AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: KVI konverentsid ja seminarid
16.10.2023
Konverents “Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).
“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”
1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.
„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.
Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?
„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.
„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.
30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.
Konverentsi kava:
10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)
12.00–13.00 Kohvipaus
13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus
15.00 –15.30 Kohvipaus
15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Konverents “Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30”
Esmaspäev 16 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).
“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”
1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.
„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.
Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?
„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.
„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.
30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.
Konverentsi kava:
10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)
12.00–13.00 Kohvipaus
13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus
15.00 –15.30 Kohvipaus
15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
18.10.2023
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kolmapäev 18 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
15.06.2023
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul”
KVI konverentsid ja seminarid
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul” toimub Eesti Kunstiakadeemias 15. juunil, kell 09.30–16.30, EKA aulas.
Konverents arutleb originaalsuse ja kunstiuuenduse ajalooliste ja kaasaegsete küsimuste üle tehisintellekti ajastul. Mida tähendab kunstniku kui autori jaoks ajastu, kus digitehnoloogia osaleb mitte ainult loomingu abivahendi ja instrumendina, vaid kus tehisintellekti programmid suudavad luua kuvandeid erinevatele kujutlustele, olles treeninud end miljonite autorite visuaalse võimekuse abil. Kuidas suhestuda tehisaru ressurssi autori loomingus, ja millega peaks arvestama seekuures kaasaegne kunsti kõrgharidus? Mis tähendus on originaalsusel kunstis olukorras, kus loojad on ümbritsetud visuaalselt üleküllastunud keskkonnast; kus loojate käsutada on tehnoloogia, mis võimaldab neilt hõlpsalt kopeerida, modifitseerida ja levitada oma kunsti; kus professionaalne kunstnik peab “võistlema” visuaalselt koolitamata loojatega.
Digitehnoloogia osaleb kunstiloomingus ja visuaalses vormistuses juba paarkümmend ja enam viimast aastat ja on tunginud erinevatele loomeerialadele. Mis on väljakutsed, mis seisavad ees – ning kes vajab kunsti, ja kes vajab AI kunsti? Konverentsil juurdlevad tehnoloogia mõju üle kunstiuuenduses nii traditsioonilistes kui uutes kunstivormides erinevad loomevalla autorid ning AI-analüütikud.
Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee. Registreerumiseks palun täida VORM.
Sündmus toimub rahvusvahelise koostööprojekti Transform 4 Europe raames.
PÄEVAKAVA
09.30-10.00 – Tervitus ja avasõna Kirke Kangro, Dean of Fine Arts, Professor
10:00-10.45 peaettekanne Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
10.45 -11.00 Paco Ulman “Accidental Projections”
11.00 -11.15 Zeynep Aksoez “Artificial Narratives”
11.15 -11.30 Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
11.30 – 11.45 Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
11:45 -12:45 vestlusring, moderaator prof. Kirke Kangro
12:45 -13:45 lõuna
13.45 -14.00 Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
14.00 -14.15 Oliver Laas “Norms in AI Systems”
14.15 -14.30 Taavi Suisalu “AI in the mirror”
14.30 -14.45 Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
14.45 – 15.30 peaettekanne Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
15.30 – 16.30 – vestlusring, moderaator dr Raivo Kelomees
ESINEJAD
Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
Senior Curator at Niio. Writer and researcher specialized in art and digital media. PhD in Information and Knowledge Society from the Universitat Oberta de Catalunya (UOC). Adjunct lecturer at the UOC, as well as in postgraduate courses. Editor and advisor at DAM Digital Art Museum. His work explores the different aspects of the interaction between art, technology and society, as well as the relationship between digital art and the art market. He is the author of the book on contemporary and digital art collecting You Can Be A Wealthy/ Cash-Strapped Art Collector In The Digital Age (Printer Fault Press, 2020).
Abstract
Since the dawn of algorithmic art, computers have entered the creative process as an active agent, engaging in a somewhat dialogical relationship with the artist. Machine learning programs have enabled computers to produce more sophisticated outputs, to the point of surpassing artists’ expectations. The precise instructions inscribed in a few lines of code have become prompts in natural language, with the final outcome emerging from an inscrutable latent space. As a field of uncharted possibilities, the latent space expands artists’ creativity and enables the perception of the program as an Other, an entity that is felt as alien while also deeply embedded in the artist’s self. This talk will address the latent space in connection with the notion of an Other and its implications in artistic creativity and originality.
Paco Ulman “Accidental Projections”
Since 2001 has worked as an architect in various offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Alianss Arhitektid). In 2013 he co-founded Mudel Architects studio. 2018-2020 worked at Tallinn Urban Planning Department and since 2021 works as an architect at the Tallinn Strategic Management Office.
Selection of projects in which he participated as co-author: Hotel Lydia in Tartu (2016), Hotel Lydia (2014), Pärnu Mud Baths hotel Hedon spa, Niine tn 11 office building extension project in Tallinn (2012).
In his artistic practice he is mainly focused on spatial issues and its representations using various different mediums. He has made exhibition and installation works, designed graphics, directed short films and animations, graphic novels, etc. Selection of solo exhibitions:„Heitmaa“ 2018a, „Tallinnas“ 2009a ja „Mememe“ 2014a. Since 2011 he has supervised various studios at Estonian Art Academy. From 2021 he is a PhD student in Architecture and Art at EKA Architecture and Urban Planning department.
Zeynep Aksöz “Artificial Narratives”
Zeynep Aksöz is an architect and a creative coder. She is one of two partners of Vienna-based design and research collective Open Fields. Currently she is a Research Associate and a lecturer at University of AppliedArtsVienna, an Assistant Professor at TU Vienna in Department for Structural Design, Faculty in IAACBarcelona.Through her ongoing research, teaching, and practice Zeynep explores generative design and the implementation of AI based processes into design, architecture, and urbanism. Her focus lies in developing emergent design approaches through the collaboration of human and artificial intelligence.
Zeynep is the recipient ofResearch Prize for Architecture from the National Chamber of Architects, Austria and a former Marie Curie fellow. Together with Mark Balzar, BernhardSommer,and Galo Moncayo she is the recipient of FWF PEEK funding for their Project Vibrant Fields.In collaboration with Nicolaj Kirisits she received INTRA funding for the project titled Morphology of Sound. Her creative and scientific work has been published in books such as Fabricate, Design Transactions, in conference proceedings including Design Modeling Symposium, Acadia as well as in the architecture magazineManege. Zeynep has exhibited her work at the Vienna Design Week, Bratislava Design Week, inKADKCopenhagen, Salona di Mobile in Milan, London Design Festival, Daniels School of Architecture in Toronto, andArchitecture Biennale die Venezia. Zeynep received her Doctoral degree from the University of Applied Arts Vienna at the Institute of Architecture under the supervision of Klaus Bollinger. She was a Marie Curie Fellow and an early-stage researcher in the international training network Innochain. She holds a MArch degree from the Architectural Association of London’s Emergent Technologies and Design Program and an MSc degree from TU Wien.
Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
Hasso Krull (b. 1964) is an Estonian poet who has published sixteen books of poetry and nine collections of essays that include literary criticism as well as writings concerning art, cinema and society. During 1990-2017 he was teaching cultural theory at the Estonian Institute of Humanities (special courses on creation myths, oral tradition, continental philosophy and psychoanalysis). In 2001 Krull founded a poetry translation review Ninniku with Kalju Kruusa (www.eki.ee/ninniku/), in 2003 there followed a book series Ninniku Raamatukogu. Lately Krull has been concerned with ecological issues and the ongoing devastation of the Estonian forests.
Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
Taavi Piibemann started his stint as a carpenter, taught art at the Estonian Academy of Arts and Pallas in Tartu. Choose to do that after three years of copywriting, what back then seemed like a logical application of his study of photography at Tartu Art College and English language and literature at Tartu University. Beyond that there’s idyllic rural childhood in Viinistu, a small seaside village at the Gulf of Finland.
Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
Andres Karjus is a research fellow in cultural data analytics at Tallinn University, and also operates in the private sector as an instructor on digital skills and AI. He has a background in the humanities (PhD in linguistics) and computer science (MSc in AI), and regularly engages with both in his teaching and research practice.
Oliver Laas “Norms in AI Systems”
Oliver Laas is a philosopher whose work focuses on philosophy of technology, philosophy of language, logic and metaphysics. He has written about artificial intelligence, arguments from analogy, definitions, truthlikeness in history, video games, and virtual reality.
Taavi Suisalu “AI in the mirror”
Taavi Suisalu is an artist who blends traditional and contemporary sensibilities and activates peripheral spaces for imaginative encounters. He has recorded volcanoes and malfunctioning satellites, composed for lawnmowers, intertwined living and digital ecosystems, explored datafictions and how developments in technologies shape our environments and influence behavior, perception and thinking of social beings. Suisalu has studied sociology and computer science in University of Tartu, contemporary art practices in Geneva University of Art and Design and earned his MA degree from Estonian Academy of Arts. He has participated in residency programmes in Nida Art Colony, WRO Art Center and International Studio & Curatorial Program (ISCP) amongst others.
Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
Dr Varvara Guljajeva is an Assistant Professor in Computational Media and Arts at the Hong Kong University of Science and Technology (Guangzhou). Previously, she held positions at the Estonian Academy of Arts and Elisava Design School in Barcelona. Her PhD thesis “From Interaction to Post-Participation: The Disappearing Role of the Active Participant” was selected as the highest-ranking abstracts by Leonardo Labs in 2020. As an artist, she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. Often the duo’s work is inspired by the information age. Their works were shown at MAD, Barbican, Ars Electronica, ZKM, etc. www.var-mar.info
Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
Lev Manovich is a visual artist, writer, and one of the world’s most influential digital culture theorists. He was included in the lists of “25 People Shaping the Future of Design” (Complex, 2013) and “50 Most Interesting People Building the Future” (Verge, 2014). Manovich is a Presidential Professor at The Graduate Center, City University of New York, and a Director of the Cultural Analytics Lab. He has published 180 articles and 15 books that include AI Aesthetics, Cultural Analytics, Instagram and Contemporary Image, and The Language of New Media described as “the most suggestive and broad-ranging media history since Marshall McLuhan.” His digital art projects were shown in eight personal and 120 international groups exhibitions in Centre Pompidou, ICA London, ZKM, KIASMA, and other leading venues.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul”
Neljapäev 15 juuni, 2023
KVI konverentsid ja seminarid
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul” toimub Eesti Kunstiakadeemias 15. juunil, kell 09.30–16.30, EKA aulas.
Konverents arutleb originaalsuse ja kunstiuuenduse ajalooliste ja kaasaegsete küsimuste üle tehisintellekti ajastul. Mida tähendab kunstniku kui autori jaoks ajastu, kus digitehnoloogia osaleb mitte ainult loomingu abivahendi ja instrumendina, vaid kus tehisintellekti programmid suudavad luua kuvandeid erinevatele kujutlustele, olles treeninud end miljonite autorite visuaalse võimekuse abil. Kuidas suhestuda tehisaru ressurssi autori loomingus, ja millega peaks arvestama seekuures kaasaegne kunsti kõrgharidus? Mis tähendus on originaalsusel kunstis olukorras, kus loojad on ümbritsetud visuaalselt üleküllastunud keskkonnast; kus loojate käsutada on tehnoloogia, mis võimaldab neilt hõlpsalt kopeerida, modifitseerida ja levitada oma kunsti; kus professionaalne kunstnik peab “võistlema” visuaalselt koolitamata loojatega.
Digitehnoloogia osaleb kunstiloomingus ja visuaalses vormistuses juba paarkümmend ja enam viimast aastat ja on tunginud erinevatele loomeerialadele. Mis on väljakutsed, mis seisavad ees – ning kes vajab kunsti, ja kes vajab AI kunsti? Konverentsil juurdlevad tehnoloogia mõju üle kunstiuuenduses nii traditsioonilistes kui uutes kunstivormides erinevad loomevalla autorid ning AI-analüütikud.
Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee. Registreerumiseks palun täida VORM.
Sündmus toimub rahvusvahelise koostööprojekti Transform 4 Europe raames.
