukohaks valiti keerulise ajalooga Narva vanalinn. Projekti lisaeesmärk oli vanalinna konteksti väärtustavate muudatuste esilekutsumine. Pool kursusest sai ülesandeks linnavalitsuse ja teine pool raamatukogu lahendamise. Uus linnavalitsus hakkab paiknema vana raekoja taga, tulevase Stockholmi platsi ääres ning raamatukogu raekojast ida pool. 

Juhendajad lisandasid lähteülesandes mõlema asukoha ruumiprogrammi ka interdistsiplinaarsed teatriruumid (vabalava), korterid, äripinnad ja parkimise. Projektiga integreeritud maastikuarhitektuuri osas töötati välja väliruumi kontseptsioon, mis arvestaks nii hoone arhitektuuri kui ka ümbritseva linnaruumi ja selle kasutajatega. Töösse olid kaasatud teiste erialade spetsialistid: eraldi ülesannetena käsitleti energiatõhususe teemat, tuleohutusnõudeid, konstruktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Arvestada tuli normatiivsete nõuetega ja integreerida tehnilised eriosad. 

“Meie lähiajaloos Narvas toimunu on muutnud ajaloolise linnasüdame hoonestamise ääretult sensitiivseks, delikaatseks teemaks. Seetõttu oli seatud ülesanne nii tudengitele kui nende juhendajatele tõeliselt keeruline. Kõige keerulisemaks osutus niivõrd suurte hoonete juures ajaloolise hoonestuse väikeste mahtude ning tiheda keskaegse krundistruktuuriga arvestamine. Tulemused on aga päris korralikud ning visualiseerivad hästi Narva vanalinna alanud taastulemise ühte võimalust,” sõnas Peeter Tambu, Narva linna peaarhitekt 2008-2015.

Näitusel on väljas kõigi kursusel osalenud tudengite tööd: Mari Möldre, Marianna Zvereva, Johannes Madis Aasmäe, Kersti Nigols, Margus Tammik, Liis Juuse, Arvi Anderson.

Kursust juhendasid: arhitektid Margus Maiste, Tarmo Teedumäe ja Katrin Koov.

Näitus Narva Muuseumis on avatud kuni 31.01.2016, E-P 10-18 (v.a. riigipühad).

Näituse ajal, 24. novembril toimuvad kõigile huvilistele tööde tutvustused: kell 16.00 vene keeles ja kell 17.00 eesti keeles.

Lisainfo:

Anna Judina

Narva Muuseum

tel. 359 9248

e-post naitused@narvamuuseum.ee

Anu Piirisild

Arhitektuuriteaduskond

Eesti Kunstiakadeemia

tel. 642 0071

e-post: arhitektuur@artun.ee

Esmaspäeval, 02.11.2015 kell 17.00 avab ALEXEI GORDIN (1989) Draakoni galeriis isiknäituse „Igavesti ei ole valmis“.

Alexei Gordin on Venemaal Tomskis sündinud ja praegu vahelduvalt Tallinnas ja Helsinkis resideeruv kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala bakalaureuseõppe aastal 2011 ja jätkab hetkel magistriõpinguid Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemias. Näitustel esineb aastast 2007 ja käesolev on tema üheksas isiknäitus. Maalikunsti kõrval kasutab Gordin ma loomingus ka teisi kunstimeediumeid nagu joonistus, foto, video, performance ja heli. Tema loomingut iseloomustab irooniline suhe käsitletavatesse teemadesse. Laiemat kõlapinda on leidnud tema kunstiprojekt „Kunstnik korjab taarat“, milles kunstnik käsitles kunsti tegemise ja vaesuse temaatikat. Projekti käigus loodud kunstiteosed olid eranditult valminud raha toel, mille Gordin teenis tänaval pudeleid korjates.

Draakoni galeriis avatava näituse keskmes on aga kunstimaailm ja kunstitegemine ise, mida lahatakse gordinliku kriitilisuse ja sarkasmiga. Näituse kaastekstis kirjutab Alexei Gordin:

“Tõtt-öelda, näitusest ei tahaks ma üldse kirjutada, sest pole veel valmis mainima midagi konkreetsemat. Viimase aasta jooksul olen käesoleva näituse jaoks teinud päris palju töid, kuid hetkel meeldib mulle neist vaid kaks, teisi ma eriti ei salli. Nii juhtub, kui töötad palju. Ja kui keegi küsib miks, siis ei oska vastata. Lihtsalt tahtsin kunsti teha ja tegingi.

Vaatan päris palju kunstinäitusi ning vahepeal suhtlen kunstnikega kunsti teemadel. Kõik see on minus niivõrd segaseid tundeid tekitanud, et hakkasin maalima ja joonistama kunstnikke ja kunstinäitusi. Juurde joonistasin nii kunstipublikut kui ka kunstitegelasi.

Isegi siis, kui mu elus on kõik hästi, olen asjade suhtes ikkagi kriitiline. Seepärast käituvad minu tegelased halvasti ja teevad imelikke asju. Aga kui keegi oskab sügavamale vaadata, siis avastab, et taolisel käitumisel on omad põhjused ning mina kui kunstiringkondades osaleja ei ole veel valmis täpsustama, millised. Lihtsalt tahtsin olla kriitiline ja olingi. Kõik minu tegelased on ju osa minust, seetõttu võin väita, et olin kriitiline ka iseenda suhtes.

Nagu näituse nimetusest selgub, on huvi keskpunktis protsessid, mis võivad olla lõpmatud. Ning tegemist ei ole ainult kunsti tegemisega ja selle tegevuse mõtestamisega kooskäivaga fenomeniga. Mõtlemapanevad on ka protsessid, mis teevad kaasaegse kunsti selliseks, nagu see on ja minu tööd selliseks, nagu need on. Kõik need lõpmatult vahelduvad protsessid tõstatavad küsimuse, kuidas võib kunstnik oma teoste keskel ellu jääda ja vaatajaid mõtlema panna sellest, millest keegi mõelda ei taha?“

Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2015.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

ALEXEI GORDIN

Sündinud 1989.a. Tomskis, Venemaal.

