Näitused

Reedel, 3. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis MARI-LEEN KIIPLI isiknäitus “Passiflora”.

Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja lõpetanud magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud näitustel alates 2008. aastast. Mari-Leen Kiipli on Rundum artist-run space’i kaasasutaja ning elab ja töötab Tallinnas.

Oma töödes kasutab ta eri meediume nagu video, fotograafia ja installatsioon. Kohaspetsiifilised installatsioonid pööravad tihti tähelepanu vaataja kohalolule ning ajatajule. Videoinstallatsioon “Passiflora” läbib Hobusepea galerii kahte korrust ning loob ruumilise keskkonna läbipaistvustest ja peegeldumistest.

Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2017.

Tänud: Artjom Jurov, Plekksepatöökoda, Salinas AS, Rundum.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Neljapäeval, 26.oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Evelin Sauli ja Madlen Hirtentreu esimene ühisnäitus “Ülekanne”.

Näitus jääb avatuks 14. novembrini.

Näitus on aktiivne ööpäevaringselt.
Galerii siseruum on külastuseks avatud
17.00- 20.00.
/Exhibition is active round the clock.
Gallery is internally open for visit
5pm- 8pm.

—
1632. aastal avaldas Galileo Galilei teose “Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo”(Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta). Eelmainitud raamatust on mõned leheküljed pühendatud arutelule laevast, mis lahkub Veneetsiast Aleposse. Sagredo, üks kõnelejatest, kujutleb pliiatsit, mis jätab nähtava märgi tervele teekonnale, alustades Itaaliast, lõpetades Süüriaga.
Veneetsialased mõtisklevat, kuidas on võimalik, et pardal jääb kõik liikumatuks, jättes samal ajal maha tuhande jardi pikkuse jälje. Nad avastavad, et tõest ja reaalset liikumist on võimalik kogeda eri perspektiividest, hõlmates sealhulgas ka seda, mil see päris liikumine on otsekui puuduv.

Näitus puudutab sise- ja välisala, liikudes instinktiivse, kontrolliva ja kontrollimatu vahel.

Kogejale jääb resonants.

Tähelepanu: Mehaanilisele inventarile ruumis on füüsiline juurdepääs piiratud

Ideest teostuseni: Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu

Tehniline meeskond: Bruno ja Rünno Mander, Harri Liis, Ahto Härm

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Konesko

Tänud: EKKM, Mihkel Masso, Revo Koplus, Lilian Vellerand, Aksel Tamm, Eneli Järs, Jarmo Reha

—

Evelin Saul on omandanud magistrikraadi 2016.aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal ning bakalaureusekraadi 2014.aastal keraamika erialal, sealjuures täiendanud end välisõpingutega Hispaanias (UGR, 2009) ja Prantsumaal (ÉSAD, 2010). Osaleb näitustel aastast 2010, sh Eestis, Taanis, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ameerikas ning Kanadas. Käsitletavad teemad loomingus on väli-ja siseruumide vahelised suhted, taju, kohaspetsiifilisus.
Hetkel baseerub ja töötab Taanis.

Madlen Hirtentreu omandas magistrikraadi 2017.aastal Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal. Ta on lõpetanud bakalauruse IED ülikoolis(IT), visuaalkunstide ja majanduse erialal.
Osaleb projektidel ja näitustel aastast 2014, sh Euroopas, Kanadas ja Venemaal.
Meediumi valikus püüab olla otsinguline, kasutades tihti erinevate vahendite/materjalide koostööd.
Käsitletavad teemad loomingus: psühholoogilised ja füüsilised üleminekud aines ja ruumis, mängides seeläbi vaataja ja enese võimekusega.

Stanislav Libenský Award (asutatud 2009. aastal) on ainus rahvusvaheline klaasikunsti konkurss-näitus maailmas, mis on mõeldud klaasi eriala lõpetajatele

Stanislav Libenský oli kõige silmapaistvam Tšehhi klaasikunstnik ja pedagoog 20. sajandil. Tema teoseid, mis on loodud koostöös Jaroslava Brychtovága on eksponeeritud muuseumides ja galeriides kogu maailmas. Lisaks loomingule õpetas ta Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainiakadeemias Prahas ja oli juht ja pedagoog Železný Brodi Klaasikoolis, kus ta töötas ja elas suurema osa oma elust.

See rahvusvaheline konkurss on mõeldud noorte klaasikunstnikele. Konkursi eesmärk on aidata kaasa noorte klaasikunstnike arengule, et võrrelda erinevaid lähenemisviise ja meetodeid klaasikunstile. Tšehhi Klaasi Galerii Prahas, kes on selle konkursi initsiaator ja peamine korraldaja, loodab, et see võistlus, millele järgneb alati ka näitus valitud töödest, aitab noortel kunstnikel siseneda klaasimaailma ja uurida selle potentsiaali.

Sel aastal osutus konkursil valituks klaasi eriala BA 2017. a. lõpetanu Annika Mätliku töö „Otsides ilu“ (juhendaja Tiina Sarapu), mis on eksponeeritud näitusel Prahas, Tšehhi Klaasi Galeriis 22.septembrist – 20 novembrini.

http://www.libenskyaward.com/en/

28. septembril kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Art Allmäe isikunäitus „Paint It Black II”. Tartmusi esimesel korrusel narratiivina kulgev väljapanek ammutab inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.

„Paint It Black II“ on loogiline jätk Allmäe kolmele eelmisele näitusele: „Cold War“ Draakoni galeriis (2014) ja EKKMis Köler Prize’il (2016) ning „Paint It Black“ Draakoni galeriis (2017).

Allmäe näitus lähtub 2015. aastal Venemaal jõustunud seadusest, millega salastati kõigi sõjaväelaste surma põhjused. Inimese hukkumist faktina varjata on keeruline, kuid peita saab surma asjaolusid. Ametliku selgituse kohaselt, kuid lähedastele üllatuslikult, viibisid võõrriigis hukkunud sõdurid sageli puhkusel. Kuuliaukudest hoolimata seisab lahkamispaberitel surma põhjusena südameatakk. Inimene on muudetud ressursiks, mida võib saata kuhu iganes, tegema mida iganes.

Avalikkusele kättesaadavates ametlikes dokumentides jäävad tumedamad teod mustaks maalitud lahtritena varjatuks. Tõe päevavalgele toomise katsed võrduvad riiklike huvide rikkumisega, mille eest saab karistada. Ka vabastab seadus riigi igasugusest vastutusest hukkunute, omaste ja avalikkuse ees ning kõrvaldab selgituste andmise ebameeldiva kohustuse. Salastamine tekitab paranoiasid ja paranoiadest kasvavad välja vandenõuteooriad. Ühest faktist saab terve draama.

Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.

Kuraator: Joanna Hoffmann

Graafiline kujundaja: Valter Jakovski

Näituse meeskond: Richard Adang, Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Karl Feigenbaum, Liis Haasma, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Kristo Tamm, Ago Teedema ja Piia Õunpuu

Täname: Alo Allmägi, Aap Allmägi, Rael Artel, Jass Kaselaan, Sander Haugas, Kristi Kongi ja Raido Tõnts

Näitusega kaasneb rohke pildimaterjali ja intervjuuga varustatud kataloog, mis annab ülevaate Art Allmäe viimasest neljast veneteemalisest näituseprojektist.

Näitust saadab haridusprogramm erinevatele sihtrühmadele.

Rohkem infot: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee, 5881 7801.

Näituse koostamist ja trükise väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Joanna Hoffmann

Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator

joanna@tartmus.ee

+372 5284955

Marge Monko “Veatu, õmblusteta”. 

Välibänneri-installatsioon Tallinna Fotokuu raames

www.fotokuu.ee

Maarja Mäemetsa esimene isiknäitus “aega on küll / there’s time” uurib tänapäeva sotsiaalmeedia maastikku, kanaleid Instagram ja Facebook, mis pakuvad inimestele võimaluse jagada maailmaga oma igapäevategemisi läbi fotomeediumi.

Näitus on avatud galeriis Positiiv (Roo 21a, Pelgulinn, Tallinn) 3.-20. oktoobrini 2017, esmaspäevast reedeni kell 12.00-18.00, muul ajal kokkuleppel. Näituse avamine toimub 3. oktoobril kell 18.00-20.00. 

Maarja Mäemets, maarja.maemets@gmail.com 

23. augustil avati Tartus Rahvusarhiivi uues peahoones Noora pikaajalise arhiivitöötaja Benita Labi fotokogude põhjal koostatud näitus. Näitus jääb avatuks kuni 29. septembrini.

Minu tuba 23. juulil 1972 Riia t. 13-48. Isa tehtud vaskkohvikann.

ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi tuba 4-21 laud papyros ja Tapalt toodud nartsissid ning “peigmehe” kingitud lill.

Näituse kunstnik Dagne Aaremäe kommenteerib näitust järgnevalt: “Säärane detailitäpsus ei ole Benita Labi fotode allkirjade puhul haruldane. Just seesugustest põhjalikest, kohati isiklikest kirjeldustest sai alguse minu huvi Benita Labi vastu.”

Alise-Benita Labi (1911—1988) alustas Eesti Riigi Keskarhiivis praktikandina 1939. aastal ning lahkus arhiivist 1987, pidades selle aja jooksul arhivaari, noorema teadusliku töötaja, osakonnaülema, teadusliku töötaja ja vanempaleograafi ametikohti. Endised kolleegid on kirjeldanud teda kui markantset, olemuselt aktiivselt suhestuvat, otsekohest ja vaimult kanget naist. Juba nooruspõlvest saadik huvitas teda ajalugu, ühes 1923.—27. aasta päevikus kirjutab ta: “Ei taha elada siin üksluises linnas. Tahaks, et oleksin elanud kas Vanas Roomas või Genuas.”

