Näitused

Lennart Mänd

KÖITED

29.08.-25.10.2015

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis

Lennart Männi isikunäitusel tulevad enamuses esmakordselt eksponeerimisele eksperimentaalsed köited, mis otsivad käsitöö ja tööstuse vahelisi kokkupuutepunkte. Kunstniku eesmärk on leida võimalusi kohanda käsitöönduslikke köitevõtteid uues võtmes väiketiraažiliseks tootmiseks.

Oma loomingus lähtub ta põhimõttest, et materjal iseenest pole eesmärk, vaid vahend, ja köite piirid võivad asuda vaid seal, kuhu need ise seatakse. Tähelepanu all on raamatu sisu ja sellest inspireeritud materjalid ja tehnoloogilised võtted, erinevad raamatu detailid – sisuploki servade värvimine ja musterdamine, liimseljalise köite töökindluse tõstmine ning selja katmine, avatud selja ning jäiga kaanematerjali ühendamine jne. Terviku loomisel on olulised ka uued kaanekattematerjalid ning nende loomiseks kasutatud toorained – traditsioonilisest lehtkullast või pärgamendist värvilise liimi ning taimede ja herilasepesani.

Lennart Mänd lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1998. aastal (MA), peale seda asus ta loometegevuse kõrval koheselt õpetama nahakunsti osakonnas. Alates 2009. aastast nahakunsti, aksessuaari ja köitedisaini osakonna professor. Osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige ja rahvusvahelise köitekunsti näituse Scripta Manent üks eestvedajatest. Aktiivselt tegutsenud ka näituste kujundajana.

Näituse avamine reedel, 28. augustil kell 17.00.

Laupäeval, 29. augustil Kultuuriöö programmi raames kella 17-st 20.00-ni saavad kõik köitehuvilised isiklikult Lennart Männi käest, otse ekspositsiooni keskel tema tööde tagamaid uurida.

Lisainfo:

Lennart Mänd

5207344

lennart.mand@artun.ee

Teate koostas:

Ketli Tiitsar

6274602

ketli@etdm.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Tallinna vanalinna meelispuhkealale, Harju tänava haljasalale, kerkib Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud puitmaterjalist varjualune.

Viimasel 9 aastal on Eesti Kunstiakadeemia 1. kursuse arhitektuuritudengid veetnud suvepraktika Peadspeal, Lahemaa rahvuspargis, et ehitada kümne päeva jooksul valmis uuendusliku vormiga varjualune. Sel aastal otsustati aga kümnes ehk juubelivarjualune püstitada Tallinna kesklinna, Harju tänava haljasalale.

Varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga oma keha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendavad professor Andres Alver ning assistendid Ott Alver ja Mari Rass.

Äsja esimese õppeaasta läbinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid alustasid ehitustöödega 25. augustil ja varjualuse avamine toimub pühapäeval, 30.

​ ​AUGUSTIL kell 16. Varjualune LUGEJA on kõigile külastamiseks väljas 5. oktoobrini.

Projekteerimisprotsessis on sel aastal eriti oluline just ettevalmistus. Kui varasemalt on täpsete jooniste tegemine ning töövõtete väljamõtlemine toimunud praktikapäevade ajal, siis nüüd, kui kogu protsess on viidud keset linna kõigile vaatamiseks, peab eeltööd tegema eriti põhjalikult ja eksimisruumi jääb vähem. Varjualuse autor, 1. kursuse arhitektuuritudeng Liisa Peri kaasas sestap juba suve algul endaga koostööd tegema oma kursusekaaslased Ann Kristiin Entsoni, Keiti Lige ja Jarmo Vaiki. Ühiselt töötati kavandist välja uus linnaruumi sobivam mudel ning tehti projektile vajalikke uuendusi, et varjualune oleks külastajatele turvaline.

“Kogu protsess on andnud meile suurepärase võimaluse kohe õpingute alguses mõista, kuidas asjad nö pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ning piiranguid, millesse mahtuda tuleb,” ütlesid tudengid.

Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Võimatu missioon 10”.

Varjualuste ehitamisele on aastate jooksul tugeva panuse andnud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. EMPL on veendunud, et puit on tuleviku materjal, mis leiab tänu avardunud võimalustele projekteerimises ja tootearenduses aina enam kasutust.

