Üritused

4. mail toimub järjekorras juba kaheksas sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda lähemalt sellest, millega tegeleb EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK, kuidas luua jätkusuutlikku tarneahelat, mida tegid EKA moetudengid ja Reet Aus Keenias. Traditsiooniliselt teeb Roheka arengutest ja temaatilistest magistritöödest ülevaate EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. 

Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

13.00-13.30 EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskusest PAKK ja arhitektuurist rohepöördes. Sille Pihlak

13.30-14.00 Ülevaade EKA jätkusuutlikkusega tegelevatest magistritöödest (jätkusuutlikud linnad). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14:00-14:30 Kuidas EKA moe-, aksessuaari-, tekstiili- ja tootedisaini tudengid Keenias ringdisaini arendasid. Reet Aus, EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori vanemteadur ja moedisainer

14.30-14.45 ROHEKA arengud (SDG 1-5). Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

14.45-15.15 Tarneahela jätkusuutlikkus. Ulrika Hurt, TalTechi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise lektor

Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.

Lisainfo:

Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias EKA Disainilaat. Laat leiab aset EKA esimese kolme korruse üldaladel. Disainilaadal osaleb ligi 60 müüjat, kunstnikku ja disainerit ning üliõpilast ja vilistlast, mitmekesise valikuga. 

EKA hoovis astuvad laadapäeval üles EKA kammerkoor, auhinnatud muusikaline koosseis Puuluup ning koostöös baar Svetaga, pannakse püsti ka välibaar ning esineb Sveta oma plaadikeerutaja DJ Joonas.

EKA Disainilaat pakub ainult kodumaist ja värsket disaini nii tudengitelt kui vilistlastelt. Laadalt võib leida nii minimalistlikke kui keerulisemaid keraamilisi objekte, tarbeesemeid, seintele paigaldatavaid graafilisi lehti, käsitööna valminud kodutekstiile ning nahkaksessuaare. “Eriti populaarne on lähenev laat ehtekunstnike seas, mistõttu suurem osa laada kolmandast korrusest hõivavadki just nemad”, sõnab laada korraldaja Cristopher Siniväli.

Korraldajapoolne ostusoovitus on soetada endale eesolevaks suveks knot not tote brändi poolt loodud käsitööna valminud makrameetehnikas punutud pudelikotte, mis muudavad igapäevase veepudeli kaasas kandmise mugavaks, vähendades sinu ökoloogilist jalajälge, samal ajal suurendades kraanivee tarbimist pudelivee asemel. Kotid on biolagunevad. Esmakordselt tulevad müüki ka taaskasutatud teksamaterjalist pudelikotid.

Teisalt soovitab Siniväli Est.Wall.Art graafikat, milleks oon funkarhitektuuri- ja Eesti 1920ndate ja 1930ndate aastate arhitektuuri kajastav graafika. Need on siirad tööd, mis sobivad peaaegu igasse koju, tasakaaluks teistele kujutavatele teostele, mida laadal pakutakse.

Sissepääs on tasuta.
EKA-sse pääseb Põhja pst 7 peauksest ning läbi Kotzebue 1 väravate.

Et ostlemine oleks mugav, palutakse kaasa võtta sularaha.

EKA Disainilaata korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Lähem info:
Cristopher Siniväli 
peakorraldaja
cristopher.sinivali@artun.ee

Link Facebooki üritusele

EKA Üliõpilasesindus kutsub osalema vaimse vitamiini nädalal! 

Nädala eesmärk on tõstatada tähelepanu just enda tervisele ning leida parim igast situatsioonist, kus ennast leiame.

TEEMAD

Esmaspäev: puhkus — nutivabadus
Teisipäev: teraapia — pinge vabastamine
Kolmapäev: liikumine — jooga maraton
Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivne meeleolu
Reede: head suhted — tervise pidu

NÄDALA TEGEVUSKAVA

Esmaspäev: puhkamine — online detox
— väljakutse: anna oma telefon terveks koolipäevaks ära
— uinakutuba (A501), 13.00–17.00

Teisipäev: teraapia — stressi leevendamine
— hüppeteraapia (õueala), 09:00—17:00
— Vitamineral karjumistuba (õpilasesindus, D600), 10.00-14.00
— jõulöök (C306), 14.00—20.00
— Bullet Journey märkmikud (fuajees)

Kolmapäev: liikumine — joogamaraton
— jooga terve päev (A501), 10.00-17.00

Neljapäev: positiivsed emotsioonid — positiivsed vibratsioonid
— free hugs
— motiveerivad tsitaadid
— Marko Lepik “mindfullness” loeng (A501), 17.00—19.00
— Kirjastus Argo raamatud (fuajees)

Reede: head suhted — tervisepidu
— tervise baar
— piilu osakonda: tootedisain, pidu (C301), 19:30—…

Üritus toimub Kunstiakadeemias, kõigile, terve nädala vältel ning muidugi tasuta.

Vaimse vitamiini nädalat toetavad:

MyFitness, A. Le Coq, Medifum, Mattias Veller

E-L kell 15.00–18.00

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

29.–30.04 – Disainiteaduskonna joonistamine, juhendaja Ülle Marks (avatud kl 08-20)

03.05 – Stuudiofoto, juhendaja Madis Kurss

04.05 – Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen

05.05 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
06.05 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk

07.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Anna Škodenko

09.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja

10.05 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Lennart Mänd

11–12.05 – Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Taavi Talve, Liina Siib, Kristi Kongi, John Grzinich, Kristaps Ancans, Anu Vahtra

13–14.05 – Kujundliku Mõtte Labor— Ekspeditsioon Narva, juhendaja Ene-Liis Semper

16.05 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Aarne – Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

17.05 – Fotograafia kunstiprojekt, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo

18.05 – Maal, juhendajad Mart Vainre, Tiina Tammetalu, Aapo Pukk

19.05 – Maal, juhendajad Sigrid Viir, Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Heldur Lassi

Jette Loona Hermanis “Elegy of Ergot”
25, 27.04.2022
20:00
EKA Galerii, Põhja pst 7
Sissepääs tasuta EKA peaukse kaudu

“Elegy of Ergot” on soololavastus, mille keskne motiiv on mürgine seenekeha ehk tungaltera, mis manustades mõjutab organismi nii füüsiliselt kui ka meeli moonutavalt. See on armastusluuleline eleegia parasiidile, mis võimaldab peategelasel pääseda meelepetteseisundisse samal ajal lagundades ta keha.
Rituaalsete žestide sümboolse taaslavastamise läbi tugevdab peategelane ühelt poolt ühendust looduse väega ja teiselt poolt sulandub digitaalsesse maailma. Paganlike ülesannete läbiviimine toimub läbi subjektiivse loori. Need seovad teda Maa ja emakese looduse naiselikkusega, mille kaudu saavutab tegelane ligipääsu varjatud tõdedele. Ta kehastub väest pulbitsevaks enda peegelpildi versiooniks – avatariks, kelle omadused on ülim tundlikkus, intuitiivsus ja side sisemise tundemaailmaga.

Etendus on valminud 2021. aastal Petrohradská kolektiv residentuuris Prahas.

Gil Schneider – helimaastik
soundcloud.com/gilschneider/

Nele Kurvits – teraskontsad
instagram.com/nele_kurvits

Karolina Janulevičiūtė – püksid
http://nones.121.lt/

Martina Gofman – eriefektid kehal
instagram.com/laibalahkaja/

Matiss Rucko – stsenograafia tugi
https://www.instagram.com/hexmatiss/

Henry Kasch ja Johannes Luik – tehnika tugi

Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Hermanis pälvis koos Johhan Rosenbergiga Eesti teatriauhindade 2022 a tantsuauhinna lavastuse “Edeni detail” eest. Tema töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ühes igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele eksponeerides tundelisi narratiive enesest ja eksistentsist.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna eestvedamisel tähistame 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja muinsuskaitsekuu algust talgutega Rootsi bastioni Türgi tiivas.  

Talgute eesmärk: 

– tähistada rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja algavat muinsuskaitsekuud (muinsuskaitsepäevast muuseumipäevani), mida on Eestis tähistatud 1985. aastast
– pöörata tähelepanu muinsuskaitsele ja pärandile, sh vähemärgatud pärandile
– võtta käigud kasutusse (sh vajadusel isegi võimaldada kasutamist varjendina ). Isegi kui me saame puhtaks ainult ülemise ruumi, siis saab selle juba suvel avada külastajatele ja sellega lisada uus lüli bastionite väärtustamisele. Sellega tegeleb Linnamuuseum (Tõnu Pedaru)
– leida võimalusi käigu täielikuks korrastamiseks
– tutvustada muinsuskaitseõpet EKAs

Osalevad ja korraldavad:
EKA tudengid ja õppejõud;
Vabariigi President ja tema kantselei;
TLPA muinsuskaitseosakond;
Kesklinna Valitsus;
Tallinna Linnamuuseum;
ICOMOS Eesti

Türgi tiib asub otse Pika Hermanni torni all. See on osa Rootsi ajal rajatud ja ka hiljem kasutusel olnud kaitserajatisest. 1930. aastatel rajati sinna tsiviilvarjend.

Praegu on kaitseehitis kasutuseta, kuigi see asub väga heas asukohas. Üks sissepääs on otse Toompea jalamil, trepi kõrval, alumine pääs avaneb Schnelli staadionile. Alumine on kinni keevitatud ja talguteks seda ei avata. 

Ülemisest uksest saame välja kanda sodi (ei ole liiga ebameeldiv sodi). Objekt ei ole ohtlik.

Probleemne on see, et ülemisse varjendiruumi pääseb vabalt, trepile ja käiku viiv uks on poikvel. Võimalik, et väga suurtel inimestel on sealt raske läbi saada, aga mina mahtusin vabalt ja ruumi jäi ülegi. Põrandal on sodi, kui see ära lükata, ehk saab ukse liikuma.

Korraldusest:

EKA: tudengid, akudega prožektorid, kilekotid
Kesklinna Valitsus: konteiner, labidad ja kühvlid, ämbrid 

Loe ja vaata toimunud talgute kohta lisaks:

President Karis pani muinsuskaitsekuu avatalgutel käed külge. Postimees, 18.04.2022
President Alar Karis osales Bastioni koristustalgutel. Tallinna TV, 18.04.2022

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatud neuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

Arutletakse teemadel:

• Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
• Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
• Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

Osalejate tutvustused:

Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.

Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.

Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.

Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi