Rubriik: Sisearhitektuur

EKA endine sisearhitektuuri osakonna professor Tüüne-Kristin Vaikla esindab Eesti sisearhitektuuri valdkonda 23.–25. septembril toimuval Euroopa Sisearhitektide Nõukogu / ECIA  30. peaassambleel Firenzes, mille korraldajaks on Itaalia Sisearhitektide Liit AIPI.

Assamblee ümaralua temaatika puudutab muuhulgas ka sisearhitektuuri eriala arengut doktoriõppe tasandil.

Tüüne-Kristin Vaikla oli ECIA juhatuses 2015–2021, hariduse töögrupis. Eelmise juubeli peassamblee korraldas EKA toimkond koos Eesti Sisearhitektide Liiduga Pärnus 2017, mis oli väga sisukas.

4. septembril kell 14.00 toimub Klooga kogukonna ning Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite koostöös loodud ujuvsauna avamine.

Ujuvsaun „Klooga Kosk“ on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese aasta tudengite väikeehitisena projekteeritud ning suvise ehituspraktika raames valmis ehitatud kursuseprojekt. Projekti juhendamises osalesid selle erinevates faasides Liina-Liis Pihu, Malle Jürgenson, Ülar Mark (projekteerimine), Ahti Grünberg ja Ardo Hiiuväin (teostus) ning Avo Tragel (töökoja ja puidutehnoloogia tugi).

Kevadsemestril valminud tudengiprojektidest teostamiseks valitud lahendus „Kosk“ (Sven Samyn, Ward Ostyn, Liis Sulger) pakub lisaks saunas käimise võimalusele kogukonnale koosolemise võimalust vahetus kontaktis kauni järvemaastikuga. Saun koosneb kahest mahust, millest ühes on leiliruum ning teises riiete vahetamise ruum. Sauna terrassil on galeriipind, mida saab kasutada avalikeks näitusteks aastaringselt. Talvisel ajal toetab „Kosk“ talisupluse harrastajaid.

Õppeprotsessi käigus tegelesid tudengid saunakultuuri ja -pärandi uurimise ja taasloomisega kaasaegses võtmes, arvestades kogukonna ja asukoha eripärasid. Esmane projekti kunstiline ja uurimuslik osa toimus iga tudengi individuaalse tööna ning lahenduse edasine väljatöötamine toimus gruppides. Viimases projekti ettevalmistavas etapis valiti välja võidutöö, mida asuti ehituspraktika raames ühistööna valmis ehitama. Ehituspraktika eesmärgiks oli ühendada erialal omandatud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ehitusprotsessi planeerimisest, juhtimisest ja teostusest, ohutustehnikast, meeskonnatööst ja rollijaotusest.

Ühiskasutatava sauna idee pärineb Klooga kogukonnalt, kellel on tavaks 24.veebruaril tähistada „Viska Leili“ saunapäeva. „Klooga Kosk“ sümboliseerib puhastust üksikisiku, Klooga mineviku ja keskkonna tasandil luues külastajale ja kogukonnale värsket voolavat energiat ja annab võimaluse ühenduda looduskeskkonnaga.

Sauna valmimist toetasid mitmed piirkonna asutused ja ettevõtted: Lääne-Harju Koostöökogu, Eesti Kultuurkapital, Lääne-Harju vald, Lääne-Harju Kultuurikeskus, Top Marine, ESSVE, Raitwood, Nord Solar, Espak, Lariaare OÜ, Padise Kärjeküla, MTÜ Lodijärv, Gastro Studio, Ahju & ja Kaminatööde OÜ. Täname: Hannes Kasemaa, Raido Notton, Raino Kivioja, Raido Hiiuväin, Mihkel Tammsalu,  Katrin Sulger, Tarmo Sulger, Karin Suvi, Tiiu Mägi, Rauno Kiviberg.

Ujuvsauna ehitasid tudengid Elle Marie Randoja, Getter Pihlak, Jaan Repnikov, Katarina Ild, Kristiina Kuusik, Laura Movits, Liis Sulger, Lotta Meet, Marleen Armulik, Mirjam Vaht, Sven Samyn.