PÄEVAKAVA
09.30-10.00 – Tervitus ja avasõna Kirke Kangro, Dean of Fine Arts, Professor
10:00-10.45 peaettekanne Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
10.45 -11.00 Paco Ulman “Accidental Projections”
11.00 -11.15 Zeynep Aksoez “Artificial Narratives”
11.15 -11.30 Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
11.30 – 11.45 Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
11:45 -12:45 vestlusring, moderaator prof. Kirke Kangro
12:45 -13:45 lõuna
13.45 -14.00 Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
14.00 -14.15 Oliver Laas “Norms in AI Systems”
14.15 -14.30 Taavi Suisalu “AI in the mirror”
14.30 -14.45 Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
14.45 – 15.30 peaettekanne Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
15.30 – 16.30 – vestlusring, moderaator dr Raivo Kelomees
ESINEJAD
Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
Senior Curator at Niio. Writer and researcher specialized in art and digital media. PhD in Information and Knowledge Society from the Universitat Oberta de Catalunya (UOC). Adjunct lecturer at the UOC, as well as in postgraduate courses. Editor and advisor at DAM Digital Art Museum. His work explores the different aspects of the interaction between art, technology and society, as well as the relationship between digital art and the art market. He is the author of the book on contemporary and digital art collecting You Can Be A Wealthy/ Cash-Strapped Art Collector In The Digital Age (Printer Fault Press, 2020).
Abstract
Since the dawn of algorithmic art, computers have entered the creative process as an active agent, engaging in a somewhat dialogical relationship with the artist. Machine learning programs have enabled computers to produce more sophisticated outputs, to the point of surpassing artists’ expectations. The precise instructions inscribed in a few lines of code have become prompts in natural language, with the final outcome emerging from an inscrutable latent space. As a field of uncharted possibilities, the latent space expands artists’ creativity and enables the perception of the program as an Other, an entity that is felt as alien while also deeply embedded in the artist’s self. This talk will address the latent space in connection with the notion of an Other and its implications in artistic creativity and originality.
Paco Ulman “Accidental Projections”
Since 2001 has worked as an architect in various offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Alianss Arhitektid). In 2013 he co-founded Mudel Architects studio. 2018-2020 worked at Tallinn Urban Planning Department and since 2021 works as an architect at the Tallinn Strategic Management Office.
Selection of projects in which he participated as co-author: Hotel Lydia in Tartu (2016), Hotel Lydia (2014), Pärnu Mud Baths hotel Hedon spa, Niine tn 11 office building extension project in Tallinn (2012).
In his artistic practice he is mainly focused on spatial issues and its representations using various different mediums. He has made exhibition and installation works, designed graphics, directed short films and animations, graphic novels, etc. Selection of solo exhibitions:„Heitmaa“ 2018a, „Tallinnas“ 2009a ja „Mememe“ 2014a. Since 2011 he has supervised various studios at Estonian Art Academy. From 2021 he is a PhD student in Architecture and Art at EKA Architecture and Urban Planning department.
Zeynep Aksöz “Artificial Narratives”
Zeynep Aksöz is an architect and a creative coder. She is one of two partners of Vienna-based design and research collective Open Fields. Currently she is a Research Associate and a lecturer at University of AppliedArtsVienna, an Assistant Professor at TU Vienna in Department for Structural Design, Faculty in IAACBarcelona.Through her ongoing research, teaching, and practice Zeynep explores generative design and the implementation of AI based processes into design, architecture, and urbanism. Her focus lies in developing emergent design approaches through the collaboration of human and artificial intelligence.
Zeynep is the recipient ofResearch Prize for Architecture from the National Chamber of Architects, Austria and a former Marie Curie fellow. Together with Mark Balzar, BernhardSommer,and Galo Moncayo she is the recipient of FWF PEEK funding for their Project Vibrant Fields.In collaboration with Nicolaj Kirisits she received INTRA funding for the project titled Morphology of Sound. Her creative and scientific work has been published in books such as Fabricate, Design Transactions, in conference proceedings including Design Modeling Symposium, Acadia as well as in the architecture magazineManege. Zeynep has exhibited her work at the Vienna Design Week, Bratislava Design Week, inKADKCopenhagen, Salona di Mobile in Milan, London Design Festival, Daniels School of Architecture in Toronto, andArchitecture Biennale die Venezia. Zeynep received her Doctoral degree from the University of Applied Arts Vienna at the Institute of Architecture under the supervision of Klaus Bollinger. She was a Marie Curie Fellow and an early-stage researcher in the international training network Innochain. She holds a MArch degree from the Architectural Association of London’s Emergent Technologies and Design Program and an MSc degree from TU Wien.
Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
Hasso Krull (b. 1964) is an Estonian poet who has published sixteen books of poetry and nine collections of essays that include literary criticism as well as writings concerning art, cinema and society. During 1990-2017 he was teaching cultural theory at the Estonian Institute of Humanities (special courses on creation myths, oral tradition, continental philosophy and psychoanalysis). In 2001 Krull founded a poetry translation review Ninniku with Kalju Kruusa (www.eki.ee/ninniku/), in 2003 there followed a book series Ninniku Raamatukogu. Lately Krull has been concerned with ecological issues and the ongoing devastation of the Estonian forests.
Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
Taavi Piibemann started his stint as a carpenter, taught art at the Estonian Academy of Arts and Pallas in Tartu. Choose to do that after three years of copywriting, what back then seemed like a logical application of his study of photography at Tartu Art College and English language and literature at Tartu University. Beyond that there’s idyllic rural childhood in Viinistu, a small seaside village at the Gulf of Finland.
Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
Andres Karjus is a research fellow in cultural data analytics at Tallinn University, and also operates in the private sector as an instructor on digital skills and AI. He has a background in the humanities (PhD in linguistics) and computer science (MSc in AI), and regularly engages with both in his teaching and research practice.
Oliver Laas “Norms in AI Systems”
Oliver Laas is a philosopher whose work focuses on philosophy of technology, philosophy of language, logic and metaphysics. He has written about artificial intelligence, arguments from analogy, definitions, truthlikeness in history, video games, and virtual reality.
Taavi Suisalu “AI in the mirror”
Taavi Suisalu is an artist who blends traditional and contemporary sensibilities and activates peripheral spaces for imaginative encounters. He has recorded volcanoes and malfunctioning satellites, composed for lawnmowers, intertwined living and digital ecosystems, explored datafictions and how developments in technologies shape our environments and influence behavior, perception and thinking of social beings. Suisalu has studied sociology and computer science in University of Tartu, contemporary art practices in Geneva University of Art and Design and earned his MA degree from Estonian Academy of Arts. He has participated in residency programmes in Nida Art Colony, WRO Art Center and International Studio & Curatorial Program (ISCP) amongst others.
Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
Dr Varvara Guljajeva is an Assistant Professor in Computational Media and Arts at the Hong Kong University of Science and Technology (Guangzhou). Previously, she held positions at the Estonian Academy of Arts and Elisava Design School in Barcelona. Her PhD thesis “From Interaction to Post-Participation: The Disappearing Role of the Active Participant” was selected as the highest-ranking abstracts by Leonardo Labs in 2020. As an artist, she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. Often the duo’s work is inspired by the information age. Their works were shown at MAD, Barbican, Ars Electronica, ZKM, etc. www.var-mar.info
Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
Lev Manovich is a visual artist, writer, and one of the world’s most influential digital culture theorists. He was included in the lists of “25 People Shaping the Future of Design” (Complex, 2013) and “50 Most Interesting People Building the Future” (Verge, 2014). Manovich is a Presidential Professor at The Graduate Center, City University of New York, and a Director of the Cultural Analytics Lab. He has published 180 articles and 15 books that include AI Aesthetics, Cultural Analytics, Instagram and Contemporary Image, and The Language of New Media described as “the most suggestive and broad-ranging media history since Marshall McLuhan.” His digital art projects were shown in eight personal and 120 international groups exhibitions in Centre Pompidou, ICA London, ZKM, KIASMA, and other leading venues.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
04.05.2023 — 06.05.2023
Konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.
Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:
4. mail Eesti Teaduste Akadeemias
5. mail Eesti Kunstiakadeemias
6. mail Tallinna Ülikoolis
Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).
Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.
4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.
5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.
Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.
Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti
Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:
dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.
Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.
Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/
Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“
Neljapäev 04 mai, 2023 — Laupäev 06 mai, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.
Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:
4. mail Eesti Teaduste Akadeemias
5. mail Eesti Kunstiakadeemias
6. mail Tallinna Ülikoolis
Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).
Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.
4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.
5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.
Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.
Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti
Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:
dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.
Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.
Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/
Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com
Postitas Andres Lõo — Püsilink
16.12.2022
Seminar “Monumendid muutuses”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu seminar võtab lähivaatesse sel aastal enim vaidlusi põhjustanud kunstivaldkonna: monumendid ja monumentaalkunsti, fassaadid ja arhitektuuridekoori.
Kutsutud on eri valdkondade eksperdid, et arutleda koos nendega keerulise pärandi toimetuleku eri tahkude ja võimaluste üle.
Lühiettekanded: Hilkka Hiiop, Daniele Monticelli, Mariann Raisma, Tõnis Saadoja, Virve Sarapik ja Aro Velmet
Eesti Kunstiakadeemia tudengite paneel: kureerib Hans Alla
Seminari modereerivad: Krista Kodres ja Linda Kaljundi
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Seminar “Monumendid muutuses”
Reede 16 detsember, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu seminar võtab lähivaatesse sel aastal enim vaidlusi põhjustanud kunstivaldkonna: monumendid ja monumentaalkunsti, fassaadid ja arhitektuuridekoori.
Kutsutud on eri valdkondade eksperdid, et arutleda koos nendega keerulise pärandi toimetuleku eri tahkude ja võimaluste üle.
Lühiettekanded: Hilkka Hiiop, Daniele Monticelli, Mariann Raisma, Tõnis Saadoja, Virve Sarapik ja Aro Velmet
Eesti Kunstiakadeemia tudengite paneel: kureerib Hans Alla
Seminari modereerivad: Krista Kodres ja Linda Kaljundi
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.01.2023
Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile
EKA Õpe
Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!
EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.
Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?
Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.
Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.
Programm toimub kahes osas:
- sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
- praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.
Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.
Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).
Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.
NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!
Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.
Lisa sündmus oma Google kalendrisse
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink
Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile
Neljapäev 19 jaanuar, 2023
EKA Õpe
Õppekava juhid, õppejõud, tudengid ja õppespetsialistid!
EKA õpe ja õppekavad on lõpetajate poolt saanud väga hea hinnangu, samas – õppekava väga heal tasemel hoidmine on pidev protsess.
Õpiteekondade kujundamine ja inspireeriva õpikeskkonna loomine on omamoodi kunst. Loomeeriala õppekava on terviklik tegevuste võrgustik, mille käigus üliõpilased kujundavad oma lähenemise loometegevusele. Aga – millised on võimalused loomevaldkonna õppekava ülesehitamiseks? Kuidas luua õppekaval tervikut?
Oleme EKAs läbi viinud kaks õppekavade analüüsi mitmed õppekavad on koostöös EKA kunstihariduse osakonnaga läbinud põhjaliku ülevaatuse ning sellest kogemusest lähtuvalt ja õppekava kvaliteedi väljakutsetele vastamiseks oleme pannud kokku õppekava töötubade programmi. Kutsume neis osalema kõiki õppekavajuhte, õppejõude, tudengeid ja õppekavade tugitöötajaid.
Programmi juhendavad Tartu Ülikooli õppekavateooria lektor Maria Jürimäe ja EKA kunstihariduse lektor Anneli Porri.
Programm toimub kahes osas:
- sissejuhatav seminar (19.01.2023), kus kaardistame võimalusi, harime silmaringi;
- praktilised õppekavade töötoad teaduskondades (veebruar-märts 2023). Neis võtame kasutusele uued tööriistad oma õppekava analüüsimisel ja täiendamisel.
Programmis osalemine pakub praktilist abi õppekava juhtimiseks, õppekavade arendamiseks ja analüüsi kirjutamiseks.
Alustame sissejuhatava seminariga neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).
Sissejuhatava seminari eesmärgiks on ühise arusaama kujundamine ja kokkuleppe leidmine EKA õppekavadega seotud olulisemate eesmärkide osas ehk arutleme õppekava otstarbe, põhiküsimuste, osiste üle ning oleme tutvunud visuaalse õppekavaga.
NB! Et juba praktiliste töötubadega edasi minna, on sissejuhataval seminaril osalemine ülioluline!
Palun registreeru esimeseks seminariks hiljemalt 10.jaanuaril.
Lisa sündmus oma Google kalendrisse
Postitas Kristiina Krabi — Püsilink
25.11.2022
Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.
Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla
Diskussant: Katrin Kivimaa
Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)
Seminar on eelregistreerimisega siin
Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.
Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)
Viimase kümnendi jooksul on tekstiili, ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.
Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.
26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.
Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.
Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.
Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.
Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.
#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.
Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.
Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.
Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Seminar “Kunst, käsitöö ja afekt”
Reede 25 november, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Avalik seminar Eesti Kunstiakadeemias ja #FramedinBelarus töötuba “Kunst, käsi/töö ja afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“.
Osalejad: #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar), Katrin Mayer, Mare Tralla
Diskussant: Katrin Kivimaa
Korraldajad Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool)
Seminar on eelregistreerimisega siin
Käsi/töö on naasnud jõuliselt kaasaegsesse kunsti. Mitmed kunstnikud on leidnud oma väljendusvahendid just traditsioonilises meedias, mis nõuab tihti spetsiaalset väljaõpet ja selliseid oskusi, mida on põlvest põlve pikka aega edasi antud. Ometi kannavad need käelised esivanematelt päritud tehnikad endaga täiendavaid konnotatsioone, mis on seotud nende spirituaalse, kommunikatiivse, ökoloogilise, eksistentsiaalse aga ka majanduslike otstarvetega.
Käsitöö ja tekstiili valdkonnad on pikka aega olnud kunstiajaloos marginaliseeritud, kuigi nende tehnikate kasutamine pakub uusi võimalusi vastupanuks ja (alternatiivsete) maailmade loomiseks. Erinevates Ida-Euroopa riikides on 1960ndate lõpust kuni 1980ndate keskpaigani moodustatud tekstiilikunsti ümber kogukondi, mis on muutnud selle žanri eksperimentaalseks, progressiivseks ning kogukonda toetavaks praktikaks (Hock 2013). Feministlikud kunstiajaloolased on leidnud, et tikkimine ja teised sarnased praktikad on pakkunud naistele vahendeid vastupanuks, mille abil on proovile pandud nii kõrge ja madala vahelised piirid kunstis, kui ka soo ja klassisuhted ning nende põimumised identiteedi, rassi ja diasporaa mäluga (Parker 1984, Smith 2014, Plummer 2022)
Viimase kümnendi jooksul on tekstiili, ja eeskätt tikkimise tehnikad teinud läbi uuestisünni. Need arengud kunstis sunnivad meid ümbermõtestama omavahel põimunud ja interdistsiplinaarseid kunsti, disaini, materiaalkultuuri ja käsitöö valdkondade seoseid. Käesolev avatud seminar toob kokku kahe kunstniku loomingu ja ühe kollektiivse käsitöö-aktivismi projekti. Selle käigus tutvustavad oma kogemusi ja loomingulist uurimustööd Mare Tralla(London/Tallinn), Katrin Mayer (Düsseldorf/ Berlin) ja Framed in Belarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), keskendudes naiste lugude ja nende materiaalse vormi omavahelistele suhtetele. Nad toovad esile kuidas käsi/tööd patriarhaalse korraldusega ühiskondades on pikka aega kasutatud alternatiivse kommunikatsiooni kanalina nii naiste õiguste eest võitlemise kui igapäevaraskuste vahendamise viisina. Kehastatud naiste lugusid võib mõista naiste ajaloona, mis on peidetud ja kodeeritud tehnikatesse ja mustritesse, mille kaudu kantakse edasi, elatakse ja muudetakse teadmisi ajaloost. Enamik sellistest sõnumitest on ometi jäänud kunstiajaloos tähelepanuta, mis on marginaliseerinud nii tekstiilikunsti kui traditsioonilisi tehnikaid vaatamata nende tugevale kontseptuaalsele ja episteemilisele baasile.