“Viimase viieteistkümne aastaga on puitehitus läbinud tohutu arenguhüppe, mille tulemusel on selle populaarsus just suuremahuliste hoonete puhul hoogsalt kasvanud. Lisaks klassikalistele puitehituse piirkondadele Skandinaavia ja Alpide näol on hulgaliselt puitkonstruktsioonil korruselamuid, koole ja muid avalikke hooneid kerkinud ka erinevates Euroopa suurlinnades, kus on näha jätkuvat kasvutrendi. Väikevormi praktika annab tudengitele esimese põgusa kokkupuute puitehituse ja selle võimalustega, mida loodetavasti edasiste õpingute käigus edasi arendatakse. See loob pinnase viimaks Eesti puitehituse maailmakaardile läbi kvaliteetse arhitektuuri,” kinnitab EMPL puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja.

Varasemad üheksa varjualust asuvad Pedaspeal varjualuste pargis, mis pakub toreda kogemuse igas eas külastajale. Pedaspea avastamisväärne varjualuste park asub http://tinyurl.com/6awdsd

Varjualuste kodulehekülg: www.artun.ee/varjualused

Seni ehitatud varjualused: GIIK (2006), TORN (2007), LUIK (2008), KOLM (2009), SPIN (2010), VARING (2011), LAAS (2012) ja TSIKURAAT (2013), PAKK (2014).

LUGEJA idee autor: Liisa Peri

Projekti autorid: Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Jarmo Vaik

Ehitajad: Immaanuel Buš, Ann Kristiin Entson, Jekaterina Klišova, Jaana Kraus, Andreas Krigoltoi, Keiti Lige, Maarja Liiv, Liisa Peri, Laura Pint, Reelika Reinsalu, Carolyn Rennu, Karmen Silde, Jarmo Vaik, Triin Vallner, Kristjan Värav

Ehituspraktika juhendaja: arhitekt Jaan Tiidemann

Ehitamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital.

Lisateave:

Jaan Tiidemann

Praktika juhendaja

Telefon: 5661 7725

Anu Piirisild

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Eesti Kunstiakadeemia

E-post: anu.piirisild@artun.ee

Telefon: 642 0071

Teate toimetas 

​Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Eesti Kunstiakadeemia​

Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit koostöös Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga kutsuvad kõiki huvilisi Arvamusfestivalile kaasa rääkima Eesti elukeskkonna arendamisel. Reedel, 14. augustil toimub neli aruteluringi, kus käsitletakse küsimusi: kelle rajada on meie linnade uued maamärgid; mida võtta ette aukudega meie linna südametes; kuidas projekteerida turvalisemat riiki ja suurendada riigi julgeolekut läbi planeeringute ning mida teha riigipiiri äärsete inimtühjade aladega; kuidas valmistada linnasid ja regioone ette isejuhtiva tehnoloogia tulekuks ja teha mõistlikke ning läbimõeldud riiklikke infrastruktuuri planeeringuid.

“Elukeskkond on meile kõigile möödapääsmatult oluline. See sisaldab, vormib ja raamistab kogu meie igapäevast elutegevust hõlmates nii linnasüdameid kui piirialasid, ühiskonna kultuurilist ja tehnoloogilist võimekust. Elukeskkonna paremaks muutmise vastu ei ole mitte keegi. Suur küsimus on, kuidas seda teha ja mida me õigupoolest soovime. Nende küsimuste üle arutlemine peab toimuma võimalikult laial pinnal, koostöös võimalikult paljude erialadega, milleks Arvamusfestival on kindlasti üks olulisi foorumeid,” põhjendab EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.

Arvamusfestivali linnaruumi ala kujundavad sel aastal EKA arhitektuuri magistrandid: kontseptsiooni autor on Märten Peterson, teostada aitavad Roosi Keva, Joonas Tanne, Kristian Taaksalu, Vincent Sammel, Inke-Brett Eek, Kirke Päss ja skulptor Uku Sepsivart.

„Hea avalik ruum meie ümber ei sünni juhuslikult. Selle nimel tuleb teha püsivalt tõsist tööd. Eesti Arhitektide Liidu algatatud programmi abil saavad uuendatud 14 linna südamed Eestis. Eesmärgiks ei ole sealjuures pelgalt ilu. Läbi mõtestatud linnaruumi tõuseb väikelinnade atraktiivsus elukeskkonnana, mis muuhulgas suurendab oluliselt meie riigi julgeolekut. Turvalisus, millest mõtlemine ja rääkimine on viimastel aastatel taas teravalt fookusesse tõusnud on seekord laval ka arvamusfestivalil. Mõtleme koos, milliste planeeringuliste võtetega oleks võimalik tagada ühiskonna toimimine ka olukorras, kus kõik meie ümber muutub,“ täiendab Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.

Arvamusfestivali raames saab ka sel aastal Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12) näha kahte põnevat näitust: RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM. “Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ja 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus. Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta. Kuraatorid – EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.

Lastealal toimub kell 13.00-14.30 lastele ja noortele arhitektuuri huvikool, mis ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama. Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm, kõik huvilised oodatud.

Arvamusfestivali ajal toimub ka Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatud AVATUD MAJADE sarja ekskursiooni Paide eri.

—

Arhitektuurisündmused saavad arvamusfestivalil nähtavaks EKA arhitektuuriteaduskonna ja Arhitektide Liidu eestvedamisel koostöös Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB), Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga. Tegevusi koordineerib Andro Mänd.

Rõõm on ka ära märkida, et kogu aasta vältel kestnud Paide linna, Arvamusfestivali ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna koostöö tulemust saab näha kogu festivali alal. Aitäh selle eest Katrin Koovile ning II kursuse arhitektuuritudengitele, eestvedajatena Ivo Arro, Ulla Alla ja Anna Liisa Saavaste.

Arhitektuuri aitab arvamusfestivalil nähtavamaks teha Eesti Kultuurkapital.

—

ARHITEKTUURI JA ELUKESKKONNA ARUTELUD ARVAMUSFESTIVALIL

14. augustil, kl 12.00 – 18.30

KAVA

1. Isejuhtiv linn – robotite võidukäik või inimlik elukeskkond?

Kell 12.00-13.30

Linnaruumi alal

Arutletakse selle üle, mis on linnaehituse ja arhitektuuri uued võimalused, mida pakuvad uued tehnoloogiad? Kas ja kuidas rakendada nii uut teadmist kui ka tehnoloogiat ning kas Eesti peaks olema muutuste esirinnas (katsetades läbi head ja vead). Lahatakse ka hirme, mis seostuvad nn „suure venna“ kõike kontrolliva silma ja ka ohuga, et me muutume liialt sõltuvaks erinevatest tehnoloogiatest.

Moderaator

Marten Kaevats – 2015.a. Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator

Esinejad

Rainer Kattel – Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor, Kristjan Port – R2 tehnoloogia kommentaaride saatejuht ja Innar Liiv – informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli andmekaevandamise dotsent.

2. Projekteerides turvatunnet – Eesti riigikaitse ruumiline mõõde

Kell 12.30-13.50

Julgeoleku alal

Arutame riigi julgeoleku suurendamisest läbi planeeringute. Millised ohud tulenevad sellest, et meie piiriäärsed alad tühjenevad inimestest? Kuidas toimub linnade funktsioneerimine kriisisituatsioonis (näiteks valglinnastumisest tingitud probleemid kütusekriisi puhul jne)? Kas tähtsate objektide kokku panemine (näiteks Ülemistele tekkiv lennujaama, RailBaltiku ning bussijaama ühtne kompleks või uus nn superministeerium) suurendab turvalisust või loob soodsa olukorra terroristlikule tegevusele?

Moderaatorid

Sten Allik – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse ülem ning Oliver Alver – arhitekt ja Rakvere endine linnaarhitekt.

Esinejad

Toomas Paaver – arhitekt, endine Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik, Hannes Kont – Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler ja Jonatan Vseviov -Kaitseministeeriumi asekantsler.

3. Südametu linn – augud meie linnade südametes

Kell 14.30-16.00

Linnaruumi alal

Arvamust avaldatakse suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele, inimeste liikumisele jne. Kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse (RailBaltic’u uued jaamad, Tartu Ülikooli arendused Maarjamõisa põldudel jne) suunavad elu veelgi enam äärelinnadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga?

Teema keskmes on ka tänavu EV100 programmi raames läbiviidav linnasüdamete uuendamise programm ning selle mõju kohalikule elule ja linna majandusele.

Moderaator

Andres Ojari – arhitekt, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna professor ja Toomas Tammis – arhitekt, EKA arhitektuuriosakonna dekaan.

Esinejad

Georg Linkov – Kärdla linnapea, Mart Kalm – akadeemik, arhitektuuriajaloolane, EKA rektor, Raivo Vare – majandusteadlane, endine transpordiminister, Kalle Vellevoog – arhitekt, EV100 arhitektuuriprogrammi peakordinaator.

4. Kelle rajada on meie linnade uued maamärgid?

Kell 17.00-18.30

Linnaruumi alal

Nelja suurema erakonna esindajate arutelu meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud.

Moderaatorid

Johannes Tralla – ajakirjanik ja Toomas Tammis – EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan

Esinejad

IRL-i, Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad

NÄITUSED

RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM

Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12)

Avamine 14. august kell 18.45

“Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ning 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus.

Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta.

Kuraatoriteks EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.

ARHITEKTUURI HUVIKOOL

Lastealal

kell 13.00-14.30

Arhitektuurikool ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama! Töötoas lähtutakse Arhitektuurikooli juhtmõttest: Arutame! Ehitame! Uurime! Osalemine eelteadmisi ega -oskuseid ei nõua, oodatud on kõik huvilised.

Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm.

AVATUD MAJADE EKSKURSIOON

14.august

Kell 14.00

Kogunemine Wabalinna maja juures (Tallinna tn 11, Paide).

Avatud Majade ekskursioonide sarja Paide eri viib läbi Rainer Eidemiller Paide Wabalinna majast.

Ruumiinstallatsioon ILMUTIS

10.07–30.08.2015 Kärdlas, Hiiumaal

Kuidas kasutada mereäärse ala avalikku ruumi? Mis on rannakultuur ja milline on tänapäevane rannaarhitektuur? Mida teha mälestuste elustamiseks kultuuripärandi säilitamisel? Mis on pidepunktideks identiteedi otsingutel?

Installatsioon ILMUTIS on tahe elustada unustatud paik, sidudes vanad väärikad traditsioonid uute jätkusuutlike tegevuste ja ruumiliste ilmingutega. See ruumiline sekkumine räägib avaliku ruumi kasutamisest, ühe koha ja siinsete inimeste suhestumisest. ILMUTIS markeerib endist Kärdla merepäästejaama paadikuuri oma algses suuruses. Helendav installatsioon mere piiril on kui kummituslik ilmutis, mis tekib kesksuvel, et taas haihtuda sügiseks, kuid peidab endas siiski lootust vana päästekuuri taastamisest uute traditsioonide kandjana – kui merd ja Kärdla linna ühendav arhitektuurne vorm kaasaegsete tegevuste tarbeks. Käesolev projekt on jätk Hiiumaal Paluküla kirikus toimunud kohaspetsiifilisele näitusele Soolaleivapidu (2013), kui aktsioonina elustati hüljatud sakraalne ruum.

Suve jooksul käivituvad installatsiooni taustal mitmesugused sündmused, vt facebook: Ilmutis/Apparition

Ruumiinstallatsioon: Ingel Vaikla (EKA fotograafia eriala BA 2015), Tüüne-Kristin Vaikla (EKA doktorant), Urmo Vaikla, Ann Mirjam Vaikla

Toetajad: KULKA, ESL, Interstudio, Fagerhult, FloorIn, Borg, Glamox, Salong Ruum, Hals Interiors, Elke Mööbel, Wermstock

Lisainfo: vaikla@vaiklastudio.ee

Sellelel reedel, 3. juulil avatakse Birminghamis näitus PIND.

PIND on rahvusvaheline projekt, mis keskendub kohaspetsiifilisusele ja koostööle ning mille eesmärk on eksponeerimisvõimaluse ja rahvusvaheliste sidemete loomine. Installatsiooni ehitavad üles eesti kunstnikud Carl-Robert Kagge, Anton Koovit, Uku Sepsivart ja projekti korraldab vabakutseline kultuurikorraldaja Jaanika Okk koostöös Centrala Galeriiga.

Kagge, Koovit ja Sepsivart illustreerivad tuntud Eesti eksporttooteid ironiseerides masstarbimise üle. Projekt on spetsiaalselt Birminghami jaoks installeeritud, võttes arvesse siinseid eripärasi.

