Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Kolmapäeval, 21. mail kell 18:00 EKA aulas jagab maailmatasemel arhitekt Mark Cavagnero oma mõtteid ja kogemusi loengul:

“The Architectural Approach and the Use of Light in Civic Architecture”. 

Mark Cavagnero on tunnustatud Ameerika arhitekt, kelle loomingut on tugevalt mõjutanud Põhjamaade arhitektuur. Cavagnero töötab ka uue USA saatkonna hoone projektiga Tallinnas.

Loengus arutleb Cavagnero, kuidas valgus, materjal ja arhitektuurne lähenemine loovad avalikus ruumis tähendust.

Loeng on inglise keeles.

Rohkem infot esineja kohta: cavagnero.com

22. mail kell 18.00 esitleb filmilooja Nathaniel Kahn EKAs filmi “My Architect” oma isast, Eestist pärit maailmakuulsast arhitektist, Louis Kahnist ning tema loomingust.

Kohapeal toimub ka vestlus Nathanieliga ning võimalus küsimusi küsida.

Treiler ja info:

https://www.imdb.com/title/tt0373175/

„Hämmastaval kombel õitseb see isiklik saaga “Kodanik Kane’i”-laadseks meditatsiooniks selle üle, kas keegi on tõeliselt teadlik – aga silmapaistvaks teoseks on noorema Kahni lummavad vaated, mis näitavad nii tema isa hoonete eepilist suursugusust kui ka nende vaimset intiimsust.“

– Robert Kolker, New York Magazine
„Üks selle või ükskõik millise aasta parimaid filme.“
– Leonard Maltin, Hot Ticket
„Haarava draama ja pinge poolest on vähe väljamõeldud filme, mis suudaksid võrrelda hr Kahni odüsseiaga läbi aja ja ruumi.“
– Andrew Sarris, The Observer

Louis I. Kahn, kes suri 1974. aastal, oli üks kahekümnenda sajandi suurimaid arhitekte, luues hulga hooneid, mis L.A. Timesi sõnade kohaselt „muudavad teie elu“. Kuid ta jättis maha vallaspoja Nathanieli ning isikliku elu, mis on täis saladusi ja murtud lubadusi. „Minu arhitekt“ viib meid südantlõhestavale, kuid humoorikale teekonnale, kus Nathaniel püüab taasühenduda oma surnud isaga. Kaasahaarav jutustus viib meid Penn Stationi meestetualettruumist, kus pankrotis Kahn üksi suri, Bangladeshi sagivatele tänavatele ja Jeruusalemma poliitika sisemistesse pühapaikadesse, aga ka unustamatute kohtumiste kaudu maailma kuulsaimate arhitektidega. Dokumentaalfilmis, millel on dramaatilise mängufilmi emotsionaalne mõju, saab Nathanieli teekonnast universaalne identiteediuurimus – ning kunsti ja lõppkokkuvõttes ka elu enda tähistamine.

Arhitektuurikool teeb kummarduse Eesti Raamatu Aastale — avaneb maketinäitus ‘‘Raamaturuum‘‘

Alates 12. maist saab Solaris keskuse disainitänaval uudistada Arhitektuurikooli õpilaste ja juhendajate koosloomes sündinud maketinäitust ‘‘Raamaturuum‘‘. Sel aastal on näitus pühendatud Eesti Raamatu Aastale.

Arhitektuurikooli juhataja Kadri Klementi sõnul on tänavune näitus kui ood raamatutele, sest iga raamat on nagu retk mõnda teise maailma — see on kõige kiirem ja lihtsam viis reisida, loomulik viis targemaks saada ning asendamatu vahend kujutlusvõime arendamiseks.

‘‘Arhitektuurikooli õpilased on alati öelnud, et arhitektuuris on kõige lahedam maailmade väljamõtlemine, nii nagu teevad kirjanikud raamatutes. Sel aastal on aastanäitusel umbes saja õpilase mõtted ja sõnad tõlgitud ruumiliseks ning laenates Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnu, siis HEA RUUM LOEB! ‘‘ lisab Klementi.

