Aksessuaari- ja köitedisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Sisearhitektuur
14.12.2013
Dots. Karin Pauluse raamatu “HAAPSALU” esitlus
Sisearhitektuur
Karin Paulus esitleb kohvik-raamatupoes “Haapsalu Raamat” “Jalutaja teejuhi” sarjas ilmunud teost “Haapsalu”.
Üheksas
„Jalutaja teejuht“ kutsub avastama hämmastavalt hõrku ning
piltpostkaartlikult ilusat Haapsalut. Parimaks arhitektuuri- kui ka
disainikriitikuks tituleeritud Karin Paulus tutvustab linna läbi
ehitiste ning inimeste. Vaadeldakse, kuidas Saare-Lääne piiskopkonna
keskusest kujunes nutikate tohtrite ja ettevõtjate toel Venemaa eliidi
armastatud kuurort, ning milliseid vahvaid üritusi korraldatakse linnas
praegu. Suisa kolmesaja sihtmärgi sekka mahub nii Haapsalu klassika nagu
kuursaal, Tšaikovski tegemised kui ka ülimalt hästi säilinud
raudteearhitektuur, epohhi loov Evald Okase muuseum ning muinasjutuline
Iloni Imedemaa. Raamat viib huvilise ka mitmekesise linnustikuga
endisaegsetele saarekestele; Vasikaholmile ja Paralepasse ujuma. Ära on
toodud sümpaatsemad kohvikud ja galeriid, aga ka majutuspaigad.
Rahvusvaheliselt tunnustatud mudaravile on aga võrdväärselt tervislikuks
alternatiiviks retk raudteetammiga piirnevatel matkaradadel, mille
äärde jäävad näiteks Peeter I seotud rändrahn ning kenad majakad. Või
hoopis minna kajakiga lahele aerutama või promenaadile kala püüdma?
Vaheldust pakub ka Läänemaa kaubandusmekaks kujunenud Uuemõisa, kus
paikneb piirkonna suurmaaomanikuks olnud võimsa mõisa häärber, milles
tegutses hiljem kultuurilooliselt oluline õpetajate seminar. Või tasub
hoopis otsida meelerahu Harmooniast? Loodame, et raamat pakub
uudistamist nii puhkajale kui ka kohalikule.
Postitas Karin Paulus — Püsilink
Dots. Karin Pauluse raamatu “HAAPSALU” esitlus
Laupäev 14 detsember, 2013
Sisearhitektuur
Karin Paulus esitleb kohvik-raamatupoes “Haapsalu Raamat” “Jalutaja teejuhi” sarjas ilmunud teost “Haapsalu”.
Üheksas
„Jalutaja teejuht“ kutsub avastama hämmastavalt hõrku ning
piltpostkaartlikult ilusat Haapsalut. Parimaks arhitektuuri- kui ka
disainikriitikuks tituleeritud Karin Paulus tutvustab linna läbi
ehitiste ning inimeste. Vaadeldakse, kuidas Saare-Lääne piiskopkonna
keskusest kujunes nutikate tohtrite ja ettevõtjate toel Venemaa eliidi
armastatud kuurort, ning milliseid vahvaid üritusi korraldatakse linnas
praegu. Suisa kolmesaja sihtmärgi sekka mahub nii Haapsalu klassika nagu
kuursaal, Tšaikovski tegemised kui ka ülimalt hästi säilinud
raudteearhitektuur, epohhi loov Evald Okase muuseum ning muinasjutuline
Iloni Imedemaa. Raamat viib huvilise ka mitmekesise linnustikuga
endisaegsetele saarekestele; Vasikaholmile ja Paralepasse ujuma. Ära on
toodud sümpaatsemad kohvikud ja galeriid, aga ka majutuspaigad.
Rahvusvaheliselt tunnustatud mudaravile on aga võrdväärselt tervislikuks
alternatiiviks retk raudteetammiga piirnevatel matkaradadel, mille
äärde jäävad näiteks Peeter I seotud rändrahn ning kenad majakad. Või
hoopis minna kajakiga lahele aerutama või promenaadile kala püüdma?
Vaheldust pakub ka Läänemaa kaubandusmekaks kujunenud Uuemõisa, kus
paikneb piirkonna suurmaaomanikuks olnud võimsa mõisa häärber, milles
tegutses hiljem kultuurilooliselt oluline õpetajate seminar. Või tasub
hoopis otsida meelerahu Harmooniast? Loodame, et raamat pakub
uudistamist nii puhkajale kui ka kohalikule.
Postitas Karin Paulus — Püsilink
19.12.2013
Dots. Karin Pauluse raamatu “ado eigi” esitlus
Sisearhitektuur
Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna külalisdotsent ja -teadur esitleb Eesti Arhitektuurimuuseumis teost “Ado Eigi” (Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2013).
Postitas Karin Paulus — Püsilink
Dots. Karin Pauluse raamatu “ado eigi” esitlus
Neljapäev 19 detsember, 2013
Sisearhitektuur
Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna külalisdotsent ja -teadur esitleb Eesti Arhitektuurimuuseumis teost “Ado Eigi” (Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2013).
Postitas Karin Paulus — Püsilink
20.06.2013 — 04.07.2013
Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna suvise workshopi tööde näitus
Sisearhitektuur
Täna 20. juunil kell 13 avatakse Avinurme Elulaadikeskuse II
korrusel muuseumis näitus Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja
mööblidisaini osakonna suvise workshopi töödest. Töötoa raames disainisid ja
valmistasid tudengid UPM Grada 2mm vineerist valgustid. Workshopi juhendasid
Saksamaal töötav disainer Björn Koop, kunstiakadeemia sisearhitektist dotsent
Liisa Põime ja puidutöökoja juhataja Avo Targel. Näitus valminud töödega jääb
avatuks kuni 4. juulini.
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna suvise workshopi tööde näitus
Neljapäev 20 juuni, 2013 — Neljapäev 04 juuli, 2013
Sisearhitektuur
Täna 20. juunil kell 13 avatakse Avinurme Elulaadikeskuse II
korrusel muuseumis näitus Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja
mööblidisaini osakonna suvise workshopi töödest. Töötoa raames disainisid ja
valmistasid tudengid UPM Grada 2mm vineerist valgustid. Workshopi juhendasid
Saksamaal töötav disainer Björn Koop, kunstiakadeemia sisearhitektist dotsent
Liisa Põime ja puidutöökoja juhataja Avo Targel. Näitus valminud töödega jääb
avatuks kuni 4. juulini.
Postitas Gregor Taul — Püsilink
13.05.2013 — 01.08.2013
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Sisearhitektuur
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
Postitas Gregor Taul — Püsilink
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Esmaspäev 13 mai, 2013 — Neljapäev 01 august, 2013
Sisearhitektuur
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
Postitas Gregor Taul — Püsilink
06.05.2013
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Sisearhitektuur
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink
„Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
Esmaspäev 06 mai, 2013
Sisearhitektuur
Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”
2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.
Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.
Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.
Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.
Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.
Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.
Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.
Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin
Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla
Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100
Lisainfo:
Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000
Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113
Postitas Kunstiakadeemia — Püsilink
02.05.2013
Avatud loeng / Open lecture: 2.mail – Thibault Schwartz – LHV saalis
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb sel neljapäeval Thibault Schwartz – HAL
Loeng toimub 2.mail kell 19.00 LHV panga saalis (Tartu mnt 2)
Loeng toimub 2.mail kell 19.00 LHV panga saalis (Tartu mnt 2)
“Automating Design // Designing Automation”
synapse
Through a retrospective analysis of some of the personal research conducted during the last 3 years on algorithmic design and its limitations, this lecture focuses on the linguistic connections promoting human-machine collaborations and their application to architectural design. In addition to these personal projects, a part of this presentation will be dedicated to short-term results of computer programming and industrial robot programming courses conducted in various European architecture schools.
Through a retrospective analysis of some of the personal research conducted during the last 3 years on algorithmic design and its limitations, this lecture focuses on the linguistic connections promoting human-machine collaborations and their application to architectural design. In addition to these personal projects, a part of this presentation will be dedicated to short-term results of computer programming and industrial robot programming courses conducted in various European architecture schools.
bio
Thibault Schwartz is a young architect based in Paris. He explores the evolution of architectural design practices in relation to generative algorithms and automated fabrication processes. Working in close collaboration with EZCT Architecture & Design Research, he is currently developing several hardware and software tools for robot-assisted construction and design. The “HAL Robot Programming & Control” plugin for ABB robots programming via Grasshopper is part of these tools. Paying particular attention to the development of industrial manufacturing strategies applied to architectural projects, he is attached to a systematic prototyping exercise aiming to complete and evaluate digital experiments. As a teacher, he has been sharing the knowledge gained from these experiments in international events such as Advances in Architectural Geometry and RobArch, and in several European schools of architecture and design such as TU Wien (Wien), the Berlage Institute (Rotterdam), the Ecole Nationale Supérieure d’Architecture Paris-Malaquais (Paris), the Ecole Nationale Supérieure de Création Industrielle (Paris), the Institut für Experimentelle Architektur (Innsbruck), and the Bartlett School of Architecture (London).
image
Töötuba Bartletti arhitektuurikoolis Londonis, pildil üliõpilaste kavandatud ja ehitatud võlvjas sõrestikkonstruktsioon. Thibault Schwartz, 2013.
Lisatud intervjuu Thibault Schwartz’ga Müürilehe märtsinumbris, 2013
*****
EKA arhitektuuriteaduskonna loengusarja 2013 kevadsemestri esinejad:
Sami Rintala_Rintala&Eggertsson_24.
Kivi Sotamaa_ADDLab_7.2
Jaanika Peerna_28.2
Winka Dubbeldam_PennDesign / Archi-Tectonics_7.3
Bart Lootsma_Innsbruck University_21.3
Gert Wingårdh_Chalmers / Wingårdhs_4.4
Srdjan Weiss_NAO_18.4
Thibault Schwartz_HAL_2.5
Claudia Pasquero_ecoLogic Studio_16.5
Loengud on mõeldud kõigile tehiskeskkonna loomisega tegelevatele üliõpilastele ja sellega seotud erialade praktikutele ning avatud ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile.
Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg:http://www.artun.
Loengusarja toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, LHV pank, Norra Suursaatkond, Rootsi Suursaatkond, USA Suursaatkond, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kunstiakadeemia. Loengute sari kuulub Teadusaasta ürituste hulka.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Avatud loeng / Open lecture: 2.mail – Thibault Schwartz – LHV saalis
Neljapäev 02 mai, 2013
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb sel neljapäeval Thibault Schwartz – HAL
Loeng toimub 2.mail kell 19.00 LHV panga saalis (Tartu mnt 2)
Loeng toimub 2.mail kell 19.00 LHV panga saalis (Tartu mnt 2)
“Automating Design // Designing Automation”
synapse
Through a retrospective analysis of some of the personal research conducted during the last 3 years on algorithmic design and its limitations, this lecture focuses on the linguistic connections promoting human-machine collaborations and their application to architectural design. In addition to these personal projects, a part of this presentation will be dedicated to short-term results of computer programming and industrial robot programming courses conducted in various European architecture schools.
Through a retrospective analysis of some of the personal research conducted during the last 3 years on algorithmic design and its limitations, this lecture focuses on the linguistic connections promoting human-machine collaborations and their application to architectural design. In addition to these personal projects, a part of this presentation will be dedicated to short-term results of computer programming and industrial robot programming courses conducted in various European architecture schools.
bio
Thibault Schwartz is a young architect based in Paris. He explores the evolution of architectural design practices in relation to generative algorithms and automated fabrication processes. Working in close collaboration with EZCT Architecture & Design Research, he is currently developing several hardware and software tools for robot-assisted construction and design. The “HAL Robot Programming & Control” plugin for ABB robots programming via Grasshopper is part of these tools. Paying particular attention to the development of industrial manufacturing strategies applied to architectural projects, he is attached to a systematic prototyping exercise aiming to complete and evaluate digital experiments. As a teacher, he has been sharing the knowledge gained from these experiments in international events such as Advances in Architectural Geometry and RobArch, and in several European schools of architecture and design such as TU Wien (Wien), the Berlage Institute (Rotterdam), the Ecole Nationale Supérieure d’Architecture Paris-Malaquais (Paris), the Ecole Nationale Supérieure de Création Industrielle (Paris), the Institut für Experimentelle Architektur (Innsbruck), and the Bartlett School of Architecture (London).
image
Töötuba Bartletti arhitektuurikoolis Londonis, pildil üliõpilaste kavandatud ja ehitatud võlvjas sõrestikkonstruktsioon. Thibault Schwartz, 2013.
Lisatud intervjuu Thibault Schwartz’ga Müürilehe märtsinumbris, 2013
*****
EKA arhitektuuriteaduskonna loengusarja 2013 kevadsemestri esinejad:
Sami Rintala_Rintala&Eggertsson_24.
Kivi Sotamaa_ADDLab_7.2
Jaanika Peerna_28.2
Winka Dubbeldam_PennDesign / Archi-Tectonics_7.3
Bart Lootsma_Innsbruck University_21.3
Gert Wingårdh_Chalmers / Wingårdhs_4.4
Srdjan Weiss_NAO_18.4
Thibault Schwartz_HAL_2.5
Claudia Pasquero_ecoLogic Studio_16.5
Loengud on mõeldud kõigile tehiskeskkonna loomisega tegelevatele üliõpilastele ja sellega seotud erialade praktikutele ning avatud ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile.
Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg:http://www.artun.
Loengusarja toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, LHV pank, Norra Suursaatkond, Rootsi Suursaatkond, USA Suursaatkond, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kunstiakadeemia. Loengute sari kuulub Teadusaasta ürituste hulka.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Gregor Taul — Püsilink