Rubriik: Avatud loengud

Erakorralise avatud arhitektuuriloenguga astub 20. novembril kl 18 EKA aulas lavale legendaarne arhitekt ja lektor Sir Peter Cook ettekandega “Pikantsed motivatsioonid”, millele lisandub Archigram 10 raamatu kiirülevaade.

Loengus vaadatakse läbi arhitektuuriprisma sisse teemadesse nagu näiteks “Isoleeritud objekti pikantsus”, “Taimestiku salakaval võlu” ja “Veidrad kestad ja riietus”, aga otsitakse ka vastust küsimusele, kas värv on analoogne lobisemisega?

“Pole värvikamat dekaani, arhitekti ja erialase kursi muutjat kui Peter, kes on seda kõike tehes kõnetanud mitmeid praktikute generatsioone. Mul on siiralt hea meel, et ta tuleb EKAsse oma loomingut tutvustama ja toob uue raamatu müüki ka arhitektuurimuuseumi raamatupoodi,” kutsub loengut kuulama arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak.

Professor Sir Peter Cook, Archigrami asutaja, Londoni Kaasaegse Kunsti Instituudi (ICA) ja Londoni Ülikooli Kolledži Bartletti Arhitektuurikooli endine dekaan on olnud arhitektuurimaailma domineeriv tegelane üle poole sajandi. Jätkuvat panust arhitektuurilisse innovatsiooni ja arhitektuurivaldkonna teeneid tunnustati 2007. aastal tema rüütliks löömisega Briti kuninganna Elisabeth II poolt. Cooki saavutusi radikaalse eksperimentaalrühmitusega Archigram on kajastatud arvukates publikatsioonides ja avalikel näitustel. Briti Arhitektide Kuninglik Instituut (RIBA) tunnustas Archigrami 2002. aastal, mil rühma liikmetele anti RIBA kõrgeim autasu, kuninglik kuldmedal.

Cooki jätkuv töö hinnatud õppejõuna on teinud temast tuntud hääle kultuuriasutustes üle maailma. Oma arhitektide ja innovaatorite meeskonnaga seilab ta jätkuvalt visionäärse arhitektuuri lainetel.

Tutvu ka https://www.petercookarchitecture.com/

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Üritus FBs

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

LOENG EI TOIMU esineja haigestumise tõttu!

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

13. novembril kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengute kava 2025 sügisel

25.09  Elke Krasny (Viini Kunstiakadeemia) “Architecture and the Right to Care”

16.10 Leslie Kern (Toronto) “Towards a Feminist City.”

13.11 Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity”

27.11 Robert Mull (London) “The Free World”

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Mil moel on naiste vajadused linnaplaneerimises tähelepanuta jäänud ning mida teha, et muuta linnaruum kõigile sobilikumaks? Loeng keskendub meestekeskse planeerimispraktika ajaloole ja näitab, millist mõju see on avaldanud liikumisvõimalustele, hooletööle ja turvalisusele. Tuues esile feministlikust teooriast ja linnaplaneerimisest pärit põhimõtteid, tutvustab Leslie Kern mitmesuguseid näiteid üle maailma, kus on kasutatud õiglasemaid, võrdsemaid ja jätkusuutlikumaid lähenemisi linnaehitusele.

Leslie Kern on linnauurija ja kirjanik, kelle missiooniks on aidata kaasa linnaruumi muutmisele õiglasemaks, erinevate kasutajatega arvestavamaks ja jätkusuutlikumaks keskkonnaks. Ta on avaldanud raamatud “Feministlik linn: kuidas nõuelda ruumi meestekeskses maailmas” (Feminist City: Claiming Space in a Man-Made World, Verso 2021) ja “Gentrifikatsioon on paratamatu ja teisi valesid” (Gentrification is Inevitable and Other Lies, Verso 2022) ning koos Roberta Hawkinsiga “Kõrged ootused: Kuidas jääda akadeemias ellu, muuta seda paremaks ja luua ülikool uueks” (Higher Expectations: How to Survive Academia, Make It Better for Others, and Transform the University, Between the Lines Books 2024). Aastatel 2009 – 2024 oli ta geograafia ja keskkonna ning soouuringute külalisprofessor Kanadas Mount Allisoni Ülikoolis, kuid loobus akadeemilisest elust, et keskenduda kirjutamisele, naiste võimestamisele konsultandi ja coach’ina ning tegevusele akadeemilise karjääritoetajana. Oma uurimistöö eest on ta saanud Fulbrighti preemia, Kanada eluasemeuuringute auhinna ja mitmeid grante; tema kirjutisi on avaldanud The Guardian, Vox, Bloomberg, LitHub, Refinery29 ja teised platvormid.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Kuigi hoolitsemine on olnud keskel kohal nii feministlikus teoorias, aktivismis kui poliitikas, on see kriitilisse arhitektuuripraktikasse ja -teooriasse jõudnud üsna hiljuti. Alles viimastel aastatel on hakanud arhitektid, kuraatorid ja arhitektuuriteadlased tõsisemalt kaaluma, mida tähendab hoolitsemine projekteerimise lähtekohana, eetilise hoiakuna ja praktikana. Toetudes hulgale hiljutistele näidetele, mille hulgas on nii arhitektuuriprojekte, õiguslikke muudatusi, poliitilisi sekkumisi kui linnapraktikaid, näitab loeng arhitektuuri, hoolitsemise ja õigluse keerukaid ja vastuolulisi suhteid tänapäeva kontekstis. Eesmärgiks on näidata, et arhitektuuril on suur potentsiaal toetada hoolitsemist, hoolitsemise nõudlemist ja edendada õiglust, olles samas kriitiliselt teadlik oma haaratusest hooleküsimustega ühtlasi kaasnevasse vägivalda ja kaasaaitamisest hooldusega kaasnevale suveräänsuskaole.

Elke Krasny on arhitektuuri- ja kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, Viini Kunstiakadeemia professor ning Viini Tehnikaülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö fookuses on ökoloogilised ja sotsiaalse õigluse küsimused antropotseenis ja globaalsete kriiside taustal ning hooletöö mõtestamine arhitektuuri, urbanismi ja kaasaegse kunsti kontekstis. Ta on kureerinud uurimuslikke näituseid nagu „Praktiline urbanism“ (Hands-On Urbanism) Viini Arhitektuurikeskuses ja Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (2012), „Hool + parandamine“ (Care + Repair) Viini biennaalil (2017) ning näitustesarja „Kriitiline hool. Arhitektuur haavatud planeedi jaoks“ (Critical Care. Architecture for the Broken Planet) Flandria Arhitektuuriinstituudis (2018), Viini Arhitektuurikeskuses (2019) ja Saksa arhitektuurikeskuses DAZ (2020), koostades viimase põhjal ka mahuka samanimelise raamatu. 2023 kureeris ta koos Angelika Fitzi ja Marvi Mazhariga näituse ja raamatu „Yasmeen Lari. Tulevikku vaatav arhitektuur“ (Yasmeen Lari. Architecture for the Future); pandeemia-aegsest ruumikogemusest on valmimas raamat „Elu nakatunud planeedil. Covid-19, feminism ja hoolitsemise globaalsed eesliinid“ (Living with an Infected Planet.  Covid-19, Feminism and the Global Frontline of Care). 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on osa teadusprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetavad:

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. 10. aprillil toimuva EKA doktorikooli konverentsiga põikab loengusarja sisse loeng uurimismeetodite mõtestamisest. 

10. aprillil kl 18 peab Dr Jan van Schaik EKA aulas avatud loengu “Töö ongi Teadmine”.

Oma loengus käsitleb Jan van Schaik reflektiivse praktika uurimisele omast produktiivset konflikti – nimelt seda, et kui kriitiliselt jälgida loomisakti, siis sellisel loomise vooseisundi peatamisel on nii eeliseid kui ka kahjusid. Ta arutleb, kuidas reflektiivse praktika uuringud on seotud võrgustunud praktikakogukonnaga ning kuidas on selle suhte olemasolu ja määratlemine ülioluline praktiku jaoks, et mõtestada teadmiste originaalset panust enda töösse.

Dr Jan van Schaik on Melbourne’is tegutsev kunstnik ja arhitekt. Ta on MvS Architectsi direktor, RMIT Architecture & Urban Design teadur ja doktorikraadi juhendaja, +Concepts loomepraktika esitlus- ja etendussarja asutaja, kunstiteoste sarja Lost Tablets autor ning loomesektori strateegia ja huvikaitse konsultatsioonifirma Future Tense disainidirektor. Tehes kunsti arhitektuurist ja vastupidi, on Jan seotud mõlema valdkonna teemadega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Dr Jan van Schaiki loeng toimub koostöös Eesti doktorikooli tehnika ja tehnoloogia haruga. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole ning näitavad esinejate sõnade ja loomingu abil, kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Juba järgmisel nädalal, 3. aprillil kl 18.00 peab Ingo Kowarik kevasemestri järgmise avatud loengu “Metsik linnaloodus: väljakutse või võimalus?”.

Traditsiooniline linnakujundus on sageli loodusega teravalt vastuolus. Ometi võivad isegi väga linnastunud alad muutuda metsiku loodusega paikadeks, nagu on näha Berliini müüriga toimunud tahtmatus katses. Pärast 1945. aastat edenesid Lääne-Berliinis ümberehitused palju aeglasemalt kui mujal. Linnataimestiku potentsiaali ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning selle elukvaliteedile avalduva mõju uurimine muutis Berliini kaasaegse linnaökoloogia hälliks. “Berliini linnaökoloogia kool” ühendab ökoloogia, planeerimise ja disaini ning koos kogukonnapõhiste tegevustega on see hoolimata kasvavast maakonkurentsist võimaldanud siduda linna roheliseks süsteemiks, mis toetab muutuva kliimaga kohandumist.

Berliini tehnikaülikooli (TU Berlin) taimeökoloogia professor Ingo Kowarik on kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud metsiku linnalooduse ja ehitatud keskkonna vahelise dünaamika uurimisele. Talle pakuvad huvi elurikka looduse toimimise viisid ja mustrid; ta on erilist tähelepanu pööranud elujõuliste võõrliikide uurimisele linnakeskkonnas ning sellele kuidas tõsta linnahaljastuses spontaansete koosluste populaarsust. Teda peetakse “neljanda looduse” (Fourth Nature) mõiste sisuloojaks. Vähest sekkumist vajavad elujõulised isetekkelised linnaloodusetüübid on tulnud, et jääda.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Akadeemiliste töötajate konkurss: avalik venia legendi loeng 

Arhitektuuri professori (1,0 ametikohta) kandidaat Andres Ojari loeng „Ruumi transformatsioonid“ toimub 14. novembril kell 13 ruumis A-501.

Olete oodatud kuulama!

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.

Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata. 

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist. 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Loeng on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Erik Sigge peab loengu “Heaolu väärtus: avalike hoonete hinnastamise ja rahastuse ajalooline vaade”

28. oktoobril kl 17 ruumis A-501

Rootsi on alates 1993. aastast dereguleerinud paljusid oma hoolekandeteenuseid, suurem osa erastamisest leidis aset pärast 2007. aastat. Ajaloolises perspektiivis pikaajaline, ja klassikaline heaolumajanduse probleem – võime teha poliitilisi otsuseid sotsiaalsete vajaduste alusel – on järk-järgult kujunenud tõhususe ja konkurentsivõime küsimusteks.

Ettekandes käsitletakse hoolekandepoliitika ajaloolisi muutusi seoses ehitusega ning keskendutakse heaoluökonoomika varjatud loogikale, et mõista, kuidas arhitektuur ja kinnisvara sõltuvad majanduspoliitikast. “Arhitektuuri maksumuse” puhul on kesksel kohal see, kuidas kuluarvestus ja eelarvestamine kui peamiselt tootmiskuludega otseselt seotud tegevused, on muutunud rahaliste võimalustega arvestamise töövõtteks.

Erik Sigge on arhitektuuriajaloolane ning Rootsi Lundi ülikooli arhitektuuri ja ehituskeskkonna osakonna arhitektuuriteooria ja -ajaloo lektor. Ta on juhib osakonda ning õpetab peamiselt bakalaureusetaseme kursusi. Erik omandas arhitektuuriajaloos doktorikraadi Stockholmi KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis ning magistrikraadi muinsuskaitse erialal New Yorgi Columbia ülikoolis Graduate School of Architecture, Planning and Preservation (M.Sc. 2003).

Loengu korraldab Urbanistika õppekava.