Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Erakorralise avatud arhitektuuriloenguga astub 20. novembril kl 18 EKA aulas lavale legendaarne arhitekt ja lektor Sir Peter Cook ettekandega “Pikantsed motivatsioonid”, millele lisandub Archigram 10 raamatu kiirülevaade.

Loengus vaadatakse läbi arhitektuuriprisma sisse teemadesse nagu näiteks “Isoleeritud objekti pikantsus”, “Taimestiku salakaval võlu” ja “Veidrad kestad ja riietus”, aga otsitakse ka vastust küsimusele, kas värv on analoogne lobisemisega?

“Pole värvikamat dekaani, arhitekti ja erialase kursi muutjat kui Peter, kes on seda kõike tehes kõnetanud mitmeid praktikute generatsioone. Mul on siiralt hea meel, et ta tuleb EKAsse oma loomingut tutvustama ja toob uue raamatu müüki ka arhitektuurimuuseumi raamatupoodi,” kutsub loengut kuulama arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak.

Professor Sir Peter Cook, Archigrami asutaja, Londoni Kaasaegse Kunsti Instituudi (ICA) ja Londoni Ülikooli Kolledži Bartletti Arhitektuurikooli endine dekaan on olnud arhitektuurimaailma domineeriv tegelane üle poole sajandi. Jätkuvat panust arhitektuurilisse innovatsiooni ja arhitektuurivaldkonna teeneid tunnustati 2007. aastal tema rüütliks löömisega Briti kuninganna Elisabeth II poolt. Cooki saavutusi radikaalse eksperimentaalrühmitusega Archigram on kajastatud arvukates publikatsioonides ja avalikel näitustel. Briti Arhitektide Kuninglik Instituut (RIBA) tunnustas Archigrami 2002. aastal, mil rühma liikmetele anti RIBA kõrgeim autasu, kuninglik kuldmedal.

Cooki jätkuv töö hinnatud õppejõuna on teinud temast tuntud hääle kultuuriasutustes üle maailma. Oma arhitektide ja innovaatorite meeskonnaga seilab ta jätkuvalt visionäärse arhitektuuri lainetel.

Tutvu ka https://www.petercookarchitecture.com/

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Üritus FBs

Avatud arhitektuuriloeng:

Klaske Havik: Matter of Scale – TU Delfti tudengite lõputööd Tallinna linnast

Kutsume kõiki arhitektuuri ja urbanistikatudengeid osalema 17. novembril, kell 18:00, EKA aulas TU Delfti arhitektuuri magistrantide lõputööde tutvustustele, mille fookuseks on juba kolmandat aastat Tallinna linn. Varasemaid töid tutvustab lähemalt professor Klaske Havik ning kohal on käimasoleva õppeaasta TU Delfti tudengid, kes siin veedetud kahe nädala jooksul analüüsivad linna eripalgelist ruumi ja loovad endale selle põhjal lähteülesandeid.

Lõputöö stuudio “A Matter of Scale” uurib Tallinna linna inimlikku mõõtkava. See on linn, mis paneb proovile väga erineva suuruse ja ulatusega hooned ning linnaehituslikud plaanid. Koht, kus põimuvad ja põrkuvad ühtaegu hansalikud, nõukogude ja tänapäevased turumajanduslikud kihistused, mida kujundavad linna eripärased looduslikud ja kultuurilised tingimused.

Stuudio on TU Delfti õppetooli Methods of Analysis and Imagination lõpuaasta projekt, mida juhendavad Klaske Havik (Prof.Dr.Ir.), Jorge Mejía Hernández (Dr.Ir.), Pierre Jennen (Ir.), Freek Speksnijder (Ir.).

Spolka: Feministliku tuleviku uurimistöö ja disain

Spolka on mittetulunduslik arhitektuuri- ja sotsioloogiastuudio ja kollektiiv, mis tegutseb Košices, Bratislavas ja Berliinis.

Loeng keskendub Spolka praktika alustaladele – väärtustele ja positsioonidele, mis on põimunud elukogemuste ja projektide segadusega. Vaadates (linna)planeerimist feministlikust vaatenurgast, esitab loeng küsimusi: Kuidas saavad äärealade ja perifeeria hääled muuta planeerimisprotsesse, milles oleme nii harjunud töötama? Mida tähendab hoolivuse kontseptsiooni silmas pidades disainimine? Ja millised vahendid ja metoodikad on meie käsutuses ausa ning õiglase tuleviku jaoks?

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Haridustaristu on keset suuri muutusi. Linnastumine toob kaasa ümberkorraldusi terves koolivõrgus. Uued koolimajad on seadnud ruumikvaliteedi lati kõrgele, vanad kipuvad ajale jalgu jääma. Samal ajal ei mahu suuremates linnades õpilased koolidesse ära. Kuidas saame nutikate ja säästlike lahendustega toetada neid koole, mis tegutsevad endisaegsetes hoonetes, kuid vajavad sisulisi uuendusi ja sageli väga kiireid lahendusi?

Kutsume sind seminarile “Uuenev kooliruum”, kus tutvustame EKAs tehtud uuringuid ja projekte, mille eesmärk on aidata koole kohandada muutunud õpikäsitusega — ning asetame need külaliste abiga laiemasse konteksti.

Oma tulekust saad märku anda SIIN!

Üritust saab otseülekandena jälgida EKA Youtube’i lehel.

