Üritused

27. augustil avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava ristmikul oma kauaunistatud uue maja. Uus kultuurioaas saab olema avatud ka linnarahvale, pakkudes avamispäeval võimalust tutvuda maja arhitektuuri, autorite, rikkaliku raamatukogu ja galeriiga. Avamispäeva peoõhtul astub üles festivali-jagu bände Kukerpillidest Zahirini.

„Sadade või suisa tuhandete EKAlaste unistus saab viimaks teoks – kolime kõik kokku oma uude majja,“ rõõmustab Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. „EKA uus kodu Kalamaja serval, hingematvate vaadetega Tallinna vanalinnale, lahele, pulbitsevale Loomelinnakule ja jaamaturule on kohe-kohe valmis. See väärib pidulikke kõnesid, juubeldamist, rõõmurõkkeid ja suurt soolaleivapidu.“

27. augustil toimuvale maja avamispäevale oodatakse kõiki akadeemia tudengeid, õppejõude, vilistlasi ja sõpru. Päeva vältel saab tutvuda maja arhitektuuri ja autoritega, uute töökodade, stuudiote ja õpperuumidega ning avastada Eesti kõige rikkalikum ja ainulaadsem arhitektuuri, disaini- ja kunstialane raamatukogu ning uus suur galerii, kus hakkavad juba septembrist toimuma akadeemia tudengite, kutsutud kunstnike näitused ja aulas kõikidele huvilistele avatud loengute sarjad.

Avamispäeva pidulikul aktusel kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, ministrid Mailis Reps ja Indrek Saar, Tallinna linnapea ja EKA kuratooriumi liige Taavi Aas, KUU arhitektide esindajana Eik Hermann ja EKA vilistlasest emeriitprofessor Leonhard Lapin. Aktuse kunstilise osa lavastab Renate Keerd. Õhtul esitletakse värsket raamatut „Kunstiakadeemia uus maja” ja avatakse Rauaniidi hoone ajaloo näitus „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand”. Avatud on ka poeke, kust saab soetada uue maja tulekuks värskendatud ilmega EKA meeneid.

Lustimisele annavad õhtul hoogu lausa neljal laval toimuval peol EKA vilistlaste, tudengite ja sõprade bändid ning DJ-d. Teiste seas astuvad üles juba enam kui neli aastakümmet tagasi toonase Kunstiinstituudi pidudel oma loometeed alustanud legendaarsed Kukerpillid, 1990ndate aastatel kunstiakadeemia vanas lasketiirus Heven tegutsenud müraroki bänd Zahir, samuti Erkki Tero ja Janek Murd, meta-kunstnik Kiwa juhitav improprojekt Marko Mägi Trio, kunsträppar San Hani jt.

EKA uue maja unistust hakati realiseerima enam kui kümme aastat tagasi esialgu oma ajaloolisel krundil Tartu maanteel, kuid mitmete ette tulnud takistuste tõttu muudeti plaanides kurssi. Nii avaneb uus hoone hoopis Kalamaja ja Vanalinna piirile uuele elule tärganud Põhja-Tallinna, kus EKA kogukond on end juba pikemat aega hästi sisse seadnud mitmesuguste disaini-, kunsti- ja arhitektuuribüroode ja loometegevusega.

EKA uue maja avamise kava 27. augustil

12.00 Pressiesitlus ja -ekskursioon (etteteatamisega: solveig.jahnke@artun.ee)

16.00 Ekskursioonid kõigile huvilistele (eelregistreerumisega)

17.00 Avaaktus

Kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, EKA rektor Mart Kalm, uue maja arhitektide esindaja Eik Hermann, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Indrek Saar, Tallinna linnapea ja kuratooriumi esindaja Taavi Aas ning vilistlane ja emeriitprofessor Leonhard Lapin.