Näitus on avatud augustikuu lõpuni ning selle aja jooksul toimuvad kunstnike juhendamisel kaks töötuba (4. ja 5. juuli) ning artist talk (4. juuli). Projektiga antakse välja ka kataloog, mille kohta saabub peagi lisainfot.

Birmingham on Londoni järel suuruselt teine Suurbritannia linn. Ajalooliselt on tegemist tööstuslinnaga, mis on viimastel aastatel näidanud üles tugevat kultuuri- ja kunstitaseme kasvu. Mahajäetud tööstushooned on pakkunud tegevuspinda uutele kultuurikeskustele. Kohaspetsiifilisus ja tänavakunst on Birminghamis veel eriti õitsema löönud, pakkudes kunstnikele suurepärast tegevuspinda.

Projekti toetavad:

Arts Council England, Polish Expats Association, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium

PIND

Centrala Galerii, Birmingham, Suurbritannia

4.07.2015 – 30.08.2015

Kunstnikud

Carl-Robert Kagge

carlkagge.com

Elab ja töötab Tallinnas. 2012. aastal lõpetas Kagge Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala. Tema looming on suuresti motiveeritud tüpograafiast. Praegu tegutseb Kagge vabakutselise graafilise disainerina, luues visuaalseid identiteete erinevatele näitustele, projektidele ja üritustele. Sh. TASE 14 (EKA), Kampsunid ja Kostabid (Tartu Kunstimuuseum), Artist-Run Space Rundumi identiteet jm.

Uku Sepsivart

ukusepsivart.wordpress.com

Elab ja töötab Tallinnas. Sepsivart õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri magistrantuuris. Tema looming on väga mitmekesine: kohaspetsiifilised installatsioonid, avaliku ruumi sekkumised, maal ja joonistus.

Anton Koovit

itsditis.blogspot.de

Elab ja töötab Berliinis. Koovit õppis graafilist disaini Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ja Haagi Kunstiakadeemias Hollandis (KABK). Tema kohaspetsiilised ja avaliku ruumi teosed mängivad erinevate värvide ja kujundite omavahelise kooskõlaga. Kooviti tegeleb suuresti tüpograafiaga ning on üks FATYPE loojatest (fatype.com), luues ja disainides uusi trükikirju.

Projekti korraldajad:

Jaanika Okk

www.jaanikaokk.com

Okk on vabakutseline kunstikorraldaja ja projektijuht, kes elab alates 2011. aastast Birminghamis. Kunstiprojekte hakkas Okk korraldama alates 2008. aastast. 2009 lõpetas Okk graafika magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias ja 2012 kunstiprojektide juhtimise magistrantuuri Birminghamis. Okk tegeleb näituste korraldamisega nii Tallinnas kui ka Birminghamis ning tema eesmärk on luua sild nende kahel linna vahel ja pakkuda Eesti kunstnikele võimalust ennast rahvusvahelisel areenil näidata ning uusi sidemeid luua.

Centrala Galerii

centrala-space.org.uk

Galerii keskendub Kesk- ja Ida-Euroopa kunsti edendamisele ja selle eestvedajaks on Poola Pagulaste Ühendus PEA (polishexpats.org.uk). Galerii alustas oma tegevust 2014. aasta augustikuus ja on juba üles näidanud väga aktiivset tegevuskava. Galerii kui hoone on alles noor, kuid tegijad on korraldanud kunstiprojekte juba viis aastat.

Rohkem infot PIND projekti kohta:

Jaanika Okk

+44 77 958 71 205

mail@jaanikaokk.com

Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud disainisid Juujääb festivali jaoks Muhumaale Hüpikhotellid, et leevendada magamiskohtade puudust

Muusika ja disain kohtuvad sellel suvel Muhu saarel jõulisemalt kui kunagi varem. Jõud ühendavad kaks suurt festivali: Disainiöö ja Juu Jääb. Tulemusena saab otse festivali südames, Nautse karjamaadel, näha kolme liiki hüpikhotelle, mis valmivad EKA tudengite ja õppejõudude ühisaktsioonina ning Ühendkuningriigist tulnud disainiguru Alice Holmbergi valvsa pilgu all.

