Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL25) arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite varjualuse „Varem” avamisele!

Avamine toimub 18.06.2026 kell 18:00 Annelinna raamatukogu kõrval haljasalal (Kaunase pst 19a, Tartu).

,,Varem’’ on järjenumbrilt juba 21. varjualuse projekt, mis valmib EKA I kursuse 17 arhitektuuriüliõpilase kümne päeva pikkuse ühistööna. Tartusse kerkib tudengite varjualune juba kuuendat korda. Varasematel aastatel on Annelinna rajatud varjualused Õrred (2025) ning Ava (2024).

Varjualune ,,Varem’’ lähtub hoone eluringi viimasest etapist, kus hoone algne kasutus on lõppenud, kuid uus eesmärk on veel leidmata. Sellest vahepealsest seisundist jäävad sageli maha varemed, mis kannavad endas mälestusi kunagisest elust, kuid mõjuvad ümbritsevas linnaruumis sageli tõrjuvalt ja kasutuna. ,,Varem’’ otsib võimalust muuta see ooteaeg väärtuslikuks ning anda hoonejääkidele uus tähendus. Teiselt ringilt pärit materjalidest laotud müürid koos nende vahelt põimuvate puitprussidest pinkidega loovad erineva avatuse ja privaatsusega paiku puhkamiseks, kohtumiseks ja ümbruse kogemiseks. Rajatis suunab märkama väärtust selles, mis näib olevat oma aja ära elanud, ning näitab, kuidas linnaruumi muutumine võib toimuda järk-järgult, säilitades sideme mineviku ja tulevikuga.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Jako Julius Schmidilt, Eesti Kunstiakadeemia rektorilt Hilkka Hiiopilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu Linnavalitsuselt. Üritusele paneb punkti ühine tordisöömine.

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Genialistide Klubi I korrusele, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22:00, plaati keerutavad erinevad diskorid.

,,Varem’’ projekteerimise-planeerimise töögrupp: Jako Julius Schmid, Sigrid Anton, Liis Reinvee

Ehitus: Aabel Sonn, Alisa Titova, Andra Press, Anita Liis Otsus, Andrei Pustovalov, Artur Tani, Carolyn Jacqueline Raba, Diana Vaker, Emma Erin Meri, Jako Julius Schmid, Karmen Viilup, Karoli Maria Krause, Liis Reinvee, Mariell Õismets, Mirtel Rist, Sigrid Anton, Sonja Koidu

Varjualuse ehitamist toetavad: Weber, Raitwood, Vormest, Põhjala, Leibur, Arhitektuurimuuseum, Funrent, Red Bull, Tamrex, ajakiri Maja, Rudus, Climagen, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn.

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Avamise sündmus FBs

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde kaitsmised toimuvad

8.–9. juunil 2026, Kotzebue 10, 1. korruse saalis

Sündmuse otseülekannet saab jälgida EKA TVs

AJAKAVA

8. juuni

09.00 SANDER HAUGAS „Boilerjaam“ Juhendajad Andres Ojari Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Merilin Kaup

09.45 MIA MARIPUU „Ehitusplatsi potentsiaal. Kuidas saab ehituskool olla ruumiline tööriist ehitusprotsessi avamiseks Hipodroomi arenguala näitel.“  Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Eneli Kleemann

10.30 RASMUS ROOSILEHT „Vahejaam: materjalikeskus. Materjalide vahepealne peatuspaik ringluses“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Mariann Drell

11.25 JANELY JÄRV „Liiklusväilast liikuvusväljaks. Autokeskse linnapiiri ümbermõtestamine“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Jaak-Adam Looveer

12.10 KRISTINA LILLEPEA „Kesklinlik tänavaruum“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Paco Ulman

12.55 ELISABET VÕRK „Poeetilis-hügieeniline linn: avalikud tualetid Tallinnas“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Hasso Krull

Lõuna 45min

14.25 ROBERT KIISLER „Lõpetamata utoopia: visioon paneelelamurajoonide taaselustamiseks Lasnamäe näitel“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Jüri Soolep

15.10 ANNELI VIRTS „Lasnamäe – aedlinn? Kuidas ehitada üles kogukond modernistlikus elamurajoonis?“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann, retsensent Karina Vabson

15.55 ANDREAS HINOJOSA „Elurikka vööndi planeerimine Tallinnas: Ülemiste-Mere visioon“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Kristi Grišakov

16.50 LAURA SUSANNA LÄTTE „Mida jõgi tahab? Jõest lähtuva ruumiloome võimalused Pärnu jõe näitel“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Karri Tiigisoon

17.35 ERIK SAMMEL „Vesivare“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Merle Karro-Kalberg

18.20 TRIINU LAMP „Amfiibne maastik. Ihaste luht kui ligipääsetav ja aktiivset liikumist soosiv looduskeskkond“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Mirko Traks

9. juuni

09.00 HELLE-TRIIN HANSUMÄE „Kureeritud hääbumine“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Madli Kaljuste

09.45 KATRIIN MAITSALU „Kõik kindel haihtub õhku: Öö, müra ja vahepealne linn“ Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann; retsensent Jaan Elken

10.30 YELYZAVETA PERESADA „Reason to Stay. Reason to Return. Architecture of resistance. How can skeletons return the sense of homecommunity affected by war“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Andriy Golovchenko

11.25 MIIA LAUR „Hübriidsus tööstuspärandi teisenemises.Arhitekti roll siduja ja protsessi kujundajana“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Helena Männa

12.10 TRIIN VAINO „Seenioride kodu: väärikas ning iseseisev vanaduspõlv Eesti väikelinnades Põltsamaa näitel“ Juhendajad Andres Ojari, Toomas Tammis, Eik Hermann; retsensent Margit Mutso

12.55 INGRID NÕMME „Seewaldi avanemine. Psühhiaatriakliinikust tervendavaks linnaruumiks“ Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Tristan Krevald

Lõuna 45min

14.25 MARIIA UFIMTSEVA „Architecture as a Shared Responsibility. Community-owned courtyards on Prangli island“. Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Johanna Jõekalda

15.10 MARK JOONAS ARTMA „Kogukonnakoda“. Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann; retsensent Ruuben-Jaan Rekkor

15.55 ELLA MARI ROOSI „Vahehoolekandmine. Kasutustevaheline aeg kahaneva linna ruumis“. Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Ulla Alla

16.50 ANNE ALLIKSOO „Metsaga mestis. Kuidas saab eskapismi arhitektuur väärindada metsa sotsiaalsest ja ökoloogilisest aspektist?“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Kalle Komissarov

17.35 JOOSEP PÄRN „Topoloogiast tüpoloogiaks. Ebastandardse loomuliku puidu rakendamine arhitektuuris digitootmistehnoloogiate abil“ Juhendajad Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann; retsensent Renee Puusepp

18.20 JULIA FREUDENBERG „LinnaVilla. Lammaste ja inimeste koosmaailmaloomest“ Juhendajad Roland Reemaa, Laura Linsi, Eik Hermann; retsensent Margit Mutso

*****

EKA lõputööde näitus TASE ‘26 on avatud 28.05 – 19.06 iga päev kell 13–19, sissepääs tasuta.

Arhitektuuriteaduskonna tööd leiad EKA Valges majas Kotzebue 10.

Arhituurid lõputööde tutvustuseks toimuvad:

11. juunil kl 14–15 sisearhitektuuri lõputööd, magistriõppekava juht Gregor Taul.

11. juunil kl 15.30–17 arhitektuuri ja linnaplaneerimise lõputööd, magistristuudiote juht Roland Reemaa.

15. juunil kl 17–18 arhitektuuritase täna, kogu teaduskonna lõputöid tutvustab dekaan Sille Pihlak.

Tutvustatakse fookuses olevaid teemasid, põnevamaid lõputöid ning avatakse arhitektuuriTASE tulevikuvaated.

NÄITUSETUURID on avatud kõikidele ruumihuvilistele, nii sisseastujatele kui ka valdkonna proffidele!

Registreeri end tuurile siin!

EKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all “Jätkub…Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” ning moodustab esimese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist. 

EKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid — kuni 31. juulini soodsama eelmüügihinnaga — leiad Fientast.

Konverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu kesksele küsimusele: kuidas edasi liikuda olukorras, kus nullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi teadmisi kliimamuutuste, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta on rohkelt, osutub nende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja tegudeks sageli keeruliseks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib konverents, mis saab ja peaks jätkuma.

Rahvusvahelised esinejad ja teadlased käsitlevad kohanemise, taaskasutuse ja ruumilise ümberkujundamise teemasid linna, hoone ja materjali mõõtkavas. Programm toob kokku arhitektuuri, planeerimise, ehitusvaldkonna ja teadustöö vaatenurgad, et arutleda selle üle, kuidas olemasolevad paigad, hooned ja ressursid saavad toetada tähenduslikke muutusi ning kuidas seostamata teadmised võiksid kujuneda ühiseks mõistmiseks, mis suunaks pikaajalist tegutsemist.

