Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL25) arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite varjualuse „Varem” avamisele!

Avamine toimub 18.06.2026 kell 18:00 Annelinna raamatukogu kõrval haljasalal (Kaunase pst 19a, Tartu).

,,Varem’’ on järjenumbrilt juba 21. varjualuse projekt, mis valmib EKA I kursuse 17 arhitektuuriüliõpilase kümne päeva pikkuse ühistööna. Tartusse kerkib tudengite varjualune juba kuuendat korda. Varasematel aastatel on Annelinna rajatud varjualused Õrred (2025) ning Ava (2024).

Varjualune ,,Varem’’ lähtub hoone eluringi viimasest etapist, kus hoone algne kasutus on lõppenud, kuid uus eesmärk on veel leidmata. Sellest vahepealsest seisundist jäävad sageli maha varemed, mis kannavad endas mälestusi kunagisest elust, kuid mõjuvad ümbritsevas linnaruumis sageli tõrjuvalt ja kasutuna. ,,Varem’’ otsib võimalust muuta see ooteaeg väärtuslikuks ning anda hoonejääkidele uus tähendus. Teiselt ringilt pärit materjalidest laotud müürid koos nende vahelt põimuvate puitprussidest pinkidega loovad erineva avatuse ja privaatsusega paiku puhkamiseks, kohtumiseks ja ümbruse kogemiseks. Rajatis suunab märkama väärtust selles, mis näib olevat oma aja ära elanud, ning näitab, kuidas linnaruumi muutumine võib toimuda järk-järgult, säilitades sideme mineviku ja tulevikuga.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Jako Julius Schmidilt, Eesti Kunstiakadeemia rektorilt Hilkka Hiiopilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu Linnavalitsuselt. Üritusele paneb punkti ühine tordisöömine.

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Genialistide Klubi I korrusele, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22:00, plaati keerutavad erinevad diskorid.

,,Varem’’ projekteerimise-planeerimise töögrupp: Jako Julius Schmid, Sigrid Anton, Liis Reinvee

Ehitus: Aabel Sonn, Alisa Titova, Andra Press, Anita Liis Otsus, Andrei Pustovalov, Artur Tani, Carolyn Jacqueline Raba, Diana Vaker, Emma Erin Meri, Jako Julius Schmid, Karmen Viilup, Karoli Maria Krause, Liis Reinvee, Mariell Õismets, Mirtel Rist, Sigrid Anton, Sonja Koidu

Varjualuse ehitamist toetavad: Weber, Raitwood, Vormest, Põhjala, Leibur, Arhitektuurimuuseum, Funrent, Red Bull, Tamrex, ajakiri Maja, Rudus, Climagen, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn.

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Avamise sündmus FBs

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmised toimuvad

8.–9. juunil 2026, Kotzebue 10, 1. korruse saalis

Sündmuse otseülekannet saab jälgida EKA TVs

AJAKAVA

8. juuni

09.00 SANDER HAUGAS „Boilerjaam“ Juhendajad Andres Ojari Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Merilin Kaup

09.45 MIA MARIPUU „Ehitusplatsi potentsiaal. Kuidas saab ehituskool olla ruumiline tööriist ehitusprotsessi avamiseks Hipodroomi arenguala näitel.“  Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Eneli Kleemann

10.30 RASMUS ROOSILEHT „Vahejaam: materjalikeskus. Materjalide vahepealne peatuspaik ringluses“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Mariann Drell

11.25 JANELY JÄRV „Liiklusväilast liikuvusväljaks. Autokeskse linnapiiri ümbermõtestamine“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Jaak-Adam Looveer

12.10 KRISTINA LILLEPEA „Kesklinlik tänavaruum“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Paco Ulman

12.55 ELISABET VÕRK „Poeetilis-hügieeniline linn: avalikud tualetid Tallinnas“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Hasso Krull

Lõuna 45min

14.25 ROBERT KIISLER „Lõpetamata utoopia: visioon paneelelamurajoonide taaselustamiseks Lasnamäe näitel“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Jüri Soolep

15.10 ANNELI VIRTS „Lasnamäe – aedlinn? Kuidas ehitada üles kogukond modernistlikus elamurajoonis?“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann, retsensent Karina Vabson

15.55 ANDREAS HINOJOSA „Elurikka vööndi planeerimine Tallinnas: Ülemiste-Mere visioon“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Kristi Grišakov

16.50 LAURA SUSANNA LÄTTE „Mida jõgi tahab? Jõest lähtuva ruumiloome võimalused Pärnu jõe näitel“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Karri Tiigisoon

17.35 ERIK SAMMEL „Vesivare“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Merle Karro-Kalberg

18.20 TRIINU LAMP „Amfiibne maastik. Ihaste luht kui ligipääsetav ja aktiivset liikumist soosiv looduskeskkond“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Mirko Traks

9. juuni

09.00 HELLE-TRIIN HANSUMÄE „Kureeritud hääbumine“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Madli Kaljuste

09.45 KATRIIN MAITSALU „Kõik kindel haihtub õhku: Öö, müra ja vahepealne linn“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Jaan Elken

10.30 YELYZAVETA PERESADA „Reason to Stay. Reason to Return. Architecture of resistance. How can skeletons return the sense of homecommunity affected by war“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Andriy Golovchenko

11.25 MIIA LAUR „Hübriidsus tööstuspärandi teisenemises.Arhitekti roll siduja ja protsessi kujundajana“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Helena Männa

12.10 TRIIN VAINO „Seenioride kodu: väärikas ning iseseisev vanaduspõlv Eesti väikelinnades Põltsamaa näitel“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Margit Mutso

12.55 INGRID NÕMME „Seewaldi avanemine. Psühhiaatriakliinikust tervendavaks linnaruumiks“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Tristan Krevald

Lõuna 45min

14.25 MARIIA UFIMTSEVA „Architecture as a Shared Responsibility. Community-owned courtyards on Prangli island“. Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Johanna Jõekalda

15.10 MARK JOONAS ARTMA „Kogukonnakoda“. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Ruuben-Jaan Rekkor

15.55 ELLA MARI ROOSI „Vahehoolekandmine. Kasutustevaheline aeg kahaneva linna ruumis“. Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Ulla Alla

16.50 ANNE ALLIKSOO „Metsaga mestis. Kuidas saab eskapismi arhitektuur väärindada metsa sotsiaalsest ja ökoloogilisest aspektist?“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Kalle Komissarov

17.35 JOOSEP PÄRN „Topoloogiast tüpoloogiaks. Ebastandardse loomuliku puidu rakendamine arhitektuuris digitootmistehnoloogiate abil“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Renee Puusepp

18.20 JULIA FREUDENBERG „LinnaVilla. Lammaste ja inimeste koosmaailmaloomest“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Margit Mutso

*****

EKA lõputööde näitus TASE ‘26 on avatud 28.05 – 19.06 iga päev kell 13–19, sissepääs tasuta.

Arhitektuuriteaduskonna tööd leiad EKA Valges majas Kotzebue 10.

Arhituurid lõputööde tutvustuseks toimuvad:

11. juunil kl 14–15 sisearhitektuuri lõputööd, magistriõppekava juht Gregor Taul.

11. juunil kl 15.30–17 arhitektuuri ja linnaplaneerimise lõputööd, magistristuudiote juht Roland Reemaa.

15. juunil kl 17–18 arhitektuuritase täna, kogu teaduskonna lõputöid tutvustab dekaan Sille Pihlak.

Tutvustatakse fookuses olevaid teemasid, põnevamaid lõputöid ning avatakse arhitektuuriTASE tulevikuvaated.

NÄITUSETUURID on avatud kõikidele ruumihuvilistele, nii sisseastujatele kui ka valdkonna proffidele!

Registreeri end tuurile siin!

EKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all “Jätkub…Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” ning moodustab esimese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist. 

EKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid — kuni 31. juulini soodsama eelmüügihinnaga — leiad Fientast.

Konverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu kesksele küsimusele: kuidas edasi liikuda olukorras, kus nullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi teadmisi kliimamuutuste, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta on rohkelt, osutub nende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja tegudeks sageli keeruliseks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib konverents, mis saab ja peaks jätkuma.

