Näitused
12.04.2019 — 19.04.2019
Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis
Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini.
Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova
Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.
Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.
Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.
Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.
Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.
Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.
Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.
Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.
Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.
Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.
Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis
Reede 12 aprill, 2019 — Reede 19 aprill, 2019
Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini.
Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova
Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.
Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.
Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.
Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.
Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.
Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.
Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.
Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.
Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.
Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.
05.04.2019 — 10.05.2019
Tekstiilidisaini osakonna külalisdotsent Varvara Guljajeva duo Varvara & Mar näitus Kanadas
5.aprillil avavad Varvara & Mar oma isikunäituse Kameeleon The New Galeriis Calgary linnas Kanadas. Näitus jääb avatuks 10.maini.
Varvara & Mari näitus vaatleb üleilmastunud kosmopoliitses maailmas valitsevat keerukat identiteedikriisi. Kes on meie ühiskonda juhtivad supervõimud? Mis tähendus on tänapäeval rahvuslipul ning kuidas sobitub natsionalism üleilmastunud ühiskonda?
Neile küsimustele vastamiseks kasutavad Varvara & Mar laia valikut materjale. Me näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. „Kameeleoni“ keskne kujund on lipp. See on viide meedias ja avalikus ruumis lehvivatele lippudele, millega toetatakse või eitatakse riike, rahvusi või huvigruppe või mis on hoopis rakendatud mõne kauba või teenuse teenistusse.
Nüüdsel liikuval ajal on aina suurem hulk inimesi jäänud ilma senisest kohapõhisest kuuluvustundest. Nii on ka vähemusperedest pärit Varvaral & Mar’il raskusi enda identifitseerimisega ühe kindla rahvuse või riigi kaudu. Näitusel eksponeeritud installatsioonid peegeldavad seega peale laiemate tendentside ka kunstnike enda keerukaid identiteediküsimusi.
Näitusega kaasneb Dr Pau Waelder poolt kirjutatud essee Flying false colors
Kunstnikepaar Varvara Guljajeva ja Mar Canet on tegutsenud alates 2009. aastast. Inspireerituna digiajastu sotsiaalsetest muutustest leiab nende loomingust kunsti, disaini ja tehnoloogilisi eksperimente. Oluline on ka koostöö paljude osapooltega ning dialoog kunstnike ja publiku vahel. Varvara & Mar’i töid on eksponeeritud New Yorgis, Liverpoolis, Barcelonas, Londonis, Ateenas, Linzis ja mujal.
Tekstiilidisaini osakonna külalisdotsent Varvara Guljajeva duo Varvara & Mar näitus Kanadas
Reede 05 aprill, 2019 — Reede 10 mai, 2019
5.aprillil avavad Varvara & Mar oma isikunäituse Kameeleon The New Galeriis Calgary linnas Kanadas. Näitus jääb avatuks 10.maini.
Varvara & Mari näitus vaatleb üleilmastunud kosmopoliitses maailmas valitsevat keerukat identiteedikriisi. Kes on meie ühiskonda juhtivad supervõimud? Mis tähendus on tänapäeval rahvuslipul ning kuidas sobitub natsionalism üleilmastunud ühiskonda?
Neile küsimustele vastamiseks kasutavad Varvara & Mar laia valikut materjale. Me näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. „Kameeleoni“ keskne kujund on lipp. See on viide meedias ja avalikus ruumis lehvivatele lippudele, millega toetatakse või eitatakse riike, rahvusi või huvigruppe või mis on hoopis rakendatud mõne kauba või teenuse teenistusse.
Nüüdsel liikuval ajal on aina suurem hulk inimesi jäänud ilma senisest kohapõhisest kuuluvustundest. Nii on ka vähemusperedest pärit Varvaral & Mar’il raskusi enda identifitseerimisega ühe kindla rahvuse või riigi kaudu. Näitusel eksponeeritud installatsioonid peegeldavad seega peale laiemate tendentside ka kunstnike enda keerukaid identiteediküsimusi.
Näitusega kaasneb Dr Pau Waelder poolt kirjutatud essee Flying false colors
Kunstnikepaar Varvara Guljajeva ja Mar Canet on tegutsenud alates 2009. aastast. Inspireerituna digiajastu sotsiaalsetest muutustest leiab nende loomingust kunsti, disaini ja tehnoloogilisi eksperimente. Oluline on ka koostöö paljude osapooltega ning dialoog kunstnike ja publiku vahel. Varvara & Mar’i töid on eksponeeritud New Yorgis, Liverpoolis, Barcelonas, Londonis, Ateenas, Linzis ja mujal.
