Rubriik: KVI konverentsid ja seminarid

13.05.2022 — 14.05.2022

Seminar „Sarnasus erinevuses“ EKAs ja Kumus

Emissionists. Bizzarred Riga. 1978. ABLV (8) copy

13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist. 

Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.

Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.

Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.

Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.

Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Digiteesivihik PDF

Seminari pikem tutvustus ja kava

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Seminar „Sarnasus erinevuses“ EKAs ja Kumus

Reede 13 mai, 2022 — Laupäev 14 mai, 2022

Emissionists. Bizzarred Riga. 1978. ABLV (8) copy

13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist. 

Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.

Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.

Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.

Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.

Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Digiteesivihik PDF

Seminari pikem tutvustus ja kava

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.04.2022

Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”

EKKÜ_100_FB_profiil_05

Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

 

Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/

Postitas Annika Toots — Püsilink

Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”

Laupäev 09 aprill, 2022

EKKÜ_100_FB_profiil_05

Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

 

Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/

Postitas Annika Toots — Püsilink

16.03.2022

Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu

Poliitika

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu

Kolmapäev 16 märts, 2022

Poliitika

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.02.2022

Õiglane tasustamine kunstivaldkonnas – kuidas edasi?

pilved

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Õiglane tasustamine kunstivaldkonnas – kuidas edasi?

Neljapäev 10 veebruar, 2022

pilved

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.12.2020

KVI uurimisseminar: Kristina Jõekalda

Esko-Lepp_Harju-v2ljaku-rajamine_1949_Graafikakoda

Neljapäeval, 17. detsembril peab värskelt doktorikraadi kaitsnud Kristina Jõekalda KVI uurimisseminari raames ettekande “Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”.

Ettekanne vaatleb retseptsiooni, mis sai osaks Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute 19. sajandi algupoolel teostatud renoveerimistöödele. Fookuses on Tartu toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Tartu Jaani kiriku renoveerimise kaasaegsed ja hilisemad tõlgendused kuni 1930. aastateni. Tekstianalüütilise ettekande lähtepunktiks on idee keskaegse kihistuse väljapuhastamisest ja sellele antud väga kriitilistest hinnangutest saksa- ja eriti eestikeelses kirjanduses. Nende nelja näite varal uurib Jõekalda renoveerimispõhimõtete ümberhindamisi nii tehnilisest kui ideoloogilisest vaatepunktist ning selliste teemade positsiooni omaaegses kunstiajalookirjutuses.

Seminar algab kell 15:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.
Link: https://zoom.us/j/92660615255

Postitas Annika Toots — Püsilink

KVI uurimisseminar: Kristina Jõekalda

Neljapäev 17 detsember, 2020

Esko-Lepp_Harju-v2ljaku-rajamine_1949_Graafikakoda

Neljapäeval, 17. detsembril peab värskelt doktorikraadi kaitsnud Kristina Jõekalda KVI uurimisseminari raames ettekande “Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”.

Ettekanne vaatleb retseptsiooni, mis sai osaks Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute 19. sajandi algupoolel teostatud renoveerimistöödele. Fookuses on Tartu toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Tartu Jaani kiriku renoveerimise kaasaegsed ja hilisemad tõlgendused kuni 1930. aastateni. Tekstianalüütilise ettekande lähtepunktiks on idee keskaegse kihistuse väljapuhastamisest ja sellele antud väga kriitilistest hinnangutest saksa- ja eriti eestikeelses kirjanduses. Nende nelja näite varal uurib Jõekalda renoveerimispõhimõtete ümberhindamisi nii tehnilisest kui ideoloogilisest vaatepunktist ning selliste teemade positsiooni omaaegses kunstiajalookirjutuses.

Seminar algab kell 15:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.
Link: https://zoom.us/j/92660615255

Postitas Annika Toots — Püsilink

21.02.2020 — 22.02.2020

Rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad”

poster_small

21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.

Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:

Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:00 – 9:10 Tervitussõnad:  Mart Kalm, EKA rektor

9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

9:30 – 11:00  Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool

Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”

Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”

Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00  Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska

Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”

Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”

Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”

13:00 – 14:00  Lõunapaus

14:30 – 16:00  Ekskursioon Vabamus, Toompea 8

16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali

Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”

Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”

Kai Ziegner, “A History of Violence”

Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”

18:30 – 19:30 Õhtusöök

 

Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali

10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool

Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”

Kati Roover, “Project Red

Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”

11:45 – 12:15 Kohvipaus

12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool

Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”

Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”

Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”

13:45 – 14:45 Lõunapaus

14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor

Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”

Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”

Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”

16:15 – 16:45 Kohvipaus

16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor

Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”

Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”

Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”

18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus

19:00 – 20:00 Õhtusöök

 

Sümpoosioni toetavad:

EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045

Nordic Culture Point

Eesti Kultuurkapital

EKA teadusfond

NEP4DISSENT: COST Action 16213

Postitas Mari Laaniste — Püsilink

Rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad”

Reede 21 veebruar, 2020 — Laupäev 22 veebruar, 2020

poster_small

21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.

Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:

Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:00 – 9:10 Tervitussõnad:  Mart Kalm, EKA rektor

9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

9:30 – 11:00  Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool

Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”

Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”

Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00  Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska

Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”

Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”

Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”

13:00 – 14:00  Lõunapaus

14:30 – 16:00  Ekskursioon Vabamus, Toompea 8

16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali

Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”

Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”

Kai Ziegner, “A History of Violence”

Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”

18:30 – 19:30 Õhtusöök

 

Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali

10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool

Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”

Kati Roover, “Project Red

Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”

11:45 – 12:15 Kohvipaus

12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool

Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”

Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”

Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”

13:45 – 14:45 Lõunapaus

14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor

Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”

Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”

Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”

16:15 – 16:45 Kohvipaus

16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor

Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”

Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”

Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”

18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus

19:00 – 20:00 Õhtusöök

 

Sümpoosioni toetavad:

EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045

Nordic Culture Point

Eesti Kultuurkapital

EKA teadusfond

NEP4DISSENT: COST Action 16213

Postitas Mari Laaniste — Püsilink