Rahvusvahelised esinejad ja teadlased käsitlevad kohanemise, taaskasutuse ja ruumilise ümberkujundamise teemasid linna, hoone ja materjali mõõtkavas. Programm toob kokku arhitektuuri, planeerimise, ehitusvaldkonna ja teadustöö vaatenurgad, et arutleda selle üle, kuidas olemasolevad paigad, hooned ja ressursid saavad toetada tähenduslikke muutusi ning kuidas seostamata teadmised võiksid kujuneda ühiseks mõistmiseks, mis suunaks pikaajalist tegutsemist.

Programm

09:30–09:45
Avasõnad

09:45–10:30
Muutuste plenaarettekanne
Aleksi Neuvonen (Demos Helsinki, Soome)

Soome tulevikumõtleja ja Demos Helsinki kaasasutaja, kelle töö keskendub ühiskondlikele muutustele, kestlikkusele ja pikaajalistele tulevikustsenaariumidele.

10:30–10:45
Kohvipaus

10:45–12:15 | Paralleelsessioonid

Peasaal – I sessioon: Ruumilised ja arhitektuursed muutused

Sessioonis käsitletakse ruumilise transformatsiooni protsesse linna ja arhitektuuri mõõtkavas, uurides, kuidas linnad, maastik ja ehitatud keskkonnad kohanevad muutuvate sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste tingimustega. Ettekanded keskenduvad teemadele nagu linnaruumi ümberkujundamine, kohandav taaskasutus, ruumiline järjepidevus ning territoriaalsete süsteemide, avaliku ruumi ja arhitektuursete sekkumiste omavahelised seosed.

Monumentaalstuudio – I sessioon: Tehastootmine, rekonstrueerimine ja kohandav taaskasutus

Sessioonis vaadeldakse tööstuslikust tootmisest tõukuvaid lähenemisviise olemasolevate hoonete ja linnakoe ümberkujundamisel. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu kohandav taaskasutus, modulaarsed renoveerimissüsteemid, ringmajandusel põhinevad uuendusstrateegiad ning hoonete elutsükli pikendamine, uurides, kuidas tänapäevased ehitusmeetodid saavad toetada kestlikumaid ja ressursiteadlikumaid ruumilise muutumise vorme.

12:15–13:15
Lõuna

13:15–14:00

Kohanemise plenaarettekanne
Hiroto Kobayashi (Keio ülikool, Tokyo, Jaapan)

Jaapani arhitekt, Keio ülikooli professor ja büroo Kobayashi Maki Design Workshop asutaja, kelle looming ja teadustöö keskenduvad kohanemisele, taaskasutusele ning kerksele ehitatud keskkonnale.

14:00–14:15
Kohvipaus

14:15–15:45 | Paralleelsessioonid

Peasaal – II sessioon: Materjalisüsteemid ja ringne ehitus

Sessioonis keskendutakse materjalisüsteemidele, ehitusprotsessidele ja ringmajanduspõhistele lähenemistele ehitatud keskkonnas. Ettekanded käsitlevad materjalide taaskasutust, eeltootmist, tektoonikat, valmistamismeetodeid ja ressursiteadlikke projekteerimisstrateegiaid, uurides, kuidas ehitussüsteemid saavad toetada paindlikumaid ja kestlikumaid ruumipraktikaid.

Monumentaalstuudio – II sessioon: Kaasav planeerimine ja linnalised muutused

Sessioonis uuritakse linnalise muutumise kaasavaid meetodeid — digitaalset kaardistamist, GIS-põhist ruumianalüüsi ja kaasavaid planeerimisvahendeid. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu taktikalised linnaruumi sekkumised, kogukondade kaasamine ja linnahaljastuse strateegiad, analüüsides, kuidas kohalikud algatused ja osalusprotsessid võivad kujundada laiemat ruumilist ja poliitilist raamistikku ja vastupidi.

15:45–16:00
Kohvipaus

16:00–16:45
Paneeldiskussioon

16:45–17:00
Lõpusõnad

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Doktorikool. Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Seminaril tutvustame EKA PAKKu ja RMK teadus- ja arendusprojekti Met(s)aRING, mille eesmärk on arendada ringne ja modulaarne ehitussüsteem RMK külastustaristu väikevormidele ja väikemajadele.

Projekt keskendub sellele, kuidas kavandada taristut nii, et seda saaks ajas kohandada, uuendada ja taaskasutada. Fookuses on korduvad standardiseeritud puitdetailid, tootmisjääkide kasutamine ning lahendused, mis vähendavad materjalikulu, lihtsustavad hooldust ja pikendavad rajatiste eluiga.

Seminari eesmärk on saada ehitajatelt ja tootjatelt praktilist tagasisidet arendatava süsteemi rakendatavuse kohta. Arutleme, kui standardiseeritud või paindlik peaks ehitussüsteem olema, millised on võimalused kasutada taaskasutatud või madalama kvaliteediga puitu ning kuidas mõjutavad hankevormid ja koostööloogikad kestlike lahenduste elluviimist.

Üritusele saad registreerida SIIN!

KAVA
27. august 2026, kell 9.30 – 12.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

9.30 Käimasoleva teadusprojekti tutvustus, RMK pikaajalised eesmärgid ja ambitsioonid (RMK)

9.45 8 disainiprintsiipi külastustaristu projekteerimisel (EKA)

10.00 Ehitussüsteemi tutvustus (EKA)

10.15 Väheväärindatud ja -kasutatud puidu rakendamine ehituses (TalTech)

10.30 Kohvipaus ja ehitussüsteemi prototüübiga tutvumine

11.00 – 12.30 Töötuba

EKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER: Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses” (TEM-TA80) kaudu.

Käesolev sündmus kuulub Adapteri võrgustiku koostööklubide sarja, kus teadlased, ettevõtted ning avaliku ja erasektori esindajad kohtuvad sisukat arutelu ja koostöövõimalusi looval platvormil. Kõik Adapteri koostööklubid leiad siit.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

9. aprillil kell 18 esineb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).

Autor tutvustab oma loengut:

“Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast, kulgeb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori, legende ja mitteinimestest kaaslasi, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord aitab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.”

Dr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega, distsipliinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) on ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis, installatsioonide loomise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonnevier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumilise õigluse küsimustega, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.

MYCKETi praktikat on tunnustatud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas Rootsi kunstifondi Per Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Architects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Architecture, Stockholm: Axl Books, 2007) on vabavarana saadaval DiVA portaalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali auhinna.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier “Elavad organismid – arhitektuuri kväärimine trollide ja saviga”
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub NB! ruumis A-501 Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-501  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Erakorralise loenguga  “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.

Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.

Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.

Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. veebruaril kell 18 astub EKA aulas lavale Kaisa Karvinen  loenguga “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini” (From Care to Concrete: Exhibiting Architecture).

Kaisa Karvineni loeng võtab vaatluse alla näituste rolli ökoloogilise kriisi aegses arhitektuuridiskursuses, mil on eriliselt teravdunud hooldamise ja parandamisega seotud küsimused. Analüüsis lähtub ta oma viimastel aastatel kureeritud näitustest, sealhulgas Stripped Frame (“Paljastatud karkass”, Merihaka, Helsinki 2022), mis tegeles modernistlike betoonhoonete lammutamise ja taaskasutuse teemaga; FIX: Care and Repair (FIX: Hool ja parandamine, Soome Arhitektuurimuuseum 2024), mis käsitles hooldamist ja hoolitsemist ühtaegu nii oskustöö kui esteetikana; ning Teo Ala-Ruonas Industry Muscle: Five Scores for Architecture (Teo Ala-Ruonas Tööstuslihas: Viis partituuri arhitektuurile, Põhjamaade paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2025), mis uuris fossiilkütusekultuuri, arhitektuuritoodangu ja keha läbipõimunud suhteid.

Kaisa Karvinen on arhitekt, kuraator ja arhitektuuriuurija, kelle väljunditeks on nii näituste kureerimine kui akadeemiline uurimistöö. Hetkel on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu Ülikoolis. Karvinen on ka üks kollektiivi Trojan Horse asutajatest.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).