Idee sai alguse Juu Jääbi korraldaja Villu Veski tõdemusest, et 17 aastat kestnud festival vaevleb kroonilises magamiskohtade puuduses. See seab piirid ette ka paaripäevastele pereväljasõitudele. Juba 20 aastat koostööd teinud muusik Villu Veski ja disainer, Disainiöö korraldaja Ilona Gurjanova lõid kevadel käed ja otsustati appi kutsuda värskete ideedega EKA tudengid. Tootedisaini osakonna juhatajalt professor Heikki Zoovalt tuli positiivne vastus ning nädala pärast olid meeskonnad koos.

Osalevad tootedisaini, tekstiili ja arhitektuuri erialade tudengid. Keskkonnasõbralikkust rõhutab projekti juures seik, et enamus materjale on taaskasutus- või tootmisjäägid. Tudengite poolt edukalt käivitatud materjalide andmebaas Ring sai asjaliku väljundi ning leidus ka mitmeid abipakkuvaid tootjaid.

“Pilootprojekt peaks olema inspiratsiooniallikas ka edaspidiseks koostööks disainerite, tootjate ning kohaliku üldsuse vahel lahendamaks regionaalseid probleeme. Loodud hotelliprojekti saatus sõltub võimekusest seda mudelit edasi promoda, kas teistele festivalidele või sugulasi külla ootavatele saareelanikele,” sõnab koostöö üks ellukutsuja, EDL esinaine Gurjanova.

Hotelli linnakuga saab tutvuda alates 2. juulist. Nö “tärne” annab kasutamismugavuse ja stiilsuse eest hotellidele kõrgetasemeline rahvusvaheline zhürii, kuhu kuulub esindaja hotellide liidust, jazzmuusik, disainerid jt. Heategevusoksjonil on võimalik uue hotelli omanikuks saada. Hotellides – nagu ette nähtud – on võimalik ööbida.

Hüpikhotelli näitusega saab tutvuda Disainiööl, Heliose kinos alates 17.septembrist.

Ka Eesti Disaini Maja pakib oma kohvrid ja on 2.-5.juulini Muhumaal, et suvitajatele eesti disain lähemale viia. Saab näha, katsuda ja osta Eesti disainerite loodud ja Eestis toodetud sisustusaksessuaare, tekstiili- ja nahatooteid ja nutikaid kingitusi. Loomehuvilised saavad osaleda nahadisaini töötoas.

EDM punktid asuvad festivali vältel mitmes erinevas kohas (Nautse, Arensburg, Pädaste, Veskimäe).

Suvel näeme Muhus!

Lisateave

Heikki Zoova

Tootedisaini professor

heikki.zoova@artun.ee

Kristiina Veinberg

EKA Tekstiilitudeng

kristiina.veinberg@artun.ee

Ilona Gurjanova

Eesti Disainerite Liit, esinaine

Estonian Association of Designers, chair

EESTI DISAINI MAJA / ESTONIAN DESIGN HOUSE

Kalasadama 8, Tallinn 10145

www.edl.ee

www.estoniandesignhouse.ee

www.disainioo.ee

18.06 – 7.07.2015

HOP galerii

Avatud: 11 – 18

Suletud kolmapäeval

Neljapäeval, 18. juunil kell 18 avatakse Hop galeriis ehtekunstnik Sofja Markarova näitus HOMEOSIS: TÄIUSLIKKUSE POOLE.

Sofja Markarova isiknäitus pealkirjaga HOMEOSIS: TÄIUSLIKKUSE POOLE on iselaadne ülima esteetika otsing,  intuitiivne katse püüda käehaardest ja kokkulepetest väljapoole jäävat nö eluvälist ilu. Mõiste ‘surm’ lisab püüdlusele kättesaamatust ja rõhutab kogu ettevõtmise võimatust.

Autori dialoogi käigus surmaga avaneb vaatajale inglite taevane hierarhia – kord, mille taustale võib projitseerida ka ehetele kõige olemuslikuma. Ehetesse peidetud jumalikkuse manifest avaldub nii vormis, materjalis kui ka kromaatilistes valikutes. Vormi ülim sümmeetria, materjali sünteetilisus, kaasaegseimad töötlusvõtted ning visuaalne monokroomsus loovad koos Sofja esteetiliste eelistuste koodi. Püüdluses üleloomulikele olevustele omase täiuslikkuse poole saavutab ehe jumaliku, teomorfse vormi autonoomsuse. Sõltumatus inimkehast muudab ta peaaegu virtuaalseks.

