Üritused

Olete oodatud TASE ’22 tuurile.

Kogunemine EKA fuajees, kolmapäeval, 8. juunil, kell 15.00. 

Tuur toimub EKA-s, kestab kuni tund aega ja viiakse läbi eesti keeles. 

Registreerimine 

TASE ’22

28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.

Peakõnelejad:

Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)

Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)

Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Kogu info konverentsi kohta SIIN

Täna, 6. juunil, kell 18.00 esitletakse Eesti Kunstiakadeemia fuajee lohus Kadri Mälgu raamatut “Õpetaja”. 

Raamatus meenutab ehtekunstnik ja EKA professor Kadri Mälk oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema eripalgelisi õpetamismeetodeid. 

Raamatu toimetas kaante vahele Kai Lobjakas ja kujundas Jaanus Samma. Esitlusel avavad Kuldkepi rolli ja raamatu taustu rektor Mart Kalm, professor Krista Kodres ja Kai Lobjakas. 

8. Artishoki biennaal
TAIMED KUI TUNNISTAJAD
29. september – 30. oktoober 2022, Tallinna Botaanikaaed

29. septembrist 30. oktoobrini toimub 8. Artishoki biennaal, mis kannab pealkirja “Taimed kui tunnistajad”. Selle kaasaegse kunsti sündmuse teemakäsitlus tõukub asukohast, milleks on esmakordselt Tallinna Botaanikaaed. Tuues kokku kunstnikud ja kriitikud loomevaldkondade üleselt – kujutava, etenduskunsti ja arhitektuuri erialadelt – saab botaanikaaiast biennaali perioodiks ühine õppimise ja ümberõppimise paik.

8. Artishoki biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab pealkiri “Taimed kui tunnistajad” teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest; inimestena oleme harjunud taimi käsitlema pelgalt silmailu ja tarbekaubana. Biennaal kohaspetsiifiliste kunstiteoste kasvulavana omistab botaanilistele isenditele teatava agentsuse, olles tunnistajateks ümberringi toimuvatele protsessidele.

“Kui iga aed on kunstlik, inimese poolt tekitatud ning kontrollitud ruum, siis botaanikaaia puhul joonistub selgelt välja ka selle poliitiline dimensioon. Botaanikaaiale kui nähtusele pani aluse Euroopa koloniaalajastu, mis tõi kaasa avastusretki hinnaliste vürtside ja ravimtaimede järele. Tallinnas asuv botaanikaaed kätkeb endas paralleelselt veel teisigi dekoloniseerivast vaatepunktist olulisi narratiive, olles asutatud sügaval Nõukogude ajal Eesti Teaduste Akadeemia instituudi juurde, mille järel korraldati kollektsioonide rajamiseks üle 50 ekspeditsiooni Krimmist Kuriili saarteni”, lisab Vaikla.

Artishoki biennaal on Eestis ainulaadne näituseformaat, mis toob iga kord erinevas asukohas kokku kümme kunstnikku ja kümme kriitikut. Kümnepäevase avamismaratoni jooksul esitlevad uusi teoseid kümme kunstnikku ning igast teosest kirjutatakse selle valmimise vältel kümme kunstikriitilist teksti, mis maratoni ajaks publitseeritakse. Teostest moodustuv ühisnäitus ning tekstid pakuvad külastajale kokku sada erinevat lähenemisviisi teoste interpreteerimiseks.

2008. aastal alguse saanud Artishok kujutab endast mitteformaalset inimkogumit, kes pärandab koos biennaali formaadiga edasi ka oma teadmised ja kogemused. Iga järgneva biennaali kuraatori valivad omavahelise arutelu tulemusena eelnevad kuraatorid, kelleks on seni olnud: Maarin Ektermann ja Margus Tamm, Kati Ilves, Liisa Kaljula, Indrek Grigor ja Šelda Pukite, Evelyn Raudsepp, Sten Ojavee, Laura Linsi ja Roland Reemaa. 

