AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine
24.10.2015 — 31.01.2016
EKA arhitektuuritudengid kavandasid narva hübriidse uushoonestusega kvartaleid
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid esitlevad:
Näitus Narva Muuseumis
UUS VANA LINN – hübriidse uushoonestusega kvartalid Narva vanalinnas: raamatukogu, linnavalitsus, vabalava, äripinnad, korterid, parkimine, väljakud, pargialad.
EKA arhitektuuritudengid tegelesid eelmise õppeaasta 3. kursusel läbi aasta kestnud kursuseprojektis üldteemana suuremastaabilise avaliku hoone projektiga. See on arhitektuuritudengitele esmane kokkupuude mahuka ja keerulise ruumiprogrammiga, kus tuleb lahendada nii hoonete sisemine logistika kui ka seosed ümbritseva linnaruumiga.
Asukohaks valiti keerulise ajalooga Narva vanalinn. Projekti lisaeesmärk oli vanalinna konteksti väärtustavate muudatuste esilekutsumine. Pool kursusest sai ülesandeks linnavalitsuse ja teine pool raamatukogu lahendamise. Uus linnavalitsus hakkab paiknema vana raekoja taga, tulevase Stockholmi platsi ääres ning raamatukogu raekojast ida pool.
Juhendajad lisandasid lähteülesandes mõlema asukoha ruumiprogrammi ka interdistsiplinaarsed teatriruumid (vabalava), korterid, äripinnad ja parkimise. Projektiga integreeritud maastikuarhitektuuri osas töötati välja väliruumi kontseptsioon, mis arvestaks nii hoone arhitektuuri kui ka ümbritseva linnaruumi ja selle kasutajatega. Töösse olid kaasatud teiste erialade spetsialistid: eraldi ülesannetena käsitleti energiatõhususe teemat, tuleohutusnõudeid, konstruktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Arvestada tuli normatiivsete nõuetega ja integreerida tehnilised eriosad.
“Meie lähiajaloos Narvas toimunu on muutnud ajaloolise linnasüdame hoonestamise ääretult sensitiivseks, delikaatseks teemaks. Seetõttu oli seatud ülesanne nii tudengitele kui nende juhendajatele tõeliselt keeruline. Kõige keerulisemaks osutus niivõrd suurte hoonete juures ajaloolise hoonestuse väikeste mahtude ning tiheda keskaegse krundistruktuuriga arvestamine. Tulemused on aga päris korralikud ning visualiseerivad hästi Narva vanalinna alanud taastulemise ühte võimalust,” sõnas Peeter Tambu, Narva linna peaarhitekt 2008-2015.
Näitusel on väljas kõigi kursusel osalenud tudengite tööd: Mari Möldre, Marianna Zvereva, Johannes Madis Aasmäe, Kersti Nigols, Margus Tammik, Liis Juuse, Arvi Anderson.
Kursust juhendasid: arhitektid Margus Maiste, Tarmo Teedumäe ja Katrin Koov.
Näitus Narva Muuseumis on avatud kuni 31.01.2016, E-P 10-18 (v.a. riigipühad).
Näituse ajal, 24. novembril toimuvad kõigile huvilistele tööde tutvustused: kell 16.00 vene keeles ja kell 17.00 eesti keeles.
Lisainfo:
Anna Judina
Narva Muuseum
tel. 359 9248
e-post naitused@narvamuuseum.ee
Anu Piirisild
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
tel. 642 0071
e-post: arhitektuur@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA arhitektuuritudengid kavandasid narva hübriidse uushoonestusega kvartaleid
Laupäev 24 oktoober, 2015 — Pühapäev 31 jaanuar, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid esitlevad:
Näitus Narva Muuseumis
UUS VANA LINN – hübriidse uushoonestusega kvartalid Narva vanalinnas: raamatukogu, linnavalitsus, vabalava, äripinnad, korterid, parkimine, väljakud, pargialad.
EKA arhitektuuritudengid tegelesid eelmise õppeaasta 3. kursusel läbi aasta kestnud kursuseprojektis üldteemana suuremastaabilise avaliku hoone projektiga. See on arhitektuuritudengitele esmane kokkupuude mahuka ja keerulise ruumiprogrammiga, kus tuleb lahendada nii hoonete sisemine logistika kui ka seosed ümbritseva linnaruumiga.
Asukohaks valiti keerulise ajalooga Narva vanalinn. Projekti lisaeesmärk oli vanalinna konteksti väärtustavate muudatuste esilekutsumine. Pool kursusest sai ülesandeks linnavalitsuse ja teine pool raamatukogu lahendamise. Uus linnavalitsus hakkab paiknema vana raekoja taga, tulevase Stockholmi platsi ääres ning raamatukogu raekojast ida pool.
Juhendajad lisandasid lähteülesandes mõlema asukoha ruumiprogrammi ka interdistsiplinaarsed teatriruumid (vabalava), korterid, äripinnad ja parkimise. Projektiga integreeritud maastikuarhitektuuri osas töötati välja väliruumi kontseptsioon, mis arvestaks nii hoone arhitektuuri kui ka ümbritseva linnaruumi ja selle kasutajatega. Töösse olid kaasatud teiste erialade spetsialistid: eraldi ülesannetena käsitleti energiatõhususe teemat, tuleohutusnõudeid, konstruktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Arvestada tuli normatiivsete nõuetega ja integreerida tehnilised eriosad.
“Meie lähiajaloos Narvas toimunu on muutnud ajaloolise linnasüdame hoonestamise ääretult sensitiivseks, delikaatseks teemaks. Seetõttu oli seatud ülesanne nii tudengitele kui nende juhendajatele tõeliselt keeruline. Kõige keerulisemaks osutus niivõrd suurte hoonete juures ajaloolise hoonestuse väikeste mahtude ning tiheda keskaegse krundistruktuuriga arvestamine. Tulemused on aga päris korralikud ning visualiseerivad hästi Narva vanalinna alanud taastulemise ühte võimalust,” sõnas Peeter Tambu, Narva linna peaarhitekt 2008-2015.