Programm

09:30–09:45
Avasõnad

09:45–10:30
Muutuste plenaarettekanne
Aleksi Neuvonen (Demos Helsinki, Soome)

Soome tulevikumõtleja ja Demos Helsinki kaasasutaja, kelle töö keskendub ühiskondlikele muutustele, kestlikkusele ja pikaajalistele tulevikustsenaariumidele.

10:30–10:45
Kohvipaus

10:45–12:15 | Paralleelsessioonid

Peasaal – I sessioon: Ruumilised ja arhitektuursed muutused

Sessioonis käsitletakse ruumilise transformatsiooni protsesse linna ja arhitektuuri mõõtkavas, uurides, kuidas linnad, maastik ja ehitatud keskkonnad kohanevad muutuvate sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste tingimustega. Ettekanded keskenduvad teemadele nagu linnaruumi ümberkujundamine, kohandav taaskasutus, ruumiline järjepidevus ning territoriaalsete süsteemide, avaliku ruumi ja arhitektuursete sekkumiste omavahelised seosed.

Monumentaalstuudio – I sessioon: Tehastootmine, rekonstrueerimine ja kohandav taaskasutus

Sessioonis vaadeldakse tööstuslikust tootmisest tõukuvaid lähenemisviise olemasolevate hoonete ja linnakoe ümberkujundamisel. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu kohandav taaskasutus, modulaarsed renoveerimissüsteemid, ringmajandusel põhinevad uuendusstrateegiad ning hoonete elutsükli pikendamine, uurides, kuidas tänapäevased ehitusmeetodid saavad toetada kestlikumaid ja ressursiteadlikumaid ruumilise muutumise vorme.

12:15–13:15
Lõuna

13:15–14:00

Kohanemise plenaarettekanne
Hiroto Kobayashi (Keio ülikool, Tokyo, Jaapan)

Jaapani arhitekt, Keio ülikooli professor ja büroo Kobayashi Maki Design Workshop asutaja, kelle looming ja teadustöö keskenduvad kohanemisele, taaskasutusele ning kerksele ehitatud keskkonnale.

14:00–14:15
Kohvipaus

14:15–15:45 | Paralleelsessioonid

Peasaal – II sessioon: Materjalisüsteemid ja ringne ehitus

Sessioonis keskendutakse materjalisüsteemidele, ehitusprotsessidele ja ringmajanduspõhistele lähenemistele ehitatud keskkonnas. Ettekanded käsitlevad materjalide taaskasutust, eeltootmist, tektoonikat, valmistamismeetodeid ja ressursiteadlikke projekteerimisstrateegiaid, uurides, kuidas ehitussüsteemid saavad toetada paindlikumaid ja kestlikumaid ruumipraktikaid.

Monumentaalstuudio – II sessioon: Kaasav planeerimine ja linnalised muutused

Sessioonis uuritakse linnalise muutumise kaasavaid meetodeid — digitaalset kaardistamist, GIS-põhist ruumianalüüsi ja kaasavaid planeerimisvahendeid. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu taktikalised linnaruumi sekkumised, kogukondade kaasamine ja linnahaljastuse strateegiad, analüüsides, kuidas kohalikud algatused ja osalusprotsessid võivad kujundada laiemat ruumilist ja poliitilist raamistikku ja vastupidi.

15:45–16:00
Kohvipaus

16:00–16:45
Paneeldiskussioon

16:45–17:00
Lõpusõnad

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Doktorikool. Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Seminaril tutvustame EKA PAKKu ja RMK teadus- ja arendusprojekti Met(s)aRING, mille eesmärk on arendada ringne ja modulaarne ehitussüsteem RMK külastustaristu väikevormidele ja väikemajadele.

Projekt keskendub sellele, kuidas kavandada taristut nii, et seda saaks ajas kohandada, uuendada ja taaskasutada. Fookuses on korduvad standardiseeritud puitdetailid, tootmisjääkide kasutamine ning lahendused, mis vähendavad materjalikulu, lihtsustavad hooldust ja pikendavad rajatiste eluiga.

Seminari eesmärk on saada ehitajatelt ja tootjatelt praktilist tagasisidet arendatava süsteemi rakendatavuse kohta. Arutleme, kui standardiseeritud või paindlik peaks ehitussüsteem olema, millised on võimalused kasutada taaskasutatud või madalama kvaliteediga puitu ning kuidas mõjutavad hankevormid ja koostööloogikad kestlike lahenduste elluviimist.

Üritusele saad registreerida SIIN!

