Üritused

Moodi siit- ja sealtpoolt maakera. Ametlik DiMa avapauk XVII Disainiööl.

19.09.2022
Uksed 19.30
Algus 20.00

Balti manufaktuur, Uue Loomingu Maja, Manufaktuuri Tänav 5, Tallinn 

Aastaid on Eesti Kunstiakadeemia hämarates koridorides toimetanud ringdisaini rakuke. Teinud teadust, loonud uusi materjale, kaardistanud jäätmeid ja neid erinevatel viisidel läbi disaini ringlusse suunanud. Katsetanud innovaatilisi disainilahendusi ja otsinud jätkusuutlikku võimalust luua uusi tooteid. 19. september on lõpuks see päev, mil Jätkusuutliku Disaini ja Materjali Labor ehk DiMa astub prožektori vihku ja teeb asja ametlikuks. Käes on XVII Disainiöö “Rohe-olemine” avasündmus ja on DiMa avamine. 

Laval näeb moedisaini, mis on valminud nii suurtootmise ülejääkidest kui kasutajärgsest jäätmest, mis on prügina reisinud mööda maailma rohkem, kui mõni tulihingeline matkaja unistadagi oskaks. Kuna DiMa üheks uurimissuunaks on ringdisain, täpsemalt  väärtustav taaskasutus ja ümbertöötlus, siis näeb laval just eelpool mainitud meetoditel valminud rõivaid. Suur hulk tekstiiliprügi on ringlusse toodud läbi disaini. 

Osalejad:
Dr. Reet Aus
Cärol Ott
Sandra Luks
Kristel Aimee Laur
Marta Konovalov
Maria Kristiin Peterson
TOKU shoes 

Lisaks avaürituse moeshow’le on Balti Manufaktuuris Disainiöö festivali raames 19.-25. septembrini avatud ka DiMa näitus, kus saab näha labori viimaste aastate tegevuste ja projektide tulemusel välja töötatud tooteid ja materjale. Eksponaadid on valminud nelja erineva ringdisaini meetodi läbi: kohalik väärtustav taaskasutus, tööstuslik väärtustav taaskasutus, mehaaniline ümbertöötlus ja taasloov tekstiilidisain. Loe näituse kohta lähemalt SIIT.

Sündmust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 

Sündmus Facebookis 

#ringdisain
#upcycling
#recycling
#circularfashion
#parandamine
#tekstiilidetaasloome
#koosloome
#repair
#regenerativetextiledesign

2. septembril, kell 19:00, toimub värskelt lõpetanud ja hetkel teise aasta kaasaegse kunsti magistriõppe tudengite ateljeemüük Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Ürituse eesmärk on toetada tudengite viimase kooliaasta jooksul valmivate projektide teostamist ja anda hoogu noorkunstnike üleminekule individuaalsele kunstipraktikale. Kogu tulust läheb 100% kunstnikele endile. Iga osalev kunstnik esitab kuni 3 teost, millega on võimalik tutvuda salongistiilis näitusel Uus Rada galeriis. 

Näituse avamine 2. septembril, 2022, kell 19:00–22:00

Osalevad kunstnikud: Brenda Purtsak, Eero Alev, Heli Haav, Jamie Dean Avis, Janne Lias, Johannes Luik, Junny Yeung, Katariin Mudist, Kati Müüripeal, Lily Marleen Verilaskja, Maris Paal, Marleen Suvi, Maryliis Teinfeldt-Grins, Noah E. Morrison, Olev Kuma, Samuel Lehikoinen, Solveig Lill, Sophie Durand, Triin Türnpuu, Tõnis Laurson, Zody Burke

Kunstiteoseid saab näha SELLELT LINGILT

Facebookis 

Näitus on avatud:
3. september 2022 kell 12-18
4. september 2022 kell 12-18

Sotsiaalse disaini päevad

8.–9. september, EKAs

Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel? 

Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:

•   Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
•   Miks on disain sotsiaalne praktika?
•   Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?

Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda. 

Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”

Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel. 

Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.

Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn. 

_______________

Neljapäev, 8. september / A-101

10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?

Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)

13:30 Avatud formaadid / A-307

Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.

Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.

16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.

Reede, 9. september / A-306

10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses. 

Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)

13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte? 

Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)

15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.

Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.

Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest

Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele

Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest

16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.

_______________

Osalemiseks palun registreeru siin.

Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079 

Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Kuidas portreteerida lindu? Kunstnike konverents

9. septembril, kell 11.00, EKA aulas (A101)

Kõnelevad: Eero Epner, Ene-Liis Semper, Hasso Krull, Liina Keevallik, Mark Raidpere, Mart Kangro, Peeter Laurits,  Sirje Runge, Tõnis Saadoja ja Andrus Laansalu.

Konverentsi ajakava: 

11.00 – 11.30 Sirje Runge “ARM, HIRM JA SURM” Sirjega vestleb Elen Lotman

11.30 – 12.00 Ene-Liis Semper “INIMENE OMA PÕHIOLEMUSELT ON MÄRG”

12.00 – 12.30 Tõnis Saadoja  “KUIDAS PILT VÕTAB MAALI KUJU” 

12.30 – 13.00 Hasso Krull  “PEITUSEMÄNGU VÕIMALUSED“

13.00 – 13.30 Mark Raidpere “KUNAGI” 

13.30 – 14.00 Liina Keevallik “KUJUND KUI ÄRATUSKELL. TARKOVSKI MOODI” 

14.00 – 15.00 lõuna

15.00 – 15.30 Eero Epner “KUJUNDI SÜND”

15.30 – 16.00 Mart Kangro “ETENDUSKUNST KUI ANALOOGŽANR”

16.00 – 16.30 Andrus Laansalu “KAS MATERJAL TEGELIKULT ON IKKA VAIKNE?”

16:30 – 17.00 Peeter Laurits “AJURIPATS PEAB TILISEMA”

17.00 – 18.00 Paneeldiskussioon – Ene-Liis Semper, Eero Epner, Hasso Krull, Peeter Laurits, Tõnis Saadoja

Mida kunstnik teeb, kui idee teosest ei ole veel leidnud selgelt lahendust, kuidas täpselt lasta see materjalist esile tulla? Enamasti, või vähemalt väga tihti, on kunstnik siis vait. Ta ei räägi. Ta mõtleb kujutamise kategooriates. Miski on hakanud kujunema, aga veel seda pole. Tavaliselt pole kunstnikul niimoodi protsessis olles veel ka häid sõnastusi, mis laseks selle käimasoleva kujunemise kohta midagi öelda. See kujunemine ei ole sõnaline. Sõnadel ei ole sellele protsessile ligipääsu. Või kui ongi, siis sõnadel on omadus jätta suur hulk pidevust vahele, et kompaktselt ja koondatult tekitada ülekanne, sild füüsiliste asjade raskusest ja aeglusest keelelise mõtte kerguse juurde. Selle käigus läheb väga palju füüsilise tegelikkuse pidevust kaduma. Seda lihtsalt ei saa niimoodi kaasa võtta. Aga see ei kao kuhugi. See on endiselt olemas seal, kus kunstnik tema kaalu ja gravitatsiooniga töötas.

Ja mis sellega siis nüüd teha? Selle osaga protsessist, mida ei saa sõnastada, sest kogu keele olemasolu aja jooksul pole selle jaoks mingeid sõnu välja mõeldud. Kuhu me paneme selle, sõnastamatu ja vaikiva (tõsi küll, helilises plaanis ei pruugi see pidevus tingimata vaikne olla).

Ja edasi, kuidas see, mida ei saa sõnastada, aga mis on vältimatu füüsilisusega kohal, jõuab vaatajani? Selle inimeseni, kes tuleb teose juurde ja hakkab seda uurima. Ka selles protsessis pole sageli kuigi palju sõnu. Ja ka siin toimub kujunemine. Miski kujuneb vaataja peas.

Nüüd võiks küsida – kas see, mis niimoodi nendes mõlemas protsessis kujunes, on kujund? Kas see, mida me mõtleme kujundi mõistega igapäevases keelepruugis, on nende protsesside tulemist pigem rohkem? Või pigem hoopiski vähem? Kuidas kujunemine ja kujund on omavahel seotud? Ja kuidas nad on seotud nende aeglaste ja sõnastusest kaugel liikuvate protsessidega, milles kunstiteos valmis tehakse ja milles vaataja teosega kontakti saab. See küsimus sõltub väga palju neid protsesse tundvate inimeste vastustest. Ja vastused võiksid tulla konverentsi käigus pinnale. Pärast võib edasi olla vaikne. 

Konverentsile registreerimine

Lisainfo:
Maria Hansar
konverentsi koordinaator
maria.hansar@artun.ee
55 65 55 96

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10.00-12.00 toimub õppeaasta alguse puhul aulas (A101) EKA rektor, professor Mart Kalmu loeng “Kuidas kunstiakadeemiast sai Kunstiakadeemia?”.

Reedel, 2. septembril algusega kell 12:00 toimub aulas (A101) EKA 2022/23. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 6. septembril 2022 innovatsiooni ja digitaalse reaalsuse võimalusi lahkava konverentsi, kus arutleme nii ruumi, arhitektuuri, loomingu, innovatsiooni kui ka disainihariduse tuleviku üle digireaalsuse ajastul.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume end kindlasti eelnevalt registreerida.

AJAKAVA / PROGRAMM

Eelmine EKA arhitektuuriteaduskonna digireaalsust lahkav konverents toimus 2019. aastal. Vahepeale jäänud aastatel on maailm meie ümber muutunud – paljude arvates pöördumatult. Pandeemia tabas maailmamajandust ja kultuuri enneolematu jõuga, sundides kõiki oma elu-, äri- ja meelelahutusharjumusi uuesti üles ehitama. Maailma lukusolek katalüseeris e-kaubandust, kaugõpet ja -tööd, aga ka kõiki digitaalseid platvorme. Digireaalsuse uuendused kogusid hoogu ja on nüüdseks muutunud täiesti uute võimaluste allikaks.

Sündmus Facebookis.

Innovatsiooni mõiste kiirgab täna läbi kogu majanduse ja kultuuri. On väidetud, et selleks, et innovatsioon oleks radikaalne, peab see olema disainipõhine. Näeme loogilisi samme loovusest ja leiutamisest disainini ja uuendusteni meie elus. Võib oletada, et viimastel aastakümnetel kõrgelt propageeritud disainmõtlemine oli veidi ennatlik. Alles nüüd, digireaalsuse tekkimisega, on see saanud oma täieliku tähenduse – digitaalsete platvormide kaudu muutub enamus inimtööst eeldisainituks.

Konverentsi peaesinejana mõtestab innovatsiooni prof dr Roberto Verganti loenguga “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”. Konverentsil astuvad üles Emil Adamec (Brno Tehnikaülikool, Univerzita Karlova), Gao Xu (Taiyuani tehnoloogiaülikool), Cheng Lu (Cardiffi ülikool), Max Eschenbach ja prof dr Oliver Tessmann (Darmstadti tehnikaülikool), prof Roemer van Toorn (UMA kõrgem arhitektuurikool), dr Siim Tuksam(Eesti Kunstiakadeemia) ja Martin Melioranski (Eesti Kunstiakadeemia). Sessioone modereerivad professor Toomas Tammis ja professor dr Andres Kurg. Paneelvestlust modereerib dr Jüri Soolep.

Konverents toimub alati pilguga tulevikku vaatava Tallinna arhitektuuribienaali TAB 2022 raames.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siit

Konverentsi toetavad EKA, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul  toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.

Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.

„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.

Ürituse info EALi kodulehel.

Juba eelmisel suvel alustasid EKA sisearhitektuuritudengid Vilsandil saare uut kolumbaariumi tähistava installatsiooni PESA ehitamist. Nüüd olete väga oodatud PESA pidulikule avamisele 12. augustil kl 17, et uue maamärgi valmimise üle koos saareelanike ja tudengitega röömustada.

PESA on EKA sisearhitektuuri 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Koolitöö käigus just Vilsandi jaoks välja töötatud ideede välja valitud PESA (autor Trine Tõniste) on möeldud maamärgiks ja teetähiseks Vilsandi uuele kolumbaariumile – PESA vormi juurt võib otsida Vilsandi pikast linnuriigi-ajaloost, ent maapinnast välja kaarduvale vormile võib iga tulevasse rahupaika sammude seadja teisigi pöhjendusi leida.

Vilsandile pääseb laevaga Kihelkonna lähedal asuvast Papissaare sadamast – kes ei liigu oma laevaga, siis sõita saab liinilaevadega, mille graafiku leiate siit: https://www.saarelaevapiletid.ee. 

Vilsandil leiate tee Vikati sadamast PESA juurde siit.

PESA valmis Vilsandi saare kogukonnale MTÜ Vilsandi Külaseltsi, Eesti Kultuurkapitali, EKA, Laasi talu, Jaan ja Margit Tätte, Sven ja Katrin Honga, Raido ja Harri Hiiuväina, Neeme Ranna toel. Me täname!

Juhendajad Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus ja Ahti Grünberg, insener Tõnis Agasild, konsultant Avo Tragel

Tudengid: Trine Tõniste, Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa

Kohtume Vilsandil!

EKA sisearhitektuuri osakond