Ehteseeria koosneb kaelaehetest, mille valmistamisel on kasutatud polüuretaani, uretaankautšukit, polülaktiidi, komposiitvaiku, kummi, marmorit, hõbedat ja kulda.

Sofja Markarova on äsja Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal magistritöö kaitsnud noor kunstnik, kes on üles astunud näitustel Taanis, Suurbritannias, Belgias ning Eestis.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

NSPN_2015 ja ISFAG@EKKM sünnipäev

Avamine 29. mai kell 19:00

Näitus jääb avatuks 14. juunini 2015

Põhja pst 35

Olete oodatud 29. mail kell 19:00 Noore Skulptori preemianäituse NSPN_2015 pidulikule avamisele ja  galerii esimese aastapäeva tähistamisele.

Noore Skulptori Preemia on Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooniosakonna poolt tänavu juba neljandat korda läbi viidav näituseformaat, mille eesmärgiks on esile tõsta ja tunnustada tudengite  erialast tegevust. Näitus keskendub spetsiifiliselt kaasaegse kunsti valdkonnaga suhestuvatele vormilistele ja ruumilistele praktikatele ning üliõpilaste sellesuunalise loomingulise tegevuse motiveerimisele. Näitusel saab näha Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna tudengite viimase aasta jooksul valminud tööde valikut, mille hulgast ekspertidest koosnev zürii valib välja Grand Prix, II ja III koha väärilised teosed. Traditsiooniliselt on parimatele auhinnaks mõne jooksva aasta silmapaistva kunstisündmuse külastus. Sedapuhku siis sõit 56. Veneetsia Bienaalile.

ISFAG@EKKM on EKA foto- ning skulptuuri ja installatsiooniosakonna 2014. a initsieeritud galeriiprojekt. 

Osalevad kunstnikud: Eva Dörr, Karl Johanson, Helena Keskküla, Sigrit Lõhmus, Art Nõukas, Hanna Piksarv, Henrik Rakitin, Kati Saarits, Evelin Saul, Uku Sepsivart, Johannes Valdma, Andres Vare, Kadi-Maarja Võsu

2014 

Grand prix – Anna Mari Liivrand

2013

Grand prix – Sten Saarits

2012

Grand prix – Hanna Piksarv

Kristel Saani isiknäitus “My Rising Sign is Dancer”

Avamine 2. juuni kell 18:00

Näitus on avatud 3.–27. juuni 2015

EKA galerii

Vabaduse väljak 6/8, sissepääs Kunstihoone sisehoovist

T-L kell 12:00–18:00

Vaata lisaks: www.artun.ee/ekagalerii

Kristel Saan on Vancouver’is tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal ning õppinud vabasid kunste Londonis, Central Saint Martins College of Art and Design’is. Lisaks on ta end täiendanud Vancouver’is, Emily Carr University of Art and Design’is visuaalsete kunstide osakonnas (2013) ning Rhode Island School of Design’is, Ameerika Ühendriikides (2014). Õpingutega samaaegselt on Kristel Saan osalenud näitustel Eestis, Soomes, Ungaris, Taanis, Inglismaal, Saksamaal, Belgias, Ameerikas ja Kanadas. Käesolev näitus “My Rising Sign is Dancer” on Kristel Saani viies personaalnäitus ning osa kunstniku magistritööst.

Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 13 noort disainerit. Seda tähistab 4. juunil EKA tulevases õppehoones avanev lõputööde näitus, kus on võimalik tutvuda kolme õppeaasta jooksul arenenud huvide ja oskustega viimase viie kuu vältel valminud projektide kaudu. Näha saab nii omaalgatuslikke disaniprojekte kui ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi koguga suhestuvaid töid.

Osalevad disainerid: Erik Heinpalu, Mikk Jõgi, Anna Kaarma, Marten Limbach, Olga Makaronskaja, Holger Mets, Maris Nisu, Hans-Erik Põldoja, Martine Päi, Marju Püümets, Aleksandr Roslin, Jaan Rõõmus, Ronald Uus.