Elab ja töötab Tallinnas ja Helsingis.

Haridus

2014-… Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemia (Kuvataideaktemia), Soome, maali eriala, MA

2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, BA

Isiknäitused

2015 „Kunst and Capitalism“, Free art space, Helsinki

2014 „Kunstnik korjab taarat“, Y-galerii, Tartu

2014 „Märts 1989 – August 2014“, Tallinna Linnagalerii

2013 „Mineviku ja kosmose vahel“, Aatrium galerii, Tallinn

2013 „No money to rent a gallery“, Telliskivi Loomelinnaku Must Saal, Tallinn

2012 „No More Hope for Lovely Creatures“, Kultuurikatla aed, Tallinn

2011 „Art is so Gey“ Parikaste maja, Tallinn

2011 „Correction work“, Pärnu Linnagalerii

Valitud ühisnäitused

2015 Sound Art Laboratory @ Flow festival, Helsinki

2015 Stockfors’i kunstimess, Pyhtää, Soome

2015 “Musta ruudu metamorfoosid. Malevitsi tõlgendused Eesti kunstis” (kuraator Elnara

Taidre), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2015 “Frozen species against the wall”, Eskus, Helsinki

2015 “What is surface?”, Fafa galerii, Helsinki

2015 “Reflektsioonid: sisevaade, väljavaade”, (kuraator E. Pärn), Vene muuseum, Tallinn

2014 “Playground”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2011 “Eesti kunstiskeenede arheoloogija ja tulevik” (kuraatorid Eha Komissarov, Hillka Hiiob,

Rael Artel ja Kati Ilves), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2012 “Kas Kunstil on Sugu?”, galerii Noorus, Tartu

2012 Pärnu kunsti ülevaatenäitus, Pärnu Linnagalerii

2011 “Lost in Transition” (kuraator Rael Artel), Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum

2009 Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse projekt, SooSoo galerii, Tallinn

2008 “Kriis”, Rotermanni Keskuse aatrium, Tallinn

2007 “Pärnu Foto”, Pärnu Linnagalerii

Performance’id

2015 “Painting against the painting against the wall”, Helsinki Ülikooli teatri- ja tantsuakadeemia, Helsinki, Soome

2014 Projekt “Frozen Species”, mitmed performance’id Helsingis

2015 “Elephant of Troy” (koos E. Jakuboviga), festival Patarei Kultuuritolm 2014, Tallinn

2008 “Kunstnik ja Kerjus” (koos E. Jakuboviga), Viru keskus, Tallinn

Publikatsioonid

Anna Ruohonen. Из Худоакадемии на Flow festival. Это-Финляндия, 30.09.15

Kaarel Kressa. Kas kunstnik on tähtsam kui pudelikorjaja? Eesti Päevaleht, 12.08.14

Asso Puidet. Noor kunstnik teostab end pudeleid korjates. Pärnu Postimees, august 2013

Andri Ksenofontov. Üleminekuga kaduma või üle läinud? Sirp, 12.08.11

Töid kogudes

Seppo Fränti kogu, Helsinki, Soome

Tartu Kunstimuuseum

Erakogud Eestis ja teistes Euroopa riikides

„Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“

Eve Koha

Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.

Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.

ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.

Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.

Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).

1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).

1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.

Teate koostas

Ketli Tiitsar

ketli@etdm.ee

627 4602, 552 8904

Lisainfo:

Eve Koha

evekoha@gmail.com

5554 0790

Reedest, 16. oktoobrist on A-galeriis avatud Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“, mis mõtiskleb sepakunsti kui arhailise käsitöövormi elujõu ja funktsiooni üle.Punavat rauamaaki on juba aastatuhandete tagant tõlgendatud mütoloogilisteskujutelmades emakese maa verena. Esimesed savist sulatusahjud vormitinais-sümboolikaga, kelle kehasse tungis läbi fallosliku düüsi viljastavatõhku ning vulvast voolas hõõguva laava taolist šlakki. Ahjust sündinudtoorraua känkrad vormiti tööriistadeks ning sepad paiskasid asjad südamenaveenidesse, kus need said inimkonda siduvaks vereks. See veri kuulutaslõppu pronksiaja tehnoloogiale ning kastis inimeste endi rohke veregasõjaväljadel tärkavaid lilli.Olles uurinud etnograafilisi materjale, aidanud sooritadaeksperimentaal-arheoloogilisi rauasulatuskatseid ja vähernudmetallikunstnikuna identiteedikriisides, tundsin üha süvenevat vajadustjuurelda juurte juures sepaoskuste olemuse üle. Vaatlesin sepakunsti kuielementaarset ellujäämise oskust. Otsustasin kaks kätt taskus sisenedaposturbanistliku nomaadina tänapäevasest hooletusest laastatud metsa javäljuda sealt rauast terariistaga, mis aitaks mul teed rajada, ehitada ningpakuks kaitset ohtude eest. Aktsioon oli orgaaniliseks jätkuks varasemateleloomingulistele tegemistele katastroofijärgses fiktsioonmaailmas.Suur tänu: Ott Pulst, Erle ja Reimo Võsa-Tangsoo, HDK Steneby.Näitus on avatud:16.10.–09.11. 2015E-R 10–18L 11–16P suletudLisainfo:Urmas Lüüs+372 53 84 31 39urmas.lyys@artun.eeA-galeriiHobusepea 2, 10133 TallinnTel 372 6464101www.agalerii.ee