AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Moedisain
08.07.2023
Mania grandiosa. Tallinnast Pariisi: maailma pikim moelava
Moedisain
Sellel suvel valmib EKA moedisaini tudengite Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi eestvedamisel maailma pikim moelava “MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi”
Performatiivne moelava luuakse viieks päevaks kuupäevadel 4.–8. juuli. Moelava kogupikkus on 100 kilomeetrit.
Lõppvaatus leiab aset Pariisi küla ratsamaneežis, 8. juulil, kuhu saab pileteid soetada Fientast.
Rohkem infot:
Cristopher Siniväli
MANIA GRANDIOSA
MANIA GRANDIOSA
cristopher.sinivali@artun.ee
+372 5307 6016
+372 5307 6016
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mania grandiosa. Tallinnast Pariisi: maailma pikim moelava
Laupäev 08 juuli, 2023
Moedisain
Sellel suvel valmib EKA moedisaini tudengite Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi eestvedamisel maailma pikim moelava “MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi”
Performatiivne moelava luuakse viieks päevaks kuupäevadel 4.–8. juuli. Moelava kogupikkus on 100 kilomeetrit.
Lõppvaatus leiab aset Pariisi küla ratsamaneežis, 8. juulil, kuhu saab pileteid soetada Fientast.
Rohkem infot:
Cristopher Siniväli
MANIA GRANDIOSA
MANIA GRANDIOSA
cristopher.sinivali@artun.ee
+372 5307 6016
+372 5307 6016
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.10.2022 — 09.11.2022
ERKI Moeshow 2022 III vaatus
ERKI Moeshow
26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.
Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).
Näitus jääb avatuks 9. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
ERKI Moeshow 2022 III vaatus
Kolmapäev 26 oktoober, 2022 — Kolmapäev 09 november, 2022
ERKI Moeshow
26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.
Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).
Näitus jääb avatuks 9. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.06.2022
ERKI Moeshow 2022
ERKI Moeshow
Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!
Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.
Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.
Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.
Sündmus Facebookis
Kohtumiseni ERKI Moeshowl!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
ERKI Moeshow 2022
Laupäev 11 juuni, 2022
ERKI Moeshow
Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!
Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.
Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.
Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.
Sündmus Facebookis
Kohtumiseni ERKI Moeshowl!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.06.2022 — 28.06.2022
Karl Joonas Alamaa “Õunapuu all. Hommage hoolele”
Moedisain
3.06.- 28.06.2022
Neljapäeval, 2. juunil kell 18.00 avatakse HOP galeriis Karl Joonas Alamaa näitus “Õunapuu all. Hommage hoolele”.
Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust.
Ta inspireerub etnograafiast tuntud „vaeslapse lugudest“, kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.
“Minu vanavanaemal oli üheksa last, kellest kolm lahkusid siit ilmast ome elu alguses. Mees oli alkohoolik ja vägivaldne. Sõja ajal põletasid taganevad sakslased nende Setomaal Kossolka külas asunud talu maha ning alles ei jäänud mitte midagi peale mõne aias kasvava õunapuu. Isa pandi kaheks aastaks vangi venna ristseteks puskari ajamise eest. Pere peamine toitja oli läinud ja ema sai vaid korra aastas palka. Et hoida elus oma kuut last oli ema sunnitud välja vahetama ja maha müüma kogu oma „hõpõkraami“ – seto naise uhkuse, kaitse ja jõu allika, oma hõberahad. Aegamööda pidi ta välja vahetama enda kaitse oma tolleks hetkeks elus oleva kuue lapse kaitse vastu, ära andma kõik materiaalse.”
Vormiotsingute aluseks olid seto võimsad hõberahadega keed, mis teoses üheksariviliseks portselanist hõpõkraamiks kujunenud. Iga rivi sümboliseerib ühte last üheksast, lusikad aga sügavast vaesusest tulenenud tühja kõhtu ja lusikate sõlge meenutav vorm vaesuse peletamiseks viimases hädas ära vahetatud ja müüdud hõberahasid — seto naise uhkuse ja kaitse allikat.
“Õunapuu all. Hommage hoolele” on füüsilise jäljeta mälestusele keha ja vormi andmine, tuues tähelepanu sellele, mis tõeliselt ja alati loeb – inimlik võime kuulata, hoolida ning mõista.
