Rubriik: Sisearhitektuur

NB! Muudetud 27. okt: TALLINNA GRUPI KOHAD ON TÄIS!

Jah, ka sel aastal on tulemas EKA sisearhitektuuri osakonna proovieksamid. Alustame Tallinnas. Proovieksamid on mõeldud kõikidele, kes plaanivad EKA sisearhitektuuri osakonda sisse astuda ja läbi lahendatakse üks eksamiülesannetest. Pärast lahendamist saab õppejõududelt kohe tagasisidet.

Selleks, et proovieksamil osaleda, tuleb end kindlasti kirja panna – siis saame varuda õige koguse vajalikke materjale. Osalejad ei pea midagi kaasa võtma ja proovieksamid on tasuta.

PROOVIEKSAM TALLINNAS:

Reedel, 30. novembril kl 16 Tallinnas EKA majas (Põhja pst 7), registreeri end siin.

Kiirustage registreerimisega: proovieksamile mahub vaid 12 inimest. Kohtumiseni!

Neljapäeval, 8. novembril jätkame kohvihommikute traditsiooniga: kell 9 on kohviliste ees laval Siim Karro, kes räägib oma kogemusest Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias, praktikast Hotel Pro Formas ja elust Kopenhaagenis üldiselt. Kohtume ruumis C406, EKAs.

Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad umbes kord kuus. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).

Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada.

NB! Sel korral toimub kohvihommik eesti keeles!

Äratuskell helisema ja kohale!

Pop-up toolinäitus “Teine pool”, Helsinki Design Week

Teisipäeval, 11. septembril avatakse Helsingi disaininädala raames Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengite pop-up näitus, kus pannakse välja esimese kursuse tudengite disainitud istemööbel, mis loodi äärmiselt piiratud materjalivalikut – tükk vineeri, puupulgad ja liim – kasutades. Tudengite juhendajaks on tunnustatud Soome disainer ja arhitekt, Harvardi Ülikooli disainiõppejõud Ilkka Suppanen, kes juhendab EKAs toolide erialaainet, mille idee seisneb tooli kavandamises praktiliselt võimatust materjalist.

Näituse pidulik avamine toimub teisipäeval, 11. septembril kell 17:00 Piiroineni (1949. aastal Soomes asutatud avaliku ruumi mööbli tootja) showroomis (Pohjoisesplanadi 21, 00100 Helsingi). Näitus on külastajatele tasuta ning jääb avatuks vaid 13. septembri õhtuni. Täpsem info: https://www.helsinkidesignweek.com/events/teine-pool-new-estonian-design-light-wooden-chairs/.

Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/311030799661893/

Osalevad arhitektuuritudengid Markus Maasing, Sume Elisabeth Värv, Ra Martin Puhkan, Mia Martina Peil, Mari Poom, Katariina Mustasaar, Anna Riin Velner, Kertu Johanna Jõeste, Siim Tanel Tõnisson, Margaretha Aus, Mark Aleksander Fischer, Pamela Kristin Kajakas, Patrick Barbo ja sisearhitektuuritudengid Karmen Eller, Semele Kari, Päär Keedus, Evelin Kruus, Karolin Kull, Eeros Lees, Monica Mustjõgi, Kadi Pihlak, Kelli Puusepp, Marlene Kirt, Kadri Kallaste.

Juhendajad: Ilkka Suppanen, Martin Relander (Aalto Ülikool), Avo Tragel, Hannes Praks

Projektijuht: Marlene Kirt
Fotograaf: Päär Keedus
Graafiline disainer: Karolin Kull

Laupäeval, 25. augustil kell 18.50 avatakse Aegviidus RMK suure matkapeo käigus EKA sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse tudengite õppetöö käigus projekteeritud matkaobjekt SILD, mis pakub vihma eest varju ja võimalust jalgu puhata.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul spetsiaalselt Nikerjärve puhkeplatsile projekteeritud SILD on maamärk, mis jääb kohapeale tähistama ja meenutama seda, et objekti avamise eel matkasid sajad loodusesõbrad aastapäeva puhul riigi erinevatest nurkadest Eesti matkapealinna Aegviidu suunas, et 25. augustil Nikerjärve telkimisplatsil kokku saada. SILD on selle autorite – EKA sisearhitektuuri osakonna tudengite ja nende juhendajate, arhitektuuribüroo b210 ning RMK kingitus Eestile ja matkajatele meie sajanda sünnipäeva puhul.

Üks ettevõtmise juhendajatest, arhitekt Mari Hunt ütleb, et SILD on praktiline maamärk ja võiks seetõttu matkajatele meele järele olla: “Ehitise alla ja peale saab koguneda, matkavarustust kuivatada, kaasavõetud võrkkiiges pikutada, silla peal saab päikest võtta, pinkidel puhata ja einestada.” Lisaks moodustab sild ka omamoodi lava, millel toimuvat saab jälgida platsi igast servast, pakkudes nii võimalust väikesteks metsakontsertideks või muuks meelelahutuseks.

Õppeprotsessi kohta ütles Hunt: “Igal kevadel tegeleme koos tudengitega pool aastat kestva õppetöö raames ühes Eestimaa paigas RMK matkaraja äärde uue puhkekoha loomisega. Sel aastal pakkusid 12 tudengit välja oma ideid Nikerjärve platsi kui suure kokkusaamiskoha mõtestamise ja disainimisega. Kogu protsess erines eelnevate aastate ülesannetest, sest nüüd pidime tegelema terve platsiga, nii et lisaks juubelimatka kohtumispunkti tähistavale maamärgile disainisime ja ehitasime ka rea muid vajalikke elemente, sh pingid, infotahvli, prügikasti. Oleneb, kust poolt Sillale läheneda, see on kui sissejuhatus või lõpetus kõrvalasuvale Nelijärve mägedele.”

SILD on juba neljas õpiülesanne, mille käigus EKA sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse tudengid uurisid, milliseid võiksid olla Eesti loodusesse sobivad matkarajad, vaatetornid, varjualused ja lõkkeplatsid. Loodusmatkade taristu loomisele keskenduvat kursust korraldab EKA partnerluses RMK ja arhitektuuribürooga b210. Varem on koostöös valminud vaatetorn TREPP Tuhu soos Läänemaal, jõemajakas VARI Emajõe Suursoos ning metsakõlakojad RUUP Pähnis Võrumaal. Õppetöö eesmärk on väärtustada Eesti loodusmaastikke kohaspetsiifiliste matkajale mõeldud objektidega, mis toovad esile iga asukoha eripära.

Maamärk SILD

Juhendajad: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu (arhitektuuribüroo b210). Tudengid: Karmen Eller, Semele Kari, Päär-Joosep Keedus, Marlene Kirt, Evelin Kruus, Karolin Kull, Eeros Lees, Monica Mustjõgi, Merly Mändla, Kadi Pihlak, Kelli Puusepp, Vivien Sibrits. SILD sündis Eesti Kunstiakadeemia, RMK ja Eesti Kultuurkapitali toel.

Ehitisealune pind: 37.6 m2
Kõrgus: 3.8 m
Laius: 4.5 m
Pikkus: 21 m
Planeeritav kasutusiga: 10 aastat

Fotod (Päär Keedus, Eesti Kunstiakadeemia): http://bit.ly/aeviidusild (Dropbox)

Lisainfo: 
Hannes Praks
EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja
hannes.praks@artun.ee
+372 527 3626

TULE AVAMISELE! Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond ja RMK avavad 18. juunil kell 16 RMK peakontoris Tallinnas (Toompuiestee 24) näituse, kus saab vaadata, mis juhtus, kui 2017. aasta sügisel õpinguid alustanud 12 tudengit said ülesandeks anda Aegviidus asuvale Nikerjärve telkimisplatsile uus nägu. Ja tegu. Mida kujutab endast sotsiaalne ruum metsas? Millised on vajadused? Millised on ootused? Mis võiks üllatada? Mis võiks tähendada? Mis võiks lugeda? Semestrijagu tööd ja valmis 12 nägemust. Näitus RMK peakontoris jääb kõigile avatuks augusti lõpuni.

Aegviidu objekt on järjekorras juba neljas õppeülesanne, mis suunab EKA sisearhitektuuri osakonna esimese kursuse tudengid uurima seda, millised võiksid olla Eesti loodusesse sobivad matkarajad, vaatetornid, varjualused.

Loodusmatkade taristu loomisele keskenduvat väikeehitise-kursust on osakond korraldanud tihedas partnerluses Riigimetsa Majandamise Keskuse ja arhitektuuribürooga b210 alates 2014. aastast. Varem on koostööst valminud vaatetornid TREPP (Tuhu soos Läänemaal) ja jõemajakas VARI (Emajõe Suursoos) ning metsakõlakojad RUUP Pähnis, Võrumaal.

Õppetöö eesmärk on väärtustada Eesti loodusmaastikke kohaspetsiifiliste matkajale mõeldud objektidega, mis toovad esile iga asukoha eripära.

Tudengid: Karmen Eller, Semele Kari, Päär-Joonap Keedus, Marlene Kirt, Evelin Kruus, Kelli Puusepp, Karolin Kull, Eeros Lees , Monica Mustjõgi, Merly Mändla, Kadi Pihlak

Kursust juhendavad Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu arhitektuuribüroost b210.

Sündmus Facebookis.

Olete oodatud ruumiuurimusliku ajakirja SISU–LINE #4 esitlusele kolmapäeval, 13. juunil kell 15.30 ESLis.

Värskelt trükist saabunud ajakiri põhineb SISU sümpoosionil Naked Space / ‘Alasti ruum’(Luzern / Tallinn), arutledes muutuva ruumi ja arhitektuuri kui elava organismi võimalikkuse üle. Hoonete erinevad kasutus-, vahekasutus- ja konserveerimisviisid ning juurdeehitused intrigeerivad ja inspireerivad inimesi huvituma eksperimentidest linnaruumis ning suhestuma reaalse koha ja hoone emotsionaalselt.

Oma ruumist, poliitilisest ruumist ja alasti ruumist räägib Eva Franch Londoni Architectural Association School of Architecture verivärske juht, kes kriitilise praktikuna on aktiveerinud arhitektuuri- ja kunstiskeenet New Yorgi Storefront for Art and Architecture galeriis.

SISU–LINE uurib metamorfooside kogemusi, ruumi aktiveerimise ja ruumilise sekkumise taktikaid ja võimalusi praktiliste näidete varal, keskendudes mahajäetud hoonete ümbermõtestamisel ruumi mitmekihilisusele. Arhitekt Juhan Rohtla ja sisearhitekt Tarmo Piirmets kirjutavad hüljatud tööstushoone transformeerumisest Eesti Kunstiakadeemia uueks õpikeskkonnaks. Haaravaid uuskasutusprojekte mujal maailmas analüüsivad Pascal Angehrn, Pinkcloud.dk ehk Leon Lai ja Nicolai Schlapps ning Tom Bosschaert. Visuaalesseed käsitlevad aja ja ruumi suhteid filmitegijate Ülo Pikkovi, Ella Raideli ja Sander Saarmetsa pilgu läbi. Hoonete transformeerumist süstematiseerib akadeemilises võtmes filosoof Eik Hermann.

Eestis on sisearhitektuuri õppimisel ja õpetamisel pikk traditsioon, ruumiharidust on käinud siin omandamas lätlased, leedukad ja kaugemadki naabrid. Võib uhkusega öelda, et Eestis on omanäoline sisearhitektuuri koolkond. Ajakirja kaante vahele mahuvad 2017. aastal valminud Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonna magistriprojektid – Oksana Hetman, Alina Nurmist, Kätlin Pesur ja Andrea Tamm – juhendajate kommentaaridega. Kuidas uuenevad õpetamise meetodid ja suunad erialal, sel teemal arutleb professor Graeme Brooker Londoni Royal College of Artist.

SISU–LINE on ruumivaldkonna praktikuid ja teoreetikuid ühendav väljaanne, et luua ruumiga tegelevate erialade vahelisi praktikapõhiseid ja uurimuslikke seoseid. Ajakirja teadusartiklid on eelretsenseeritud, publikatsioon kuulub Eesti Teadusinfo klassifikaatorite süsteemi (1.2).
SISU–LINE kolleegiumiga on ühinenud prof Markus Berger Rhode Islandi Disainiülikoolist, dr Liina Unt EKA doktorikoolist ja Kees Spanjers Euroopa Sisearhitektide Nõukogust ECIA.

SISU sümpoosion ‘Alasti ruum’ / Naked Space sündis Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia ja Luzerni Rakendusteaduste ja Kunsti Ülikooli koostöös.

Suur tänu kaasautoritele ja toetajatele, tänu kelle entusiasmile ‘Alasti ruumi’ uurimus sündis: Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital ning Borg, Deltalight, Elke Mööbel, Floorin, Interstudio, Hals Interiors, Vivarec, Moodne Valgustus, Fagerhult.

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Sisearhitektide Liit
Toimetus: Tüüne-Kristin Vaikla, Eva Näripea
Kolleegium: Markus Berger, Jüri Kermik, Edina Dufala-Pärn, Martin Melioranski, Triin Ojari, Liina Unt, Kees Spanjers
Graafiline disain: Stuudio Stuudio

Mida hakata peale ehitusplatsi-varemetega – hoonetega, mis ei saanudki kunagi valmis, sest ehitustegevus katkes ühel või teisel põhjusel? Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on Sloveenia hinnatud ja auhinnatud arhitektuuribüroo SADAR+VUGA asutaja Boštjan Vuga, kes astub Kanuti Gildi SAALi lavale 22. märtsil kell 18.

SADAR+VUGA kavandatud Stožice spordipargi ehitus Ljubljanas jäi pooleli viimase suure majanduskriisi ajal – Tallinnas räägib Vuga lähemalt sellest, kuidas arhitektuuribüroo koos tudengitega hiiglaslikule lagunevale ehitusplatsile uut, post-kapitalistlikule ühiskonnale sobivamat tulevikku otsis. Sarnane, ent vanem ja tuntum juhtum on ka suurejoonelise nimega Revolutsiooni Kodu (arhitekt Marko Mušič) projekt Montenegros. See massiivne hoone Nikšići südames pidi tähistama Jugoslaavia ühtsust, ent hoone ei valminud kunagi – ehitus seiskus juba 1980. aastatel. Võites koos HHF Arhitektide ja Dijana Vučinićiga konkursi ohtlikuks muutunud alale lahenduse leidmiseks, algatas SADAR+VUGA Revolutsiooni Kodu teisendamist linnavaremetest avalikuks ruumiks.

Boštjan Vuga lõpetas 1992. aastal Ljubljanas arhitektuuriõpingud ning täiendas end AA ülikoolis 1993-1995 postgraduate programmis. Koos Juriji Sadariga asutas ta 1996 büroo SADAR+VUGA (S+V), mis on tegutsenud juba üle kahe kümnendi, pakkudes välja lahendusi avatud ja uuenduslikele tootmis- ja loomisprotsessidele hoonetes. Nende tuntumad tööd on Sloveenia Kaubandus ja Tööstuskoja hoone (1996), Rahvusgalerii Ljubljananas (1996), Stožice staadium ja vabaajakeskus (2010) ning Ljubljana õhuliikluse kontrollkeskus (2013). Sadar ja Vuga on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi arhitektuuriauhindu (Bauwelt Prize, Iconic Award, Archmaraton Award, Piranesi award, Plečnik Prize), neid on nomineeritud kaheksal korral Mies van der Rohe auhinnale. Lisaks on Vuga õppejõud tunnustatud arhitetuuriülikoolides ning 2014. aasta oli ta Veneetsia arhitektuuribiennaali Montenegro paviljoni “Treasures in Disguise” kaaskuraator.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Neljapäeval, 5. aprillil jätkame kohvihommikute traditsiooniga: kell 9 on kohviliste ees laval Anni Kotov ja Johanna Sepp, kes räägivad ERASMUS praktikast. Anni praktika kulges Hollandis Studio Driftis ja Johanna oma Tšehhis Denisa Strmiskova Studios. Kasulik kokkusaamine eriti kõikidele nendele, kes plaanivad millalgi ERASMUS-praktikale minna ja ei tea, millisest otsast plaane tegema hakata. Ja lisaks sellele muidugi ka – elust, olust ja ruumist Amsterdamis ja Prahas.

Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).

Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada.
NB! Sel korral toimub kohvihommik eesti keeles!

Äratuskell helisema ja kohale!

ESL jätkab oma pikaaegset traditsiooni ning kuulutab välja aastapreemia konkursi, sel korral on tegemist 41nda aastaga.

Konkursi väljakuulutamine 02. märts 2018. Tööde esitamise tähtaeg 31. mai 2018.

Aastapreemiad antakse välja:
– valminud ja kasutusse võetud konkreetse tervikinterjööri või näitusekujunduse eest;
– teostatud mööblieseme/komplekti või mõne muu sisustusobjekti või installatsiooni eest;
– avaldatud sisearhitektuuri käsitleva publikatsiooni (kirjutis, film jne) eest.

Antakse välja 1 – 4 aastapreemiat, mille lõpliku arvu määrab žürii, laekunud tööde kvaliteedi ja iseloomu põhjal. Lisanduvana antakse välja 1 tudengipreemia, mis määratakse žüriiväliselt ESLi juhatuse ja EKA sisearhitektuuri osakonna koostöös.

Konkursile võib esitada varem ESLi aastapreemiate konkursile esitamata interjööre, mööbliesemeid, objekte või publikatsioone, mis on valminud enne väljakuulutatud aastapreemiate konkursi lõpptähtaega. Interjööri, objekti või teose valmimisaja määratlemise ainuõigus on autoril/autoritel.

OSAVÕTT:

Aastapreemiate konkurss on avalik, oma loomingut võivad esitada Eestis resideeruvad autorid. Koos sooviavaldusega konkursil osalemiseks esitab autor teost tutvustava digitaalse portfoolio ühe pdf-failina (mille maht ei tohiks ületada 10 MB) ning milles sisaldub järgmine teave:

– Teose täielik nimetus ja aadress

– Valmimise kuu, aasta

– Autori/autorite nimi koos kontaktandmete (meiliaadress, aadress, telefon) ja autorluse osakaalu (%) nimetamisega. Kui autorluse osakaal ei ole märgitud, jagatakse võidu korral preemiasumma autorite vahel võrdselt.

– Vajadusel projekteerimismeeskonna (kaastöötajate) nimed ja kontaktandmed

– Tellija ja ehitaja/teostaja andmed

– Teost tutvustavad fotod, graafiline esitus ning lühikirjeldus

– Omaniku või tellija nõusolek konkursil osalemiseks (võib olla ka suuline) ning kontaktisiku andmed objekti külastamiseks

Sooviavaldus saata aadressile info@esl.ee.

ŽÜRII KOOSSEIS:

1. Jan Graps, sisearhitekt
2. Rene Safin, sisearhitekt
3. Krista Kodres, kunstiajaloolane
4. Villem Tomiste, arhitekt
5. Päivi Meuronen, sisearhitekt (Soome)
6. Kadri Pärtelpoeg, sisearhitekt (varuliige)

Žürii töö toimub kahes etapis.

Žürii teeb oma otsuse 3 kuu jooksul.

Konkursi tervikreglement on leitav ESLi kodulehel.

Võitjate väljakuulutamine toimub arhitektuurivaldkonna ühisel aastapreemiate auhinnatseremoonial neljapäeval,
06. detsembril 2018 Salme Kultuurikeskuses.

Lisaks koostatakse nominentidest veebinäitus ja antakse välja raamat „Ruumipilt“.

Lisainfo:

Kairi Rand
projektijuht

Eesti Sisearhitektide Liit
Rüütli 4
10130 Tallinn
+372 6464056
+372 5056723
kairi@esl.ee
esl.ee

sisu.esl.ee

arhitektuuripreemiad.ee

facebook.com/esleaia

facebook.com/symposiumSISU

facebook.com/EestiArhitektuuripreemiad

instagram.com/eaia_esl

issuu.com/eestisisearhitektideliit
youtube.com/user/sisearhitektideliit

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond koostöös Narva Aleksandri Suurkiriku kogudusega ja Kultuuriministeeriumiga avavad reedel, 9. märtsil kell 16.00 Narva Aleksandri Suurkiriku saalile lahendust pakkuva tulevikuvisioonide näituse “Viis visiooni”. Õppetöö käigus töötasid tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks, mis nüüd makettide ja visuaalide kujul kõigile tutvumiseks näitusele pannakse.

Kunstiakadeemia tudengeid juhendanud sisearhitekt Juta Lember avaldas lootust, et kolmanda kursuse semestritööd saali projekteerimisest aitavad kaasa inspireerivale ruumile uue eesmärgi leidmisel. „Arutelul Narva linna esindajatega sai selgeks, et linlaste vaatenurgast on vaja on ruumi kontsertidele. Üliõpilastele ei seadnud ma eesmärgiks kirikusaali restaureerimist, vaid andsin võimaluse suuremaks eneseväljenduseks. Tulemus sai mitmekesine: osa töödest sekkuvad kiriku ruumi rohkem, teised lähenevad ülesandele väga ekspressiivselt,” märkis Lember.

Ettevõtmine sai alguse Kultuuriministeeriumi initsiatiivil, kes pakkus sisearhitektuuri osakonnale õppetööks väljakutse leida lennukaid ideid Narva Aleksandri Suurkiriku renoveerimata ruumile. Projekti asukoht piirilinnas Narvas tähendas tegelemist ruumiga laiemalt kui ainult võlvide vahele jäävaga, sest lisaks muule mõtestati ka Narva linnaruumi ja kogukonda laiemalt, kohtuti linnavalitsuse, kiriku koguduse, linnakodanike, linna peaarhitekti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega. Näitusega püütakse kannustada diskussiooni ajaloolise kiriku üle, kaasates sellesse kohalikku elanikkonda mitte ainult kasutaja, vaid ka kaasamõtlejana, leidmaks kirikule väärilist uut sisu.

Lisaks Juta Lemberile juhendasid tudengeid ka Tiiu Tamm valgustuse ning Linda Madalik akustika küsimustes.

Narva Aleksandi Suurkirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. 1944. aastal hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Praeguseks on kiriku kellatorn taastatud, kuid taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal. EELK Narva Aleksandri kogudus pankrotistus 2015. aastal ja kirikuhoone sattus pankrotipessa. 2016. aasta juunis ostsid riik ja EELK Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, sellest ajast peale on kirikuhoonele otsitud sobilikku otstarvet.

Näitus jääb avatuks 9. aprillini 2018 kolmapäevast laupäevani kell 11.00 kuni 15.00. Pühapäeviti saab näitust vaadata kell 10.00 kuni 14.00.

Lisainfo

Alina Nurmist

EKA projektide koordinaator

+372 53341276

alina.nurmist@artun.ee

///

Студенты отделения внутренней архитектуры Художественной академии предлагают решения по оформлению пространства Нарвской Александровской церкви

В пятницу, 9 марта, в 16:00 отделение внутренней архитектуры Эстонской художественной академии в сотрудничестве с приходом Александровской церкви Нарвы и Министерством культуры откроют выставку, предлагающую решения по оформлению зала Александровской церкви Нарвы под названием «5 мотивов». В процессе учебы команды студентов разработали пять решений, призванных вдохнуть в зал церкви новую жизнь, которые теперь выставлены на всеобщее обозрение в виде макетов и визуализаций.

Руководившая студентами художественной академии архитектор интерьеров Юта Лембер выразила надежду, что семестровые работы третьего курса по проектированию зала помогут найти новую цель для вдохновляющего пространства. «Общаясь с представителями Нарвы, стало понятно, что с точки зрения горожан необходимо место для проведения концертов. Я не ставила перед студентами цели реставрировать зал церкви, а дала им возможность для большего самовыражения. Результаты получились разнообразными: часть работ больше вторгается в пространство церкви, другие подходят к заданию очень экспрессивно и выразительно», – отметила Лембер.

Проект был начат по инициативе Министерства культуры, которое предложило отделению внутренней архитектуры в рамках учебной работы и в качестве вызова найти креативные решения для неотреставрированного помещения Александровской церкви Нарвы. Расположение проекта в приграничной Нарве означало, что с пространством нужно будет работать в более широком смысле, а не только заниматься тем, что находится под сводами церкви, потому что помимо всего прочего осмыслению подлежало городское пространство Нарвы и местные жители в целом, проводились встречи с городской управой, приходом церкви, горожанами, главным архитектором города и представителями Министерства культуры. Выставка призвана подстегнуть дискуссию об исторической церкви, привлекает к ней местных жителей не только как обывателей, но и как соавторов по поиску нового достойного содержания для церкви.

Помимо Юты Лембер в число руководителей входили Тийу Тамм, которая помогала с вопросами освещения, а также Линда Мадалик, которая занималась проблемами с акустикой.

Александровская церковь Нарвы была построена в 1881-1884 годы для рабочих-лютеран Кренгольмской мануфактуры, а спроектировал ее архитектор из Петербурга Отто Пиус фон Гиппиус. В 1944 году разрушилась колокольня вместе с находившимся в ней органом Walcker. На сегодняшний день колокольня церкви восстановлена, а теперь своей очереди на восстановление ожидает и крупнейший в Эстонии шестиугольный церковный зал. В 2015 году Приход Александровской церкви Нарвы обанкротился, и здание церкви стало банкротным имуществом. В 2016 году государство и приход выкупили Нарвскую Александровскую церковь из банкротства, и с этого времени для церкви подыскивается подходящее предназначение.

Выставка будет открыта до 9 апреля 2018 года со среды по субботу с 11:00 до 15:00. По воскресеньям выставку можно будет посетить с 10:00 до 14:00.

Дополнительная информация:

Алина Нурмист

Координатор проектов EKA

+372 53341276

аlina.nurmist@artun.ee