KAVA
27. august 2026, kell 9.30 – 12.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

9.30 Käimasoleva teadusprojekti tutvustus, RMK pikaajalised eesmärgid ja ambitsioonid (RMK)

9.45 8 disainiprintsiipi külastustaristu projekteerimisel (EKA)

10.00 Ehitussüsteemi tutvustus (EKA)

10.15 Väheväärindatud ja -kasutatud puidu rakendamine ehituses (TalTech)

10.30 Kohvipaus ja ehitussüsteemi prototüübiga tutvumine

11.00 – 12.30 Töötuba

EKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER: Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses” (TEM-TA80) kaudu.

Käesolev sündmus kuulub Adapteri võrgustiku koostööklubide sarja, kus teadlased, ettevõtted ning avaliku ja erasektori esindajad kohtuvad sisukat arutelu ja koostöövõimalusi looval platvormil. Kõik Adapteri koostööklubid leiad siit.

Lõputööde avalikud kaitsmised
25.05.–10.06.26
Tutvu ajakavaga veebilehel artun.ee/kaitsmised

TASE PÄEVA kava laupäeval, 6. juunil:
13.00–21.00 TASE näitus avatud
13.00–15.00 disainiteaduskonna lõputööde tutvustus
15.00–15.30 kunstikultuuri lõputööde tutvustus
15.00–18.00 Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmisrituaal EKA peahoone mereterrassil
15.45–16.30 Jaak Juske EKA-ümbruse ajalootuur
17.00 TASE Anima ‘26 linastus kinos Sõprus
19.00 TASE Anima ‘26 vestlus EKA peahoone fuajees, moderaatorid Lyza Karoly Jarvis ja Kaur Järve, inglise keeles

Keithy Kuuspu kestvusperformans
– „Kaudne etenduslikkus”, kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 Kotzebue 4 hoovis

Kail Timuski ahioreli „Requiem Larium“ kütmised, EKA peahoone mereterrassil
– L 6.06. kell 15–18
– P 14.06. kell 16–19
– R 19.06. kell 13–16

Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud, teoorias“
Teisipäeval, 9. juunil kell 18.00 EKA Galeriis, eelregistreerimisega, eesti keeles

RINGKÄIGUD
Kõik ringkäigud algavad EKA peahoone fuajees ning osavõtt on tasuta

Ajalooline ringkäik

Laupäeval, 6. juunil kell 15.45–16.30 EKA-ümbruse ajalooline ringkäik, ringkäiku juhib Jaak Juske, eesti keeles, annetus on teretulnud

Arhitektuuriteaduskonna ringkäigud
– Neljapäeval, 11. juuni kell 14.00-15.00 sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Gregor Taul, eesti keeles
– Neljapäeval, 11. juuni kell kell 15.30-17.00 arhitektuuri ja urbanistika osakondade lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Roland Reemaa, eesti keeles
– Esmaspäeval, 15. juuni kell 17.00-18.00 arhitektuuriteaduskonna lõputööde tutvustus, ringkäiku juhib Sille Pihlak, eesti keeles
– Teisipäeval, 16. juuni kell 13.00-14.00 eriala tudengite juhitud sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, eesti keeles

Disainiteaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 13.00–15.00, ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 13.00–15.00 ringkäiku juhivad Kätlin Leokin ja teaduskonna tudengid, eesti keeles

Kunstikultuuri teaduskonna ringkäigud
– Laupäeval, 6. juunil kell 15.00–15.30 ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles
– Pühapäeval, 14. juunil kell 15.00–15.30, ringkäiku juhib Valve Saarma, eesti keeles

Vabade kunstide teaduskonna ringkäik
– Pühapäeval, 14. juunil kell 16.00–17.00, ringkäiku juhib Elo Vahtrik, eesti keeles

Ülevaatlik TASE ringkäik
– Reedel, 29. mail kell 14.30–16.00, ringkäiku juhib Kaisa Maasik-Koplimets, eesti keeles
– Reedel, 29. mail kell 17.30–18.30, ringkäiku juhib Sonja Sutt, inglise keeles
– Kolmapäeval, 17. juunil kell 17.30–18.30, ringkäiku juhivad Hilkka Hiiop ja Laura Jüristo, eesti keeles

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 30 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel, 29. mail algusega kell 17.00. 

Avame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku”, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku, tänast päeva ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki baar.

1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4. oktoobrini.

Kuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem), Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud: Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Täname Eesti Kunstimuuseumi ja Floorini

Kõik on soojalt oodatud EKA Urbanistika tudengite magistritööde esitlustele.

25. mai, 2026, 09:30

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

14. mail kell 18 esineb EKA aulas Iulia Statica ettekandega “Hoolemaastikud metslilledega: naised, taimed ja kodune elu (post)sotsialistlikus Rumeenias” (Landscapes of care with wildflowers: Women, plants and domesticity in (post)socialist Romania)

Uurimisprojekt käsitleb viise, kuidas naiste kodune ja ökoloogiline töö sotsialismiajal kujundas ümber Rumeenia linnamaastikke, tuues esile hoolitsuse kui keskkondliku ja sooliselt määratletud ruumilise praktika. Fookuses on kaks korterelamute poolkodust ruumi – rõdud ja linnasisesed hoovid –, jälgides, kuidas põlvkondlik taimede ja lilledega seotud teadmistepagas võimaldas naistel neid paiku ümber mõtestada viisil, mis läks vastuollu riikliku planeerimise ja pronatalistliku regulatsiooniga. Arhiivi- ja etnograafilisele uurimistööle tuginedes uurib ettekanne, kuidas „hoolitsust“ selles repressiivses kontekstis ümber defineeriti, vahendatuna naiste igapäevapraktikates, mis seovad sündimuse maastikuloomega läbi intiimsete praktikate, mida võiks nimetada „varjatud hoolitsuseks“. Projekt eksperimenteerib mitme meediumiga, sealhulgas installatsiooni, video ja fotograafiaga, et dokumenteerida ja uurida nende sooliste hoolitsusvõrgustike mitmekihilisust.

Iulia Statica on Suurbritannias Sheffieldi Ülikooli arhitektuuri ja maastiku kooli vanemlektor ning 2025/26. aasta Mellon Fellow programmi „Democracy and Landscape“ stipendiaat Harvard University Dumbarton Oaksi instituudis Washingtonis. Varem on ta töötanud järeldoktorina The Bartlett School of Architecture’is (UCL) ja Cornelli Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub Ida-Euroopa sotsialismiaegse ehitatud keskkonna pärandile, eriti masselamuehitusele, ning nende ruumide soolistatud kogemustele. Statica kasutab oma uurimistöös dokumentaalfilmi; tema film My Socialist Home esilinastus 2021. aastal Londonis toimunud näitusel Archiving the Home. Ta on raamatu Urban Phantasmagorias: Domesticity, Production, and the Politics of Modernity in Communist Bucharest autor.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Kogu sarja loenguid saab järgi vaadata lehel www.avatudloengud.ee

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

8. aprillil esietendub Von Krahli Teatri suures saalis Johhan Rosenbergi, Hendrik Kaljujärve, Sille Pihlaku ja Karl Joonas Alamaa koostöölavastus “Öömaaeg”. Etendajad Von Krahli trupp ja Rahvatantsuselts Pääsukese tantsijad.

Öömaaeg kutsub vaataja öisesse varjupaika – aega, mil kehad otsivad ulualust ja kogunevad enne hommikust hajumist. See on öö oma aeg: tants pimeduses, mis kestab kuni rütmi lagunemiseni. Need on liikumised, mida ei saa arhiveerida, sest neid pole näha. Kokku tulemine kui vanim inimlik vajadus.

Lavastus koorib pärimuse lahti kuni inimkonna alguseni, avades rahvaste sünni, kultuuride rände ja nende võõrandumise ning viisid, kuidas me tänapäevases maailmas liikumist pidevalt ümber kodeerime. Öömaaja pärimus on kehastunud mälu. Selle mustrid ja rütmid eksisteerivad meist sõltumatult – enne ja pärast meid.
‘‘Öömaaeg‘‘ on Von Krahli Teatri ja elektron.art‘i koostöölavastus.

Rohkem infot: https://vonkrahl.ee/lavastused/oeoemaaeg või https://elektron.art/et/projektid/night

“Öömaaeg” on Von Krahli Teatri mängukavas: 8/13/14/15/21/21 aprill.
Kestus: 2 h ja 20 min koos vaheajaga

Lavastuse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn ja Eesti Kultuuriministeerium

öömaaeg
lavastaja/koreograaf
Johhan Rosenberg
arhitekt
Sille Pihlak

moekunstnik
Karl Joonas Alamaa
helilooja
Hendrik Kaljujärv

dramaturgid
Nele Tiidelepp ja Rauno Zubko

valguskunstnik
Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
insener
Adam Orlinski

etendajad
Liisa Saaremäel, Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Edgar Vunš ja Rahvatantsuselts Pääsuke tantsijad: Anita Värs, Ave Kongo, Greta Vaus, Hele Lukki-Lukin, Helena Tõnisma, Hindrek Haarde, Kadi Kriit, Kaimo Vahter, Katrina Külm, Kaur Lukki-Lukin, Kersti Kriisa, Kersti Vahter, Kulla Kangur, Katre Merilaid, Sandra Aleksius, Toomas Lepasaar, Triin Vallsalu