Näitusel on väljas kõigi kursusel osalenud tudengite tööd: Mari Möldre, Marianna Zvereva, Johannes Madis Aasmäe, Kersti Nigols, Margus Tammik, Liis Juuse, Arvi Anderson.
Kursust juhendasid: arhitektid Margus Maiste, Tarmo Teedumäe ja Katrin Koov.
Näitus Narva Muuseumis on avatud kuni 31.01.2016, E-P 10-18 (v.a. riigipühad).
Näituse ajal, 24. novembril toimuvad kõigile huvilistele tööde tutvustused: kell 16.00 vene keeles ja kell 17.00 eesti keeles.
Lisainfo:
Anna Judina
Narva Muuseum
tel. 359 9248
e-post naitused@narvamuuseum.ee
Anu Piirisild
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
tel. 642 0071
e-post: arhitektuur@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.08.2015 — 05.10.2015
EKA arhitektuuritudengid püstitavad Tallinna südalinna puidust varjualuse
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Tallinna vanalinna meelispuhkealale, Harju tänava haljasalale, kerkib Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud puitmaterjalist varjualune.
Viimasel 9 aastal on Eesti Kunstiakadeemia 1. kursuse arhitektuuritudengid veetnud suvepraktika Peadspeal, Lahemaa rahvuspargis, et ehitada kümne päeva jooksul valmis uuendusliku vormiga varjualune. Sel aastal otsustati aga kümnes ehk juubelivarjualune püstitada Tallinna kesklinna, Harju tänava haljasalale.
Varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga oma keha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendavad professor Andres Alver ning assistendid Ott Alver ja Mari Rass.
Äsja esimese õppeaasta läbinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid alustasid ehitustöödega 25. augustil ja varjualuse avamine toimub pühapäeval, 30.
AUGUSTIL kell 16. Varjualune LUGEJA on kõigile külastamiseks väljas 5. oktoobrini.
Projekteerimisprotsessis on sel aastal eriti oluline just ettevalmistus. Kui varasemalt on täpsete jooniste tegemine ning töövõtete väljamõtlemine toimunud praktikapäevade ajal, siis nüüd, kui kogu protsess on viidud keset linna kõigile vaatamiseks, peab eeltööd tegema eriti põhjalikult ja eksimisruumi jääb vähem. Varjualuse autor, 1. kursuse arhitektuuritudeng Liisa Peri kaasas sestap juba suve algul endaga koostööd tegema oma kursusekaaslased Ann Kristiin Entsoni, Keiti Lige ja Jarmo Vaiki. Ühiselt töötati kavandist välja uus linnaruumi sobivam mudel ning tehti projektile vajalikke uuendusi, et varjualune oleks külastajatele turvaline.
“Kogu protsess on andnud meile suurepärase võimaluse kohe õpingute alguses mõista, kuidas asjad nö pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ning piiranguid, millesse mahtuda tuleb,” ütlesid tudengid.
Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Võimatu missioon 10”.
Varjualuste ehitamisele on aastate jooksul tugeva panuse andnud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. EMPL on veendunud, et puit on tuleviku materjal, mis leiab tänu avardunud võimalustele projekteerimises ja tootearenduses aina enam kasutust.
“Viimase viieteistkümne aastaga on puitehitus läbinud tohutu arenguhüppe, mille tulemusel on selle populaarsus just suuremahuliste hoonete puhul hoogsalt kasvanud. Lisaks klassikalistele puitehituse piirkondadele Skandinaavia ja Alpide näol on hulgaliselt puitkonstruktsioonil korruselamuid, koole ja muid avalikke hooneid kerkinud ka erinevates Euroopa suurlinnades, kus on näha jätkuvat kasvutrendi. Väikevormi praktika annab tudengitele esimese põgusa kokkupuute puitehituse ja selle võimalustega, mida loodetavasti edasiste õpingute käigus edasi arendatakse. See loob pinnase viimaks Eesti puitehituse maailmakaardile läbi kvaliteetse arhitektuuri,” kinnitab EMPL puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja.
Varasemad üheksa varjualust asuvad Pedaspeal varjualuste pargis, mis pakub toreda kogemuse igas eas külastajale. Pedaspea avastamisväärne varjualuste park asub http://tinyurl.com/6awdsd
Varjualuste kodulehekülg: www.artun.ee/varjualused
Seni ehitatud varjualused: GIIK (2006), TORN (2007), LUIK (2008), KOLM (2009), SPIN (2010), VARING (2011), LAAS (2012) ja TSIKURAAT (2013), PAKK (2014).
LUGEJA idee autor: Liisa Peri
Projekti autorid: Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Jarmo Vaik
Ehitajad: Immaanuel Buš, Ann Kristiin Entson, Jekaterina Klišova, Jaana Kraus, Andreas Krigoltoi, Keiti Lige, Maarja Liiv, Liisa Peri, Laura Pint, Reelika Reinsalu, Carolyn Rennu, Karmen Silde, Jarmo Vaik, Triin Vallner, Kristjan Värav
Ehituspraktika juhendaja: arhitekt Jaan Tiidemann
Ehitamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital.
Lisateave:
Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Telefon: 5661 7725
Anu Piirisild
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
E-post: anu.piirisild@artun.ee
Telefon: 642 0071
Teate toimetas
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA arhitektuuritudengid püstitavad Tallinna südalinna puidust varjualuse
Pühapäev 30 august, 2015 — Esmaspäev 05 oktoober, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Tallinna vanalinna meelispuhkealale, Harju tänava haljasalale, kerkib Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud puitmaterjalist varjualune.
Viimasel 9 aastal on Eesti Kunstiakadeemia 1. kursuse arhitektuuritudengid veetnud suvepraktika Peadspeal, Lahemaa rahvuspargis, et ehitada kümne päeva jooksul valmis uuendusliku vormiga varjualune. Sel aastal otsustati aga kümnes ehk juubelivarjualune püstitada Tallinna kesklinna, Harju tänava haljasalale.
Varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga oma keha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendavad professor Andres Alver ning assistendid Ott Alver ja Mari Rass.
Äsja esimese õppeaasta läbinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid alustasid ehitustöödega 25. augustil ja varjualuse avamine toimub pühapäeval, 30.
AUGUSTIL kell 16. Varjualune LUGEJA on kõigile külastamiseks väljas 5. oktoobrini.
Projekteerimisprotsessis on sel aastal eriti oluline just ettevalmistus. Kui varasemalt on täpsete jooniste tegemine ning töövõtete väljamõtlemine toimunud praktikapäevade ajal, siis nüüd, kui kogu protsess on viidud keset linna kõigile vaatamiseks, peab eeltööd tegema eriti põhjalikult ja eksimisruumi jääb vähem. Varjualuse autor, 1. kursuse arhitektuuritudeng Liisa Peri kaasas sestap juba suve algul endaga koostööd tegema oma kursusekaaslased Ann Kristiin Entsoni, Keiti Lige ja Jarmo Vaiki. Ühiselt töötati kavandist välja uus linnaruumi sobivam mudel ning tehti projektile vajalikke uuendusi, et varjualune oleks külastajatele turvaline.
“Kogu protsess on andnud meile suurepärase võimaluse kohe õpingute alguses mõista, kuidas asjad nö pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ning piiranguid, millesse mahtuda tuleb,” ütlesid tudengid.
Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Võimatu missioon 10”.
Varjualuste ehitamisele on aastate jooksul tugeva panuse andnud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. EMPL on veendunud, et puit on tuleviku materjal, mis leiab tänu avardunud võimalustele projekteerimises ja tootearenduses aina enam kasutust.
“Viimase viieteistkümne aastaga on puitehitus läbinud tohutu arenguhüppe, mille tulemusel on selle populaarsus just suuremahuliste hoonete puhul hoogsalt kasvanud. Lisaks klassikalistele puitehituse piirkondadele Skandinaavia ja Alpide näol on hulgaliselt puitkonstruktsioonil korruselamuid, koole ja muid avalikke hooneid kerkinud ka erinevates Euroopa suurlinnades, kus on näha jätkuvat kasvutrendi. Väikevormi praktika annab tudengitele esimese põgusa kokkupuute puitehituse ja selle võimalustega, mida loodetavasti edasiste õpingute käigus edasi arendatakse. See loob pinnase viimaks Eesti puitehituse maailmakaardile läbi kvaliteetse arhitektuuri,” kinnitab EMPL puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja.
Varasemad üheksa varjualust asuvad Pedaspeal varjualuste pargis, mis pakub toreda kogemuse igas eas külastajale. Pedaspea avastamisväärne varjualuste park asub http://tinyurl.com/6awdsd
Varjualuste kodulehekülg: www.artun.ee/varjualused
Seni ehitatud varjualused: GIIK (2006), TORN (2007), LUIK (2008), KOLM (2009), SPIN (2010), VARING (2011), LAAS (2012) ja TSIKURAAT (2013), PAKK (2014).
LUGEJA idee autor: Liisa Peri
Projekti autorid: Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Jarmo Vaik
Ehitajad: Immaanuel Buš, Ann Kristiin Entson, Jekaterina Klišova, Jaana Kraus, Andreas Krigoltoi, Keiti Lige, Maarja Liiv, Liisa Peri, Laura Pint, Reelika Reinsalu, Carolyn Rennu, Karmen Silde, Jarmo Vaik, Triin Vallner, Kristjan Värav
Ehituspraktika juhendaja: arhitekt Jaan Tiidemann
Ehitamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital.
Lisateave:
Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Telefon: 5661 7725
Anu Piirisild
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
E-post: anu.piirisild@artun.ee
Telefon: 642 0071
Teate toimetas
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.08.2015
Arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad kõiki arutlema meie elukeskkonna ja avaliku ruumi tuleviku üle
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit koostöös Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga kutsuvad kõiki huvilisi Arvamusfestivalile kaasa rääkima Eesti elukeskkonna arendamisel. Reedel, 14. augustil toimub neli aruteluringi, kus käsitletakse küsimusi: kelle rajada on meie linnade uued maamärgid; mida võtta ette aukudega meie linna südametes; kuidas projekteerida turvalisemat riiki ja suurendada riigi julgeolekut läbi planeeringute ning mida teha riigipiiri äärsete inimtühjade aladega; kuidas valmistada linnasid ja regioone ette isejuhtiva tehnoloogia tulekuks ja teha mõistlikke ning läbimõeldud riiklikke infrastruktuuri planeeringuid.
“Elukeskkond on meile kõigile möödapääsmatult oluline. See sisaldab, vormib ja raamistab kogu meie igapäevast elutegevust hõlmates nii linnasüdameid kui piirialasid, ühiskonna kultuurilist ja tehnoloogilist võimekust. Elukeskkonna paremaks muutmise vastu ei ole mitte keegi. Suur küsimus on, kuidas seda teha ja mida me õigupoolest soovime. Nende küsimuste üle arutlemine peab toimuma võimalikult laial pinnal, koostöös võimalikult paljude erialadega, milleks Arvamusfestival on kindlasti üks olulisi foorumeid,” põhjendab EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.
Arvamusfestivali linnaruumi ala kujundavad sel aastal EKA arhitektuuri magistrandid: kontseptsiooni autor on Märten Peterson, teostada aitavad Roosi Keva, Joonas Tanne, Kristian Taaksalu, Vincent Sammel, Inke-Brett Eek, Kirke Päss ja skulptor Uku Sepsivart.