Näitusel ‘‘Raamaturuum‘‘ ruumindatakse kirjandusklassikat, uuritakse erinevaid lugemise asendeid, leiutatakse lugejatele pesa, puu, onn ja aed, tehakse kooliteest lauamäng ning luuakse süvenemise kiirendi.

‘‘Raamaturuum‘‘ on avatud Solaris keskuse disainitänaval 12. maist 6. juunini ning näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Solaris keskus, Floorin, ISKU ja Eesti Arhitektuurimuuseum.

Arhitektuurikooli peab MTÜ Ruumiharidus, mille eesmärk on edendada ühiskonna ruumiteadlikkust, et elukeskkonna ruumiline areng oleks tervislik ja kestlik. Arhitektuurikool on mõeldud 1.-12. klassi õpilastele. Arhitektuuritunnid koolinoortele toimuvad Tallinnas, Tartus ja Rae vallas.

Sel aastal täitub Arhitektuurikoolil 15. tegutsemisaasta!

NB! Registreerumine sügisestesse Arhitektuurikooli tundidesse on alanud! www.arhitektuurikool.ee

Teisipäeval, 13. mail kell 15.00 toimub EKA ruumis A-501 sisearhitektuuri osakonna ja üldteooriaainete keskuse dotsendi kandidaadi Gregor Tauli venia legendi loeng “Muutuda vast(ut)amisvõimeliseks.”

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja küsimusi küsima!

Taul tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:

Loengu pealkiri on laenatud Donna Haraway raamatust “Raskustes püsimine. Hõimuloome ktulutseenis”, mille EKA kirjastus hiljuti eesti keeles välja andis. Haraway kutsub lugejaid üles tegudele ning utoopilisele mõttelennukusele, sest ktulutseenis ehk antropotseenijärgses maailmas nii meie kui teised liigid niisama istudes ellu ei jää. Liigirikkuse võimsa manifesti kõrval on Haraway raamat ka lihtsalt väga mõnus keelemäng ning dialektilise mõtlemise tulevärk, mille taustal on huvitav mõelda selle üle, kellele EKA vastust annab ning kelle ja mille üle ta vastutab. Loengus lahkab Taul nii sisearhitektuuri kui üldteooriaainete positsiooni üle kõrgharidusmaastikul ning pakub välja erinevaid tulevikustsenaariume.”

Läänemeri on enamat kui lihtsalt veekogu – see on vaidlustatud kaubanduse, kaevandamise ja võimu ruum, kus ekspluateerimise ajalugu põrkub pakiliste ökoloogiliste ja sotsiaalsete tulevikuväljavaadetega.

See näitus esitleb linnauuringute tudengite töid, mis on semestri pikkuse uurimisstuudio kulminatsioon, mis kriitiliselt ümbermõtestab Läänemerd kui keskkonnaalast, poliitilist ja kultuurilist üksust. Uurimistöö, narratiivi ja spekulatiivse disaini kaudu hõlmavad nende projektid mitmeid kohti, uurides infrastruktuuri, nekropoliitika ja ajalisuse teemasid. Mitmeid meediume hõlmavad teosed kutsuvad vaatajaid üles Läänemerd ümber mõtlema mitte kui tühja “sinist tühjust” kaartidel, vaid kui konfliktide, mälu ja võimaluste elavat ruumi.

Projektid:
Melissa Wen Hui Lee, Paula Fischer, Yiğithan Akçay

Heeringas, mis on Läänemere ökosüsteemi jaoks eluliselt tähtis, on pikka aega toetanud rannikukogukondi ja peegeldab sügavat kultuurilist suhet inimeste ja looduse vahel. Viimasel ajal on heeringavõrkude kasutamine nihkunud elatusvahendist kontrollivahendiks, muutes ookeani kaubaks, mida jagatakse ja ekspluateeritakse kasumi saamiseks. Mere eest tõeliselt hoolitsemiseks peame muutma oma arusaama sellest, selle asemel, et kohelda seda millegi omamisena või inimtekkelise piiride ja kvootide abil hallatavana. Kosmovisioonile toetudes peame ümber mõtlema oma suhte ookeaniga, nähes merd elava ja jagatud ruumina, mitte territooriumina, mida tuleb nõuda või hallata.

