Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Alates 2026. jaanuari esimesest nädalast näeb EKA fuajees tüüpkoolimajade uuendamise ideede näitust.

Näitusel on välja pandud 2. ja 3. kursuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudengite 2025. sügissemestril valminud tööd, mida näitlikustavad koolide maketid.

Stuudios otsiti viise, kuidas kujundada H-kujuline nõukogudeaegne tüüpkoolimaja kaasaegseks kooliruumiks. Käsitleti viit H-tüüpi koolimaja, mis asuvad erineva rahvastikutiheduse, keskkonna ja ruumiliste vajadustega paikades.

Kõik lahendused on eriilmelised, kuid jagavad siiski ka sarnaseid jooni, mida kõrvutades on võimalik panna paika üldisemad arhitektuursed põhimõtted, mille abil H-tüüpi koolimaju kaasajastada.

„Koolistuudio“ juhendajad: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson (stuudio TÄNA); Mart Kalm (teooria, ajalugu)

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.

EKA korraldab tänavuse “Hüljatud maastike” töötoa Tallinnas 19.-22. jaanuaril 2026, objektina on luubi all Linnahall.

Juba 14. korda toimuva töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite rahvusvahelist koostööd ning mõista vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Manchesteri arhitektuurikooli (MSA) õppejõudude ja tudengitega.

• Teisipäeval 20. jaanuaril kell 17 peab EKA aulas avaliku loengu Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning. 

Manchesteri Arhitektuurikooli (MSA) külalisprofessor Dan Dubowitz tutvustab kultuurilist üldplaneerimist, mille eesmärk on arendada uusi meetodeid inimeste varasemaks ja paremaks kaasamiseks oma kodulinnade ruumiloomesse üle Suurbritannia. Ta tutvustab oma käimasolevat uurimisprojekti „Megalomania“, mis hõlmab paiku Eestis (Naissaar ja Hiiumaa), Helsingi saarestikus, Lätis (Karosta) ja Leedus (Visiginas).

Loeng on MSA ja EKA teadus- ja avaliku pedagoogika koostööprojekti avaüritus, mille eesmärk on uurida, kuidas mobiilsed arhitektuurimeetodid nagu pimedas kõndimine, rääkimine, koreograafia ja aeglane fotograafia saavad anda hääle ja äratada ellu uinuva hoone.

Kõik huvilised on oodatud kuulama! Loeng on inglise keeles.

Lisaks toimub töötoa raames veel avatud üritusi:

• Kolmapäeval 21. jaanuaril kell 17 linastub EKA aulas Ingel Vaikla dokumentaalfilm “Majavalvur” (2015)
• Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17 esitlevad tudengite grupid fuajee trepistikul oma nädala jooksul valminud lühifilme.

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 12. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Infotunni salvestus SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn
• https://www.instagram.com/ekaurbanstudies

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Tule pühapäeval, 7. detsembril kell 12 koos EKA urbanistika õppekava I kursuse tudengitega Štromka jalutuskäigule, milles mitmeid kõrvalepõikeid! Tegu on urbanistika I kursuse õppeaine “Stuudio 1: Linnastumine” lõpusündmusega, millest kõik huvilised on oodatud osa võtma. Jalutuskäigu alguspunkt: Putukaväil, Ehte bussipeatus.

Semestri jooksul kõndisime, rääkisime, ringi vaatasime, tegime kõrvalepõikeid, jagasime, tundsime, kaotasime ja leidsime Štromka olemuse ning nüüd kutsume teid südamlikult ühinema meie viimase jalutuskäiguga – ühise teekonnaga läbi aja, ruumi, kujutlusvõime ja kogukondade keerukuse.

Aga mida räägib meile Štromka, kõnekeelne termin, intuitiivne piirkond, meie ajast, kui ruum võib olla sotsiaalkultuuriline peegel? Ja millised võivad olla tulevikuvõimalused – nii kogukondade kui ka ruumiliste struktuuride jaoks –, kui vaatame lähemalt Štromka lugusid ja laiemat kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mõju, mis meid hoiab ja kujundab? Ja lõpuks, miks on Štromka üldse oluline?

Koos hakkame Štromka kihte lahti harutama, sukeldume sellega seotud küsimustesse ja asetame need laiemasse konteksti, mis hõlmab tekkivaid protsesse. Teel jagame oma 11 individuaalset projekti, mis kõik asuvad nende küsimuste ja tunnetega seotud ristumiskohas ning on jaotatud kolme temaatilisse kõrvalepõikesse, millest igaüks lõpeb ühise mõtisklusega, kus saame avada kollektiivse arutelu.

12.00–14.00 kõrvalepõige 1 – – – – – – – kohtumine Putukaväil, bussipeatus Ehte

15.20–16.30 kõrvalepõige 2 – – – – – – – – kohtumine Sõle tn 67

17.00–18.15 kõrvalepõige 3 – – – – – – – kohtumine bussipeatuses Pelguranna

Liituda võib vabalt igal ajal – võtke kaasa kõrvaklapid ja riietuge soojalt!

Tudengid:

Mahamudul Hasan
Kadri Haugas
Md. Shariful Islam
Mihkel Uku Karindi
Catherine Vera Lavrik
Helka Molnar
Luca Oszwald
Alexander João Pereira Witte
Clara Prellwitz
Nabid Shovon
Elena Wübbeling

Juhendajad:
Mira Samonig
Karina Vabson

Erakorralise avatud arhitektuuriloenguga astub 20. novembril kl 18 EKA aulas lavale legendaarne arhitekt ja lektor Sir Peter Cook ettekandega “Pikantsed motivatsioonid”, millele lisandub Archigram 10 raamatu kiirülevaade.

Loengus vaadatakse läbi arhitektuuriprisma sisse teemadesse nagu näiteks “Isoleeritud objekti pikantsus”, “Taimestiku salakaval võlu” ja “Veidrad kestad ja riietus”, aga otsitakse ka vastust küsimusele, kas värv on analoogne lobisemisega?

“Pole värvikamat dekaani, arhitekti ja erialase kursi muutjat kui Peter, kes on seda kõike tehes kõnetanud mitmeid praktikute generatsioone. Mul on siiralt hea meel, et ta tuleb EKAsse oma loomingut tutvustama ja toob uue raamatu müüki ka arhitektuurimuuseumi raamatupoodi,” kutsub loengut kuulama arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak.

Professor Sir Peter Cook, Archigrami asutaja, Londoni Kaasaegse Kunsti Instituudi (ICA) ja Londoni Ülikooli Kolledži Bartletti Arhitektuurikooli endine dekaan on olnud arhitektuurimaailma domineeriv tegelane üle poole sajandi. Jätkuvat panust arhitektuurilisse innovatsiooni ja arhitektuurivaldkonna teeneid tunnustati 2007. aastal tema rüütliks löömisega Briti kuninganna Elisabeth II poolt. Cooki saavutusi radikaalse eksperimentaalrühmitusega Archigram on kajastatud arvukates publikatsioonides ja avalikel näitustel. Briti Arhitektide Kuninglik Instituut (RIBA) tunnustas Archigrami 2002. aastal, mil rühma liikmetele anti RIBA kõrgeim autasu, kuninglik kuldmedal.

Cooki jätkuv töö hinnatud õppejõuna on teinud temast tuntud hääle kultuuriasutustes üle maailma. Oma arhitektide ja innovaatorite meeskonnaga seilab ta jätkuvalt visionäärse arhitektuuri lainetel.

Tutvu ka https://www.petercookarchitecture.com/

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Üritus FBs

Avatud arhitektuuriloeng:

Klaske Havik: Matter of Scale – TU Delfti tudengite lõputööd Tallinna linnast

Kutsume kõiki arhitektuuri ja urbanistikatudengeid osalema 17. novembril, kell 18:00, EKA aulas TU Delfti arhitektuuri magistrantide lõputööde tutvustustele, mille fookuseks on juba kolmandat aastat Tallinna linn. Varasemaid töid tutvustab lähemalt professor Klaske Havik ning kohal on käimasoleva õppeaasta TU Delfti tudengid, kes siin veedetud kahe nädala jooksul analüüsivad linna eripalgelist ruumi ja loovad endale selle põhjal lähteülesandeid.

Lõputöö stuudio “A Matter of Scale” uurib Tallinna linna inimlikku mõõtkava. See on linn, mis paneb proovile väga erineva suuruse ja ulatusega hooned ning linnaehituslikud plaanid. Koht, kus põimuvad ja põrkuvad ühtaegu hansalikud, nõukogude ja tänapäevased turumajanduslikud kihistused, mida kujundavad linna eripärased looduslikud ja kultuurilised tingimused.

Stuudio on TU Delfti õppetooli Methods of Analysis and Imagination lõpuaasta projekt, mida juhendavad Klaske Havik (Prof.Dr.Ir.), Jorge Mejía Hernández (Dr.Ir.), Pierre Jennen (Ir.), Freek Speksnijder (Ir.).

Spolka: Feministliku tuleviku uurimistöö ja disain

Spolka on mittetulunduslik arhitektuuri- ja sotsioloogiastuudio ja kollektiiv, mis tegutseb Košices, Bratislavas ja Berliinis.

Loeng keskendub Spolka praktika alustaladele – väärtustele ja positsioonidele, mis on põimunud elukogemuste ja projektide segadusega. Vaadates (linna)planeerimist feministlikust vaatenurgast, esitab loeng küsimusi: Kuidas saavad äärealade ja perifeeria hääled muuta planeerimisprotsesse, milles oleme nii harjunud töötama? Mida tähendab hoolivuse kontseptsiooni silmas pidades disainimine? Ja millised vahendid ja metoodikad on meie käsutuses ausa ning õiglase tuleviku jaoks?

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).