Üritused
12.04.2022 — 20.04.2022
Urmas Lüüs: “Ülerahvastatud üksindus”, STL
Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus” loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi.
Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus”. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid.
30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.
Urmas Lüüsi “Ülerahvastatud üksindus” on lugu, milles üks hetk on tardunud lavastuses installatsioonina vaatamiseks. Lüüs näeb end dramaturgi või luuletajana, kes sõnade kasutamise asemel loob mõisteid, seoseid, vorme, ideedevõrke ja seisundeid visuaalsete füüsiliste objektidega. Lavastusliku installatsiooni loomise protsess on tõukunud vestlustest eakate inimestega, kelle elukogemused moodustavad dramaturgilise alusteksti. Lüüs mõtiskleb, kuidas avaldub inimese kohalolu temast maha jäänud esemetes ja kuidas materiaalne kultuur meid vormib.
“Kõigis oma viimastes loometöödes küsin üht suurt pealisküsimust: kuidas loob inimene asju ja asjad inimest? Üksindus on kaasaja kõige jõhkramaid pandeemiaid, aga kui üksi me üldse olla saame, kui kõigis me asjades varitseb eelkirjeldatud inimlik kohalolu? Esemetes peituv performatiivne potentsiaal suunas mind teatri poole, eriti tantsu ja kaasaegsete etenduskunstidesse, kus eseme vaikiv kohalolu on füüsiliselt kõige intensiivsem. Seetõttu tundus just Sõltumatu Tantsu Lava oma konteksti ja eelhäälestatusega olema õige etendusruum,” kommenteerib kunstnik-lavastaja.
Urmas Lüüs (s. 1987) on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiride vahel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Installatsioon-lavastuse esitamist Eestis toetab Eesti Kultuurkapital.
“Ülerahvastatud üksinduse” külastusseansid toimuvad 12.–14., 18.–20. aprillil 2022. a. kell 17:00–22:00 Sõltumatu Tantsu Laval. Lavastusliku installatsiooni ühe külastusseansi pikkus on 30 minutit. Ruumis saab korraga viibida kuni 5 külastajat.
19. aprillil kell 18:00 toimub lavastajaga vestlus, mida modereerib Kärt Kelder.
Urmas Lüüs: “Ülerahvastatud üksindus”, STL
Teisipäev 12 aprill, 2022 — Kolmapäev 20 aprill, 2022
Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus” loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi.
Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus”. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid.
30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.
Urmas Lüüsi “Ülerahvastatud üksindus” on lugu, milles üks hetk on tardunud lavastuses installatsioonina vaatamiseks. Lüüs näeb end dramaturgi või luuletajana, kes sõnade kasutamise asemel loob mõisteid, seoseid, vorme, ideedevõrke ja seisundeid visuaalsete füüsiliste objektidega. Lavastusliku installatsiooni loomise protsess on tõukunud vestlustest eakate inimestega, kelle elukogemused moodustavad dramaturgilise alusteksti. Lüüs mõtiskleb, kuidas avaldub inimese kohalolu temast maha jäänud esemetes ja kuidas materiaalne kultuur meid vormib.
“Kõigis oma viimastes loometöödes küsin üht suurt pealisküsimust: kuidas loob inimene asju ja asjad inimest? Üksindus on kaasaja kõige jõhkramaid pandeemiaid, aga kui üksi me üldse olla saame, kui kõigis me asjades varitseb eelkirjeldatud inimlik kohalolu? Esemetes peituv performatiivne potentsiaal suunas mind teatri poole, eriti tantsu ja kaasaegsete etenduskunstidesse, kus eseme vaikiv kohalolu on füüsiliselt kõige intensiivsem. Seetõttu tundus just Sõltumatu Tantsu Lava oma konteksti ja eelhäälestatusega olema õige etendusruum,” kommenteerib kunstnik-lavastaja.
Urmas Lüüs (s. 1987) on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiride vahel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Installatsioon-lavastuse esitamist Eestis toetab Eesti Kultuurkapital.
“Ülerahvastatud üksinduse” külastusseansid toimuvad 12.–14., 18.–20. aprillil 2022. a. kell 17:00–22:00 Sõltumatu Tantsu Laval. Lavastusliku installatsiooni ühe külastusseansi pikkus on 30 minutit. Ruumis saab korraga viibida kuni 5 külastajat.
19. aprillil kell 18:00 toimub lavastajaga vestlus, mida modereerib Kärt Kelder.
09.04.2022
Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”
Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.
Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.
Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.
Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/
Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”
Laupäev 09 aprill, 2022
Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.
Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.
Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.
Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/
20.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
Kolmapäev 20 aprill, 2022
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
06.04.2022
ROHEKA vol 7: Ringmajandusest, FFF liikumisest, jätkusuutlikest linnadest
6. aprillil toimub järjekorras juba seitsmes sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda ettekandeid ringmajandusest, FFF liikumisest Eestis ning ka jätkusuutlike linnade kujunemisest linnaarhitekti pilgu läbi. Esinejateks on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Fridays For Future Eesti eestvedaja Sandra Jaanika ning EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. Degusteerida saab veganpirukaid!
Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.
AJAKAVA
11:30-12:00 Ringmajandusest. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
12:00-12:30 ROHEKA arengutest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
12:30-13:00 Fridays For Future liikumisest Eestis. Sandra Jaanika, FFF Eesti
13:00-13:45 Linnade kujunemisest inimeste vaatevinklist. Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt
13:45-14:00 Ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.
Lisainfo:
Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee
ROHEKA vol 7: Ringmajandusest, FFF liikumisest, jätkusuutlikest linnadest
Kolmapäev 06 aprill, 2022
6. aprillil toimub järjekorras juba seitsmes sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda ettekandeid ringmajandusest, FFF liikumisest Eestis ning ka jätkusuutlike linnade kujunemisest linnaarhitekti pilgu läbi. Esinejateks on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Fridays For Future Eesti eestvedaja Sandra Jaanika ning EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. Degusteerida saab veganpirukaid!
Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.
AJAKAVA
11:30-12:00 Ringmajandusest. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
12:00-12:30 ROHEKA arengutest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
12:30-13:00 Fridays For Future liikumisest Eestis. Sandra Jaanika, FFF Eesti
13:00-13:45 Linnade kujunemisest inimeste vaatevinklist. Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt
13:45-14:00 Ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.
Lisainfo:
Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee
13.04.2022
Alvar Aalto raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus
13. aprillil esitleb Postimehe raamatukirjastus Eesti Kunstiakadeemias raamatut Alvar Aaltost.
Autoriga vestleb EKA rektor Mart Kalm.
Heikki Aalto-Alaneni raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus algab kell 17.00.
Esitlus toimub inglise keeles.
Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto (1894–1949) ja Alvar Aalto (1898–1976) olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse tänaseni kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli.
Selles raamatus räägib Heikki Aalto-Alanen perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.
Maailma ühest tunnustatumast tipparhitektist Alvar Aaltost on kirjutatud suur hulk raamatuid ja artikleid, uusi teoseid ilmub tänini. Senistes biograafiates on aga suuresti varju jäänud Aino roll ja panus – nüüd selgub, kui oluline see oli. Aino oli arhitekt, disainer ja perefirma Arteki tegevjuht, Alvari võrdväärne ja lahutamatu partner nii töös kui ka eraelus.
Teose selgroo moodustavad erakirjad ja dokumendid ei ole kunagi varem kõrvaliste inimeste pilgu ette sattunud. Need annavad suurepärase ülevaate kahe suurvaimu argipäevist ja tähtsündmustest, sellest, mis neid inspireeris, mis tegutsema ja mis mõtlema pani, suhtlusest teiste kaasaja tipparhitektidega, nende tulevikuplaanidest. Lugeja saab haruldase võimaluse näha selle kuvandi taha, mille nad on hiljem avalikkuses omandanud.
Raamat on rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotode, joonistuste jm pildimaterjaliga. Eesti keelde ei ole Aino ja Alvar Aalto tööd või elu käsitlevaid teoseid varem tõlgitud ja see teeb raamatu ilmumisest ka kultuurilise tähtsündmuse.
Alvar Aalto raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus
Kolmapäev 13 aprill, 2022
13. aprillil esitleb Postimehe raamatukirjastus Eesti Kunstiakadeemias raamatut Alvar Aaltost.
Autoriga vestleb EKA rektor Mart Kalm.
Heikki Aalto-Alaneni raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus algab kell 17.00.
Esitlus toimub inglise keeles.
Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto (1894–1949) ja Alvar Aalto (1898–1976) olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse tänaseni kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli.
Selles raamatus räägib Heikki Aalto-Alanen perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.
Maailma ühest tunnustatumast tipparhitektist Alvar Aaltost on kirjutatud suur hulk raamatuid ja artikleid, uusi teoseid ilmub tänini. Senistes biograafiates on aga suuresti varju jäänud Aino roll ja panus – nüüd selgub, kui oluline see oli. Aino oli arhitekt, disainer ja perefirma Arteki tegevjuht, Alvari võrdväärne ja lahutamatu partner nii töös kui ka eraelus.
Teose selgroo moodustavad erakirjad ja dokumendid ei ole kunagi varem kõrvaliste inimeste pilgu ette sattunud. Need annavad suurepärase ülevaate kahe suurvaimu argipäevist ja tähtsündmustest, sellest, mis neid inspireeris, mis tegutsema ja mis mõtlema pani, suhtlusest teiste kaasaja tipparhitektidega, nende tulevikuplaanidest. Lugeja saab haruldase võimaluse näha selle kuvandi taha, mille nad on hiljem avalikkuses omandanud.
Raamat on rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotode, joonistuste jm pildimaterjaliga. Eesti keelde ei ole Aino ja Alvar Aalto tööd või elu käsitlevaid teoseid varem tõlgitud ja see teeb raamatu ilmumisest ka kultuurilise tähtsündmuse.
28.03.2022
Solidaarsuskino #10 “War Note”, Roman Luibyi
Solidaarsuskino #10 “War Note”, Roman Luibyi
Esmaspäev 28 märts, 2022
01.04.2022
Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus
Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis.
“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.
Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.
Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus?
Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus
Reede 01 aprill, 2022
Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis.
“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.
Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.
Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus?
02.04.2022
Vaata ema, kätega!
Liituge meiega 2. aprilli laupäeval kell 12.00-19.00, et arutada käegakatsutavaid koostoimeid ja nautida käegakatsutavaid jooke Rotermannis Gallery Cafe’is.
Kuidas näeksid teie nutitelefoni rakendused välja, kui puuteekraani liidest poleks? Milliseid meeli peaksid nad stimuleerima, et teie suhtlus oleks tõhus ja eesmärgipärane? Nägemine, kuulmine, puudutamine, haistmine, maitsmine – meeled, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida ekraanid meile pakkuda suudavad.
EKA interaktsioonidisaini tudengid tutvustavad teile oma nägemust selle kohta, kuidas halbu liideseid ja interaktsioone paremaks muuta, muutes need käegakatsutavamaks.
Vaata ema, kätega!
Laupäev 02 aprill, 2022
Liituge meiega 2. aprilli laupäeval kell 12.00-19.00, et arutada käegakatsutavaid koostoimeid ja nautida käegakatsutavaid jooke Rotermannis Gallery Cafe’is.
Kuidas näeksid teie nutitelefoni rakendused välja, kui puuteekraani liidest poleks? Milliseid meeli peaksid nad stimuleerima, et teie suhtlus oleks tõhus ja eesmärgipärane? Nägemine, kuulmine, puudutamine, haistmine, maitsmine – meeled, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida ekraanid meile pakkuda suudavad.
EKA interaktsioonidisaini tudengid tutvustavad teile oma nägemust selle kohta, kuidas halbu liideseid ja interaktsioone paremaks muuta, muutes need käegakatsutavamaks.
07.04.2022
EKA magistriõppe infoõhtu 2022
Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT
AJAKAVA
17.00 Tervitus ja sissejuhatus
17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa
- Sisearhitektuur
- Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
- Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
- Kaasaegne kunst
- Arutelu
- Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
- Arutelu
18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa
Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)
Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.
Lisainfo sündmuse kohta:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee
EKA magistriõppe infoõhtu 2022
Neljapäev 07 aprill, 2022
Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT
AJAKAVA
17.00 Tervitus ja sissejuhatus
17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa
- Sisearhitektuur
- Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
- Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
- Kaasaegne kunst
- Arutelu
- Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
- Arutelu
18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa
Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)
Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.
Lisainfo sündmuse kohta:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee
06.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 2: Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.
Arutletakse teemadel:
- Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
- Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
- Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?
Osalejate tutvustused:
Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.
Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.
Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.
Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.
Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Disainimõte vestlusõhtu nr 2: Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?
Kolmapäev 06 aprill, 2022
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.
Arutletakse teemadel:
- Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
- Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
- Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?
Osalejate tutvustused:
Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.
Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.
Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.
Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.
Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond