Rubriik: Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Slovakkia ja Eesti arhitektuurivisioonid: näitus ja vestlusring

Arhitektuuriteaduskonna dekaani Sille Pihlaku juhtimisel toimub koos Slovakkia arhitektidega vestlusring Slovakkia ja Eesti arhitektuuri tänapäevasest arengust ning tulevikuvisioonidest.

Samas avame ka Bratislava Kunsti- ja disainiakadeemia tudengite maastiku/looduse /arhitektuurinäituse.

Kohtumise avab Slovakkia suursaadik Helsingist ning pakutakse Slovakkia veine.

Näitust ja üritust korraldab Slovakkia Helsingi saatkond.

Olete oodatud!

Mil moel on naiste vajadused linnaplaneerimises tähelepanuta jäänud ning mida teha, et muuta linnaruum kõigile sobilikumaks? Loeng keskendub meestekeskse planeerimispraktika ajaloole ja näitab, millist mõju see on avaldanud liikumisvõimalustele, hooletööle ja turvalisusele. Tuues esile feministlikust teooriast ja linnaplaneerimisest pärit põhimõtteid, tutvustab Leslie Kern mitmesuguseid näiteid üle maailma, kus on kasutatud õiglasemaid, võrdsemaid ja jätkusuutlikumaid lähenemisi linnaehitusele.

Leslie Kern on linnauurija ja kirjanik, kelle missiooniks on aidata kaasa linnaruumi muutmisele õiglasemaks, erinevate kasutajatega arvestavamaks ja jätkusuutlikumaks keskkonnaks. Ta on avaldanud raamatud “Feministlik linn: kuidas nõuelda ruumi meestekeskses maailmas” (Feminist City: Claiming Space in a Man-Made World, Verso 2021) ja “Gentrifikatsioon on paratamatu ja teisi valesid” (Gentrification is Inevitable and Other Lies, Verso 2022) ning koos Roberta Hawkinsiga “Kõrged ootused: Kuidas jääda akadeemias ellu, muuta seda paremaks ja luua ülikool uueks” (Higher Expectations: How to Survive Academia, Make It Better for Others, and Transform the University, Between the Lines Books 2024). Aastatel 2009 – 2024 oli ta geograafia ja keskkonna ning soouuringute külalisprofessor Kanadas Mount Allisoni Ülikoolis, kuid loobus akadeemilisest elust, et keskenduda kirjutamisele, naiste võimestamisele konsultandi ja coach’ina ning tegevusele akadeemilise karjääritoetajana. Oma uurimistöö eest on ta saanud Fulbrighti preemia, Kanada eluasemeuuringute auhinna ja mitmeid grante; tema kirjutisi on avaldanud The Guardian, Vox, Bloomberg, LitHub, Refinery29 ja teised platvormid.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Publikuprogramm näitusel „30×30“ EKA Galeriis
Sündmustel osalemine on tasuta!

Neljapäev, 11.september kell 16.00–18.00
Sündmus „See ei ole veel kõik…“
Sisearhitektuuri kogude avamine ja joonestamistund sisearhitektuuri osakonna juhataja Malle Jürgensoniga. (EKA Galerii teisel korrusel, eesti keeles)
NB! Kohtade arv on piiratud, pane end kirja siin.

Pühapäev, 14. september
Kell 13.00 kuraatorite Madli Kaljuste ja Paco Ulmani ringkäik (eesti keeles)
Kell 14.00 kuraatorite ringkäik (inglise keeles)

Pühapäev, 21. september kell 15.00–17.00
Vabas vormis vestlusõhtu, kus arutletakse teemade ümber, mis nii näitust planeerides, kui näituse ajal esile kerkisid.

Näitus „30×30“ on EKA Galeriis avatud 21. septembrini. Loe rohkem näitusest siit.

„30×30. Näitus EKA arhitektuuriteaduskonna graafika kogudest“
EKA Galeriis 29.08.–21.09.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: N 28.08. kell 19.00

Eesti Kunstiakadeemias on arhitekte koolitatud juba 75 aastat. Juubeliaastat alustav näitus „30×30“ avab EKA arhitektuuriteaduskonna möödunuid aastakümneid läbi I kursuse graafiliste ülesannete.

„Projektigraafika“, „Arhitektuurne projekteerimine I“, „Kompositsioon I“ – erinevate nimede taga peitub ligi pool sajandit püsinud ettevalmistav stuudio, mille on läbinud kõik EKA arhitektuuriosakonnas I kursusel õppinud tudengid — enamus praegu Eestis tegutsevatest arhitektidest. Ka 2025. aastal tutvustatakse värsketele arhitektuuritudengitele rapidograafe, paberi materiaalsust, kompositsiooni küsimusi, plaani ja lõike erinevusi ja sarnasusi, graafiliste kujutlusviiside võimalusi ja võimatusi. See on tudengite esimene kokkupuude arhitekti töövahenditega, milleks on nii ruumi kujutamise ja loomise vahendid kui ka abstraktsemal tasandil ruumist mõtlemise ja selle kommunikeerimise viisid.

Arhiivinäitus „30×30“ avab EKA muuseumisse ja arhitektuuriteaduskonna arhiivi salamisi kogunenud graafiliste tööde massiivi. Paber ja tint ning tööde vorm on justkui muutumatu, ent ometi kooruvad ligi seitsmesajalt lehelt välja poole sajandi jooksul muundunud rõhuasetused, tunnetused ja ülesanded, mille põhjal alustatakse ühe inimese vormimist arhitektiks.

Näitusel eksponeeritud tööd kuuluvad EKA muuseumi kogusse ja EKA arhitektuuriteaduskonna arhiivi.

Näituse koostajad ja ruumiline kujundus: Madli Kaljuste, Paco Ulman
Osalejad: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Kunstiülikooli ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi endised I kursuse tudengid
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse ehitus: Dream Team (Johannes Säre, Dénes Farkas, Eke Ao Nettan, Paul Säre)
Tehniline tugi: Karmo Migur
Valguskujundus: Mikk-Mait Kivi
Näitust toetavad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, EKA arhitektuuriteaduskond, ETS NORD, Niguliste muuseum, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Täname samuti: Ulla Alla, Imbi Hepner, Malle Jürgenson, Tiina Kaljuste, Reeli Kõiv, Laura Linsi, Hannes Lung, Mari Möldre, Andres Ojari, Sille Pihlak, Tarvo Roose, Tarmo Saaret, Mihkel Säre, Merilin Tee
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

_________________________________________________

Publikuprogramm näitusel „30×30“ EKA Galeriis
Sündmustel osalemine on tasuta!

Neljapäev, 11.september kell 16.00–18.00
Sündmus „See ei ole veel kõik…“
Sisearhitektuuri kogude avamine ja joonestamistund sisearhitektuuri osakonna juhataja Malle Jürgensoniga. (EKA Galerii teisel korrusel, eesti keeles)
NB! Kohtade arv on piiratud, pane end kirja siin: https://forms.gle/ZKc8R5WYZEWv5HJ46

Pühapäev, 14. september
Kell 13.00 kuraatorite Madli Kaljuste ja Paco Ulmani ringkäik (eesti keeles)
Kell 14.00 kuraatorite ringkäik (inglise keeles)

Pühapäev, 21. september kell 15.00
Vestlusõhtu

Eesti Kunstiakadeemias on arhitekte koolitatud juba 75 aastat! Tähistame seda arhitektuuriteaduskonnas terve algava õppeaasta jooksul. 

Olete oodatud juubeliaasta avamisele 28. augustil 2025 EKA aulas:

• kell 18.00 koos avasõnade ja sõnavõttudega avame arhitektuuriteaduskonna värske ajalehe “c400”. Peatoimetajad Diana Drobot ja Linda Li Arro.
• 18.30 vaatame sisse pikima traditsiooniga arhitektuuri õppeainele “30 x 30”, millest annavad ajaloolise ülevaate näituse kuraatorid doktorant Paco Ernest Ulman ja Madli Kaljuste.
• 19.00 avame EKA Galeriis näituse „30 x 30. Näitus EKA arhitektuuriosakonna graafika arhiivist“.

Arhitektuur loob materiaalse raamistiku ja tingimused kogu ühiskonna toimimiseks ning arenemiseks. Kitsamas mõttes on arhitektuur süsteemide loomise ja ehitamise kunst.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti ruumihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates arhitektuuri, linnaplaneerimise, sisearhitektuuri ja urbanistika valdkonda.

Dekaan Sille Pihlak: On oluline märgata ruumihariduse tendentse, mis üha hoogustavad integreerima eetilisi teemasid tehnoloogia valdkonda, milleks ka arhitektuur on. Oluline on sotsiaalne vastutus nagu ligipääsetavus, kättesaadavus, kaasamine, aga ka kliimamuutuste mõjus olev keskkonnaeetika – materjalide päritolust elurikkuseni. Iga ülikooli kohustuseks on ka kohaliku kultuuri põimimine ja identiteedi tugevdamine ruumiloome kaudu.

On hea tõdeda, et need teemad on juba aastakümneid olnud juuretasandil seotud meie õppesse. Oleme hoidnud enda haridust pidevalt kohanduva ja kaasajalisena, sest just sellist ruumikultuuri on Eestis vaja!

Kuigi hoolitsemine on olnud keskel kohal nii feministlikus teoorias, aktivismis kui poliitikas, on see kriitilisse arhitektuuripraktikasse ja -teooriasse jõudnud üsna hiljuti. Alles viimastel aastatel on hakanud arhitektid, kuraatorid ja arhitektuuriteadlased tõsisemalt kaaluma, mida tähendab hoolitsemine projekteerimise lähtekohana, eetilise hoiakuna ja praktikana. Toetudes hulgale hiljutistele näidetele, mille hulgas on nii arhitektuuriprojekte, õiguslikke muudatusi, poliitilisi sekkumisi kui linnapraktikaid, näitab loeng arhitektuuri, hoolitsemise ja õigluse keerukaid ja vastuolulisi suhteid tänapäeva kontekstis. Eesmärgiks on näidata, et arhitektuuril on suur potentsiaal toetada hoolitsemist, hoolitsemise nõudlemist ja edendada õiglust, olles samas kriitiliselt teadlik oma haaratusest hooleküsimustega ühtlasi kaasnevasse vägivalda ja kaasaaitamisest hooldusega kaasnevale suveräänsuskaole.

Elke Krasny on arhitektuuri- ja kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, Viini Kunstiakadeemia professor ning Viini Tehnikaülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö fookuses on ökoloogilised ja sotsiaalse õigluse küsimused antropotseenis ja globaalsete kriiside taustal ning hooletöö mõtestamine arhitektuuri, urbanismi ja kaasaegse kunsti kontekstis. Ta on kureerinud uurimuslikke näituseid nagu „Praktiline urbanism“ (Hands-On Urbanism) Viini Arhitektuurikeskuses ja Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (2012), „Hool + parandamine“ (Care + Repair) Viini biennaalil (2017) ning näitustesarja „Kriitiline hool. Arhitektuur haavatud planeedi jaoks“ (Critical Care. Architecture for the Broken Planet) Flandria Arhitektuuriinstituudis (2018), Viini Arhitektuurikeskuses (2019) ja Saksa arhitektuurikeskuses DAZ (2020), koostades viimase põhjal ka mahuka samanimelise raamatu. 2023 kureeris ta koos Angelika Fitzi ja Marvi Mazhariga näituse ja raamatu „Yasmeen Lari. Tulevikku vaatav arhitektuur“ (Yasmeen Lari. Architecture for the Future); pandeemia-aegsest ruumikogemusest on valmimas raamat „Elu nakatunud planeedil. Covid-19, feminism ja hoolitsemise globaalsed eesliinid“ (Living with an Infected Planet.  Covid-19, Feminism and the Global Frontline of Care). 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on osa teadusprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetavad:

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta.

24. aprillil kl 18.00 astub EKA aulas lavale Penfornis, kes tutvustab maastikuarhitektuuribüroo Taktyk 20-aastast praktikat, vajaduspõhist disaini ning suunab pilgu kriitilistele tulevikuteemadele.

Taktyk on Pariisi ja Brüsseli taustaga büroo, mis eksperimenteerib oma projektides lopsakate taimekoosluste olemasolevatesse ruumiolukordadesse asetamisega. Nende töödes tõuseb loodusliku ja tehisliku kontrast väga selgelt esile, kuna iga töö juures pööratakse nende kahe piiril tekkivale uuele ruumikvaliteedile suurt tähelepanu. Uued keskkonnad sünnivad lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. 10. aprillil toimuva EKA doktorikooli konverentsiga põikab loengusarja sisse loeng uurimismeetodite mõtestamisest. 

10. aprillil kl 18 peab Dr Jan van Schaik EKA aulas avatud loengu “Töö ongi Teadmine”.

Oma loengus käsitleb Jan van Schaik reflektiivse praktika uurimisele omast produktiivset konflikti – nimelt seda, et kui kriitiliselt jälgida loomisakti, siis sellisel loomise vooseisundi peatamisel on nii eeliseid kui ka kahjusid. Ta arutleb, kuidas reflektiivse praktika uuringud on seotud võrgustunud praktikakogukonnaga ning kuidas on selle suhte olemasolu ja määratlemine ülioluline praktiku jaoks, et mõtestada teadmiste originaalset panust enda töösse.

Dr Jan van Schaik on Melbourne’is tegutsev kunstnik ja arhitekt. Ta on MvS Architectsi direktor, RMIT Architecture & Urban Design teadur ja doktorikraadi juhendaja, +Concepts loomepraktika esitlus- ja etendussarja asutaja, kunstiteoste sarja Lost Tablets autor ning loomesektori strateegia ja huvikaitse konsultatsioonifirma Future Tense disainidirektor. Tehes kunsti arhitektuurist ja vastupidi, on Jan seotud mõlema valdkonna teemadega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Dr Jan van Schaiki loeng toimub koostöös Eesti doktorikooli tehnika ja tehnoloogia haruga. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole ning näitavad esinejate sõnade ja loomingu abil, kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Juba järgmisel nädalal, 3. aprillil kl 18.00 peab Ingo Kowarik kevasemestri järgmise avatud loengu “Metsik linnaloodus: väljakutse või võimalus?”.

Traditsiooniline linnakujundus on sageli loodusega teravalt vastuolus. Ometi võivad isegi väga linnastunud alad muutuda metsiku loodusega paikadeks, nagu on näha Berliini müüriga toimunud tahtmatus katses. Pärast 1945. aastat edenesid Lääne-Berliinis ümberehitused palju aeglasemalt kui mujal. Linnataimestiku potentsiaali ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning selle elukvaliteedile avalduva mõju uurimine muutis Berliini kaasaegse linnaökoloogia hälliks. “Berliini linnaökoloogia kool” ühendab ökoloogia, planeerimise ja disaini ning koos kogukonnapõhiste tegevustega on see hoolimata kasvavast maakonkurentsist võimaldanud siduda linna roheliseks süsteemiks, mis toetab muutuva kliimaga kohandumist.

Berliini tehnikaülikooli (TU Berlin) taimeökoloogia professor Ingo Kowarik on kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud metsiku linnalooduse ja ehitatud keskkonna vahelise dünaamika uurimisele. Talle pakuvad huvi elurikka looduse toimimise viisid ja mustrid; ta on erilist tähelepanu pööranud elujõuliste võõrliikide uurimisele linnakeskkonnas ning sellele kuidas tõsta linnahaljastuses spontaansete koosluste populaarsust. Teda peetakse “neljanda looduse” (Fourth Nature) mõiste sisuloojaks. Vähest sekkumist vajavad elujõulised isetekkelised linnaloodusetüübid on tulnud, et jääda.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Arhitekt Musta raamat „Esimesed Kümme“ on järg 2023 a. sügisel Disaini- ja Arhitektuurigaleriis toimunud „Arhitekt Must 1.10“ näitusele.

Esitluse raames tutvustatakse raamatu ülesehitust ja käsitletud teemaderingi. Erialase laiema ja kriitilisema vaate jaoks toimub vestlusring.

Vestlusringi aitab vedada Sille Pihlak, kunstiteadlase ja arhitektuurikriitiku vaate annab Carl-Dag Lige ning arhitekti pilguga läheneb Toomas Tammis.

Raamatus käsitletud projektivalik ulatub Arhitekt Musta juhendatud EKA I kursuse arhitektuuritudengite varjualustest riigigümnaasiumite ja linnaväljakuteni välja. 

Raamatusse mahub nii ehitatud kui ehitamata ideestikke, mis balansseerivad reaalsuse ja kujutelmade vahel. Fookus on suurtel objektidel ja keerulistel olukordadel – kohtades, kus arhitekti mõtlemine on kriitilise tähtsusega.

Iga projekti saadab küsimuste ja mõtete pagas, juhatades vaataja ruumide planeerimise ja linnade kujundamise eesmärkidest laiemalt kaasa mõtlema.

Esitlusõhtu taustaks on väljas näitusel osalenud maketid.

Soodushinnaga raamatud müügil kohapeal.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Peatse kohtumiseni!
Arhitekt Must

FB