Lisainfo:
Annamari Nael
EKA Sisearhitektuuri osakonna projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee

Marie Käige
Kogukonnaaktivist, Re Studio MTÜ
info@restuudio.ee

https://terrassiehitus.essve.com/

https://www.essve.com/et/

Juba eelmisel suvel alustasid EKA sisearhitektuuritudengid Vilsandil saare uut kolumbaariumi tähistava installatsiooni PESA ehitamist. Nüüd olete väga oodatud PESA pidulikule avamisele 12. augustil kl 17, et uue maamärgi valmimise üle koos saareelanike ja tudengitega röömustada.

PESA on EKA sisearhitektuuri 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Koolitöö käigus just Vilsandi jaoks välja töötatud ideede välja valitud PESA (autor Trine Tõniste) on möeldud maamärgiks ja teetähiseks Vilsandi uuele kolumbaariumile – PESA vormi juurt võib otsida Vilsandi pikast linnuriigi-ajaloost, ent maapinnast välja kaarduvale vormile võib iga tulevasse rahupaika sammude seadja teisigi pöhjendusi leida.

Vilsandile pääseb laevaga Kihelkonna lähedal asuvast Papissaare sadamast – kes ei liigu oma laevaga, siis sõita saab liinilaevadega, mille graafiku leiate siit: https://www.saarelaevapiletid.ee. 

Vilsandil leiate tee Vikati sadamast PESA juurde siit.

PESA valmis Vilsandi saare kogukonnale MTÜ Vilsandi Külaseltsi, Eesti Kultuurkapitali, EKA, Laasi talu, Jaan ja Margit Tätte, Sven ja Katrin Honga, Raido ja Harri Hiiuväina, Neeme Ranna toel. Me täname!

Juhendajad Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus ja Ahti Grünberg, insener Tõnis Agasild, konsultant Avo Tragel

Tudengid: Trine Tõniste, Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa

Kohtume Vilsandil!

EKA sisearhitektuuri osakond

Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis. 

“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.

Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.

Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus? 

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

NÄITUSELE ERMi! Sisearhitektuuri II kursuse tudengid tegelesid arhitekt Johanna Jõekalda käe all ruumi loomisega lähtuvalt erivajadusega kasutajatest. Tudengite ülesandeks sai kavandada omandatu põhjal näituseruum, mis arvestaks maksimaalselt erivajadusega külastajate kasutajakogemusega. Kursuse käigus õppisid tudengid mõistma kasutajakeskse disaini põhimõtteid ja looma kõiki kaasavat keskkonda. Ruumilahendused kavandati pidadades silmas ERMi näitust “Kaasav ELU”, kuhu on koondatud õppetööd ja puhkeaega toetavad vahendid, mis on mõeldud eelkõige erivajadusega inimestele.

Oma ruumiliste ettepanekute väljatöötamisel kasutasid tudengid kasutajakogemuse mõistmiseks ja edasi andmiseks VR-tehnoloogiaid, mis aitavad mõista erinevate kasutajate ruumikogemusi ja luua kaasavat keskkonda. Lähtuti põhimõttest, et ruum, mis on mugav erivajadustega inimestele, on mugav ka kõikidele teistele kasutajatele.

Projektide väljatöötamisel said tudengid tehnilist tuge paralleelselt kulgevast “Digitaalsete tehnikate” ainest, mis toimus EKA VR Laboris samuti Johanna Jõekalda juhendamisel. Kaasavast disainist käisid ainete raames kogemusi jagamas Daniel Kotsjuba (ligipääsetavus), Kärt Ojavee (materiaalsus), Artur Staškevitš (näituselahendused) ning Paco Ulman (digitehnikad). Õppetöö viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli “Kaasava ELU” projektiga, mida vedasid eest Tiia Artla ja Jana Kadastik.

Vaata virtuaaltuuri viie sisearhitektuuritudengi töödest.

Nüüd on valik kursuse käigus valminud tudengitöid (Laura Maria Tõru, Kätlin Lond, Triin Kampus, Anni Kõrvemaa, Viktoria Ugur) kõigile tutvumiseks väljas ERMi osalussaalis toimuval näitusel “Kaasav ELU”. Tudengitööd on esitatud puutetundlikul ekraanil virtuaaltuurina, mis juhatab näitusekülastajad läbi põnevamate ruumilahenduste ja jagab infot kaasava disaini põhimõtete rakendamise kohta sisearhitektuuris. 

EKA sisearhitektuuri osakond tänab kõiki tudengite juhendamisse oma panuse andnuid ning Tallinna Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi põneva koostöö eest – tegime koos väikese sammu selle poole, et tuleviku keskkonnad ja ruumid oleksid sõbralikud kõikide kasutajate vastu. 

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2022, nii et seadke sammud Tartusse! 

Mida peaks kasutajale pakkuma kaasaegne raamatukoguruum, küsivad EKA sisearhitektuuri bakalaureuseõppe 3. kursuse tudengid ning pakuvad kuni 31. augustini Rahvusraamatukogus avatud näitusel välja rea ruumikontseptsioone. Näitusel esitletud tudengiprojektid on loodud õppeaine “Avalik ruum” raames, mida juhendasid Jan Skolimowski ja Hanna Karits. Avaliku ruumiga – ühiskondlikke eesmärke teenivate hoonete tähenduses – tegeletakse EKA sisearhitektuuri osakonnas igal sügissemestril, seades fookusesse ühe või teise konkreetse hoone.

Sel korral oli tähelepanu all Eesti Rahvusraamatukogu. Arhitekt Raine Karbi projekteeritud ja 1993. aastal valminud hoone läbib varsti uuenduskuuri. Tudengid mõtestasid kursuse jooksul raamatukogu hoonetüüpi laiemalt ning vaatlesid lähemalt rahvusraamatukogu fuajeed ja 5. korrust. Arendati mitmekihilisi ideid ja värskeid loovaid ruumilahendusi, mis vastaksid 21. sajandi ootustele nii inimeste vajaduste, organisatsiooni enda kui ümbritseva Tallinna kontekstis. Fookuses olid olemasoleva interjööri väärtused, valgustuse ja ruumiakustika põhitõed nii teoorias kui praktikas. Sündisid ideed raamatukogust kui loomeresidentuurist, väikesest külast, aktiivsest liikumisruumist, linnadžunglist, mälupaigast, jne.

Sisearhitekti töölaual võtab avaliku ruumi projekt ühiskondliku ruumi tähenduse, millel on füüsiline mõõde ja sotsiaalne sisu. Tänases tarbimisele kohandatud linna- ja kultuuripildis on väga oluline suhestuda igapäevaselt ruumidega, mis ei eelda rahakoti kergendamist. Kuidas on avalik ruum muutunud viimase aasta jooksul, mil mõneks ajaks suleti pea kõikide avalike ruumide uksed? Avaliku ruumi aine annab EKA sisearhitektuuri õppes võimaluse suurelt mõelda ja avaralt unistada. Erialastuudio sisuks on süveneda erinevatesse ruumitüpoloogiatesse (sh suure saali sisearhitektuuri eripäradesse) ja kriitiliselt mõtestada nende toimimist kaasaaegses ja tulevases aeg-ruumis. Semestri käigus suhestuvad tudengid ühe konkreetse avaliku hoonega, otsides seoseid hoone arhitektuuri, linnaehitusliku konteksti ning uute kaasaegsete kasutajatega. Ühe semestri mõttetöö tulemustest on kuni augusti lõpuni kutsutud osa saama kõik Rahvusraamatukogu külastajad. 

Näituse valmimisel osalesid: 

EKA sisearhitektuuri osakonna 3. kursuse tudengid

Germo Ausin, Silvia Ingver, Sanna-Betty Jaanimaa, Marie Jõgi, Regina Kaasik, Ann-Katriin Kelder, Kertu Kuusemets, Kristiina Püü, Celine-Cathy Raaga, Grete-Loviis Saar, Loviise Talvaru, Linda-Maria Urke

Juhendajad: Jan Skolimowski, Hanna Karits

Näituse koostajad: EKA sisearhitektuuriosakond, Ann-Katriin Kelder, Grete Tiigiste

Kujundaja: Stella Skulatšjova

Täname: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kunstiakadeemia