19.00 Vastuvõtt

19.15 Vaba mikrofon tervitussõnadele

20.00 Raamatu „Kunstiakadeemia uus maja” esitlus ja maja ajaloo näituse „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand” avamine

21.00 Soolaleivapidu. Tuju loovad EKAs võrsunud bändid, DJ-d ja sõbrad Kukerpillidest Zahirini.

Palun teata oma tulekust siin!
Palume pressiesitlusel osalemisest teatada solveig.jahnke@artun.ee

Kasulikud viited

Pressifotod, autor Tõnu Tunnel
EKA uue maja veebileht: artun.ee/akadeemia/uus-maja
EKA uue maja kronoloogia: http://ekamaja.artun.ee , https://drive.google.com/file/d/1tsOvd–dHJmwwl9mflWT5I579zZnRXDc/view?usp=sharing
Pressiinfo:

Solveig Jahnke

EKA kommunikatsioonijuht
Tel 5626 4949
solveig.jahnke@artun.ee

Lisateavet EKA hoonest

Eesti Kunstiakadeemia õppehoones saab olema 12 302 m2 suletud netopinda. Arhitektuuriprojekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid, sisearhitektuuri autorid on Tarmo Piirmets, Raul Tiitus, Birgit Palk ja Inna Fleisher büroost PINK.

Ehitustöid alustas 3. jaanuaril 2017 Astlanda Ehitus. Muinsuskaitsealusele Rauaniidi vabrikuhoonele nõukogude ajal lisandunud tiivad osaliselt lammutati ning hoonele rajati uued osad. Ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on 16,2 miljonit eurot. Eesti Kunstiakadeemia uue õppe- ja teadushoone ehitamist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ASTRA meetmest. Uues õppehoones alustatakse õppetööd 2018. septembris.

EKA uue hoone parameetrid

Ehitisealune pind (m2) 3 748,6

Maapealse osa alune pind (m2) 3 748,6

Maapealsete korruste arv 6

Maa-aluste korruste arv 1

Absoluutne kõrgus (m) 40,3

Suletud netopind (m2) 12 302,2

Ehitusluba ehitise laiendamiseks nr 1512229/03192

EKAst
Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel õppekaval arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin. Ülikool teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. 2017 aastal valiti EKA QS World University Ranking maailma tipp 200 arhitektuuri- ja disainiülikoolide nimistusse. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud räägivad ja teevad aktiivselt kaasa ühiskonna ja elukeskkonna arendamises. Oma vilistlaste kaudu ja nendega koostöös esindab Eesti Kunstiakadeemia liikmeskond Eesti Vabariiki olulistel rahvusvahelistel areenidel. Siia on oodatud õppima ning töötama sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.

20-22 aprill toimub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) Narva kutseõppekeskuses (Kreenholmi 45, Narva) häkaton TeamLab “Looming ettevõtlusesse”, kus saab koos erinevate valdkondade loomeinimeste, käsitööliste, tudengite, disainerite, ühiskonnaaktivistide, ettevõtjate ja teiste huvilistega kogenud mentorite juhendamisel luua uusi loovaid lahendusi, ühendades omavahel loovust ja ringmajandust.

“Tänane Euroopa liigub üha pikemate sammudega ringmajanduse suunas ja pikas perspektiivis on eesmärgiks jäätmevaba ühiskond. Nn “zero-waste” mudel ei tähenda siiski mitte null-jäätmeteket, vaid seda tuleb mõista eelkõige jäätmete ladestamise lõpetamise ja tekkivate jäätmete uuesti materjalina ringlusse suunamisena,” räägib ringmajandusest jäätmekäitluse ekspert (PhD) Jana Põldnurk ning lisab, et ringmajanduse tõhus elluviimine eeldab panust ja teadlikkuse tõusu nii jäätmetekitajate kui ka potentsiaalsete ringlussevõtjate ehk teisese toorme kasutajate poolelt, samuti uute kogumisskeemide arendamist ja teisese toorme väärtustamist.

TeamLab on 48-tunnine äriideede maraton, mille eesmärgiks on uute innovaatiliste äriideede valideerimine, meeskondade moodustamine, tootearendus sealjuures prototüüpimine ja ärimudeli loomine.

Eesmärgiga tunnustada osalejaid meie partnerid toovad järgmised auhinnad:

– Ühele meeskonnale on Loov Eesti poolt auhinnaks koht ainulaadses veebipõhises arendusprogrammis PESA, mis alustab november 2018. Selle vahendusel saab loomeettevõtja tuge oma idee edasirendamiseks. Auhinna väärtus on 1500€.

– Ühele meeskonnale on Hollandi Suursaatkonna poolt välja pakutud teenusepakett nende toote edasiseks arendamiseks. Auhinna väärtus on 300€.

– Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit pakub ühele meeskonnale stipendiumi ning mentorlus-programmi tekstiiliettevõttes;

– Pank Luminor pakub ka omalt poolt eriauhinda ühele meeskonnale.

Registreerimine kuni 19. aprillini: Osalemine TeamLab’is  koos koolituse, mentorluse, lõuna-, õhtusöögi ja kohvipausidega maksab õpilastele ja tudengitele 5€, kõikidele teistele huvilistele 15€.

Tasumine toimub sularahas kohapeal või MTÜ Loov Eesti pangakontole: EE211010220245381228. Tasumisel ülekandega palume selgituseks märkida “TeamLab 20-22.04 2018”. Arve väljastatakse peale makse laekumist.

Registreeri end üritusele SIIN.

Lisainfot ürituse kohta leiad SIIT.

Ürituse korraldajad on Loov Eesti, Ida-Viru Loomemajanduskeskus ja Textileinventory. TeamLab on osa “Loov Eesti+Maa” programmist, mida toetavad EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, Briti Nõukogu ja Euroakadeemia.

Laupäeval, 14. aprillil toimub Teadusmarss 2018 eesmärgiga meenutada avalikkusele teadussaavutuste hindamatut rolli meie igapäevaelus. Ühtlasi tahetakse juhtida tähelepanu teaduse rahastamisega seotud probleemidele ning tuletatakse Riigikogule ja Valitsusele meelde nende ammust lubadust eraldada teadusele 1% SKP-st. Teadusmarsiga liitujaid oodatakse kell 12.15 Eesti Kunstiakadeemia uue maja juurde (Põhja pst 7), et sealt üheskoos läbi vanalinna Toompea Lossi platsile liikuda.

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu tahtmatus pidada kinni aastate eest antud lubadusest eraldada teadus-ja arendustegevusele 1% SKP-st toob eeloleval laupäeval tänavatele teaduse toetuseks marssima nii teadlased kui ka teadussõbrad. Aktsiooni eesmärk on panna valitsuse ja riigikogu liikmetele südamele vajadust seista teadmistepõhise Eesti eest ning meenutada nii neile kui ka avalikkusele, et enamus tänapäeva hüvedest on sündinud tänu teadlaste tööle.

Kell 13.00 algab Toompea Lossi väljakul teaduse ja kõrghariduse muredele ja rõõmudele pühendatud kõnekoosolek, kus omapoolse sõnavõtuga esineb Haridus-ja Teadusminister Mailis Reps. Teadlaste poolt võtavad sõna maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste hulka kuuluv Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur ning Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anne Kahru, Tallinna Ülikooli ERC grandi toonud Liisi Keedus, itaalia päritolu Tallinna Ülikooli semiootika professor Daniele Monticelli jt. Samuti kõnelevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ning Tartu Ülikooli Nõukogu liige Ants Nõmper. Eesti Kunstiakadeemia poolt võtab sõna meie doktorikooli juhataja, prof Krista Kodres.

12.30 algab Lossi platsil ka eeskätt lastele suunatud teadusteemaline üritus, mida sisustavad geeniusest leidur ning teaduse populariseerija Aare Baumer, teadusteater Kolm Põrsakest ja sõbrad.

Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikidest alguse saanud Teadusmarsi liikumine leidis kiiresti palju poolehoidjaid. Nii näiteks toimuvad laupäeval Tallinna-aktsiooniga sarnased üritused veel enam kui 230 linnas üle maailma, eesmärgiga juhtida tähelepanu teaduse olulisusele ning teadlaste probleemidele.

Disainerite mõjust erinevates organisatoorsetes üksustes.

IxD.ma teises ja IxDA Tallinna kõige esimeses avatud loengus astub üles Ine Marie Vassøy, teenusedisaini juht Ciscost. Ine kõneleb disaineriks olemisest suurtes vs. väikestes ettevõtetes.

Ine on Norrast pärit teenusedisainer. Tal on aastatepikkune töökogemus erinevates agentuurides, disainides teenuseid tervise-, telekomi-, energia-, finants- ja teistes sektorites. Tal on interaktsioonidisaini magistrikraad Umeå Disainiinstituudist, ning on olnud juhtivatel positsioonidel mitmetes rahvuvaheliselt tunnustatud büroodes, seehulgas Designitis Norras, Fjordis ning Spotlessis Londonis. Hetkel töötab ta vanem-teenusedisaineriga Ciscos, kus loob teenuseid koostöötamise tuleviku jaoks.

Interaktsioonidisain (IxD) käsitleb tehnoloogia ülikiirest arengust tulenevaid uusi võimalusi, ning seostab need inimeste käitumisega. EKA Interkatsioonidisaini õppekaval käsitleme valdkonda laiahaardeliselt ning vaatame kaugemale pelgalt digitaalsest tehnoloogiast.

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Osalemiseks palume eelregistreerida:
https://www.eventbrite.com/e/open-seminar-critical-design-tickets-43316677348

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres

Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska

Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)

Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)

Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele

Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)

Lõpusõnad

16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil toimuvale ühisseminarile “XX sajandi arhitektuur”. Seminar toimub Loksa laevatehase punases saalis ja linnas. Selle sündmusega tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.

Kava:
9.30-10.00 Kogunemine, registreerimine
10.00 Siim Raie. XX sajandi vastuoluline pärand
10.40 Mart Kalm. 1990ndate arhitektuur kui pärand
11.20 Leele Välja. XX sajandi arhitektuuripärandi inventuurist
12-12.30 kohvipaus, soolased ja magusad suupisted
12.30 Triin Talk. Viimastel aastatel kaitse alla võetud objekte XX sajandist
13.00 Ave Paulus. Ülevaade Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi pärandist
13.30 Riin Alatalu. XX sajandi ohustatud maailmapärand
14.00 Lõuna. Ekskursioon Loksa laevatehases
14.45-17.00 Heiki Pärdi, Oliver Orro, Ly Renter – Jalutuskäik Loksa linnas ja külas
Vajalik eelregistreerimine – https://doodle.com/poll/bxt2cgkfefcphp49
Osavõtutasu 10 eurot (sularahas koha peal) katab kogu päeva toitlustamise. Registreerida saab kuni 17.04 või
kuni kohad täituvad.
Koostööpartnerid Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino, toetab SA KIK

Neljapäeval, 5. aprillil jätkame kohvihommikute traditsiooniga: kell 9 on kohviliste ees laval Anni Kotov ja Johanna Sepp, kes räägivad ERASMUS praktikast. Anni praktika kulges Hollandis Studio Driftis ja Johanna oma Tšehhis Denisa Strmiskova Studios. Kasulik kokkusaamine eriti kõikidele nendele, kes plaanivad millalgi ERASMUS-praktikale minna ja ei tea, millisest otsast plaane tegema hakata. Ja lisaks sellele muidugi ka – elust, olust ja ruumist Amsterdamis ja Prahas.

Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).

Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada.
NB! Sel korral toimub kohvihommik eesti keeles!

Äratuskell helisema ja kohale!

Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuselt ilmub sarja “Ehituskunsti raamatukogu” 2. köitena kogumik “Arhitektuur ja soojusmõõde”. Kui endisaegne arhitektuur pidi paratamatult soojusmõõtmega arvestama, siis tehnoloogia abil võimaldatud ühtlaselt mugav temperatuur kipub ajaloos kujunenud rikkalikke ruumielamusi muutma ühetaoliseks ja korratavaks. Tänapäeva ruumipraktika väljakutseks on neid soojusmõõtmest kerkivaid ruumi sümboolseid kvaliteete arendada, et avada ruumi tegelik elamuslik potentsiaal.

Raamatut esitletakse neljapäeval, 15. märtsil kell 18 kinos Sõprus Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri välkloengu “Külmavõitu” raames, kus esitletakse ka ajakirja Ehituskunst 59. numbrit.

Lisainfo: Neeme Lopp, neeme.lopp@artun.ee, 5029286

Enne kui jõuame mõneks suvekuuks unustada, mida tunneb keha, kui astuda +22 temperatuuriga toast -22 kraadise pakasega talvisele tänavale, kutsub Eesti Arhitektuurikeskus kõiki kinno Sõprus neljapäeval, 15. märtsil kell 18:00.
Järjekordsel välkloengul uurime, milliseid tingimusi esitab külmavõitu kliima ruumile ning millise jälje jätab lõputu külma ja sooja vahel kõlkumine siin sündinud kultuurile. Kuidas saada külmast võitu? Mida on võimalik ammutada meie mitteteadvuse sellest kihistusest, mis on lahutamatult seotud temperatuuri kõikumisega?

Moderaatorid Karli Luik ja Eik Hermann on lavale kutsunud isikud, kelle loodu, mõeldu ja öeldu on valanud uude vormi karge talve kõrval ka sellega vahelduvad lägased pooltoonid, pilvised räitsakud, porised bulvarid ning helkiva lumeta lõppematu novembri – või pakkunud sellele uut konteksti. Välkloengu inspiratsioon sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ajakirja Ehituskunst sama pealkirja kandvast värskest numbrist, mis on ka välkloengul saadaval – samuti teemat veelgi avav tõlketekstide kogumik “Ehituskunsti raamatukogu #2: Arhitektuur ja soojusmõõde”, mis on mõeldud kõigile ruumihuvilistele, keda huvitavad soojusmõõtme ja ruumi seosed.

Esinejad:
Art Leete – etnoloog, põhjarahvaste uurija
Heiki Pärdi – ajaloolane, etnoloog, vernakulaararhitektuuri asjatundja
Kirill Tulin – kunstnik
Maarja Nuut – muusik
Mihkel Tüür – arhitekt
Tuomas Toivonen – arhitekt ja saunapidaja

Moderaatorid:
Eik Hermann (1978) on filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiajakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja. Ta omandas magistrikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis 2005. aastal. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, tehnilise ja poeetilise vahel.

Karli Luik (1977) on arhitekt stuudios Molumba, Eesti Arhitektide liidu liige, volitatud arhitekt 7. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2003. aastal, samuti magister soouuringute erialal Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestis aastal 2005. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia ja Ljubljana ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant.

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi.

Välkloengut toetab Eesti Kultuurkapital.

Välkloengud on tasuta.

FB sündmuse leiad siit.

Vaata 2017. a ja varasemaid Välkloenguid Eesti Arhitektuurikeskuse Youtube‘i kanalist

Neljapäeval, 8. märtsil kell 17:00 toimub EKA graafika osakonnas “Piilu graafikasse!” üritus + zine workshop. Kõigil on võimalik tulla ja tutvuda graafika osakonnaga! Töötuba viivad läbi vabade kunstide teaduskonna tudengid ning üritust toetab EKA Üliõpilasesindus. Õhtu lõpeb pinksiturniiriga! Zine workshopis osalemiseks registreerumine: sidney.lepp@artun.ee