Toimumiskohtadeks: Tallinna Linnagalerii, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Mūkusala Kunstisalong Riias, NO99 teater, Balti jaama endine ootepaviljon, Tallinna linnaruum ja Kai kunstikeskus.

Ann Mirjam Vaikla (1990) on visuaalset ja etenduskunsti ühendava praktikaga rahvusvaheliselt üles astunud nii galeriides, teatrites kui avalikus ruumis. Vaikla loomingut ja koostööprojekte on viimaste aastate jooksul esitletud Black Boxi teatris Oslos, Tallinna Kunstihoones, Kai kunstikeskuses ja Praha kvadriennaalil. Ta õppis stsenograafiat (BA) Norra Teatriakadeemias (Østfoldi Ülikooli Kolledž) ning kaitses magistrikraadi kunsti ja kultuuri alal 2020. aastal Novia Rakendusteaduste kõrgkoolis Soomes.

Vaikla kureerimisealane praktika on tugevalt seotud loomeresidentuuride valdkonnaga. Ta on Hiiumaal asuva kunstiresidentuuri KORDON kaasasutaja, kus ta kureerib lähiaastatel rahvusvahelist residentuuriprogrammi Kordon Lab on Food and Energy. Paralleelselt tegutseb ta Tartu Euroopa kultuuripealinn 2024 raames toimuva residentuuriprogrammi Magic Carpets kuraatorina. 

Vaikla juhtis 2017–2021 Narva kunstiresidentuuri (NART), kus tema fookuses oli rahvusvaheliste kogukonda kaasavate kunstiprojektide ja kaasaegse kunsti näituste kureerimine. Pälvinud CEC ArtsLink stipendiumi viibis ta uurimisprojekti raames möödunud aastal residentuurides Triangle Arts Associationis (Brooklyn, NY) ja Grand Central Art Centeris (Los Angeles, CA).

Tallinna Botaanikaaed (Kloostrimetsa tee 52, Tallinn) asutati 1961. aastal esimese Eesti Presidendi, Konstantin Pätsi poolt rajatud Kloostrimetsa talu asukohale ENSV Teaduste Akadeemia instituudina. 1995. aastal muudeti see Tallinna Linnavalitsuse haldusalaks. Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 10km kaugusel kesklinnast ning selle 22.5 hektari suurune territoorium paikneb looduskaitse alal, Pirita jõe ürgorus.

Teoste 10-päevane avamiste maraton:
29. september – 8. oktoober, 2022

Biennaali näituse avamine:
8. oktoober, 2022

Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoober, 2022

Pressikontakt:
Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

Tänavused arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised toimuvad 2. ja 3. juunil Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501.

Tänavu kaitseb oma lõputööd erakordselt palju noori arhitekte – 23!

Kuulata-vaadata saab kohapeal ja ka  zoomi vahendusel

AJAKAVA

2. juuni

9.00-9.40 MARI POOM  “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikupõhine avalik ruum”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

9.40-10.20 MARKUS MAASING “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”. Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann

10.20-11.00 MIA MARTINA PEIL “Vesse – tööstusalast sidusaks linnaruumiks”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

11.00 – 11.15 kohvipaus

11.15-11.55 MARIE ANETTE VEESAAR “Koolilähedane liikuvusruum Tallinnas Südalinna kooli näitel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

11.55-12.35 LAURA PINT “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

12.35-13.15 PATRICK BARBO “Romantika maitsestamine”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

13.15 – 14.15 lõuna

14.15-14.55 JOANNA LÄTTEMÄGI “Valuoja kogukonnakeskus. Viljandi Lossimägede ja Ugala teatri vahelise ala aktiviseerimine olevate hoonete taaskasutuse kaudu”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

14.55-15.35 KARIN LAOS “Elamise ruum. Ettepanek”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

15.35-16.15 LAURA ROHTLAAN “KURU ruum: elamu moodullahendus”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

16.15 – 16.30 kohvipaus

16.30-17.10 GREGOR JÜRNA “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

17.10-17.50 MARKUS VARKI “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann 

18.00 – ca 19.30 diskussioon ja esialgne hindamine

3. juuni 

9.00-9.40 ENELI KLEEMANN “Kodu kontoris Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