29.03.2019 — 18.04.2019
UDUJUTT – 13 Eesti ehtekunstniku näitus galeriis Putti, Riias
Mõned aastad tagasi tuli Brasiilia galeristil Thomas Cohnil idee Müncheni ehtenädala raames esitleda oma galeriis just Eesti ehtekunsti, kui eriilmelist ja tema jaoks selgelt eristuvat nähtust rahvusvahelisel ehtemaastikul. Ta kutsus endale appi Tanel Veenre, kellega ühiselt tehti valik Eesti kunstnike hulgast. Müncheni näitusele järgnesid näitused Sao Paolos ja Tallinnas.
Näitus Riias, galeriis Putti kasvas välja eelnevast koostööst. Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia taustaga, ühisosa nende vahel on tunnetuslik ja olemuslik kuid samas ka defineerimatu, just seda väljendab ka näituse pealkiri – Udujutt. “ Udu kui tabamatus, jutt kui lugu või lennuki saba taevas. Las me olla veidi eeterlikud, see annab hingamisruumi. Endale ja teistele”, võttis näituse idee kokku kataloogis Tanel Veenre. Kataloog paotab ust iga osaleva kunstniku maailma, igaüks on valinud eesti keelse sõna, mis tema loomingule hetkel kõige iseloomulik.
Kataloogi kujundas Asko Künnap, toimetasid Tanel Veenre, Julia Maria Künnap ja Kadri Mälk.
“Udujuttu” eksponeeriti 2018. aasta kevadel ka Stockholmis kaasaegse ehtekunsti galeriis Platina.
Kunstnikud: Sofia Hallik, Nils Hint, Piret Hirv, Julia Maria Künnap, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Maria Valdma, Tanel Veenre.
Näitust toetas: Eesti Kultuurkapital
UDUJUTT – 13 Eesti ehtekunstniku näitus galeriis Putti, Riias
Reede 29 märts, 2019 — Neljapäev 18 aprill, 2019
Mõned aastad tagasi tuli Brasiilia galeristil Thomas Cohnil idee Müncheni ehtenädala raames esitleda oma galeriis just Eesti ehtekunsti, kui eriilmelist ja tema jaoks selgelt eristuvat nähtust rahvusvahelisel ehtemaastikul. Ta kutsus endale appi Tanel Veenre, kellega ühiselt tehti valik Eesti kunstnike hulgast. Müncheni näitusele järgnesid näitused Sao Paolos ja Tallinnas.
Näitus Riias, galeriis Putti kasvas välja eelnevast koostööst. Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia taustaga, ühisosa nende vahel on tunnetuslik ja olemuslik kuid samas ka defineerimatu, just seda väljendab ka näituse pealkiri – Udujutt. “ Udu kui tabamatus, jutt kui lugu või lennuki saba taevas. Las me olla veidi eeterlikud, see annab hingamisruumi. Endale ja teistele”, võttis näituse idee kokku kataloogis Tanel Veenre. Kataloog paotab ust iga osaleva kunstniku maailma, igaüks on valinud eesti keelse sõna, mis tema loomingule hetkel kõige iseloomulik.
Kataloogi kujundas Asko Künnap, toimetasid Tanel Veenre, Julia Maria Künnap ja Kadri Mälk.
“Udujuttu” eksponeeriti 2018. aasta kevadel ka Stockholmis kaasaegse ehtekunsti galeriis Platina.
Kunstnikud: Sofia Hallik, Nils Hint, Piret Hirv, Julia Maria Künnap, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Maria Valdma, Tanel Veenre.
Näitust toetas: Eesti Kultuurkapital
04.04.2019
SIIL Prize autahvli avamine
4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
SIIL Prize autahvli avamine
Neljapäev 04 aprill, 2019
4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
03.04.2019
Teateid sisseelamisest: urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine hindamine
Teateid sisseelamisest: urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine hindamine
Kolmapäev 03 aprill, 2019
28.03.2019 — 21.04.2019
Tekstiilinäitus „Sideaine”
Lõputu elu galerii esimene näitus „Sideaine” toimub 28.03–21.04. Avamine on 28. märtsil kell 18.00 ARSi majas, LVLup! videomängude muuseumis. Lõputu elu galerii on LVLup! muuseumi sõsarprojekt.
Tekstiilikunstnike näitus „Sideaine” vaatleb materjalide iseloomu ja tähendust. Kombates tekstiili, disaini ja kunsti piire, avastavad näitusel osalevad kunstnikud erinevate kiudude ja ainete vahel tekkivaid seoseid, iseärasusi ning tähendusi. Näituse keskmes on materjalikatsetused ja -kombinatsioonid, mille kaudu mõtestatakse kriitiliselt meid ümbritsevat materjalidest küllastunud maailma.
Näitusel osalevad Liina Leo, Ingrid Helena Pajo, Katarina Kruus, Ann Müürsepp, Frank Abner ja Triin Talts. Neid on toonud kokku ühised õpingud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ning tootedisaini erialal ning huvi keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku loomingu vastu.
Näitus on avatud kuni 21. aprillini LVLup! videomängude muuseumi lahtiolekuaegadel
T–N 15–20; R-L 15–22; P 15–18
https://www.facebook.com/lvlupmuseum/
Pärnu maantee 154, 11317
Kuraatorid: Laura Elisabeth Konsand, Ingrid Helena Pajo
LVLup! meeskond: Patrick Zavadskis, Camille Laurelli, Sigrid Liira, Anneli Kripsaar
Tekstiilinäitus „Sideaine”
Neljapäev 28 märts, 2019 — Pühapäev 21 aprill, 2019
Lõputu elu galerii esimene näitus „Sideaine” toimub 28.03–21.04. Avamine on 28. märtsil kell 18.00 ARSi majas, LVLup! videomängude muuseumis. Lõputu elu galerii on LVLup! muuseumi sõsarprojekt.
Tekstiilikunstnike näitus „Sideaine” vaatleb materjalide iseloomu ja tähendust. Kombates tekstiili, disaini ja kunsti piire, avastavad näitusel osalevad kunstnikud erinevate kiudude ja ainete vahel tekkivaid seoseid, iseärasusi ning tähendusi. Näituse keskmes on materjalikatsetused ja -kombinatsioonid, mille kaudu mõtestatakse kriitiliselt meid ümbritsevat materjalidest küllastunud maailma.
Näitusel osalevad Liina Leo, Ingrid Helena Pajo, Katarina Kruus, Ann Müürsepp, Frank Abner ja Triin Talts. Neid on toonud kokku ühised õpingud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ning tootedisaini erialal ning huvi keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku loomingu vastu.
Näitus on avatud kuni 21. aprillini LVLup! videomängude muuseumi lahtiolekuaegadel
T–N 15–20; R-L 15–22; P 15–18
https://www.facebook.com/lvlupmuseum/
Pärnu maantee 154, 11317
Kuraatorid: Laura Elisabeth Konsand, Ingrid Helena Pajo
LVLup! meeskond: Patrick Zavadskis, Camille Laurelli, Sigrid Liira, Anneli Kripsaar
28.03.2019 — 30.03.2019
TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris
Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.
Kalju Rahu
28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.
Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.
Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.
Kursuse juhendaja: Elo Liiv.
Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team
Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.
Lisateave:
Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee
TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris
Neljapäev 28 märts, 2019 — Laupäev 30 märts, 2019
Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.
Kalju Rahu
28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.
Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.
Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.
Kursuse juhendaja: Elo Liiv.
Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team
Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.
Lisateave:
Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee
23.03.2019 — 29.03.2019
SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is
Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.
Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno
SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is
Laupäev 23 märts, 2019 — Reede 29 märts, 2019
Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.
Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno
29.03.2019 — 27.04.2019
Erinn M. Cox „üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele“ EKA Galeriis 29.03.–27.04.2019
Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.
Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.
Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.
Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.
Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com
Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.
Näitus on avatud kuni 27. aprillini
T–L kl 12–18.
Näitust toetab Põhjala pruulikoda.
Erinn M. Cox „üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele“ EKA Galeriis 29.03.–27.04.2019
Reede 29 märts, 2019 — Laupäev 27 aprill, 2019
Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.
Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.
Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.
Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.
Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com
Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.
Näitus on avatud kuni 27. aprillini
T–L kl 12–18.
Näitust toetab Põhjala pruulikoda.
14.03.2019 — 15.04.2019
Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus
Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.
Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.
Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus
Neljapäev 14 märts, 2019 — Esmaspäev 15 aprill, 2019
Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.
Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.