Näitused

Tekstiilidisain on läbi aegade inimese kehale kõige lähema tehnoloogiana pakkunud lahendusi ühiskonna ja elu parendamiseks. Ühe EKA vanima erialana, on tekstiilidisain pidevalt edasi arenenud. Hoides traditsioone, kasutavad tudengid tekstiilidisaini tehnikaid ja masinaid tänapäevases kontekstis ja lõimivad uute materjalidega.

Näitus tutvustab viimase viie aasta jooksul teostatud tekstiilidisaini bakalaureuse, magistri- ning doktoriõppe üliõpilaste projekte. Valitud tööd näitavad tekstiilidisaini eriala mitmekülgsust. Galeriis saab tutvuda telgedel kootud ning seentest kasvatatud materjalidega; trükidisainide – ja kangastega; silmkoeliste ja laserlõikeliste struktuuridega; eksperimentaalsetes tehnikates rõivamudelite ning sotsiaalse disaini projektidega; interaktiivse kunstiteose ja jääkvilla väärindava uurimusega.

Näitusel osalevad EKA tudengid ja vilistlased Irina Pommer, Ingrid Helena Pajo, Anu Sirkas, Mari Seger, Annika Kangur, Liina Leo, Maria Teng, Frank Abner, Kadi Kibbermann, Krista Tulp, Triin Talts, Katrin Kabun, Katarina Kruus, Arife Dila Demir, Svetlana Todurova, Marielle Palmiste, Kristina Puz, Arife Dila Demir, Marielle Palmiste, Helen Grass, Kristina Veinberg, Egle Lillemäe, Julien Hac, Maarja-Liis Raamat, Aylin Alyssa Hackenberg, Karolin Innos, Lisandra Türkson, Katrin Kruberg, Indrė Milašiūtė, Laura Rusanen, Ann Müürsepp.

Näitus on avatud 06.12.2018 – 06.01.2019 Haapsalu Linnagaleriis aadressil Posti 4, kolmapäevast kuni pühapäevani, kell 12.00 – 18.00.

Pilte avamiselt: http://galerii.kultuurimaja.ee/

21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.

Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.

Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.

„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.

EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.

Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Rohkem infot: 

Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com

Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee

Esmaspäeval, 26.11.2018 kl 17.00 avab ANN PAJUVÄLI (1990) Draakoni galeriis isiknäituse „Põrkepinnad ja pehmed maandumised“.

2017. aasta kevadel pälvis Ann Pajuväli magistritöö „Pick One Thing, Anything“ eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Ann Pajuväli loomingu keskmes on peamiselt joonistusteks ja graafikaks vormunud perspektiivireegleid diskreetselt manipuleerivad ruumikujutised. Tihti on tegu seni tundmata mänguväljakutega või teiste sarnaste reeglistatud olukorra mudelitega. Pinnalisele kujutisele lisab kunstnik tihti kolmemõõtmelisi objekte. Paberil kujutatud nihestatud ruumilisus kohtub reaalse ruumi kolme mõõtmega, mis tekitab erinevaid tajuperspektiive vaataja peas. Valitsevad olematud reeglid, mille rikkumine on sama suur väljakutse kui järgimine. Kõike seda võib vaadelda kas elu metafoorina, dadaistliku mänguna või hoopis millegi muuna.

Ann Pajuväli: „Põrkepinnad on kui erinevad jonnakad takistused, mis trotsides kõiki pingutusi neist läbi murda, põrkavad oma vastase tagasi. Püüdes sellisest jagu saada, kogeb, et mõni tagasilöök teeb haiget, mõni läheb viltu ja muudab suunda. Aga vastasseisu kestel õpib ka barjäärist põrkuvaid hoope tõrjuma ning kukkumisi pehmendama. Nii võib juhtuda, et vastandumine kujuneb harjutatud tegevuseks, millega kohaneb. Selle tuttavlikkus on mugav ja lohutav. Võimalik, et kaob üldse soov sein kukutada, sest tegelikult on vahel mõnus vastu seda toetuda või lasta end selle pinnalt tagasi põrgata. Sel viisil on vähemalt kindel, et maandumine on ootuspäraselt pehme.“

8. detsembril kell 15.00 avatakse Narva kunstiresidentuuris Laura Pählapuu näitus “Võta mind oma jõkke” («Возьми меня в свою реку»). Näitus jääb avatuks 28. detsembrini (kolmapäevast reedeni 12:00-20:00 ja laupäevast pühapäevani 12.00-18:00).