Näitus “Benita Labi: Splendid loneliness” esitab B. Labi lillefotosid aastatest 1959–1979. Läbi lillede saab aimu Labi elust ning lilled näitavad aja kulgu, mida rõhutavad fotodel tihti kontrastsed varjud või kell kapi peal. Fakt, et need aja möödumist kujutavad fotod on arhiivis – staatilises ajakapslis –, on otsekui protest aja kulgemise vastu.

Näituse pealkirjas esinev inglisekeelne väljend “Splendid loneliness” (eesti k. õnnis üksindus) pärineb ühest Benita Labi kirja mustandist (RA, EAA.5266.1.241) ning võtab tabavalt kokku Benita olemuse – üksik, kuid mitte üksildane – ja maailma, mis avaneb tema arhiivimaterjale uurides. Kirjutamine oli B. Labi jaoks oluline tegevus nii side pidamiseks sõprade ja perega kui ka oma tunnetest rääkimiseks päevikutes, mida ta pidas 13. eluaastast pea surmani.

Dagne Aaremäe: “Ma ei tundnud Benitat, seega lõin oma nägemuse temast sügavtrükiportreedega. Graafikatehnikast tulenev kujutise muutlikkus – söövitatud näojooned on kõigil portreedel samad, kuid vaskplaadiga trükkimisest ja selle pühkimisest tulenevalt on kujutis alati erinev – loob sarnaselt Benita Labi fotoseeriatele poeetilise narratiivi.”

Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni 9–19 Noora fuajees. Näituse külastamine on tasuta. Noora maja asub Nooruse 3, Tartu /www.ra.ee/noora/

Disainiöö Festivalil saavad kõik huvilised näha uusi häid Eesti asju – nuusutada Eesti Kunstiakadeemia tudengite loodud parfüüm-sääsetõrjet, proovida virtuaalreaalsuse teel Eestit tutvustavat elamuspaketti ja mitmeid teisi disainitud esemeid.

Hea Eesti asja prototüüpidega saab tutvuda XII Tallinna Disainiöö Festivali raames 25.09.–01.10. Noblessneri Valukojas (Tööstuse 48) ja hääletada oma lemmik “Hea Eesti Asi” Facebooki lehel: fb.com/projektHeaEestiAsi/ .

Näituse avamine toimub EKA disainiteaduskonna näitusealal Noblessneris N 28.09. kell 17.00-18.00. Olete oodatud!

“Hea Eesti asi” on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote-, tekstiilidisaini ning nahakunsti erialade ühisprojekt. Tudengite ülesanne oli luua põnevaid tooteid, mis räägivad eestlaste mineviku, oleviku ja tuleviku lugusid ja sobivad meeneks nii meile kui meie väliskülalistele.
Disainiprojekt toimus 2017. aasta kevadsemestril millest võttis osa 22 tudengit, kes arendasid kahe-kolmeliikmelistes meeskondades välja 8 erinevat toote prototüüpi. Tudengeid juhendas külalislektor tootedisainer Mihkel Masso.

“Kõige meeldejäävamad hetked projektist on tiimitöö, protsess ja ühise keele leidmine. Üks grupiliige oli Erasmuse vahetustudeng Prantsusmaalt ja meil tekkis kohe omavahel tore ja mänguline energia, mis lisas eestlaslikule mõttelaadile kõrvaltvaatleja perspektiivi,” märgib kaardimängu “Can you think like an Estonian?” autor, tudeng Elizabeth Palm.

Tootedisaini tudeng Ellen Rannametsa jaoks oli üks keerulisemaid väljakutseid elamuse pakkumine, mis mahuks samas sihtgrupile sobivasse hinnaklassi. 

Tudengite juhendaja Mihkel Masso arvates oli projekti suurimaks väärtuseks eri taustaga disainerite koostöö, sest nii ei jää teosed ühe valdkonna raamidesse – valminud tööde seas on digitaalseid tooteid, parfümeeriat, toidunõusid ja palju muud.

“Loodan, et kõrge lennuga ideed jõuavad ka näitusest laiemale pinnale Eestit esindama,” sõnab Masso.

EV100 kunstiprojektide koordinaator Kadi Kesküla arvab, et meenetel on suur potentsiaal ja väärtus ning õigete koostööpartneritega saab neid ka tootma hakata.

Projekti toetab EV100 ning see kuulub EV100 ametlikku kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku”. Vaata lähemalt siit ja siit .

Lisateave:
Tiina Pärtel
tiina.partel@artun.ee
Projekti koordinaator