Rubriik: Avatud loengud

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

14. mail kell 18 esineb EKA aulas Iulia Statica ettekandega “Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias” (Landscapes of care with wildflowers: Women, plants and domesticity in (post)socialist Romania)

Uurimisprojekt käsitleb viise, kuidas naiste kodune ja ökoloogiline töö sotsialismiajal kujundas ümber Rumeenia linnamaastikke, tuues esile hoolitsuse kui keskkondliku ja sooliselt määratletud ruumilise praktika. Fookuses on kaks korterelamute poolkodust ruumi – rõdud ja linnasisesed hoovid –, jälgides, kuidas põlvkondlik taimede ja lilledega seotud teadmistepagas võimaldas naistel neid paiku ümber mõtestada viisil, mis läks vastuollu riikliku planeerimise ja pronatalistliku regulatsiooniga. Arhiivi- ja etnograafilisele uurimistööle tuginedes uurib ettekanne, kuidas „hoolitsust“ selles repressiivses kontekstis ümber defineeriti, vahendatuna naiste igapäevapraktikates, mis seovad sündimuse maastikuloomega läbi intiimsete praktikate, mida võiks nimetada „varjatud hoolitsuseks“. Projekt eksperimenteerib mitme meediumiga, sealhulgas installatsiooni, video ja fotograafiaga, et dokumenteerida ja uurida nende sooliste hoolitsusvõrgustike mitmekihilisust.

Iulia Statica on Suurbritannias Sheffieldi Ülikooli arhitektuuri ja maastiku kooli vanemlektor ning 2025/26. aasta Mellon Fellow programmi „Democracy and Landscape“ stipendiaat Harvard University Dumbarton Oaksi instituudis Washingtonis. Varem on ta töötanud järeldoktorina The Bartlett School of Architecture’is (UCL) ja Cornelli Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub Ida-Euroopa sotsialismiaegse ehitatud keskkonna pärandile, eriti masselamuehitusele, ning nende ruumide soolistatud kogemustele. Statica kasutab oma uurimistöös dokumentaalfilmi; tema film My Socialist Home esilinastus 2021. aastal Londonis toimunud näitusel Archiving the Home. Ta on raamatu Urban Phantasmagorias: Domesticity, Production, and the Politics of Modernity in Communist Bucharest autor.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Kogu sarja loenguid saab järgi vaadata lehel www.avatudloengud.ee

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub NB! ruumis A-501 Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-501  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Erakorralise loenguga  “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.

Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.

Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.

Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. veebruaril kell 18 astub EKA aulas lavale Kaisa Karvinen  loenguga “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini” (From Care to Concrete: Exhibiting Architecture).

Kaisa Karvineni loeng võtab vaatluse alla näituste rolli ökoloogilise kriisi aegses arhitektuuridiskursuses, mil on eriliselt teravdunud hooldamise ja parandamisega seotud küsimused. Analüüsis lähtub ta oma viimastel aastatel kureeritud näitustest, sealhulgas Stripped Frame (“Paljastatud karkass”, Merihaka, Helsinki 2022), mis tegeles modernistlike betoonhoonete lammutamise ja taaskasutuse teemaga; FIX: Care and Repair (FIX: Hool ja parandamine, Soome Arhitektuurimuuseum 2024), mis käsitles hooldamist ja hoolitsemist ühtaegu nii oskustöö kui esteetikana; ning Teo Ala-Ruonas Industry Muscle: Five Scores for Architecture (Teo Ala-Ruonas Tööstuslihas: Viis partituuri arhitektuurile, Põhjamaade paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2025), mis uuris fossiilkütusekultuuri, arhitektuuritoodangu ja keha läbipõimunud suhteid.

Kaisa Karvinen on arhitekt, kuraator ja arhitektuuriuurija, kelle väljunditeks on nii näituste kureerimine kui akadeemiline uurimistöö. Hetkel on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu Ülikoolis. Karvinen on ka üks kollektiivi Trojan Horse asutajatest.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Urbanistika õppekava annab teada:

18. veebruaril 2026 esineb ruumis A-400 algusega kell 18:00 Huda Tayob loenguga “Archival Imaginaries”.

Huda Tayobi ettekanne keskendub kaaskureeritud veebinäitusele „Archive of Forgetfulness“ – üleaafrikalisele diginäitusele ja taskuhäälingusaatele. See projekt toob kokku arhiiviuuringud ja kogemused, alates kehalisest ja suulisest kuni kirjaliku ja esitatavani. Aafrika mandrile keskenduva tööde kogumina uurivad projekti osalised arhiivimaterjale, tõstatavad küsimusi piiriküsimuste kaudu esile kerkivate isiklike ja poliitiliste ajalugude kohta ning taasäratavad unustatud vestlusi. Nendes töödes mõtestatakse arhiivi- ja mälutööd samaaegselt sügavalt poliitilise, isikliku ja spekulatiivsena. Projekt tõstatab küsimused, kuidas arhiiviline nihe võiks avada ruumi pedagoogilistele sekkumistele ja alternatiivsetele viisidele globaalse linnakeskkonna lugemiseks.

