Rubriik: Avatud loengud

Akadeemiliste töötajate konkurss: avalik venia legendi loeng 

Arhitektuuri professori (1,0 ametikohta) kandidaat Andres Ojari loeng „Ruumi transformatsioonid“ toimub 14. novembril kell 13 ruumis A-501.

Olete oodatud kuulama!

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.

Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata. 

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist. 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Loeng on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Erik Sigge peab loengu “Heaolu väärtus: avalike hoonete hinnastamise ja rahastuse ajalooline vaade”

28. oktoobril kl 17 ruumis A-501

Rootsi on alates 1993. aastast dereguleerinud paljusid oma hoolekandeteenuseid, suurem osa erastamisest leidis aset pärast 2007. aastat. Ajaloolises perspektiivis pikaajaline, ja klassikaline heaolumajanduse probleem – võime teha poliitilisi otsuseid sotsiaalsete vajaduste alusel – on järk-järgult kujunenud tõhususe ja konkurentsivõime küsimusteks.

Ettekandes käsitletakse hoolekandepoliitika ajaloolisi muutusi seoses ehitusega ning keskendutakse heaoluökonoomika varjatud loogikale, et mõista, kuidas arhitektuur ja kinnisvara sõltuvad majanduspoliitikast. “Arhitektuuri maksumuse” puhul on kesksel kohal see, kuidas kuluarvestus ja eelarvestamine kui peamiselt tootmiskuludega otseselt seotud tegevused, on muutunud rahaliste võimalustega arvestamise töövõtteks.

Erik Sigge on arhitektuuriajaloolane ning Rootsi Lundi ülikooli arhitektuuri ja ehituskeskkonna osakonna arhitektuuriteooria ja -ajaloo lektor. Ta on juhib osakonda ning õpetab peamiselt bakalaureusetaseme kursusi. Erik omandas arhitektuuriajaloos doktorikraadi Stockholmi KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis ning magistrikraadi muinsuskaitse erialal New Yorgi Columbia ülikoolis Graduate School of Architecture, Planning and Preservation (M.Sc. 2003).

Loengu korraldab Urbanistika õppekava.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 31.oktoobril Christian Paghi loeng “Mission Neighbourhood – (Re)forming communities”.

Naabruskond on linnalise elukorralduse tähtis füüsiline ja sotsiaalne mõõtkava. Kehtivas linnaplaneerimise praktikas pööratakse naabruskonna toimimiseks tähtsatele suheterägastikele aga harva piisavalt tähelepanu. Christian Pagh pühendus Oslo arhitektuuritriennaali tegevjuhi ja peakuraatorina (2021-2024) just naabruskondade linnalise ja sotsiaalse potentsiaali uurimisele. Loeng Mission Neighbourhood – (Re)forming communities ja samanimeline uurimust kokkuvõttev raamat annavad ülevaate sellest, kuidas luua jätkusuutlikumaid, mitmekesisemaid ja elanikele tähenduslikumaid naabruskondi. Sealjuures käsitleb Pagh mitmeid pakilisi linnaarengu teemasid nagu sotsiaalse taristu arendamine, looduslik mitmekesisus, liikuvus ja linnade juhtimine. Innustava eesmärgiga loeng toetub Paghi praktikas teostatud projektidele ja õppekohtadele linnaplaneerimise, disaini ja kultuurikorralduse kokkupuutepunktides.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda võtmas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.

Sügise ajakava

5. september 18:00 Arno Brandlhuber ja Jonas Janke (arhitektid, b+)

19. september 18:00 Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)

31. oktoober 18:00 Christian Pagh (kuraator, Oslo arhitektuuritriennaal)

28. november 18:00 Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

19. septembril kl 18.00 esineb EKA aulas Elina Alatalo loenguga “Jagatud ruumi koosloome – arhitektide muutuva rolli mõju”.

Elina Alatalo on arhitekt ja akadeemik, kes uurib keskkonnapoliitikat Tampere Ülikoolis. Tema uusimad projektid on seotud uudse proaktiivse linnaruumiaktivismiga, keskendudes tühjade hoonete uuskasutusele ja jätkusuutlike naabruskondade arendamisele. Elina kaasasutas Insurge Spatial Practices kollektiivi, mis uurib rohujuure tasandil loodud teadmist linnaruumis. Ta õpetab Aalto Ülikoolis maastikuarhitektuuri ja koordineerib seal Co-Carbon linnalooduse uurimisrühma.

Oma praktikas keskendub Elina koosdisaini meetoditele ja iseorganiseeruvatele kogukondlikele liikumistele. Loengus arutab ta, kuidas luua mõtestatud osalusprotsesse ja kuidas tulla toime neis tekkivate segaste-veidrate olukordadega. Lisaks avab Elina ka koosdisaini teoreetilist külge, mis aitab mõista nende protsesside dünaamikat. Loeng avab läbi teostatud projektide arhitektide muutuvat rolli ja mõju.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2024. sügise ajakava

5. september Jonas Janke (arhitektid, b+)

19. september Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)

31. oktoober Christian Pagh (kultuurijuht, Oslo arhitektuuritriennaal)

28. november Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Selle hooaja kuraator Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

“Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahjulik ja olenemata jäigas turuloogikas planeerimisest, oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, arusaam, mis on kasumist kasumlikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’ mõtestamine ruumikontekstis, sh uues planeeritud riigihangete korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad näidete abil oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.”

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

 LOENG EI TOIMU!

31. mail kl 11 toimub ruumis A-403

Sofia Nannini avatud loeng “Elu mehhaniseerimine: Intensiivse loomakasvatuse ajalugu, arhitektuur ja paradoksid” / “The mechanization of life: Histories, architecture, and paradoxes of intensive animal farming”.

Loomakasvatuse hooneid on kõikjal, aga kuskil ei torka need eriti silma. Sageli tajume neid anonüümsete ja ajatutena. Siiski võime küsida: kuidas arenes intensiivloomakasvatuse arhitektuur alates 19. sajandi lõpust? Sofia tutvustab ettekandes lühidalt selle hoonetüübi geograafilist ja institutsionaalset päritolu ning analüüsib kriitiliselt ruumilisi, sotsiaalseid ja eetilisi paradokse, millel loomakasvatuse tööstuslik kompleks põhineb.

Loeng toimub inglise keeles ja on huvilistele avatud.

Sofia Nannini on Politecnico di Torino arhitektuuriajaloo dotsent. Ta on raamatute “Islandi talumajad: identiteet, maastik ja ehitus (1790-1945)” (Firenze University Press, 2023) ja “Islandi betoonisaaga: arhitektuur ja ehitus (1847–1958)” (Jovis, 2024) autor. Praegu töötab ta raamatuprojektiga “Elu mehhaniseerimine: intensiivloomakasvatuse arhitektuurilugu”.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

18. aprillil astub EKA aulas lavale Henriette Steiner loenguga “Kopenhaagen enne “elamisväärset linna”: postmodernistlik linnaareng majanduslanguse aegu.” / Before Copenhagen was “Livable”: Postmodernist Urban Development in a Time of Economic Downturn.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele. Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Henriette Steiner tutvustab oma loengut nõnda: “Vaatamata näidete vähesusele, stiili- ja planeerimisveidrustele, halvale ehituskvaliteedile ja toonase ehituspärandi tänasele stigmatiseeritusele, on Kopenhaageni postmodernistlik ehituspärand Taani heaoluarhitektuuri lahutamatu osa. Kopenhaageni postmodernistlikku arengut on kritiseeritud suuresti valedel põhjustel ning see periood võib pakkuda väga huvitavaid alternatiivseid nägemusi. Pakun välja diferentseeritud arhitektuurikäsitluse muutuste ajast, mil anonüümsest ja mahajäänud Kopenhaagenist kujunes jõuka, ent samas ka elamisväärse linnakeskuse tänane musternäide.” 

Henriette Steiner on Kopenhaageni ülikooli dotsent ja osakonnajuhataja. Tal on doktorikraad arhitektuuriajaloos ja -filosoofias (Cambridge’i Ülikool) ning tema peamiseks huviks on õiglus ning arhitektuuri ja linnalise arengu mitmekesisus, mida ta uurib sageli feministlike kirjandusrühmituste põhjal. Steineri viimaste raamatute hulka kuuluvad Tower to Tower (koos Kristin Veeliga, MIT Press, 2020), Touch in the Time of Corona (koos Kristin Veeliga, De Gruyter, 2021) ja Untold Stories (koos Jannie Bendseni ja Svava Riestoga, Strandberg Publishing, 2023).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Barbara Imhof peab erakorralise avatud loengu 2. aprillil kl 16:00 EKA 4. korruse avatud alal (A400).

Loeng on inglise keeles ning avatud kõigile huvilistele.

Barbara Imhof: Elu Maast kaugemal. Arhitektuur ekstreemsetes keskkondades

Loeng viib meid kosmosesse ja kaugemalegi, näidates ulatuslikku valikut kosmosearhitektuurist – teostatavusuuringutest kuni tipptehnoloogilise arenguni. Käsitletavad näited hõlmavad paigaldatavaid simuleeritud elupaiku, Marsi või veealuste missioonide tuletisi maapealsetes analoogides. Lisaks käsitletakse tulevaste kosmosejaamade elumoodulite kontseptualiseerimist ja rakendamist nagu näiteks Gateway, ning innovaatilisi kasvuhooneid nagu EDEN ISS Antarktikas. Teemad ulatuvad biogeneratiivsete printsiipide integreerimisest kuni isemajandavate asulate kujutamiseni Kuul ja Marsil. Projektid kaardistavad kosmoseuurimise nõuded, samas ökoloogilisi aspekte silmas pidades.

Alates 2004. aastast on Barbara Imhof olnud LIQUIFER Viin – Bremeni kaasjuht koos juhtivate partnerite Waltraut Hohenederi ja René Waclavicekiga. Nende ülemaailmselt tunnustatud töö avaldati hiljuti PARK Books’i välja antud kogumikus. Alates 2023. a septembrist on Barbara integreeriva disaini professor Innsbrucki Ülikooli (Austria) eksperimentaalarhitektuuri instituudis, keskendudes äärmuslikele keskkondadele.

Barbara Imhof on töötanud simulatsiooniastronaudina MOONWALKi simulatsioonides, osalenud Antarktika ja Vaikse ookeani lõunapiirkonna ekspeditsioonidel ning pälvinud hiljuti tiitli American Institute of Aeronautics and Astronautics Fellow of the Class of 2024.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

4. aprillil toimub EKA aulas Oulimata Gueye loeng “UFA, Université des Futurs Africains #2.” Tuleviku-lugude jutustamiseks peame mõistma, kust tulevad lood, mida räägime täna. / It Matters What Stories We Tell to Tell Other Stories of the Future.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt: “Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Oulimata Gueye on Senegali ja Prantsuse kriitik ja kuraator, kes uurib digitaaltehnoloogia kasutamist Aafrikas ja selle diasporaas.

Oulimata tutvustab uuritavat järgmiselt: “Tulevik on ajalooline konstruktsioon ning ma uurin seda, kuhu Aafrika selle konstruktsiooni raamistikus paigutub. Heidan pilgu minevikku, et aru saada, mis rolli on mänginud kolonialism läänelike tulevikukujutluste vormimisel ning kuidas need visioonid on tänapäevalgi endiselt levinud. Uurimistöö raames olen kogunud teadlaste, kunstnike ja arhitektide töid, kes uurivad ajalugu kriitiliselt ja kujutlevad Aafrikale alternatiivseid tulevikustsenaariume ning kureerinud neist näituse “UFA, Université des Futurs Africains” (Tuleviku-Aafrika ülikool, 2021). Hetkel arendan selle uurimistöö uut tahku, kus keskendun arhitektuurile.”

Oulimata Gueye on raamatu Digital Imaginaries, African Positions Beyond Binaries (ZKM-Kerber, 2021) kaaskoostaja ning näituse UFA, Université des Futurs Africains (Le Lieu Unique, 2021) kuraator. Gueye juhib École Nationale des Beaux Arts de Lyoni kunsti kraadiõppe programmi. Aastal 2023 oli ta külalisteadlane Kanada Arhitektuurikeskuses.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)