Karl Joonas Alamaa (sünd. 2000) on rätsepa taustaga Eesti Kunstiakadeemias moedisaini tudeeriv ja hetkel end kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias täiendav kunstnik ja disainer.
Alamaa looming kätkeb endas lisaks mineviku uurimisele ka sotsiaalsete ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ja vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Alamaa on Hõbenõel 2021 nominent.
Teos on sh eksponeeritud moelooja Piret Pupparti kureeritud videonäitusel “Tuleviku kaasavara”, ERMis, mis on vaadatav siin.
Näitusel kasutatud heliteos: Henryk Gorecki Sümfoonia nr 3 “Kurbade laulude sümfoonia” II ja III osa; esitavad: ERSO, sopran Mhairi Lawson, dirigent Andres Mustonen
Graafiline disain: Eliisabet Kuslap
Autor tänab: Lisette Sivard, Olivia Soans, Piret Puppart, Eesti Rahvuskultuuri Fond
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Piltide autor: Kristina Kuzemko
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karl Joonas Alamaa “Õunapuu all. Hommage hoolele”
Neljapäev 02 juuni, 2022 — Teisipäev 28 juuni, 2022
Moedisain
3.06.- 28.06.2022
Neljapäeval, 2. juunil kell 18.00 avatakse HOP galeriis Karl Joonas Alamaa näitus “Õunapuu all. Hommage hoolele”.
Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust.
Ta inspireerub etnograafiast tuntud „vaeslapse lugudest“, kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.
“Minu vanavanaemal oli üheksa last, kellest kolm lahkusid siit ilmast ome elu alguses. Mees oli alkohoolik ja vägivaldne. Sõja ajal põletasid taganevad sakslased nende Setomaal Kossolka külas asunud talu maha ning alles ei jäänud mitte midagi peale mõne aias kasvava õunapuu. Isa pandi kaheks aastaks vangi venna ristseteks puskari ajamise eest. Pere peamine toitja oli läinud ja ema sai vaid korra aastas palka. Et hoida elus oma kuut last oli ema sunnitud välja vahetama ja maha müüma kogu oma „hõpõkraami“ – seto naise uhkuse, kaitse ja jõu allika, oma hõberahad. Aegamööda pidi ta välja vahetama enda kaitse oma tolleks hetkeks elus oleva kuue lapse kaitse vastu, ära andma kõik materiaalse.”
Vormiotsingute aluseks olid seto võimsad hõberahadega keed, mis teoses üheksariviliseks portselanist hõpõkraamiks kujunenud. Iga rivi sümboliseerib ühte last üheksast, lusikad aga sügavast vaesusest tulenenud tühja kõhtu ja lusikate sõlge meenutav vorm vaesuse peletamiseks viimases hädas ära vahetatud ja müüdud hõberahasid — seto naise uhkuse ja kaitse allikat.
“Õunapuu all. Hommage hoolele” on füüsilise jäljeta mälestusele keha ja vormi andmine, tuues tähelepanu sellele, mis tõeliselt ja alati loeb – inimlik võime kuulata, hoolida ning mõista.
Karl Joonas Alamaa (sünd. 2000) on rätsepa taustaga Eesti Kunstiakadeemias moedisaini tudeeriv ja hetkel end kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias täiendav kunstnik ja disainer.
Alamaa looming kätkeb endas lisaks mineviku uurimisele ka sotsiaalsete ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ja vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Alamaa on Hõbenõel 2021 nominent.
Teos on sh eksponeeritud moelooja Piret Pupparti kureeritud videonäitusel “Tuleviku kaasavara”, ERMis, mis on vaadatav siin.
Näitusel kasutatud heliteos: Henryk Gorecki Sümfoonia nr 3 “Kurbade laulude sümfoonia” II ja III osa; esitavad: ERSO, sopran Mhairi Lawson, dirigent Andres Mustonen
Graafiline disain: Eliisabet Kuslap
Autor tänab: Lisette Sivard, Olivia Soans, Piret Puppart, Eesti Rahvuskultuuri Fond
Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Piltide autor: Kristina Kuzemko
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.05.2022 — 16.05.2022
Näitus ”Notes on Fashion and Gender”
Moedisain
Näitus ”Notes on Fashion and Gender” Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel 14.05.–16.05.2022.
Osalejad: Karl Martin Kelder, Hedy Kohv, Karolin Kärm, Maria Kristiin Peterson, Jentl Rietdij, Mairo Seire, Sanna Särekanno, Kirke Talu, Liis Tisler, Anni Vallsalu, Dana Lorên Vares
Alates laupäevast, 14. maist on avatud Eesti Kunstiakadeemia õppeaine ”Fashion and Gender” raames loodud teoste väljapanek ”Notes of Fashion and Gender”. Näitusel eksponeeritakse 11 tudengi moekunsti, disaini ja visuaalkunsti piirimail asuvaid teoseid, mille keskne idee on seotud sooküsimuste ja moekunsti omavaheliste seoste läbivaatuse, lahtivõtmise ja taasesitamisega. Õppeaine jooksul esitati loengus küsimusi, kuidas erinevad kehalised praktikad panustavad soo ja identiteedikategooriate (vanus, seksuaalsus, etnilisus, vanus, sotsiaalne klass) loomisesse ja nende edasiandmisesse. Näitusel eksponeeritakse jalanõusid, mütse, maski, kotte, pükse ja teisi moevaldkonda kuuluvaid esemeid.
Kursuse juhendajad on Sten Ojavee Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest ja Annamari Vänskä Aalto Ülikoolist. Koostöö Ojavee ja Vänska vahel sai alguse 2016. aasta VI Artishoki biennaaliga, mida samuti korraldas KKEK.
Juhendajad: Sten Ojavee, Annamari Vänskä (Aalto Ülikool)
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Väljapanek on avatud 16. maini.
Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel, laupäev kuni esmaspäev kell 08.00–23.00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Näitus ”Notes on Fashion and Gender”
Laupäev 14 mai, 2022 — Esmaspäev 16 mai, 2022
Moedisain
Näitus ”Notes on Fashion and Gender” Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel 14.05.–16.05.2022.
Osalejad: Karl Martin Kelder, Hedy Kohv, Karolin Kärm, Maria Kristiin Peterson, Jentl Rietdij, Mairo Seire, Sanna Särekanno, Kirke Talu, Liis Tisler, Anni Vallsalu, Dana Lorên Vares
Alates laupäevast, 14. maist on avatud Eesti Kunstiakadeemia õppeaine ”Fashion and Gender” raames loodud teoste väljapanek ”Notes of Fashion and Gender”. Näitusel eksponeeritakse 11 tudengi moekunsti, disaini ja visuaalkunsti piirimail asuvaid teoseid, mille keskne idee on seotud sooküsimuste ja moekunsti omavaheliste seoste läbivaatuse, lahtivõtmise ja taasesitamisega. Õppeaine jooksul esitati loengus küsimusi, kuidas erinevad kehalised praktikad panustavad soo ja identiteedikategooriate (vanus, seksuaalsus, etnilisus, vanus, sotsiaalne klass) loomisesse ja nende edasiandmisesse. Näitusel eksponeeritakse jalanõusid, mütse, maski, kotte, pükse ja teisi moevaldkonda kuuluvaid esemeid.
Kursuse juhendajad on Sten Ojavee Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest ja Annamari Vänskä Aalto Ülikoolist. Koostöö Ojavee ja Vänska vahel sai alguse 2016. aasta VI Artishoki biennaaliga, mida samuti korraldas KKEK.
Juhendajad: Sten Ojavee, Annamari Vänskä (Aalto Ülikool)
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Väljapanek on avatud 16. maini.
Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel, laupäev kuni esmaspäev kell 08.00–23.00.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
07.04.2022
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar: ONLY BASIC
Moedisain
Järjekorras kahekümnes Tallinn Fashion Week avatakse 7. aprilli eelõhtul EKA moedisaini tudengite poolt showga ONLY BASIC.
Küsitletakse eelduspärase moeshow ja moetegemise reegleid, väljakujunenud arusaamu sellest, milline moe näitamine, esitlemine ja etendamine olema peaks. Ühtlasi on palutud avashowle saabuda kas hallis dressipüksipaaris või hallis dressipluusis – peaasi, et hallides dressides. Ainult tavalise show taga seisavad kunstnikud on Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar.