Huda Tayob on Lõuna-Aafrika arhitektuuriajaloolane ja -teoreetik, kes on praegu Kuningliku Kunstikolledži vanemõpetaja (teadustöö). Varem on ta õpetanud Manchesteri Ülikoolis, Kaplinna Ülikoolis, Johannesburgi Ülikooli arhitektuuri magistrikoolis ja Bartletti Arhitektuurikoolis. Tal on doktorikraad UCL-i Bartletti Arhitektuurikoolist, millele on omistatud RIBA teadustöö tunnustus, ning arhitektuuri magistrikraad Kaplinna Ülikoolist. Tema uurimistöö keskendub Aafrika mandri ja lõunapoolkera vähemus-, rände- ja subalternaarsele arhitektuurile. Ta on avatud õppekava „Rass, ruum ja arhitektuur“ kaaskuraator ning panaafrikalise diginäituse „Unustuse arhiiv“ peakuraator. 2023. aastal osales ta 18. Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „Index of Edges“, mis jälgis veekogude ja rannikualade ajalugu Kaplinnast Port Saidini.

Erakorralise avatud arhitektuuriloenguga astub 20. novembril kl 18 EKA aulas lavale legendaarne arhitekt ja lektor Sir Peter Cook ettekandega “Pikantsed motivatsioonid”, millele lisandub Archigram 10 raamatu kiirülevaade.

Loengus vaadatakse läbi arhitektuuriprisma sisse teemadesse nagu näiteks “Isoleeritud objekti pikantsus”, “Taimestiku salakaval võlu” ja “Veidrad kestad ja riietus”, aga otsitakse ka vastust küsimusele, kas värv on analoogne lobisemisega?

“Pole värvikamat dekaani, arhitekti ja erialase kursi muutjat kui Peter, kes on seda kõike tehes kõnetanud mitmeid praktikute generatsioone. Mul on siiralt hea meel, et ta tuleb EKAsse oma loomingut tutvustama ja toob uue raamatu müüki ka arhitektuurimuuseumi raamatupoodi,” kutsub loengut kuulama arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak.

Professor Sir Peter Cook, Archigrami asutaja, Londoni Kaasaegse Kunsti Instituudi (ICA) ja Londoni Ülikooli Kolledži Bartletti Arhitektuurikooli endine dekaan on olnud arhitektuurimaailma domineeriv tegelane üle poole sajandi. Jätkuvat panust arhitektuurilisse innovatsiooni ja arhitektuurivaldkonna teeneid tunnustati 2007. aastal tema rüütliks löömisega Briti kuninganna Elisabeth II poolt. Cooki saavutusi radikaalse eksperimentaalrühmitusega Archigram on kajastatud arvukates publikatsioonides ja avalikel näitustel. Briti Arhitektide Kuninglik Instituut (RIBA) tunnustas Archigrami 2002. aastal, mil rühma liikmetele anti RIBA kõrgeim autasu, kuninglik kuldmedal.

Cooki jätkuv töö hinnatud õppejõuna on teinud temast tuntud hääle kultuuriasutustes üle maailma. Oma arhitektide ja innovaatorite meeskonnaga seilab ta jätkuvalt visionäärse arhitektuuri lainetel.

Tutvu ka https://www.petercookarchitecture.com/

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Üritus FBs

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Mil moel on naiste vajadused linnaplaneerimises tähelepanuta jäänud ning mida teha, et muuta linnaruum kõigile sobilikumaks? Loeng keskendub meestekeskse planeerimispraktika ajaloole ja näitab, millist mõju see on avaldanud liikumisvõimalustele, hooletööle ja turvalisusele. Tuues esile feministlikust teooriast ja linnaplaneerimisest pärit põhimõtteid, tutvustab Leslie Kern mitmesuguseid näiteid üle maailma, kus on kasutatud õiglasemaid, võrdsemaid ja jätkusuutlikumaid lähenemisi linnaehitusele.

Leslie Kern on linnauurija ja kirjanik, kelle missiooniks on aidata kaasa linnaruumi muutmisele õiglasemaks, erinevate kasutajatega arvestavamaks ja jätkusuutlikumaks keskkonnaks. Ta on avaldanud raamatud “Feministlik linn: kuidas nõuelda ruumi meestekeskses maailmas” (Feminist City: Claiming Space in a Man-Made World, Verso 2021) ja “Gentrifikatsioon on paratamatu ja teisi valesid” (Gentrification is Inevitable and Other Lies, Verso 2022) ning koos Roberta Hawkinsiga “Kõrged ootused: Kuidas jääda akadeemias ellu, muuta seda paremaks ja luua ülikool uueks” (Higher Expectations: How to Survive Academia, Make It Better for Others, and Transform the University, Between the Lines Books 2024). Aastatel 2009 – 2024 oli ta geograafia ja keskkonna ning soouuringute külalisprofessor Kanadas Mount Allisoni Ülikoolis, kuid loobus akadeemilisest elust, et keskenduda kirjutamisele, naiste võimestamisele konsultandi ja coach’ina ning tegevusele akadeemilise karjääritoetajana. Oma uurimistöö eest on ta saanud Fulbrighti preemia, Kanada eluasemeuuringute auhinna ja mitmeid grante; tema kirjutisi on avaldanud The Guardian, Vox, Bloomberg, LitHub, Refinery29 ja teised platvormid.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab: