Rubriik: Keraamika

“vaikiv resonants” on näitus, kus keraamika ja heli kohtuvad mitte otseses “muusikalisuses”, vaid käitumises: kuidas keraamiline vorm, mass, pind ja tühimik mõjutavad tajutavat ruumi. Teos võib toimida nagu akustiline organism, kus mõni töö võtab heli endasse (matid, poorsed, pehmete servadega pinnad), teine peegeldab selle tagasi (läikiv glasuur, pingestatud kaared, kõvad tasapinnad), kolmas hajutab (rütmiline reljeef, killustatud geomeetria).

Teoste puhul on oluliseks omaduseks õhk: keraamika sees olev nähtamatu maht on nagu kops või kamber, mis annab esemele sisemise pinge ja kohalolu. Avad, kaelad, servad, kaaned ja suudmed loovad mulje, et objekt võiks resoneerida – ka siis, kui ta reaalselt ei kõla. Nii nihkub fookus helilt kui sisult (meloodia, salvestus, esitus) helile kui omadusele (resonants, vaikus, järelkaja, summutus).

Vaikusest saab näituse kandematerjal. “Vaikus” kui vormiline otsus (ära jäetud detail, katkestus mustris) ning “kuulamine” kui vaatamisviis. Vaataja ei pea midagi kuulama kõrvaga – piisab, kui teos paneb tajuma ruumi teistmoodi: aeglasemalt, lähemalt, tähelepanelikumalt.

“vaikiv resonants” ei ole tavapärane keraamika näitus, kus tuleb pealtnäha haprate teostega distantsi hoida. Vastupidi. Paljude teostega saab külastaja füüsiliselt suhelda: läheneda, vaadata erinevatest nurkadest, avastada detaile, mis muutuvad nähtavaks ainult lähedalt. Mitmeid töid võib isegi kergelt puudutada, liigutada ning heli tekitada. See interaktiivsus ei ole “mäng”, vaid viis kuulata ruumi ja teost kehaga: kuidas avauste suund, sisemiste tühimike sügavused, pinna karedused või glasuuriga kaetud alad muutuvad tajutavaks alles siis, kui nendega rohkem tutvuda.

Vaikne resonants sünnib siis, kui vaatamisest saab kuulamisele sarnane tähelepanu.

Näituse korraldaja: Eesti Keraamikute Liit

Näituse kuraator: Cristopher Siniväli

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Bellus Furniture OÜ, Nudist 

Osalevad kunstnikud: Mari Ait, Ingrid Allik, Kaja Altvee, Merike Hallik, Kadi Hektor, Elize Hiiop, Eve Hint, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Kadri Jäätma, Tiina Kaljuste, Karin Kalman, Üllo Karro, Kersti Karu, Lauri Kilusk, Milvi Korela, Jaana Kormashov, Külli Kõiv, Kristel Kärdi, Triinu Maide-Safin, Margit Mald, Maia Noorväli, Ann Nurga, Aigi Orav, Clelia Piirsoo, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kadri Pärnamets, Anne Pärtna, Rita Randma, Ene Raud-Mägi, Sander Raudsepp, Aino Saan, Maarika Saarelaht, Kärt Seppel, Marget Tafel-Vahtra, Katri Taklaja, Ene Tapfer, Annika Teder, Margit Terasmees, Helena Tuudelepp, Triin Türnpuu, Mart Vaarpuu, Helle Videvik

Pühalikkus kõlab tavaliselt millegi kindlana (uskumus, sümbol või koht), mis on muust maailmast eraldi. See näitus algab aga hapramast kohast – tundest, et miski muutub äkki oluliseks, laetuks, puutumatuks, isegi siis, kui see on argine või sõnadega kirjeldamatu.

Näitusel kogetav teravlikkus kujutab pühadust pigem esemete ümber liikuva väljana kui kindla määratlusena. Teoste väljaulatuvad osad viitavad ühtaegu kaitsvale soomusele kui ka energiaväljale. Iga vorm näib hoidvat või valvavat midagi (mälestust, keha, harjumust, fantaasiat), kuid see, mis on nende tegelik funktsioon, jääb lahtiseks.

Näitus kutsub külastajat mõtlema ning endale meelde tuletama, mis on tema jaoks püha (tunne). Mitte suurejoonelises või ametlikus tähenduses, vaid nendes väikestes asjades, kuidas teatud esemed, rutiinid ja lood meie küljes püsivad. Kas midagi püha saab olla ainult realistlik või eksisteerib ta ainult meie kujutluses?

* Paljud keraamilised tööd on valminud pea aastapikkuse keraamika ­praktika jooksul Berliinis – perioodil, mis on kujundanud teoste vorme ja pindu. Näitusel on need koondatud uude altarilaadsesse konstellatsiooni, mis hoiab ruumi nii realistlikele kui ka kujuteldavatele pühadele asjadele.

Cristopher Siniväli (s 1999) on keraamik, kes omandas 2025. aastal Eesti Kunstiakadeemias disaini- ja rakenduskunsti erialal magistrikraadi. Tema kunstipraktika keskmes on mittefunktsionaalsete keraamiliste kompositsioonide loomine, mis ammutavad sügavalt inspiratsiooni loodusest ja isiklikest emotsioonidest. Viimastel aastatel on ta uurinud ka inimkeha ja keraamika seoseid, käsitledes seda, kuidas vorm ja kohalolu mõjutavad vaataja kogemust, aga ka kandmiskogemust, olles loonud ühendusjooni keraamika, moe ja skulptuuri vahel.

Tänud: ARS Keraamikakeskus, Eesti Kunstnike Liit, Vivarec, Bildhauerwerkstatt, Karksi, Fazer

23. mail kell 13.30 avavad EKA klaasi- ja keraamika eriala II kursuse tudengid Viinistu Tünnigaleriis näituse “Samal ajal samas kohas”.

Aega, mida iseloomustavad pinged, kiirus ja haprus, piiritleb kohalolu vahepealne ruum. 12 klaasi- ja keraamikaosakonna tudengit avavad materjalide, kehade ja olemisviiside vahelisi läbirääkimisi. Pole olemas ühtset vaatenurka. Kokku saavad vastuolulised lähenemised. Kuidas oleme seotud protsessidega? Jätame jälgi ja moondume ajas, see on paratamatus. Tahtlikult ja tahtmata peame lahinguid – siis jälle otsime rahu. Mis tingimustel jagavad olendid ühtset ruumi? Lähedus ei tähenda alati mõistmist, kontakt koosolemist. Sümbioos pole tingimata kõrvutiolek ja parasiitlus sõltuvus. Kooseksisteerimine on keemia. Lahustav sina ja lahustamatu mina. Ja vastupidi.

Näitusel osalevad: Antigone Doron-Sornin, Lee Saarepera, Maria Ivanova, Karl Otti, Daniela Treviño, Martin Kõiv, Stina Preiman, Kirke Vahar, Una Poriete, Olivia Jegorov, Ellen Schleyer, Helen Vinogradov

Juhendajad: Kaja Altvee, Kateriin Rikken

Näitus jääb avatuks kuni 11. juuni.

Avatud:
Kuni 31. mai R-P 11-18
Alates 1. juuni E– P 11–18

Näitust toetavad: Viinistu Kunstisadam, Lexplast, EKA Üliõpilasesindus, Põhjala, Peetri Lõheäri, High Voltage, Capra Saun, Käbliku, Coca Cola, Juhan Kivitoa 

Töötuba pakub sissejuhatust keraamikasse, keskendudes savi kui materjali võimalustele ning lihtsamatele käsitsi ehitamise tehnikatele. Praktilise töö käigus õpitakse savi käsitlemise põhitõdesid ning katsetatakse loomingulist eneseväljendust.

Töötuba ei eelda varasemat kogemust ning sobib kõigile huvilistele.

Töötuba juhendab keraamika tudeng Kerli Koidu Priimägi.

REGISTREERU TÖÖTUPPA SIIN

Õppekavale Klaas, keraamika, ehe ja sepis saab sisseastumisavaldusi esitada SAISis kuni 4. juunini 2026 kell 15:00. Loe lähemalt keraamiks eriala sisseastumistingimustest SIIN.

29. aprillil kell 17.00 avatakse Solarise disainitänaval EKA keraamikaosakonna ja popkunstimuuseumi PoCo koostööst sündinud näitus PoCoEKApop, kus suurvorm-vaasid täituvad nädalaks unikaalsete lilleseadetega.

10 noort keraamikut otsisid pilkupüüdvat ja kõnekat vormi, millest võiks saada popkunstimuuseumi visiitkaart: ese, mis koos värske lilleseadega esimesena tervitab muuseumisse sisenemisel ja saadab ära väljumisel.

Tööde valmimisele eelnes ettevalmistusperiood koos muuseumikülastuse ning põhjaliku uurimistööga, mille käigus oli igal tudengil võimalus leida just teda kõnetav autor, periood või temaatika popkunstis, millega suhestuda. End popkunsti maailmas koduselt tundev külastaja leiab rohkelt viiteid, vihjeid ja äratundmisrõõmu noorte autorite värskes tõlgenduses.

Näitusel on välja pandud 10 unikaalset suuremõõdulist vaasi, mille sisse on lilleseaded teinud lillekunstnik Peter Boeijkens.

Vaataja ees rullub lahti värvikireva popi fantaasiamaailm, kus unikaalse keraamika ja lilleseadete näol kohtuvad üheks põgusaks hetkeks püsiv ja kaduv.

Näitus jääb avatuks kuni 6. maini.

Avatud: E–L 10–21, P 10–19

Tööde autorid: Arina Golubeva, Helen Griffiths, Maria Ivanova, Keily Kerem, Darja Konanõgina, Lilian Maasik, Koidu Priimägi, Lee Saarepera, Elisabeth Tõnne, Anna-Liisa Villmann

Juhendaja: Ingrid Allik

Lilleseaded vaasides: FleuR Royale flowered by Peter Boeijkens

Näituse valmimisele aitasid kaasa: Linnar Viik, PoCo, Solaris, EKA keraamikaosakond ja -töökoda

“Detailne püsivus” VOID Stuudios Telliskivi 60a-5

Näitus jääb avatuks 21-23.04 kell 12.00-18.00

Näitusel osalevad graafilise disaini, tootedisaini, digitootedisaini, keraamika, klaasi, ehte ja sepise eriala 2. kursuse tudengid ning nende juhendajaks on Kristel Saan.

Neljapäeval, 16. oktoobril kell 18 avaneb Kristel Saani isiknäitus „Inimeste lõhn“ Vaal galeriis.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini, T–R 12–18, L 12–16.

Näitus „Inimeste lõhn“ kõneleb sellest, kuidas nina on alati meie tunnete esmane tutvustaja. Ta annab meile esialgse info sellest, kas me jääme või läheme edasi, kas meile meeldib või on vastumeelne ning lõppkokkuvõttes otsustab ära meie mälestused.
Ajus on lõhnad ja emotsioonid salvestatud ühe mälestusena. Seetõttu on lapsepõlvel oluline roll meie baaslõhnade kujunemisel, mille põhjal teeme me valikuid põhimõtteliselt elu lõpuni. Seega ei ole ime, et värskelt niidetud muru toob meelde vanavanemad ja lapsepõlve suvekodu või puhta pesu lõhn nöörile riputatud linad suvisest pesupäevast.

„Inimeste lõhn“ kõneleb teekonnast ja sellel kogetust, mälestustest olnust ning kuidas kõik järgnev saab olla ehitatud ainult selle õlgadele. Näitus hiilib tibusammul, ja proovimata minevikku liialt häirida, tagasi lapsepõlve, kus paneb erinevad põlvkonnad korraks koos maha istuma ning kaotab hetkeks hierarhia. Teostest võib samuti leida liikumist linnade, kultuuride ja maade vahel, nagu ka liikumist ajas ja vanuses, otsides kohta, kuhu võib-olla pikemalt peatuma jääda.

Näituse „Inimeste lõhn“ kuraator on Merilin Talumaa.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Pühaste Pruulikoda, Lo Alto.
Kristel Saan (s 1985) on Eestis elav ja töötav kunstnik. Tema praktika hõlmab suuremõõtmelisi installatsioone, keraamikat, tekstiili- ja maalikunsti, fotograafiat ja videoteoseid. Kunstniku tööd meenutavad tihti mitmesuguseid kujuteldavaid kohti, kus põimuvad poeesia ning erinevad ootamatud orgaanilised materjalid, mille kaudu saab objekti, materjali ja ruumi tajumisest üks tema loomingu põhilisi aspekte.

Tööprotsessi vältel on kunstniku tähelepanu keskmes nii kehalised aistingud kui ka keha ja seda ümbritseva keskkonna suhe. Kristel Saan on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas keraamika erialal. Lisaks on ta õppinud vabasid kunste Londonis Central Saint Martins’is, magistriõpingute ajal kujutavat kunsti Emily Carri Kunsti- ja Disainiülikoolis Vancouveris Kanadas ning skulptuuri Rhode Island School of Design’is Ameerika Ühendriikides.

Merilin Talumaa (s 1986) on kuraator, kunstiteadlane ja kultuurikorraldaja, kes elab ja töötab Pariisis ja Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri osakonna. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikoolis keskkonnateaduse eriala. Tema praktika on põimunud kunstnike stuudio- ja töökeskkonna ning rände ja kuuluvuse mõistete uurimise ümber. Tema käimasolevate projektide hulgas on Roots to Routes (alates 2020. aastast) – kuratoorne algatus, mis koondab kunstnikke, kuraatoreid ja kultuuriloojaid. Ta on koostanud ja toimetanud raamatud „Your Time Is My Time”, Mousse Publishing, 2023, ja „Kunstnike ruumid: 16 stuudiokülastust”, Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017 (mõlemad koos Annika Tootsiga).

Sel reedel, 29. augustil kell 16.00-18.00 saab EKA Valge Maja monumentaalgaleriis näha Erasmus+ BIPi „Navigating Through the Complexities of the Digital Jungle” tulemuste hüpiknäitust.

Erasmuse BIP töötuba toimus 25.–29. augustil 2025 EKAs, keraamika osakonna korraldamisel.

Osales 18 tudengit viiest partnerülikoolist: Aalto Ülikool, Vilniuse Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia, Saarlandi Kunstiülikool ja Eesti Kunstiakadeemia.

Tudengite esmane ülesanne oli ära tunda inimese elukeskkonnas spetsiifiline ruumiline seisund, kus bioloogiline mitmekesisus ja kooseksisteerimine on piiratud. Sellest lähtuvalt pidid nad kaaluma, kuidas 3D-disainilahendus saab ühenduda ja suhelda valitud asukoha arhitektuuri või muu spetsiifikaga, et suurendada liikide mitmekesisust ja/või energia ja aine ringlust.

See projekt hõlmas loenguid, esitlusi, arutelusid ja praktilisi sessioone, kus 3D-modelleeriti ja kohandati oma faile sobivaks 3D-saviprinteritele. Töötoas käsitleti ka erinevaid viilutamistarkvarasid ja muid parameetrilisi raja loomise tehnikaid. Meie õppejõud ja kutsutud ekspert Belgiast juhendasid nii praktilist tööd kui ka arutelusid ja kontekstualiseerisid 3D-saviprintimist laiemas teoreetilises raamistikus.

Osalejad: Marcelo Guajardo, Mattia Anderle, Florêncio Justino João, Julie Ternus, Christian Schmidt, Stephan Andreas Petry, Ādams Sūna, Lauris Krauze, Laima Madara Lauriņa, Beatrise Kaktina, Beatrise Grudule, Jeva Šiaudvytytė, Rugilė Kriaučiūnaitė, Tauras Stuogis, Ruta Gedeikaite, Jonas Rakutis, Karl Otti, Olivia Jegorov.

Juhendajad: Dries Verbruggen, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi

Koordinaator: Kersti Laanmaa

Patarei Merekindlus on hoone, mis kätkeb endas värvikat, kuid samas sünget ajalugu. Algselt 1820. aastatel ehitatud kompleks sai lühikest aega olla merekindlus kui muudeti peagi kasarmuks. Eesti vabadussõja ajal võeti hoone kasutusele vanglana, mis asus seal kuni 2005 aastani. Hetkel on hoone läbimas põhjalikku muundumisprotsessi, et saada kaasaegseks muuseumi- ja elustiilikeskuseks. 

Keraamikute Liidu näitus tõukub hoone ainulaadsest ja mitmetahulisest minevikust. Näituse koht/ruum on oluliseks näituse terviku komponendiks. Paksud paekivist seinad ja võlvlaed annavad ruumile iseloomuliku hõngu. Keraamika, täpsemalt portselan astub ruumiga dialoogi läbi kontrasti. Tuues siia lootust läbi portselanivalevuse ja vormide voolavuse. Sel viisil sümboliseerib näitus, kuidas sünge väliskesta sees võib leida elujõudu ja positiivset energiat. 

Näituse korraldaja: Eesti Keraamikute Liit
Kuraator: Urmas Puhkan
Kujundaja: Kristel Saan-Soom
Helikujundus: Liina Sumera
Tehniline tugi: Mart Vaarpuu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Näitusel osalevad kunstnikud:
Ann Nurga, Anne Türn, Anu Rank-Soans, Clelia Piirsoo, Elize Hiiop, Kaja Altvee, Kersti Laanmaa, Kristel Kärdi, Kärt Seppel, Mari Ait, Maris Loitmets, Mart Vaarpuu, Merike Hallik, Rave Puhm, Sander Raudsepp, Stina Valgma, Tiina Kaljuste, Triin Türnpuu, Viive Väljaots, Linda Viikant, Helena Tuudelepp, Jana Zgun, Üllo Karro, Eve Hint, Meedi Ümar, Pille Kaleviste, Kattri Taklaja, Karin Kalman, Rita Randmaa, Kauri Kallas, Ene Raud-Mägi, Margit Mald, Aigi Orav, Jarõna Ilo, Margit Terasmees, Annika Teder, Kadi Hektor, Oksana Teder, Maarika Saarelaht, Kristel Saan-Soom, Külli Kõiv, Triin Lehismets

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, HN Steel OÜ