„Hea avalik ruum meie ümber ei sünni juhuslikult. Selle nimel tuleb teha püsivalt tõsist tööd. Eesti Arhitektide Liidu algatatud programmi abil saavad uuendatud 14 linna südamed Eestis. Eesmärgiks ei ole sealjuures pelgalt ilu. Läbi mõtestatud linnaruumi tõuseb väikelinnade atraktiivsus elukeskkonnana, mis muuhulgas suurendab oluliselt meie riigi julgeolekut. Turvalisus, millest mõtlemine ja rääkimine on viimastel aastatel taas teravalt fookusesse tõusnud on seekord laval ka arvamusfestivalil. Mõtleme koos, milliste planeeringuliste võtetega oleks võimalik tagada ühiskonna toimimine ka olukorras, kus kõik meie ümber muutub,“ täiendab Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.
Arvamusfestivali raames saab ka sel aastal Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12) näha kahte põnevat näitust: RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM. “Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ja 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus. Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta. Kuraatorid – EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.
Lastealal toimub kell 13.00-14.30 lastele ja noortele arhitektuuri huvikool, mis ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama. Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm, kõik huvilised oodatud.
Arvamusfestivali ajal toimub ka Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatud AVATUD MAJADE sarja ekskursiooni Paide eri.
—
Arhitektuurisündmused saavad arvamusfestivalil nähtavaks EKA arhitektuuriteaduskonna ja Arhitektide Liidu eestvedamisel koostöös Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB), Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga. Tegevusi koordineerib Andro Mänd.
Rõõm on ka ära märkida, et kogu aasta vältel kestnud Paide linna, Arvamusfestivali ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna koostöö tulemust saab näha kogu festivali alal. Aitäh selle eest Katrin Koovile ning II kursuse arhitektuuritudengitele, eestvedajatena Ivo Arro, Ulla Alla ja Anna Liisa Saavaste.
Arhitektuuri aitab arvamusfestivalil nähtavamaks teha Eesti Kultuurkapital.
—
ARHITEKTUURI JA ELUKESKKONNA ARUTELUD ARVAMUSFESTIVALIL
14. augustil, kl 12.00 – 18.30
KAVA
1. Isejuhtiv linn – robotite võidukäik või inimlik elukeskkond?
Kell 12.00-13.30
Linnaruumi alal
Arutletakse selle üle, mis on linnaehituse ja arhitektuuri uued võimalused, mida pakuvad uued tehnoloogiad? Kas ja kuidas rakendada nii uut teadmist kui ka tehnoloogiat ning kas Eesti peaks olema muutuste esirinnas (katsetades läbi head ja vead). Lahatakse ka hirme, mis seostuvad nn „suure venna“ kõike kontrolliva silma ja ka ohuga, et me muutume liialt sõltuvaks erinevatest tehnoloogiatest.
Moderaator
Marten Kaevats – 2015.a. Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator
Esinejad
Rainer Kattel – Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor, Kristjan Port – R2 tehnoloogia kommentaaride saatejuht ja Innar Liiv – informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli andmekaevandamise dotsent.
2. Projekteerides turvatunnet – Eesti riigikaitse ruumiline mõõde
Kell 12.30-13.50
Julgeoleku alal
Arutame riigi julgeoleku suurendamisest läbi planeeringute. Millised ohud tulenevad sellest, et meie piiriäärsed alad tühjenevad inimestest? Kuidas toimub linnade funktsioneerimine kriisisituatsioonis (näiteks valglinnastumisest tingitud probleemid kütusekriisi puhul jne)? Kas tähtsate objektide kokku panemine (näiteks Ülemistele tekkiv lennujaama, RailBaltiku ning bussijaama ühtne kompleks või uus nn superministeerium) suurendab turvalisust või loob soodsa olukorra terroristlikule tegevusele?
Moderaatorid
Sten Allik – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse ülem ning Oliver Alver – arhitekt ja Rakvere endine linnaarhitekt.
Esinejad
Toomas Paaver – arhitekt, endine Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik, Hannes Kont – Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler ja Jonatan Vseviov -Kaitseministeeriumi asekantsler.
3. Südametu linn – augud meie linnade südametes
Kell 14.30-16.00
Linnaruumi alal
Arvamust avaldatakse suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele, inimeste liikumisele jne. Kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse (RailBaltic’u uued jaamad, Tartu Ülikooli arendused Maarjamõisa põldudel jne) suunavad elu veelgi enam äärelinnadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga?
Teema keskmes on ka tänavu EV100 programmi raames läbiviidav linnasüdamete uuendamise programm ning selle mõju kohalikule elule ja linna majandusele.
Moderaator
Andres Ojari – arhitekt, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna professor ja Toomas Tammis – arhitekt, EKA arhitektuuriosakonna dekaan.
Esinejad
Georg Linkov – Kärdla linnapea, Mart Kalm – akadeemik, arhitektuuriajaloolane, EKA rektor, Raivo Vare – majandusteadlane, endine transpordiminister, Kalle Vellevoog – arhitekt, EV100 arhitektuuriprogrammi peakordinaator.
4. Kelle rajada on meie linnade uued maamärgid?
Kell 17.00-18.30
Linnaruumi alal
Nelja suurema erakonna esindajate arutelu meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud.
Moderaatorid
Johannes Tralla – ajakirjanik ja Toomas Tammis – EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan
Esinejad
IRL-i, Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad
NÄITUSED
RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM
Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12)
Avamine 14. august kell 18.45
“Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ning 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus.
Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta.
Kuraatoriteks EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.
ARHITEKTUURI HUVIKOOL
Lastealal
kell 13.00-14.30
Arhitektuurikool ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama! Töötoas lähtutakse Arhitektuurikooli juhtmõttest: Arutame! Ehitame! Uurime! Osalemine eelteadmisi ega -oskuseid ei nõua, oodatud on kõik huvilised.
Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm.
AVATUD MAJADE EKSKURSIOON
14.august
Kell 14.00
Kogunemine Wabalinna maja juures (Tallinna tn 11, Paide).
Avatud Majade ekskursioonide sarja Paide eri viib läbi Rainer Eidemiller Paide Wabalinna majast.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad kõiki arutlema meie elukeskkonna ja avaliku ruumi tuleviku üle
Reede 14 august, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit koostöös Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga kutsuvad kõiki huvilisi Arvamusfestivalile kaasa rääkima Eesti elukeskkonna arendamisel. Reedel, 14. augustil toimub neli aruteluringi, kus käsitletakse küsimusi: kelle rajada on meie linnade uued maamärgid; mida võtta ette aukudega meie linna südametes; kuidas projekteerida turvalisemat riiki ja suurendada riigi julgeolekut läbi planeeringute ning mida teha riigipiiri äärsete inimtühjade aladega; kuidas valmistada linnasid ja regioone ette isejuhtiva tehnoloogia tulekuks ja teha mõistlikke ning läbimõeldud riiklikke infrastruktuuri planeeringuid.
“Elukeskkond on meile kõigile möödapääsmatult oluline. See sisaldab, vormib ja raamistab kogu meie igapäevast elutegevust hõlmates nii linnasüdameid kui piirialasid, ühiskonna kultuurilist ja tehnoloogilist võimekust. Elukeskkonna paremaks muutmise vastu ei ole mitte keegi. Suur küsimus on, kuidas seda teha ja mida me õigupoolest soovime. Nende küsimuste üle arutlemine peab toimuma võimalikult laial pinnal, koostöös võimalikult paljude erialadega, milleks Arvamusfestival on kindlasti üks olulisi foorumeid,” põhjendab EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.
Arvamusfestivali linnaruumi ala kujundavad sel aastal EKA arhitektuuri magistrandid: kontseptsiooni autor on Märten Peterson, teostada aitavad Roosi Keva, Joonas Tanne, Kristian Taaksalu, Vincent Sammel, Inke-Brett Eek, Kirke Päss ja skulptor Uku Sepsivart.
„Hea avalik ruum meie ümber ei sünni juhuslikult. Selle nimel tuleb teha püsivalt tõsist tööd. Eesti Arhitektide Liidu algatatud programmi abil saavad uuendatud 14 linna südamed Eestis. Eesmärgiks ei ole sealjuures pelgalt ilu. Läbi mõtestatud linnaruumi tõuseb väikelinnade atraktiivsus elukeskkonnana, mis muuhulgas suurendab oluliselt meie riigi julgeolekut. Turvalisus, millest mõtlemine ja rääkimine on viimastel aastatel taas teravalt fookusesse tõusnud on seekord laval ka arvamusfestivalil. Mõtleme koos, milliste planeeringuliste võtetega oleks võimalik tagada ühiskonna toimimine ka olukorras, kus kõik meie ümber muutub,“ täiendab Arhitektide Liidu president Indrek Allmann.
Arvamusfestivali raames saab ka sel aastal Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12) näha kahte põnevat näitust: RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM. “Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ja 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus. Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta. Kuraatorid – EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.
Lastealal toimub kell 13.00-14.30 lastele ja noortele arhitektuuri huvikool, mis ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama. Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm, kõik huvilised oodatud.
Arvamusfestivali ajal toimub ka Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatud AVATUD MAJADE sarja ekskursiooni Paide eri.
—
Arhitektuurisündmused saavad arvamusfestivalil nähtavaks EKA arhitektuuriteaduskonna ja Arhitektide Liidu eestvedamisel koostöös Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB), Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitektuurimuuseumiga. Tegevusi koordineerib Andro Mänd.
Rõõm on ka ära märkida, et kogu aasta vältel kestnud Paide linna, Arvamusfestivali ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna koostöö tulemust saab näha kogu festivali alal. Aitäh selle eest Katrin Koovile ning II kursuse arhitektuuritudengitele, eestvedajatena Ivo Arro, Ulla Alla ja Anna Liisa Saavaste.
Arhitektuuri aitab arvamusfestivalil nähtavamaks teha Eesti Kultuurkapital.
—
ARHITEKTUURI JA ELUKESKKONNA ARUTELUD ARVAMUSFESTIVALIL
14. augustil, kl 12.00 – 18.30
KAVA
1. Isejuhtiv linn – robotite võidukäik või inimlik elukeskkond?
Kell 12.00-13.30
Linnaruumi alal
Arutletakse selle üle, mis on linnaehituse ja arhitektuuri uued võimalused, mida pakuvad uued tehnoloogiad? Kas ja kuidas rakendada nii uut teadmist kui ka tehnoloogiat ning kas Eesti peaks olema muutuste esirinnas (katsetades läbi head ja vead). Lahatakse ka hirme, mis seostuvad nn „suure venna“ kõike kontrolliva silma ja ka ohuga, et me muutume liialt sõltuvaks erinevatest tehnoloogiatest.
Moderaator
Marten Kaevats – 2015.a. Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator
Esinejad
Rainer Kattel – Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor, Kristjan Port – R2 tehnoloogia kommentaaride saatejuht ja Innar Liiv – informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli andmekaevandamise dotsent.
2. Projekteerides turvatunnet – Eesti riigikaitse ruumiline mõõde
Kell 12.30-13.50
Julgeoleku alal
Arutame riigi julgeoleku suurendamisest läbi planeeringute. Millised ohud tulenevad sellest, et meie piiriäärsed alad tühjenevad inimestest? Kuidas toimub linnade funktsioneerimine kriisisituatsioonis (näiteks valglinnastumisest tingitud probleemid kütusekriisi puhul jne)? Kas tähtsate objektide kokku panemine (näiteks Ülemistele tekkiv lennujaama, RailBaltiku ning bussijaama ühtne kompleks või uus nn superministeerium) suurendab turvalisust või loob soodsa olukorra terroristlikule tegevusele?
Moderaatorid
Sten Allik – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Rakendusuuringute Keskuse ülem ning Oliver Alver – arhitekt ja Rakvere endine linnaarhitekt.
Esinejad
Toomas Paaver – arhitekt, endine Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik, Hannes Kont – Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler ja Jonatan Vseviov -Kaitseministeeriumi asekantsler.
3. Südametu linn – augud meie linnade südametes
Kell 14.30-16.00
Linnaruumi alal
Arvamust avaldatakse suurte projektide mõju üle linnastruktuurile, majandusele, inimeste liikumisele jne. Kas suured projektid, mida tehakse äärelinnadesse (RailBaltic’u uued jaamad, Tartu Ülikooli arendused Maarjamõisa põldudel jne) suunavad elu veelgi enam äärelinnadesse ning suretavad ajaloolised kesklinnad välja või tekitavad hoopis majanduslikult edukad keskused, mis loovad sümbioosi olemasoleva struktuuriga?
Teema keskmes on ka tänavu EV100 programmi raames läbiviidav linnasüdamete uuendamise programm ning selle mõju kohalikule elule ja linna majandusele.
Moderaator
Andres Ojari – arhitekt, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna professor ja Toomas Tammis – arhitekt, EKA arhitektuuriosakonna dekaan.
Esinejad
Georg Linkov – Kärdla linnapea, Mart Kalm – akadeemik, arhitektuuriajaloolane, EKA rektor, Raivo Vare – majandusteadlane, endine transpordiminister, Kalle Vellevoog – arhitekt, EV100 arhitektuuriprogrammi peakordinaator.
4. Kelle rajada on meie linnade uued maamärgid?
Kell 17.00-18.30
Linnaruumi alal
Nelja suurema erakonna esindajate arutelu meid ümbritseva elukeskkonna teemadel. Eesmärk on tõmmata rohkem tähelepanu meie linnaruumile ning selle probleemidele ja võimalustele. Teeme ka väikese tagasivaate erinevatele protsessidele, muudatuste põhjustele ja tulemitele, mis on valdavalt nende nelja erakonna juhtimisel meid ümbritsevas ruumis toimunud.
Moderaatorid
Johannes Tralla – ajakirjanik ja Toomas Tammis – EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan
Esinejad
IRL-i, Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad
NÄITUSED
RUUMIVISIOONID ja HEA AVALIK RUUM
Endises Paide tütarlaste gümnaasiumis (aadressil Posti 12)
Avamine 14. august kell 18.45
“Ruumivisioonid” on väljavõte Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna üliõpilaste töödest ning 3D Labori tegevustest ning “Hea avalik ruum” Eesti Arhitektide Liidu EV100 arhitektuuriprogrammi võidutööde näitus.
Näitused on avatud 14.-22. august kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta.
Kuraatoriteks EKA arhitektuurimagistrandid Mae Köömnemägi, Hanna-Liisa Mõtus ja Ats Buddell.
ARHITEKTUURI HUVIKOOL
Lastealal
kell 13.00-14.30
Arhitektuurikool ootab noori nuputajaid ja meisterdajaid ruumilist maailma avastama! Töötoas lähtutakse Arhitektuurikooli juhtmõttest: Arutame! Ehitame! Uurime! Osalemine eelteadmisi ega -oskuseid ei nõua, oodatud on kõik huvilised.
Töötoa viib läbi arhitekt Kaire Nõmm.
AVATUD MAJADE EKSKURSIOON
14.august
Kell 14.00
Kogunemine Wabalinna maja juures (Tallinna tn 11, Paide).
Avatud Majade ekskursioonide sarja Paide eri viib läbi Rainer Eidemiller Paide Wabalinna majast.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.06.2015 — 27.06.2015
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna üliõpilastööde näitus LÕPPMÄNG 2015 Draakoni galeriis
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna üliõpilastööde näitus LÕPPMÄNG 2015 Draakoni galeriis
Avamine 10.juunil kell 17:00
Näituste kuraatorid on arhitektuuri II kursuse tudengid, juhendaja prof. Andres Ojari
Näituse ajal toimub huvilistele ekskursioon 16. juunil algusega kell 17:00
Näitus jääb avatuks 27. juunini 2015
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
www.artun.ee/loppmang
Draakoni galerii – Pikk 18, Tallinn
Avatud E-R 11:00-18:00, L 11:00-17:00
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna üliõpilastööde näitus LÕPPMÄNG 2015 Draakoni galeriis
Kolmapäev 10 juuni, 2015 — Laupäev 27 juuni, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna üliõpilastööde näitus LÕPPMÄNG 2015 Draakoni galeriis
Avamine 10.juunil kell 17:00
Näituste kuraatorid on arhitektuuri II kursuse tudengid, juhendaja prof. Andres Ojari
Näituse ajal toimub huvilistele ekskursioon 16. juunil algusega kell 17:00
Näitus jääb avatuks 27. juunini 2015
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
www.artun.ee/loppmang
Draakoni galerii – Pikk 18, Tallinn
Avatud E-R 11:00-18:00, L 11:00-17:00
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.06.2015 — 27.06.2015
Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonna Lõppmängul saab kiigata ruumi loomise protsessidesse
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna üliõpilastööde näituse LÕPPMÄNG2015 avamisele 10. juunil kell 17.00 Draakoni galeriis.
Seekordne Lõppmäng kiikab arhitektuuri köögipoolele, et näidata neid protsesse, mis eelnevad päris ruumile – ehitatud keskkonnale. See salapärane maailm jääb igapäevasele ruumikasutajale tavaliselt varjatuks. Nii avanevad selleaastased kursuseprojektid üliõpilaste visandiraamatute kaudu, kus sees erinevad ekslemised, loomise rõõmud ja valud, mis ilmnevad tihtipeale kahemõõtmeliste kritselduste, diagrammide, mudelite, luuletuste ja üleskirjutiste näol või telefoniga filmituna, et seejärel sündida mitmekihilise ruumina.
“Nagu ideed meie peas moodustavad ühtse mõttelõnga seosetutest mõttevälgatustest, põimuvad omavahel meie pildilised jutustused ning galeriis kohapeal tekkinud uute seoste võrgustikud. Külastajal on võimalus jälgida arhitektuuritudengite mõttekäike, mõelda kaasa ja leida uusi seoseid,” kirjeldavad näituse loojad tänavust väljapanekut.
Visandid, skeemid, pildid ja sõnad muutuvad näitusel eraldiseisvateks osadeks. Külastajal on võimalus panna kokku oma isiklik tervik, kus iga joon, kriips või täpp võib omandada tähenduse, mis juhib vaatajat läbi galerii ja oma isikliku ideederuumi. Ideed leiavad oma kontsentratsioonipunktid makettides, kus tudengite otsingud ja tööprotsess on jõudnud küllastunud olekusse.
Näituste kuraatorid on arhitektuuri II kursuse tudengid, neid juhendas arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna prof. Andres Ojari.
16. juunil kell 17.00 toimub näituse raames huvilistele ekskursioon. Avatud ekskursioonil tutvustakse EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilaste töid ja tegemisi. Küsida saab sisseastumiseksamite, eriala ja õppetöö kohta nii tudengitelt kui õppejõududelt.
Näitus jääb avatuks 27. juunini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
www.artun.ee/loppmang
Draakoni galerii – Pikk 18, Tallinn
Avatud E-R 11.00–18.00 L 11.00-17.00
Lisateave
Anu Piirisild
Teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Arhitektuuriteaduskond
anu.piirisild@artun.ee
Tel 504 5606
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonna Lõppmängul saab kiigata ruumi loomise protsessidesse
Kolmapäev 10 juuni, 2015 — Laupäev 27 juuni, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna üliõpilastööde näituse LÕPPMÄNG2015 avamisele 10. juunil kell 17.00 Draakoni galeriis.
Seekordne Lõppmäng kiikab arhitektuuri köögipoolele, et näidata neid protsesse, mis eelnevad päris ruumile – ehitatud keskkonnale. See salapärane maailm jääb igapäevasele ruumikasutajale tavaliselt varjatuks. Nii avanevad selleaastased kursuseprojektid üliõpilaste visandiraamatute kaudu, kus sees erinevad ekslemised, loomise rõõmud ja valud, mis ilmnevad tihtipeale kahemõõtmeliste kritselduste, diagrammide, mudelite, luuletuste ja üleskirjutiste näol või telefoniga filmituna, et seejärel sündida mitmekihilise ruumina.
“Nagu ideed meie peas moodustavad ühtse mõttelõnga seosetutest mõttevälgatustest, põimuvad omavahel meie pildilised jutustused ning galeriis kohapeal tekkinud uute seoste võrgustikud. Külastajal on võimalus jälgida arhitektuuritudengite mõttekäike, mõelda kaasa ja leida uusi seoseid,” kirjeldavad näituse loojad tänavust väljapanekut.
Visandid, skeemid, pildid ja sõnad muutuvad näitusel eraldiseisvateks osadeks. Külastajal on võimalus panna kokku oma isiklik tervik, kus iga joon, kriips või täpp võib omandada tähenduse, mis juhib vaatajat läbi galerii ja oma isikliku ideederuumi. Ideed leiavad oma kontsentratsioonipunktid makettides, kus tudengite otsingud ja tööprotsess on jõudnud küllastunud olekusse.
Näituste kuraatorid on arhitektuuri II kursuse tudengid, neid juhendas arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna prof. Andres Ojari.
16. juunil kell 17.00 toimub näituse raames huvilistele ekskursioon. Avatud ekskursioonil tutvustakse EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilaste töid ja tegemisi. Küsida saab sisseastumiseksamite, eriala ja õppetöö kohta nii tudengitelt kui õppejõududelt.
Näitus jääb avatuks 27. juunini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
www.artun.ee/loppmang
Draakoni galerii – Pikk 18, Tallinn
Avatud E-R 11.00–18.00 L 11.00-17.00
Lisateave
Anu Piirisild
Teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Arhitektuuriteaduskond
anu.piirisild@artun.ee
Tel 504 5606
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
21.05.2015
Avatud loeng: Sam Jacob
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 21. mail kell 18.00 Sam Jacob, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Sam Jacob juhib Sam Jacob Studio arhitektuuri- ja disainibürood ja oli üks FAT Architecture kaasasutajatest. Ta on vastutanud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud ja pärjatud projektide eest, mille hulgas Rotterdami Heerlijkheid pargi ja kultuurikeskuse planeering ja kujundus, Suurbritannia paviljoni kaaskureerimine Veneetsia 2014. aasta arhitektuuribiennaalil jt. Jacob on ka kriitik, kes on avaldanud hulgaliselt artikleid, sealhulgas ajakirja Icon kaastoimetaja ja väljaannete Art Review ning Dezeen kolumnistina. Strelka Press andis hiljuti välja tema raamatu „Make It Real: Architecture as Enactment”. Ta töötab täna mitmete erinevate projektide, sh Cambridge’i elamuarenduse, Londoni Hoxton äripargi ja elamu kallal. Jacob on Chicago Illinoisi ülikooli professor, Yale’i ülikooli arhitektuuri eriala külalisprofessor ja Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikooli nn öökooli (Night School) direktor.
www.samjacob.com
www.fat.co.uk
www.strangeharvest.com
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng: Sam Jacob
Neljapäev 21 mai, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 21. mail kell 18.00 Sam Jacob, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Sam Jacob juhib Sam Jacob Studio arhitektuuri- ja disainibürood ja oli üks FAT Architecture kaasasutajatest. Ta on vastutanud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud ja pärjatud projektide eest, mille hulgas Rotterdami Heerlijkheid pargi ja kultuurikeskuse planeering ja kujundus, Suurbritannia paviljoni kaaskureerimine Veneetsia 2014. aasta arhitektuuribiennaalil jt. Jacob on ka kriitik, kes on avaldanud hulgaliselt artikleid, sealhulgas ajakirja Icon kaastoimetaja ja väljaannete Art Review ning Dezeen kolumnistina. Strelka Press andis hiljuti välja tema raamatu „Make It Real: Architecture as Enactment”. Ta töötab täna mitmete erinevate projektide, sh Cambridge’i elamuarenduse, Londoni Hoxton äripargi ja elamu kallal. Jacob on Chicago Illinoisi ülikooli professor, Yale’i ülikooli arhitektuuri eriala külalisprofessor ja Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikooli nn öökooli (Night School) direktor.
www.samjacob.com
www.fat.co.uk
www.strangeharvest.com
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
07.05.2015
Avatud loeng: Kunlé Adeyemi_NLÉ
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 7. mail kell 18.00 Kunlé Adeyemi, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Kunlé Adeyemi on arhitekt, disainer ja urbanist, kes juhatab NLÉ arhitektuuribürood. Värskem looming hõlmab „Makoko hõljuk-kooli“, uuenduslikku prototüüpi ehk uju-struktuuri Nigeeria suurima linna Lagose keskses laguunis, projekt on Aafrika veelinnade uurimistöö osa. NLÉ on Aafrikas hõivatud mitmete linnaehituslike, teadus- ja arhitektuuriprojektidega nagu näiteks Chicoco raadio-meedia keskus Nigeri jõe deltas Port Harcourtis.
Kunlé Adeyemi on olnud uurimisprojekti „Vesi ja linn“ raames 2014. aastal Ithacas Cornelli ülikoolis õppejõud ja külaliskriitik, 2011. aastal uurimistöö „Moodne linn üleilmastumise ajal“ raames Washingtoni ülikooli külalislektor Chandigarh’is, India esimeses planeeritud moodsas linnas. Tema põhiline akadeemiline huvi kätkeb arenevaid linnu Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja nn arenevas Aasias (sh Kesk-Ida).
www.nleworks.com
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng: Kunlé Adeyemi_NLÉ
Neljapäev 07 mai, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 7. mail kell 18.00 Kunlé Adeyemi, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Kunlé Adeyemi on arhitekt, disainer ja urbanist, kes juhatab NLÉ arhitektuuribürood. Värskem looming hõlmab „Makoko hõljuk-kooli“, uuenduslikku prototüüpi ehk uju-struktuuri Nigeeria suurima linna Lagose keskses laguunis, projekt on Aafrika veelinnade uurimistöö osa. NLÉ on Aafrikas hõivatud mitmete linnaehituslike, teadus- ja arhitektuuriprojektidega nagu näiteks Chicoco raadio-meedia keskus Nigeri jõe deltas Port Harcourtis.
Kunlé Adeyemi on olnud uurimisprojekti „Vesi ja linn“ raames 2014. aastal Ithacas Cornelli ülikoolis õppejõud ja külaliskriitik, 2011. aastal uurimistöö „Moodne linn üleilmastumise ajal“ raames Washingtoni ülikooli külalislektor Chandigarh’is, India esimeses planeeritud moodsas linnas. Tema põhiline akadeemiline huvi kätkeb arenevaid linnu Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja nn arenevas Aasias (sh Kesk-Ida).
www.nleworks.com
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
23.04.2015
avatud loeng: Eric de Broche des Combes_Luxigon (Paris)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 23. aprillil kell 18.00 Eric de Broche, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Eric de Broche is an architect and graphic designer who studied architecture at the École Nationale Supérieure d’Architecture de Marseilles and after a post graduate cycle at the GAMSAU (Groupe de Recherche pour l’Application des Méthodes Scientifiques à l’Architecture et à l’Urbanisme) founded his first visualization office Auralab, followed a few years later by Luxigon. De Broche has collaborated with many famous architecture firms such as OMA, MVRDV, REX, KPF, SOM who have in turn promoted Luxigon as one of the most distinctive 3D renderings studios worldwide. He still works as an architect through Buro-BC – a company focused exclusively on architectural projects – and has recently started a research group called Le Nirvalab, devoted to experimental approaches in the conception and communication of projects. Alongside his graphic design work, de Broche regularly joins other design teams, contributes to publications and gives lectures on the theory, practice and history of image. Computer gaming technology and its possible applications in the world of art as well as architecture and urbanism is another passion he pursues alongside teaching at the Harvard Graduate School of Design (USA), a newly acquired position.
http://www.luxigon.com
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
avatud loeng: Eric de Broche des Combes_Luxigon (Paris)
Neljapäev 23 aprill, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 23. aprillil kell 18.00 Eric de Broche, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Eric de Broche is an architect and graphic designer who studied architecture at the École Nationale Supérieure d’Architecture de Marseilles and after a post graduate cycle at the GAMSAU (Groupe de Recherche pour l’Application des Méthodes Scientifiques à l’Architecture et à l’Urbanisme) founded his first visualization office Auralab, followed a few years later by Luxigon. De Broche has collaborated with many famous architecture firms such as OMA, MVRDV, REX, KPF, SOM who have in turn promoted Luxigon as one of the most distinctive 3D renderings studios worldwide. He still works as an architect through Buro-BC – a company focused exclusively on architectural projects – and has recently started a research group called Le Nirvalab, devoted to experimental approaches in the conception and communication of projects. Alongside his graphic design work, de Broche regularly joins other design teams, contributes to publications and gives lectures on the theory, practice and history of image. Computer gaming technology and its possible applications in the world of art as well as architecture and urbanism is another passion he pursues alongside teaching at the Harvard Graduate School of Design (USA), a newly acquired position.
http://www.luxigon.com
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
26.03.2015
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Neljapäev 26 märts, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
04.09.2013 — 30.09.2013
TAB – Tallinna Arhitektuuribiennaal
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lisa sisu
Postitas Gregor Taul — Püsilink
TAB – Tallinna Arhitektuuribiennaal
Kolmapäev 04 september, 2013 — Esmaspäev 30 september, 2013
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lisa sisu
Postitas Gregor Taul — Püsilink