Annabel Pops, Anna Bõhmova, Laman Mammadli

Poliitiliste, ökoloogiliste ja majanduslike mõjutusvahendite „mänguväljak“. Suveräänsusküsimuste ja rahvusvaheliste suhete „vahepealne koht“. Koht, kus seadused ja määrused näivad olevat olemas, kuid ei paku ikkagi lahendusi.

Meie projekt keskendub sellele, kuidas merd on politiseeritud inimkonna teenistusse, keskendudes hiljutistele sündmustele Läänemeres ja infrastruktuuri vastu. Meie eesmärk on avada suuremaid nähtusi seoses mere politiseerimise ja spekuleerimisega ning kaardistada kriitiliselt uusi reaalsusi, kuna merest on saanud uus poliitiliste ja kasumile orienteeritud mängude areen.

Hanna Steckl, Zoë Lipp

Alustades vetikatest kui elavast metafoorist, jälgib see projekt Läänemere habrast tasakaalu – kus jõed kannavad nii elu kui ka toksiine, laevavrakid sulanduvad merepõhjaga ja inimtegevus põrkub looduslike tsüklitega. Jäikade kategooriate (maa/meri, inimene/mitte-inimene) kahtluse alla seadmisega paljastab teos mere kui kihiliste ajalugude ja vaidlustatud tulevike arhiivi.

Sarah John von Zydowitz, Adeolu Jeremiah Afolabi, Bérénice Portier

“Kolmes tuleviku rahvajutus püüame läbi rääkida inimese ja looduse suhteid tulevikus, mida kujundab kiiresti muutuv kliima. Alates inimeste ja hariliku koskla vahelistest lokaliseeritud sümbiootilistest praktikatest kuni teiste liikide vastumeelsuseni nende välimuse – ja väljaheidete – pärast. Otsime lootust telgi pimeduses sosistatud lugude turvalisusest, kandes endaga kaasas siia-sinna rändavaid lugusid.”

EKA lõputööde festival TASE ‘25 avaneb 28. mail 2025

Taas tuleb Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’25, mille keskmes on lõputööde näitus projekteerijate majas aadressil Rävala puiestee 8, Tallinn.

TASE ‘25 festival avaneb kolmapäeval, 28. mail projekteerijate maja esises pargis kell 17.00. Avalikul avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri taseme üliõpilastele.

PROGRAMM
TASE ‘25 avamine: 28.05. 17.00–23.00

Lõputööde kaitsmised Eesti Kunstiakadeemias ja TASE lõputööde festivalil aadressil Rävala puiestee 8, Tallinn 26.05.–11.06.2025

TASE ANIMA 2025 animatsiooni lõputööde linastus reedel, 13. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus, sissepääs tasuta.

Täienev info koguneb veebilehele https://tase.artun.ee/

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad.

Ida-Virumaa – kunagine kodu elujõulistele asulatele, kus lokkas põlevkivikaevandus, on pärast tööstuse langust näidanud selgeid kahanemise märke.

Paljud kohalikud kolivad ära, jättes maha vaid mälestuse kodust ja oma elust selles. Linna mudelite õppeaine raames uurisime Ida-Virumaal ühe päeva mahajäetud kortereid Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Paljud neist kodudest on endiselt täis isiklikke esemeid ja mahavaikitud lugusid, mis ei paljasta mitte ainult minevikku, vaid ka piirkonna võimalike tulevikustsenaariumeid. Kutsume teid näitusele, mis kulgeb EKA erinevates ruumides, et tutvuda seitsme projektiga, millest igaüks pakub ainulaadset vaatenurka Ida-Virumaa muutuvale identiteedile.

Installatsioonid, maakaardid, aga ka TikTok ning vaimse tervise tsirkus  – meie projektid uurivad erinevaid viise, kuidas näidata kahanevate kogukondade igapäevamuresid ja nende pidevat muutumist. Läbi lugude datšadest, hoonefondi renoveerimisest ning noorte ja eakate igapäevaelust seisame silmitsi kahanemise väljakutsetega – lõksus olemise tunde ja vaimse tervise probleemidega, mis sageli tulenevad süsteemsest ebaõnnestumisest. Samal ajal otsime nendes kahanevates kohtades lootust ja rõõmu.