9. detsembril juhendab Pählapuu residentuuris noortele mõeldud töötuba EV100 haridusliku kunstiprogrammi raames.

Kõige äärmuslikumal moel muudab ruumi sõda. Idüllilistest maastikest saavad pommiaugud, baroksetest vanalinnadest rusud. Sõja ajal saavad kirkutest haiglad, koolimajadest laskemoonalaod, elumajadest staabid.

Oleme harjunud võtma sõda kui abstraktset poliitilist nähtust, kuid sõda on alati isiklik. Sõda toimub alati kellegi riigis, maalapil, kodutänaval, tagahoovis, korteris, toas. Vältides otsest vägivalla kujutamist, on sõdurid paigutatud avalikku või privaatsesse ruumi, kuhu on lisatud pateetiline hollywoodlik muusika ning klassikalisest maalikunstist tuntud sümbolid. Ühes ruumis kohtuvad ülev-pateetiline ja absurdihõngiline moment, millega on dialoogis ajalooline kuju – Sadako Sasaki. Jaapani tüdruk, kes on Hiroshima tuumaplahvatuse ning laiemalt sõjaohvri sümbolkuju.

Laura Pählapuu näitus tegeleb ruumi tähendustega ning nende tähenduste muutumise uurimisega. Kunstnikku huvitab, kuidas lihtsate videolavastuslike vahenditega muuta formaalne puhas ruum allutatuks, kaotatuks, peatselt hävivaks.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital, EV100

30. oktoobril kell 17.00 avame Vana-Võromaa Kultuurikojas EV100 kunstiprogrammi kuuluva Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna ja Pärnu Muuseumi koostöönäituse “Eesti oma sinine”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavatest taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega.

Näitust kureerib: Aleksandra Lehte (Pärnu Muuseum)

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Näitus jääb avatuks 09.12.

Näitus “Fibrous” avatakse 06.11.18 vanas EKA Galeriis (Security and Fear), Tallinnas. “Fibrous” on esimese Tallinnas toimuva rahvusvahelise SkulpaKuu festivali raames toimuv näitus. 6.-28. novembrini võtavad seitse rahvusvahelist skulptuuri ja installatsioonikunstnikku üle Vana EKA Galerii. Näitus käsitleb võimu ja autoriteedi teemasid. Lisaks toimub 8. novembril ekskursioon kuraatoriga ning 13. novembril vestlusring skulptuurist tänapäevases kaasaegses mõttemaailmas.

Sa suhestud sellega. Seitse kunstnikku tulevad kokku sümbiootilises suhtes, et võtta üle endine EKA galerii. Olles teadlikud koostöö reeglitest, proovivad kunstnikud kõrgustesse pürgimise asemel põimuda omavahel, ning läbi selle areneda. Näitus Fibrous tegeleb teemadega nagu võim, kontroll, valikuvabadus, tung… Temaatika on ühelt poolt avatud kunstnike individuaalsete teostega, aga teisalt väljendab seda ka viis, kuidas teosed omavahel ruumis suhestuvad. Kunstnike eesmärgiks on teha nähtavaks ühendavad kiud, piiritletud ruumi ülevõtmise ja selles püsimise strateegiaid. Väljendusviis peegeldab kunstnike sisemisi heitlusi, mis leiavad aset tasakaalu otsingutel, kui toimub millegi andmine või võtmine.

Vorm on habras, puudutamisel lahustuv. Miski pole enam sama, mis ta oli enne. See on muutlik. Ma vaatan ringi ja see imbub kõikjale, tuksleb meie veenides ning seetõttu suudame me midagi muuta.

Näituse kuraator on Laura De Jaeger, kunstiline juht on Stacey Koosel. Avamine toimub 6. novembril kell 18.00. Näitusel osalevad kunstnikud Barbara Kocsis, Ben Caro, Darja Krasnopevtseva, Johannes Luik, Laura De Jaeger, LAURi ja Martina Buck.

Fibrous on osa SkulpaKuust, rahvusvahelisest skulptuuri- ja installatsiooni festivalist. Täname Eesti Kunstiakadeemiat, EKA Üliõpilasesindust, Kalamaja pruulikoda, Peninuki craftery Marko Mrkobrad’i ja Arne Nuyts’i graafilise disaini eest.

Evita Vasiljeva avab reedel, 19. oktoobril kell 18 EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis (Põhja pst 35) näituse “Unintentional and very particular”.

Evita Vasiljeva näitus on osa EKA fotograafia osakonna 20. tegevusaasta pidustustest, mille raames toimuvad Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35) erinevad juubeliüritused. Sügisel 2018 kureerib Vitriingalerii programmi Kaisa Maasik. Eelnevalt on galeriis esinenud Vít Havránek ning Anna Mari Liivrand. Kuni 20. oktoobrini võtab Vitriingalerii vastu EKA tudengite taotlusi uueks hooajaks, tulemused kuulutatakse välja 1. novembril.

Moonutatud abstraktsete skulpturaalsete vormide väljapanek on alguse saanud Hollandis EKWC keraamikaresidentuuris viibides. Võõristavatena mõjuvad kujud on valminud 3D-saviprintimise käigus – protsess, mis mille tulemusena toimub loodava pinna korduv mõranemine. Lõplikele resultaatidele on omane huvitav vastuolu uuest ja vanast – tulevikulisest füüsisest ja antiiksest materjalist, tehnilisest meetodist ja looduslikust tekstuurist.

Näitust saab vaadata olenemata kellaajast ning see jääb avatuks kuni 2. detsembrini.

Neljapäeval 18. oktoobril kell 18.00 avab Evita Vasiljeva Tallinna Linnagaleriis näituse “Still Stands and Resilient Nows”, mis jääb avatuks kuni 25. novembrini.

Graafiline disain: Mai Bauvald ja Ran-Re Reimann

Evita Vasiljeva (1985) on peamiselt Amsterdamis ja Riias tegutsev Läti päritolu kunstnik. Evita lõpetas vabade kunstide teaduskonna Gerrit Rietveldi Akadeemias (2012) ning täiendas end kaheaastases residentuuriprogrammis De Ateliers’s Amsterdamis (2014-2016). Ta on skulptor, kes ei piiritle end füüsilise materjali valikuga. Tema viimaste näituste seas on “HYBRIDS” Lustwarandes, Tillburgis (2018) ja “Manhours in Headquarters” P/////AKT-s, Amsterdamis (2017).

Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta õpib EKA fotograafia osakonna magistriõppes, olles seal omandanud ka bakalaureusekraadi. Maasiku esimesed kuraatoriprojektid olid 2017. aastal Umbrella Grupi näitus “Tegelt on teisiti” ja Keiu Maasiku isikunäitus “Kadunud sõbrad”. Esimene isikunäitus “Green Room” toimus autori kodus 2015. aastal ja tegeles linnaruumi ja selles eksisteerivate anonüümsete suhetega, tema viimane näitus “Su armastus teeb haiget” tegeles perevägivallaga.

18.–19. oktoobril toimub Eesti Kunstiakadeemias Baltimaade arhitektuurikoolide 2018. aasta parimate diplomitööde ülevaatus. Kahe päeva jooksul esitletakse magistri-, rakendusarhitektuuri-bakalaureuse taseme lõputöid, valitakse välja parimad, avatakse diplomitöödest koosnev näitus ning tutvustatakse veebikataloogi.

Võistlustöödega saab juba eelnevalt tutvuda näitusel, mis avatakse pidulikult neljapäeval, 18. oktoobril kell 16.00 EKA II korruse galeriis (Põhja pst 7, Tallinn), kus see jääb avatuks kuni 2. novembrini.

Bakalaureuse- ja magistritööde presentatsioonid toimuvad reedel, 19. oktoobril algusega kell 10.00 EKA suures saalis. Igale osalejale on ette nähtud 15 minutit oma töö presenteerimiseks. Päeva lõpuks selgitab rahvusvaheline žürii välja parimad.

Võistlusel osalevad kokku seitsme Balti arhitektuurikooli BA ja MA tudengid ning võistlustulle astub 17 projekti: 10 Leedust, 4 Eestist ja 3 Lätist.

Sündmused on avalikud, tasuta ning kõik huvilised on oodatud osalema!

Võistlust korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös Leedu ja Läti Arhitektide Liitudega (BAUA).

Lisaks toetavad: Eesti Kultuurkapital, Läti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituut, Riia Tehnikaülikool ja Knauf.

Rohkem infot 18.–19. oktoobril EKAs toimuvate sündmuste kohta ning täpsema ajakava leiate kirjaga kaasas olevast dokumendist.

Klassikud
Anu Rank-Soans
28.09.2018-31.03.2019

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sari on jõudnud 19. näituseni, mis tutvustab disaineri ja kunstniku Anu Rank-Soansi loomingut. Esmakordselt eksponeeritakse tema mahukat tööstuskeraamikapärandit ja unikaalloomingut nii suures ulatuses, analüüsides ja avades nende maailmade erinevusi ja kokkupuutepunkte alates 1960. aastatest.

Anu Rank-Soans on keraamik, kes töötas pea terve elu tööstuses massitoodangut kujundades. Paralleelselt funktsionaalsete tarbevormide kujundamisega on ta loonud ka keraamilisi skulptuure, poppi, prügikunsti, monumentaalkunsti ja installatsioone.

Anu Rank-Soans lõpetas ERKI keraamika eriala cum laude 1967. aastal ning siirdus tööle Tallinna Ehituskeraamika Tehase Siimusti tsehhi Jõgeval. Seejärel jäigi ta aastakümneteks tööstusesse, töötades Pärnu Ehitusmaterjalide Tehases ja pärast taas Tallinna Ehituskeraamika Tehases. Rank-Soansi kujundatud tarbekeraamika on rikastanud siinset argikeskkonda juba pool sajandit, kuid mõjub siiani värskelt. Ta tõi masstootmisesse uudse vormi ja hea proportsiooniga tarbeesemeid, kujundades enamasti dekoorita, ebahariliku siluetiga nõusid ja omavahel komplekteeritavaid tootesarju. Mitmes sarjas rakendas ta moodulsüsteemi, mis lubas vorme omavahel kombineerida, muutes nad samaaegselt dekoratiivseks ja mitmeotstarbeliseks.

Samal ajal osales Rank-Soans näitusel unikaalloominguga. Kunstnikuna on ta savisse suhtunud suure lugupidamisega ning katsetanud erinevaid savi töötlemise tehnoloogiaid. Mitme oma teosega on ta avardanud moodsa keraamika olemust ja tõstnud tarbekunsti potentsiaali kaasa rääkida olulistel, ka kriitilistel teemadel.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid, täpsem info peagi muuseumi kodulehel.

Näitusega kaasneb eesti- ja ingliskeelne kataloog, mille koostaja on Karin Vicente, fotograaf Madis Kurss, graafiline disain Stuudio Stuudio.

Näituse kuraator on Karin Vicente (EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut), näituse kujundasid Karli Luik, Johan Tali ja Maria Helena Luiga arhitektuuribüroost Molumba, graafilise kujunduse tegi Stuudio Stuudio.

Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Toomas Übner, Sandra Sirp, Helen Adamson, Dagmar Siida, Hille Saluäär (Antenna Translations OÜ), Refiner OÜ.

Näituse toimumist ja kataloogi ilmumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja AS Silikaat.

Näituse avamine toimub neljapäeval, 27. septembril kell 17.00.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2019.

Näitustesari Klassikud toimub ETDM-is 2000. aastast eesmärgiga esitleda ja tutvustada pikka aega tegusenud Eesti kunstnikke ja disinereid, kelle looming on olnud püsivalt kõnekas ja silmapaistev.

Täname: Eesti Kunstnike Liit, Pärnu Muuseum, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Tõnis Milling, erakogude omanikud.

Lisainfo:

Karin Vicente
karin.vicente@artun.ee
5393 1344

Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904

Panime ruumi A200 välja EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuritudengite toolid, mis jõudsid hiljuti tagasi Helsingi disaininäda pop-up näituselt. Minge uurima!

Eelmise aasta esimese kursuse tudengite disainitud istemööbel on loodud äärmiselt piiratud materjalivalikut – tükk vineeri, puupulgad ja liim – kasutades. Tudengite juhendajaks oli Soome disainer ja arhitekt, Harvardi Ülikooli disainiõppejõud Ilkka Suppanen ning disainer Martin Relander, kes juhendavad EKAs ka sel aastal toolide erialaainet, mille idee seisneb tooli kavandamises praktiliselt võimatust materjalist.

Kiirustage näitust vaatama, saame seda lahti hoida vaid reedeni!