9.40-10.20 LIISA ØSTREM “Neljas koht – sallivust toitev ruum”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

10.20-11.00 JORNAS- TOOMAS IISAK “Pärnu Kalamehe Loometehas. Pärnu õlletehase taasmõtestamine”. Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann

11.00 – 11.15 kohvipaus

11.15-11.55 JOHAN KIRSIMÄE “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

11.55-12.35 PAMELA KRISTIN KAJAKAS “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

12.35-13.15 RUUBEN-JAAN REKKOR “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

13.15 – 14.15 lõuna

14.15-14.55 SASKIA EPP LÕHMUS “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

14.55-15.35 ANNA SMETANINA “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonete vahelisi ruume”. Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

15.35-16.15 RA MARTIN PUHKAN “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelguranna”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

16.15 – 16.30 kohvipaus

16.30-17.10 TRISTAN KREVALD “Paljassaare triiv”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

17.10-17.50 LILL VOLMER “Lävi-ruum. Kollektiivse tegevuse ruumid Sillamäel”. Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann

17.50-18.30 MERILIN KAUP “Praktilised utoopiad”. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann

18.40 – ca 20.00 diskussioon ja hindamine

ca 20.00 – 22.00 hinnete teatavaks tegemine, komisjoni kommentaarid ja tagasiside

1. juunil kell 11.00-12.30 toimub järjekorras juba üheksas ja ühtlasi käesoleva õppeaasta viimane sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt kultuuri jätkusuutlikkusest ja elujõulisusest, rohelise ülikooli põhimõtetest ning tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse.

Sündmus toimub EKA sööklaaugus A100 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

11.00-11.30 Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli põhimõtetest. Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor

11.30-12.00 Tulevikuoskuste arendamisest, sh kestliku arengu teemade lõimimisest õppetöösse Tartu Ülikooli näitel. Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor

12.00-12.30 ROHEKA arengud: kultuuri elujõulisus. Ülevaade kultuuri elujõulisusega tegelevatest EKA magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

Iga kuu esimesel kolmapäeval on ROHEKA toonud EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Lisainfo:

Johanna Vahtra EKA keskkonnaspetsialist johanna.vahtra@artun.ee

Disainist kirjutamise üle vestlevad Sandra Nuut, Urmas Lüüs, Karin Vicente ja Jüri Kermik.

Vestlust modereerib Taavi Hallimäe.

Diskussioon toimub eesti keeles.

Milliseid käsitlusi disainist me vajame, milliseid vajab disainer?
Kes on lugeja, keda peaksime disainist kirjutamisel silmas pidama?
Millisest disainist tuleks meil üldse kirjutada?
Mis on see, mida saab disainikirjutusega teha, kuid milleks disain ise ei ole alati suuteline?
Kas me vajame kirjeldavat, hinnangulist, kogemuslikku või tõlgenduslikku disainikriitikat?

Üritusel tutvustatakse ka EKA disainiteaduskonna uut ajakirja Leida, mille esimene number ilmub sügisel.

4. juunil kell 17.00 toimub EKA auditooriumis TASE FILM.

Üritus toimub igal aastal EKA kraadiõppurite näituse TASE raames. TASE FILM pakub programmi täis erinevaid EKA tudengite tehtud videoid ja lühifilme. 

TASE FILM 2022 uurib unistuste maailma ja reaalsust. Programm koosneb kahest peatükist, millest esimene võtab vaatluse alla ühiskondlikult olulised teemad nagu ületarbimine ja väsimatu kaubanduskeskuste ehitamine ja sissevaade toidukullerite töösse. Lisaks sellele on videoteosed, mis võtavad vaatluse alla igapäevase eluolu meie ümber. Teises osas tuuakse vaatajate ette sürreaalsed ja abstraktsed videod, mille hulka kuuluvad performancite dokumentatsioonid, unenäolised maastikud ja identiteediküsimused.

Programmi pikkus on umbes 2 tundi.

Osalevad kunstnikud:
Aap Kaur Suvi | Potato, Seagulls, Reeds and cars
Camilla Prey | Blaue Stunde
Ditiya Ferdous | Family 1
Ivor Lõõbas | Tradition
Jamie Avis | The Wave
John Quirk | HIDE
Kadri Joala | Autoportree
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard, Andreas Kübar | ONLY BASIC FASHION SHOW
Kush, Paul Simon, Timothee | TXMALL
Lauri Lest | Moulded
Maria Naulainen | KIHA
Martina Maria Semenzato | ALBAIONES
Moritz Simon | Sand, Stone
Paulina Schroeder, Christian Horner, Nabeel Imtiaz | Looking of Action
Santiago Ordoñez | The station´s seat
Xingpei Shen | Lotus Lantern

Üritus on tasuta!

Filmiprogrammi kuraatorid: Johanna Kuzmenko, Lígia Fernandes

10:00-10:10 Introductions

10:10-11:10 (EEST)

Luisa Fernanda Ayala Torres

Precariousness in the Transformation of Labour: Through Working Class Identity in the city of Turin

Between the 1960s and 1980s, nine million Italians migrated from the agricultural regions of Italy to the productive areas of Turin, shaping the periphery of the city from a rural to an industrial area. The Post-War economic boom provided jobs in the northern plants, giving life to a workers’ hegemony and demographic, social, and cultural transformation. This socioeconomic transformation that affected the organisation of workers, labour, political activity, and society in general, was manifested in two cases. The Palace of Labour, an avant-garde building intended to celebrate the struggles of the working class with an exhibition focused on “man and his progress”, and the case of Mirafiori Sud, a working class neighbourhood symbolising the association of workers. In this way, this thesis explores the identity of the working class in the contemporary city of Turin, where security in neoliberal times no longer needs the scope of the protective techniques of the liberal social State, and as a consequence precarization is now the norm. This is reflected in the transformation of labour manifesting itsel through productive connection with others, where labour is not purely characterised by the increasing capitalization of social life but is effectively reflected with others, producing new social relations.

Examined by Alberto Vanolo (University of Turin) and Aro Velmet (University of Southern California)

11.15-12:15 (EEST)

Mira Samonig

the matter of right-wing populism in Polish LGBT-free zones; towards a with-standing xenourbanism?

Almost a third of Poland had been declared an ‘LGBT-free zone’ in 2020, stigmatizing the LGBTIQP+ community as a threat to Polish identity; this labeling remains a reality for many Polish towns. In this thesis, I am turning towards the concept of the ‘LGBT-free zones’ as a case to investigate the material reality of right-wing populism. I seek to develop a third position to a historical or new materialist understanding in order to investigate such material reality. By that, the ways values find physical expression and thus possibly mobilize oppressive attitudes into ever new futures ahead are traced. It becomes quite evident that the way structures of oppression are advanced and maintained within the public realm exists quite dominantly in everyday narratives. In a bottom-up manner, right-wing populism is advanced on the street; yet, it is by far not perceived by everyone. This marks the entry point for sketching out a possible approach to how the discipline of urbanism could position itself in social struggles. Drawing on Helen Hester’s Xenofeminism, the thesis introduces the concept of xenourbanism describing urbanism based on the conceptual notion of solidarity without sameness. I argue that the notion of xeno- as a prefix attached to urbanism focuses on an inherent transformational potential within the current, rendering a perceived unarming reality into a weapon of contestation and by that suggesting trajectories away from paralyzing no-alternative narratives.

Examined by Piotr Plucienniczak (Warsaw Academy of Fine Arts) and Helen Runting (Secretary)

12:25-13:35 (EEST)

Zahaan Khan

Tourism-Led Gentrification: The Case of Dal Lake in Kashmir

The dissertation explores tourism-led gentrification, its causes and the impact on the communities living in and around the ecologically-sensitive region of Dal Lake in Kashmir. The dissertation employs methodological triangulation using interviews, survey and policy document analysis, as methods. The policy document in question is the Srinagar Master Plan 2035 issued by the Srinagar Development Authority. Analysing the correlation between tourism and gentrification in a conflict-torn region and using displacement as a conceptual lens, the thesis maps the socio-cultural and economic aspects of touristification especially in relation to the everyday lives of the communities. The dissertation employs a two-pronged analytical approach by using two categories – land milieu and water milieu – to foreground the patterns and impact of gentrification in and around the lake. The analysis of the land milieu concerns itself with a detailed exploration into Boulevard, the long promenade along the lake’s periphery. It further discusses holiday rentals and issues of mobility and maps the city’s land-use patterns particularly in relation to expansion along the lake’s periphery. The study of the water milieu, on the other hand, is an exploration into the historical houseboats of Kashmir and the local hanji (or haenz) community; foregrounding the issues concerning policies of renovation and relocation of

houseboats. The dissertation also delves into the government’s land use and tourism-driven development plans around the lake, especially post abrogation of

Article 370 of the Indian constitution that gave ‘special status’ to the region.

Examined by Dr Mathew Varghese (Mahatma Gandhi University) and Karlis Ratnieks (EKA)

13:35-14:25 Lunch

14:25-15:25 (EEST)

Egemen Mercanlioglu

THE WORK OF A RIFT: Kanal İstanbul and Turkey’s Authoritarian Neoliberalism

Turkey under the leadership of Recep Tayyip Erdoğan and his Adalet ve Kalkınma Partisi was touted as a paragon of neoliberalism and a burgeoning democracy until the late-2000s. Two decades later, the positive portrayals of the country have decidedly shifted. Turkey is now considered to have retreated from neoliberalism; an emblematic case of authoritarian turn. However, this thesis rethinks authoritarian governance as the kernel of the Erdoğan-led AKP’s brand of neoliberalism. It does so by focusing on a to-be-built urban megaproject, Kanal İstanbul—a 45-kilometer long man-made waterway, aiming to locate İstanbul as a signature node in the global web of flooding money and commodities. Using the megaproject as a lens, the thesis shows how neoliberal reforms in the early-2000s have propelled İstanbul and the construction sector as financial growth generating engines of the country. Subsequently, these

reforms have buttressed contemporary coercive governance structure and a megaproject spree in the city. Finally, the thesis briefly explores a recent but growing counter-hegemonic contestation against Erdoğan and his Kanal İstanbul, posed by the mayor of İstanbul. The thesis does not give a final verdict but explores whether or not this challenge proposes an alternative to authoritarian neoliberalism.

Examined by Dr Cemal Burak Tansel (Newcastle University) and Mattias Malk (EKA)

15:30-16:30 (EEST)

Deniz Taskin

Architecture as a Practice of Care: Case Studies of Women’s Care-Based Architecture Practices

Care as a concept is becoming more crucial in architecture and urban practice as a result of the COVID-19 pandemic’s unpredictable spatial, social, and political circumstances. The attitude of urbanized capitalism towards contemporary urban problems and its refusal to acknowledge the urgency of the climate crisis result in uncaring urban practices. The important position of architecture as a measure for assessing our place in the ecosystem and the role of architects and related disciplines in determining with whom we live together requires them to reconsider the values and priorities that drive their practice. This thesis unpacks care as a concept and ethical practice through a feminist lens by focusing on the notion of “configuration of care,” which refers to how architects express their ethical and political objectives by arranging human and nonhuman materials to achieve caring relationships in urban spaces. (Suchman 2012). It does so by focusing on the practices of women from the field of architecture and related disciplines whose contemporary practice foregrounds care and employs feminist care ethics: Careful Mapping by Spolka, Performing Architherapy by Erika Henriksson, Mutfak (Kitchen) by Merve Bedir, The Blind Alley by Elin Strand Ruin. The thesis explores certain commonalities and recurring patterns of thought in how the practitioners’ encounter and apply feminist care ethics. Finally, it discusses the potential and limits of incorporating feminist care ethics into architecture practice, as well as the potential for architectural practice to become care practice.

Examined by Agata Marzecova (EKA) and Henriette Steiner (University of Copenhagen)