Üritused

Enne seda kui kõik suvekodudesse ja laia ilma laiali suunduvad, saabub trükikojast EKA arhitektuuriosakonna ajakirja Ehituskunst uus number “Väikelinnad: mittekasvavad”.

 

Et 320-leheküljelist topeltnumbrit vääriliselt tähistada, on kõik oodatud 22. juunil kl 14 EKA fuajee trepistikule, et veini kõrvale nautida uue numbri teemaga seotud välkformaadis miniloenguid: sõna saavad Madis Vasser, Margit Mutso ja Alvin Järving.

Loe numbrist lähemalt ja tule esitlusele!

EKA doktorant Maria Kapajeva kunstnikuvestlus Kumus uue näituse „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames.

Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper.

Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.

Näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on osa Kumu püsiekspositsioonist „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“. Tegu on kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Mida saab teha ja mida teeksid sina ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi sattus Kapajeva internetimüügis mõnede vanade fotode peale. Ta katsetab erinevaid mooduseid, mille abil avada sageli alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud kohaliku fotograafiapärandi potentsiaali. Osaliselt ajalooarhiivide, ent ka riigi- ja sõjaväeasutuste ning rahvusvaheliste korporatsioonide poolt välja arendatud automatiseeritud näotuvastustarkvara ajastul näitlikustab Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise eeliseid. Võttes aja maha selle kollektsiooni kunstiliseks läbitöötamiseks muutis Kapajeva käesoleva näituse ühtlasi osaks oma kojutulekust pärast aastaid välismaal viibimist ‒ nagu juhtus ka tema uuritavate fotodega. Keskendudes fotodel kujutatud inimeste nägudele ja nendest kujutistest saadud unustatud faktidele avaldab kunstnik lugupidamist meie ajalooga seotud isiklikele lugudele.

VENT SPACE Kunstiturg +  Suvine kunstikirbukas. 6-10.07, Tallinn. Registreeru!

Osaleda saavad kõik soovijad ühel või mõlemal üritusel. Teretulnud on osalejad ka väljaspoolt Eestit (kunstitööd saab vastu võtta kirjaposti teel/saadetisena).

Osalemiseks registreeru täites Drive-s avaldus, mida saad teha kuni 20.06.2022. Riigivälised saadetised postitada hiljemalt 1.07.2022 (juhised ja reeglid kirjas avalduses). Osalustasu puudub. Kõik tulu kunstnikele.

KAVA 

Kunstiturg 6.–10.07 

Saada müüki 2-10 teost posti teel või too ise kohale. Iga teose hinnaks 15 EUR. 2D teosed mõõtudes max 50×50 cm, 3D teosed 35x35x35 cm. Töö peab olema anonüümne, ilma nähtava signatuurita (kirjutada/kleepida teose teisele poolele). Teosed saab tuua Ligia Fernandesele (ligiampfernandes@hotmail.com). 

Suvine kunstikirbukas 9–10.07 

Oodatud müügiks kunst/käsitöö/disain/muu omalooming.

Aadress: Vabaduse väljak 6-8, 10146 Tallinn. 

Registreerumine

Lisainfo 

Peatse kohtumiseni galeriis!

Vent Space 

Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!

 

Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.

 

Piletid saadaval Piletilevis

 

Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.

Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.

 

Sündmus Facebookis

 

Kohtumiseni ERKI Moeshowl!

Olete oodatud TASE ’22 tuurile.

Kogunemine EKA fuajees, kolmapäeval, 8. juunil, kell 15.00. 

Tuur toimub EKA-s, kestab kuni tund aega ja viiakse läbi eesti keeles. 

Registreerimine 

TASE ’22

28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.

Peakõnelejad:

Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)

Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)

Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Kogu info konverentsi kohta SIIN

Täna, 6. juunil, kell 18.00 esitletakse Eesti Kunstiakadeemia fuajee lohus Kadri Mälgu raamatut “Õpetaja”. 

Raamatus meenutab ehtekunstnik ja EKA professor Kadri Mälk oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema eripalgelisi õpetamismeetodeid. 

Raamatu toimetas kaante vahele Kai Lobjakas ja kujundas Jaanus Samma. Esitlusel avavad Kuldkepi rolli ja raamatu taustu rektor Mart Kalm, professor Krista Kodres ja Kai Lobjakas. 

 

8. Artishoki biennaal
TAIMED KUI TUNNISTAJAD
29. september – 30. oktoober 2022, Tallinna Botaanikaaed

29. septembrist 30. oktoobrini toimub 8. Artishoki biennaal, mis kannab pealkirja “Taimed kui tunnistajad”. Selle kaasaegse kunsti sündmuse teemakäsitlus tõukub asukohast, milleks on esmakordselt Tallinna Botaanikaaed. Tuues kokku kunstnikud ja kriitikud loomevaldkondade üleselt – kujutava, etenduskunsti ja arhitektuuri erialadelt – saab botaanikaaiast biennaali perioodiks ühine õppimise ja ümberõppimise paik.

8. Artishoki biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab pealkiri “Taimed kui tunnistajad” teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest; inimestena oleme harjunud taimi käsitlema pelgalt silmailu ja tarbekaubana. Biennaal kohaspetsiifiliste kunstiteoste kasvulavana omistab botaanilistele isenditele teatava agentsuse, olles tunnistajateks ümberringi toimuvatele protsessidele.

“Kui iga aed on kunstlik, inimese poolt tekitatud ning kontrollitud ruum, siis botaanikaaia puhul joonistub selgelt välja ka selle poliitiline dimensioon. Botaanikaaiale kui nähtusele pani aluse Euroopa koloniaalajastu, mis tõi kaasa avastusretki hinnaliste vürtside ja ravimtaimede järele. Tallinnas asuv botaanikaaed kätkeb endas paralleelselt veel teisigi dekoloniseerivast vaatepunktist olulisi narratiive, olles asutatud sügaval Nõukogude ajal Eesti Teaduste Akadeemia instituudi juurde, mille järel korraldati kollektsioonide rajamiseks üle 50 ekspeditsiooni Krimmist Kuriili saarteni”, lisab Vaikla.

Artishoki biennaal on Eestis ainulaadne näituseformaat, mis toob iga kord erinevas asukohas kokku kümme kunstnikku ja kümme kriitikut. Kümnepäevase avamismaratoni jooksul esitlevad uusi teoseid kümme kunstnikku ning igast teosest kirjutatakse selle valmimise vältel kümme kunstikriitilist teksti, mis maratoni ajaks publitseeritakse. Teostest moodustuv ühisnäitus ning tekstid pakuvad külastajale kokku sada erinevat lähenemisviisi teoste interpreteerimiseks.

2008. aastal alguse saanud Artishok kujutab endast mitteformaalset inimkogumit, kes pärandab koos biennaali formaadiga edasi ka oma teadmised ja kogemused. Iga järgneva biennaali kuraatori valivad omavahelise arutelu tulemusena eelnevad kuraatorid, kelleks on seni olnud: Maarin Ektermann ja Margus Tamm, Kati Ilves, Liisa Kaljula, Indrek Grigor ja Šelda Pukite, Evelyn Raudsepp, Sten Ojavee, Laura Linsi ja Roland Reemaa. 

Toimumiskohtadeks: Tallinna Linnagalerii, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Mūkusala Kunstisalong Riias, NO99 teater, Balti jaama endine ootepaviljon, Tallinna linnaruum ja Kai kunstikeskus.

Ann Mirjam Vaikla (1990) on visuaalset ja etenduskunsti ühendava praktikaga rahvusvaheliselt üles astunud nii galeriides, teatrites kui avalikus ruumis. Vaikla loomingut ja koostööprojekte on viimaste aastate jooksul esitletud Black Boxi teatris Oslos, Tallinna Kunstihoones, Kai kunstikeskuses ja Praha kvadriennaalil. Ta õppis stsenograafiat (BA) Norra Teatriakadeemias (Østfoldi Ülikooli Kolledž) ning kaitses magistrikraadi kunsti ja kultuuri alal 2020. aastal Novia Rakendusteaduste kõrgkoolis Soomes.

Vaikla kureerimisealane praktika on tugevalt seotud loomeresidentuuride valdkonnaga. Ta on Hiiumaal asuva kunstiresidentuuri KORDON kaasasutaja, kus ta kureerib lähiaastatel rahvusvahelist residentuuriprogrammi Kordon Lab on Food and Energy. Paralleelselt tegutseb ta Tartu Euroopa kultuuripealinn 2024 raames toimuva residentuuriprogrammi Magic Carpets kuraatorina. 

Vaikla juhtis 2017–2021 Narva kunstiresidentuuri (NART), kus tema fookuses oli rahvusvaheliste kogukonda kaasavate kunstiprojektide ja kaasaegse kunsti näituste kureerimine. Pälvinud CEC ArtsLink stipendiumi viibis ta uurimisprojekti raames möödunud aastal residentuurides Triangle Arts Associationis (Brooklyn, NY) ja Grand Central Art Centeris (Los Angeles, CA).

Tallinna Botaanikaaed (Kloostrimetsa tee 52, Tallinn) asutati 1961. aastal esimese Eesti Presidendi, Konstantin Pätsi poolt rajatud Kloostrimetsa talu asukohale ENSV Teaduste Akadeemia instituudina. 1995. aastal muudeti see Tallinna Linnavalitsuse haldusalaks. Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 10km kaugusel kesklinnast ning selle 22.5 hektari suurune territoorium paikneb looduskaitse alal, Pirita jõe ürgorus.

Teoste 10-päevane avamiste maraton:
29. september – 8. oktoober, 2022

Biennaali näituse avamine:
8. oktoober, 2022

Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoober, 2022

Pressikontakt:
Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

Tänavused arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 2. ja 3. juunil Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501.

Tänavu kaitseb oma lõputööd erakordselt palju noori arhitekte – 23!

Kuulata-vaadata saab kohapeal ja ka  zoomi vahendusel

 

AJAKAVA

2. juuni

9.00-9.40 MARI POOM  “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikupõhine avalik ruum”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

9.40-10.20 MARKUS MAASING “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”. Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann

10.20-11.00 MIA MARTINA PEIL “Vesse – tööstusalast sidusaks linnaruumiks”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

11.00 – 11.15 kohvipaus

11.15-11.55 MARIE ANETTE VEESAAR “Koolilähedane liikuvusruum Tallinnas Südalinna kooli näitel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

11.55-12.35 LAURA PINT “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

12.35-13.15 PATRICK BARBO “Romantika maitsestamine”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

13.15 – 14.15 lõuna

14.15-14.55 JOANNA LÄTTEMÄGI “Valuoja kogukonnakeskus. Viljandi Lossimägede ja Ugala teatri vahelise ala aktiviseerimine olevate hoonete taaskasutuse kaudu”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

14.55-15.35 KARIN LAOS “Elamise ruum. Ettepanek”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

15.35-16.15 LAURA ROHTLAAN “KURU ruum: elamu moodullahendus”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

16.15 – 16.30 kohvipaus

16.30-17.10 GREGOR JÜRNA “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

17.10-17.50 MARKUS VARKI “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann 

18.00 – ca 19.30 diskussioon ja esialgne hindamine

 

3. juuni 

9.00-9.40 ENELI KLEEMANN “Kodu kontoris Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

9.40-10.20 LIISA ØSTREM “Neljas koht – sallivust toitev ruum”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

10.20-11.00 JORNAS- TOOMAS IISAK “Pärnu Kalamehe Loometehas. Pärnu õlletehase taasmõtestamine”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

11.00 – 11.15 kohvipaus

11.15-11.55 JOHAN KIRSIMÄE “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

11.55-12.35 PAMELA KRISTIN KAJAKAS “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

12.35-13.15 RUUBEN-JAAN REKKOR “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

13.15 – 14.15 lõuna

14.15-14.55 SASKIA EPP LÕHMUS “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

14.55-15.35 ANNA SMETANINA “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonete vahelisi ruume”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

15.35-16.15 RA MARTIN PUHKAN “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelguranna”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

16.15 – 16.30 kohvipaus

16.30-17.10 TRISTAN KREVALD “Paljassaare triiv”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

17.10-17.50 LILL VOLMER “Lävi-ruum. Kollektiivse tegevuse ruumid Sillamäel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

17.50-18.30 MERILIN KAUP “Praktilised utoopiad”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

18.40 – ca 20.00 diskussioon ja hindamine

ca 20.00 – 22.00 hinnete teatavaks tegemine, komisjoni kommentaarid ja tagasiside

 

 

1. juunil kell 11.00-12.30 toimub järjekorras juba üheksas ja ühtlasi käesoleva õppeaasta viimane sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt kultuuri jätkusuutlikkusest ja elujõulisusest, rohelise ülikooli põhimõtetest ning tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse.

Sündmus toimub EKA sööklaaugus A100 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

11.00-11.30 Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli põhimõtetest. Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor

11.30-12.00 Tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse Tartu Ülikooli näitel. Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

12.00-12.30 ROHEKA arengud: kultuuri elujõulisus. Ülevaade kultuuri elujõulisusega tegelevatest EKA magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

 

Iga kuu esimesel kolmapäeval on ROHEKA toonud EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

 

Lisainfo:

Johanna Vahtra EKA keskkonnaspetsialist johanna.vahtra@artun.ee