Tudengid: Adeolu Afolabi, Anna Böhmová, Anna Dzebliuk, Annabel Pops, Hanna Steckl, Katrīna Stīna Jesikena, Ləman Məmmədli, Lukas Laubre, Melissa Lee, Paula Fischer, Sarah John von Zydowitz, Viktorija Kolomažņikova, Yiğithan Akçay & Zoë Lipp

Juhendajad: Keiti Kljavin & Johanna Holvandus

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta.

24. aprillil kl 18.00 astub EKA aulas lavale Penfornis, kes tutvustab maastikuarhitektuuribüroo Taktyk 20-aastast praktikat, vajaduspõhist disaini ning suunab pilgu kriitilistele tulevikuteemadele.

Taktyk on Pariisi ja Brüsseli taustaga büroo, mis eksperimenteerib oma projektides lopsakate taimekoosluste olemasolevatesse ruumiolukordadesse asetamisega. Nende töödes tõuseb loodusliku ja tehisliku kontrast väga selgelt esile, kuna iga töö juures pööratakse nende kahe piiril tekkivale uuele ruumikvaliteedile suurt tähelepanu. Uued keskkonnad sünnivad lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

SILIKAAT. ONTOLOOGIA I. Materjali ja maine kujunemislugu 1900-2025
EKA Galeriis 11.–27.04.2025
Avamine: 11.04.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (Suurel reedel, 18. aprillil, Ülestõusmispühade 1. pühal, 20. aprillil ja 23. aprillil on näitus suletud)

Silikaadis kehastub Eesti 20. sajandi arhitektuuri kujunemislugu. Lihtsalt kasutatava ja defitsiidiajastul kättesaadava materjalina sündis silikaadist arvukalt märkimisväärseid kõrg- kui argiarhitektuuri näiteid – funkvillade hiilgeaegadest maleva- ja garaažiehituseni, tüüpkorterelamutest piirivalvetornideni.

Läbi kaleidoskoopilise vaate põimuvad narratiivid materjaliteadusest, Eesti arhitektuuri ajaloost ning kultuurilisest antropoloogiast, selgitamaks silikaadi põlatud staatust ning tulevikuvõimalusi. Näitusesse on pikitud teemakohased EKA tudengite ja teadurite uurimistööd ning vilistlaste vaated.

Ressursivaeguse ajastul ergutab näitus publikut mõtlema, kas ja kuidas on okupatsioonimaiguga materjalil võimalik puhtana taassündida.

Kuraatorid: Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio)
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn, Bauroc ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. 10. aprillil toimuva EKA doktorikooli konverentsiga põikab loengusarja sisse loeng uurimismeetodite mõtestamisest. 

10. aprillil kl 18 peab Dr Jan van Schaik EKA aulas avatud loengu “Töö ongi Teadmine”.

Oma loengus käsitleb Jan van Schaik reflektiivse praktika uurimisele omast produktiivset konflikti – nimelt seda, et kui kriitiliselt jälgida loomisakti, siis sellisel loomise vooseisundi peatamisel on nii eeliseid kui ka kahjusid. Ta arutleb, kuidas reflektiivse praktika uuringud on seotud võrgustunud praktikakogukonnaga ning kuidas on selle suhte olemasolu ja määratlemine ülioluline praktiku jaoks, et mõtestada teadmiste originaalset panust enda töösse.

Dr Jan van Schaik on Melbourne’is tegutsev kunstnik ja arhitekt. Ta on MvS Architectsi direktor, RMIT Architecture & Urban Design teadur ja doktorikraadi juhendaja, +Concepts loomepraktika esitlus- ja etendussarja asutaja, kunstiteoste sarja Lost Tablets autor ning loomesektori strateegia ja huvikaitse konsultatsioonifirma Future Tense disainidirektor. Tehes kunsti arhitektuurist ja vastupidi, on Jan seotud mõlema valdkonna teemadega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Dr Jan van Schaiki loeng toimub koostöös Eesti doktorikooli tehnika ja tehnoloogia haruga. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.