ONLY BASICU aluseks sai äärmiselt igapäevane ning pea kõigi riidekapis olev ese – hallid dressid, mida peamiselt kasutatakse kujundina moevälja mõtestamiseks. Dresside kujund sai aluseks mitmele mõttekäigule, mis tervikus lahendusid mitte ainult moekunstilises, vaid ka performatiivses, tekstilises, helilises ja installatiivses elemendis. Showga samaaegselt avaldatakse ka temaatiline trükis. Loomisprotsessi puhul oli oluline, et lavale jõudev valmiks jätkusuutlikult – kõikele teoses kasutatud jääkmaterjalidele ja teise ringi toodetele on antud uus elu.
Tõuke loominguks andis ühine arusaamine, et moodi meediumina on võimalik vaadelda palju laiemalt kui seda harjumuspäraseks saanud moenädala formaat tavatseb käsitleda. Mood ja riided on ühest küljest argised, kannavad riideid ju ometi kõik. Ühest küljest võib mood olla hulk pealiskaudselt viieteistkümne minutiga presenteeritavaid tooted, teisest küljest on rõivad aga äärmiselt tundlikud ja sotsiaalsed, ning nendeni jõudmiseks tuleb teha laiem läbilõige kaasaja olmest ja ulmest.
Karl Joonas Alamaa on EKA moedisaini tudeng, kes on hetkel end Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias kostüümikunsti vallas täiendamas. Alamaa oli hiljutise Hõbenõela üks nominentidest ning on pälvinud tähelepanu oma sotsiaaltundliku ja suguhülgava moekäsitluslaadi poolest.
Lisette Sivard on samuti EKA moedisaini tudeng, kes on end täiendanud Brnos kehadisaini erialal. Oma töödes on ta mõjutatud keha, liikumise ja ühiskonna toimimisest. Moodi on ta tajunud pigem kui performatiivsele praktikana kuivõrd rõivastena.
Andreas Kübar on äsjane EKA moelõpetaja, olles end täiendanud nii Koldingu disainikoolis moe vallas kui ka Hendrik Vibskovi ateljees. Ühtlasi on Kübar paljude eestimaalaste poolt armastatud brändi Ellen Richard disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar: ONLY BASIC
Neljapäev 07 aprill, 2022
Moedisain
Järjekorras kahekümnes Tallinn Fashion Week avatakse 7. aprilli eelõhtul EKA moedisaini tudengite poolt showga ONLY BASIC.
Küsitletakse eelduspärase moeshow ja moetegemise reegleid, väljakujunenud arusaamu sellest, milline moe näitamine, esitlemine ja etendamine olema peaks. Ühtlasi on palutud avashowle saabuda kas hallis dressipüksipaaris või hallis dressipluusis – peaasi, et hallides dressides. Ainult tavalise show taga seisavad kunstnikud on Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar.
ONLY BASICU aluseks sai äärmiselt igapäevane ning pea kõigi riidekapis olev ese – hallid dressid, mida peamiselt kasutatakse kujundina moevälja mõtestamiseks. Dresside kujund sai aluseks mitmele mõttekäigule, mis tervikus lahendusid mitte ainult moekunstilises, vaid ka performatiivses, tekstilises, helilises ja installatiivses elemendis. Showga samaaegselt avaldatakse ka temaatiline trükis. Loomisprotsessi puhul oli oluline, et lavale jõudev valmiks jätkusuutlikult – kõikele teoses kasutatud jääkmaterjalidele ja teise ringi toodetele on antud uus elu.
Tõuke loominguks andis ühine arusaamine, et moodi meediumina on võimalik vaadelda palju laiemalt kui seda harjumuspäraseks saanud moenädala formaat tavatseb käsitleda. Mood ja riided on ühest küljest argised, kannavad riideid ju ometi kõik. Ühest küljest võib mood olla hulk pealiskaudselt viieteistkümne minutiga presenteeritavaid tooted, teisest küljest on rõivad aga äärmiselt tundlikud ja sotsiaalsed, ning nendeni jõudmiseks tuleb teha laiem läbilõige kaasaja olmest ja ulmest.
Karl Joonas Alamaa on EKA moedisaini tudeng, kes on hetkel end Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias kostüümikunsti vallas täiendamas. Alamaa oli hiljutise Hõbenõela üks nominentidest ning on pälvinud tähelepanu oma sotsiaaltundliku ja suguhülgava moekäsitluslaadi poolest.
Lisette Sivard on samuti EKA moedisaini tudeng, kes on end täiendanud Brnos kehadisaini erialal. Oma töödes on ta mõjutatud keha, liikumise ja ühiskonna toimimisest. Moodi on ta tajunud pigem kui performatiivsele praktikana kuivõrd rõivastena.
Andreas Kübar on äsjane EKA moelõpetaja, olles end täiendanud nii Koldingu disainikoolis moe vallas kui ka Hendrik Vibskovi ateljees. Ühtlasi on Kübar paljude eestimaalaste poolt armastatud brändi Ellen Richard disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
Aksessuaaridisain
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
Kolmapäev 20 aprill, 2022
Aksessuaaridisain
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
21.02.2022 — 14.03.2022
“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel
Aksessuaaridisain
21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.
EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.
Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil.
Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel
Esmaspäev 21 veebruar, 2022 — Esmaspäev 14 märts, 2022
Aksessuaaridisain
21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.
EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.
Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil.
Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.02.2022 — 03.03.2022
“Elav hõbe” – EKA eksperimentaalvormide näitus Viru Keskuses
Moedisain
“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.
“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži.
“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.”
Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.
Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.
Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.
Näitus jääb avatuks 3. märtsini.
Külastamine on tasuta.
Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain
Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.
Kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak
MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa
Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)
Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova
Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Elav hõbe” – EKA eksperimentaalvormide näitus Viru Keskuses
Neljapäev 17 veebruar, 2022 — Neljapäev 03 märts, 2022
Moedisain
“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.
“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži.
“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.”
Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.
Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.
Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.
Näitus jääb avatuks 3. märtsini.
Külastamine on tasuta.
Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain
Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.
Kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak
MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa
Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)
Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova
Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.11.2021 — 15.12.2021
Saiakangi tuba kutsub kokku vanalinna elanikke
Graafiline disain
Detsembris leiab Tallinna vanalinna muinasjutulises nurgataguses aset Saiakangi tuba. EKA Disainiteaduskonna tudengid kutsuvad vanalinna elanikke osa saama erinevatest ühistest tegemistest.
Õdusas ruumis leiavad aset installatsioon, jutustused, filmiõhtu ja muud huvitavat. Tule viska julgelt pilk peale aadressil Saiakangi 2 ning uudista üritustest rohkem Saiakangi toa Facebooki lehel!
Juhendajad:
Eelike Virve ja Eva Liisa Kubinyi
Kursus:
Sotsiaalse innovatsiooni disain (Disainiteaduskonna valikaine)
Toimub tekstiili osakonna eestvedamisel
Tudengid:
Anna-Maria Beketova, mood
Emma-Liisa Kalvik, klaas
Saara Kuum, graafiline disain
Killu-Triin Pajumets, tekstiil
Kairit Raudla, tootedisain
Kadri Räis, keraamika
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Saiakangi tuba kutsub kokku vanalinna elanikke
Reede 26 november, 2021 — Kolmapäev 15 detsember, 2021
Graafiline disain
Detsembris leiab Tallinna vanalinna muinasjutulises nurgataguses aset Saiakangi tuba. EKA Disainiteaduskonna tudengid kutsuvad vanalinna elanikke osa saama erinevatest ühistest tegemistest.
Õdusas ruumis leiavad aset installatsioon, jutustused, filmiõhtu ja muud huvitavat. Tule viska julgelt pilk peale aadressil Saiakangi 2 ning uudista üritustest rohkem Saiakangi toa Facebooki lehel!
Juhendajad:
Eelike Virve ja Eva Liisa Kubinyi
Kursus:
Sotsiaalse innovatsiooni disain (Disainiteaduskonna valikaine)
Toimub tekstiili osakonna eestvedamisel
Tudengid:
Anna-Maria Beketova, mood
Emma-Liisa Kalvik, klaas
Saara Kuum, graafiline disain
Killu-Triin Pajumets, tekstiil
Kairit Raudla, tootedisain
Kadri Räis, keraamika
Postitas Andres Lõo — Püsilink