Seminari kesksed küsimused on: kuidas seletada tagasipöördumist traditsiooniliste ja põlvkondade vaheliste tehnikate juurde kaasaegsetes jälgimiskapitalismi ja diasporaa ühiskondades? Kuidas lubavad need dokumenteerida ja seostada erinevaid feministlikke võitlusi ning ühendada omavahel kaasaegset ja ajaloolist vastupanu? Seminari kontekstis uurivad kunstiajaloolased Margaret Tali (Tallinn) ja Ulrike Gerhardt (Potsdam) käsi/töö kui materiaalse töö ja uuesti interpreteeritava traditsiooni rolli ja selle viise väljendada seda, mida on keeruline kommunikeerida, sh rahvusvaheline solidaarsus, vastupanu aktid, vaimne tervis ja alternatiivsed maailma loomise praktikad.
26. novembril toimub koostöös Vabamu muuseumiga seminari raames ka rühmituse #FramedinBelarus töötuba.
Mare Tralla on eesti kväär-feministlik kunstnik ja aktivist, kes elab Londonis.
Katrin Mayer elab Berliinis ja tema lähenemine kunstnikuna toetub teadmiste arheoloogiale, mille käigus ta uurib kohalikke soopoliitilisi ajalugusid ja tõlgib need ruumilisse ja materiaalsesse vormi.
Rufina Bazlova on valgevene kunstnik, kes töötab traditsioonilise rahvatikandiga, et avada sotsiaalpoliitilisi teemasid.
Sofia Tocar on kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab aktivistide koostöö projektidega ning dokumentaalfilmidega Kesk- ja Ida-Euroopas.
#FramedinBelarus on sotsiaalne kunsti projekt, mis pühendub poliitilistele vangidele Valgevenes, mida organiseerib kunstirühmitus Stitchit. Rühmituse Stitchit moodustavad kunstnik Rufina Bazlova ja kuraator Sofia Tocar, kes kaasavad oma tegevusse erinevaid kogukondi ja inimesi.
Katrin Kivimaa on kunstiajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on feministlik kunstiajalugu, eesti moodne ja kaasaegne kunst, Eesti kunstiajaloo historiograafia, naiste kujutamine kunstis ja visuaalkultuuris.
Ulrike Gerhardt on visuaalkultuuri uurija, kelle fookuseks on kultuurilise mälu praktikad post-sotsialistlikus kunstis: samuti on ta üks feministliku videoplatvormi D’EST loojatest.
Margaret Tali on kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik, kelle uurimustöö tegeleb mälupoliitika, kunstimuuseumide ja keeruliste ajalugude kureerimisega. Ta on projekti „Vahendades keerulist ajalugu“ üks kuraatoritest.
Seminari korraldamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ja Potsdami Ülikool.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
13.09.2022
Uute doktorite loengusari: Greta Koppel
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.
Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Postitas Annika Toots — Püsilink
Uute doktorite loengusari: Greta Koppel
Teisipäev 13 september, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.
Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Postitas Annika Toots — Püsilink
28.06.2022 — 30.06.2022
Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents EKA-s
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.
Peakõnelejad:
Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)
Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)
Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)
Kogu info konverentsi kohta SIIN
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents EKA-s
Teisipäev 28 juuni, 2022 — Neljapäev 30 juuni, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.
Peakõnelejad:
Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)
Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)
Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)
Kogu info konverentsi kohta SIIN
Postitas Andres Lõo — Püsilink
13.05.2022 — 14.05.2022
Seminar „Sarnasus erinevuses“ EKAs ja Kumus
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist.
Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.
Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.
Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.
Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.
Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
Seminari pikem tutvustus ja kava
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Seminar „Sarnasus erinevuses“ EKAs ja Kumus
Reede 13 mai, 2022 — Laupäev 14 mai, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist.
Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.
Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.
Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.
Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.
Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
Seminari pikem tutvustus ja kava
Postitas Andres Lõo — Püsilink