KAVA

28. november 2025, kell 13.00 – 16.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

13.00 Avasõnad

13.05 Eesti koolivõrgu taristupärand – kas see on ka tulevikukindel?
Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Arenguseire Keskuse tulevikuseire ekspert

13.35 Õppijakeskne kooliruum. Uuringutest lähteülesande ja prototüüpideni
Katrin Koov, Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur, arhitekt

13.50 Õuesõppeklassi kasutajate tagasiside
Jana Liiv, HUVI õuesõppe haridussisu juht

14.00 Musterkool – nüüdisaegse õpikäsituse ja keskkonnasõbraliku ehitustehnoloogia sümbioos
Renee Puusepp, Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri uurimiskeskuse PAKK vanemteadur

14.15 H-tüüpi koolide ajakohastamine – EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2.-3. kursuse stuudioprojekt
Siim Tanel Tõnisson, stuudio juhendaja, arhitekt
Ra Martin Puhkan, stuudio juhendaja, arhitekt

14.30 Kohvipaus

15.00 Kuidas Soome koolid toetavad nüüdisaegset õpikäsitust? Soome kooliruumide uuring 2024
Markku Lang, õpikeskkondade ekspert ja kujundaja, Oppimaisema OY

15.30 Meistriklass: Eesti masstoodetud koolihoonete tehaselise renoveerimise innovatsiooniprojekt
Kaidi Põldoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht

15.45-16.25 Vestlusring: Millisest koolikeskkonnast tulevad ärksad, terved ja hoolivad inimesed?

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorruse näitus “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…” avab kohalike arhitektide loomingu, mis ulatub kaugemale argisest projekteerimisest.

Teostega osalevad näitusel näiteks Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Edgar Johan Kuusik, Karl Burman, Valve Pormeister, Erika Nõva, Sille Pihlak, Loreida Hein, Ott Kadarik, Leonhard Lapin ja paljud teised.

Näitus on avatud 25. oktoobrist kuni 1. veebruarini 2026.

Loe lähemalt:

https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/kui-ma-parajasti-maju-valja-ei-motle/

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” 

Reedel, 24. oktoobril kell 17.00, Eesti Arhitektuurimuuseumis

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Selle keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad Bronneri loodud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid.

Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) 25. oktoobrist kuni 30.novembrini.

Loe lähemalt:  https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/joonistatud-paralleelilmad/

LOENG EI TOIMU esineja haigestumise tõttu!

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

13. novembril kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengute kava 2025 sügisel

25.09  Elke Krasny (Viini Kunstiakadeemia) “Architecture and the Right to Care”

16.10 Leslie Kern (Toronto) “Towards a Feminist City.”

13.11 Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity”

27.11 Robert Mull (London) “The Free World”

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

EKA PAKKu igaaastane renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu toimub 9. oktoobril kell 16.00 Tallinna kaasamiskeskuses Avalinn (Vabaduse väljak 10).

Ürituse fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks, värske trükise esitlus ning tudengitööde näituse avamine.

Toome kokku ülikoolide teadlased, praktikud ja otsustajad, et jagada värskeid uurimistulemusi ning arutada, kuidas renoveerimislainet targalt ellu viia – nii energiatõhususe kui ka ruumikultuuri kvaliteedi mõttes. Avame Veneetsia arhitektuuribienaalil avamisel hinnatud EKA tudengitööde näituse “SLendersüsteemid” ning esitleme trükist “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine”.

Palun anna enda tulekust märku SIIN!

KAVA

16.00 Avasõnad

16. 00 Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu.
Fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks. Mõtteid jagavad ning lahendusi pakuvad välja nii arhitektid, ettevõtjad kui ka avaliku sektori esindajad.
Volkswagen Passati loogika järgi saab hakata kortermaju renoveerima?

Vaata üritust otse SIIT.

16.05 Renoveerimismaratoni hetkeseis / Kliimaministeerium

16.15 Veneetsia arhitektuuribiennaali 2025 Eesti paviljoni “Las ma soojendan sind” kogemus
Helena Männa ja Keiti Lige, EKA

16.25 SOFTacademy – naabruskonnapõhine tervikliku renoveerimise pilootprojekt
Kadri Auväärt, Tallinna Strateegiakeskus

16.35 sLender fassaad
Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA PAKK

17.00 “SlenderSüsteemid” erialastuudio tudengitööde tutvustused

17.35 Trükise “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” esitlus
Koostajad: Riina Lii Parve, Siiri Liis Huttunen, Triin Reidla, Siim Tanel Tõnisson
Väljaandjad: Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitseosakond ja Eesti Kunstiakadeemia

17.45 Paneeldiskussioon “Kuidas edasi?”
Moderaator: Siim Tuksam, EKA
Ootused renoveerimislainele on seatud kõrgeks nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Lõpuks kipuvad kõik diskussioonid aga taanduma küsimusele, kes kõik selle ilu kinni maksab. Kas innovatsioon projekteerimises ja ehituses saab teha renoveerimise odavamaks? Mis on need innovatsiooni kohad tööstuse seisukohast?

18.15 Näitus on avatud (suupisted ja tervitusjook)

__________________________________

“Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” annab ülevaate Eestis enam levinud nõukogudeaegsetest tüüpkorterelamutest eesmärgiga selgitada, kuidas renoveerides parandada elukeskkonna kvaliteeti ilma arhitektuurset kvaliteeti kaotamata. Selleks kirjeldab trükis hoonetüüpidele omaseid arhitektuurseid kvaliteete, millest lähtuda ning annab soovitusi, kuidas parimale praktikale tuginedes neile uuendades läheneda.

__________________________________

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengid kaitsesid 10. mail Veneetsia arhitektuuribiennaalil arhitektuuri ja linnaplaneerimise 3. kursuse erialastuudio tööd “SlenderSüsteemid – ringsed tehastoodetud mahulise renoveerimise lahendused paneelmajadest naabruskondadeni Lasnamäe näitel”. Näitus kohvermakettidega avatakse 9. oktoobril Avalinna kaasamiskeskuses.

Ürituse toimumist ja korraldamist toetavad: