Rubriik: Kaasaegne kunst

Avatud loeng:

Gustav Kalm
Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt

Teisipäeval, 5. detsembril, 17.30
Ruumis A501

India on ärile avatud. Guinea on ärile avatud. Bulgaaria reklaamimine eduka investeeringute sihtkohana. Choose France. Welcome to Estonia. Sellised reklaamid vohavad Financial Timesi, The Economisti, Äripäeva ja teiste rahvusvaheliste ärilehtede reklaamiveergudel. Mida need reklaamid õigupoolest teevad? Ons tegu kõigest tähtsusetu lobaga või muudavad nad tegelikult ka midagi?

Sellised reklaamid ja riikide kui investeerimissihtkohtade propageerimine hoogustus 1990. aastatel pärast rahvusvaheliste kapitalivoogude liberaliseerimist. Tavaliselt seostatakse seda perioodi neoliberalismi kõrghetkega. 1990. aastatel hakati poliitikaringkondades mõtlema, et riigid konkureerivad omavahel erinevate näitajate alusel. Välisinvesteeringute ligimeelitamine muutus tavaliselt peamiseks auhinnaks, mida selles võistluses võita. 2000. aastateks oli enamik maailma riike avanud investeeringute edendamise agentuurid. 2020. aastateks näib see millenniumi nägemus kapitalistlikust globaliseerumisest aga olevat taandumas. Nüüd, kus hämarik on laskumas „ajaloo lõpule“, saab Minerva öökull lenda tõusta ning saame aastatuhande vahetuse kapitalismile kriitiliselt tagasi vaadata.

See loeng avab, kuidas selline riikluse vorm toimis ja kuidas see kujundas poliitikat enamikus maailma riikides. Konkreetselt tugineb ettekanne selle riigikäsitluse ühe olulisema visuaalse vormi – riikide kui investeerimissihtkohtade reklaamimise – analüüsile. Ei enam troonitud peade heraldika, ega kolonialismi klaaspaleefantaasiad, millenniumi riigi ehtsaimaks representatsiooniks oli reklaam, mis kuulutas, et riik on avatud välisinvesteeringutele. Mis on või oli see kummaline riikluse vorm?

Gustav Kalm on õigus- ja majandusantropoloog. Ta on Fondation Bruno Latouri järeldoktor Sciences Po õigusteaduskonnas Pariisis. Kalm uurib, kuidas maailmamajanduse aluseks olevad juriidilised tehnikad toimivad võimu vormina ja struktureerivad rahvusvahelist ebavõrdsust. Oma doktoritöös uuris ta, kuidas välisinvesteeringute õiguslikud vormid on ümber kalibreerinud riiklust. Ta kirjutab ka kultuurilisi ja poliitilisi artikleid ning on teinud mitmel korral koostööd kunstnike ja kuraatoritega. Gustav Kalm on saanud doktorikraadi sotsiaalkultuurilises antropoloogias Columbia Ülikoolist (2023) olles eelnevalt õppinud juurat Sciences Po’s Prantsusmaal (2014).

Loeng toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

NB! Festivali installatsioonide vaatamine/kuulamine päevasel ajal on tasuta, pilet on ainult õhtustel kontserditel.

Videomängud

Eesti Kunstiakadeemia ja Videogames in Arts Lab esitlevad:
Eksperimentaalsed Kunstimaastikud 

Avasta Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud eksperimentaalne maailm, mis loob visuaalse ja helikunsti sümbioosina kaasahaarava elamuse. Näitus on EKA uus projekt, mis katsetab videomänge, kui kunstilise väljenduse vahendit. See on ainulaadne võimalus näha, kuidas järgmise põlvkonna kunstnikud mängivad mängudisaini ja kunsti piiridega.

Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid:
Anette Jaaniso, Caroline Pajusaar, Daria Luchinina Gregor Ojaveer, Hans Ermast, Kadi Rebane, Kirke Mari Päll, Léo Mourey, Mariia Koloskova, Ramas Ramales, Sander Klein  

Video mapping

Eesti Kunstiakadeemia ja kursus “Liikuv Pilt Ruumis” esitlevad:

EKA neljanda kursuse visuaalse kommunikatsiooni tudengid loovad Vene Teatri keldrikorrusele ainulaadse videomappingu installatsiooni. Installatsiooni unikaalsuseks on see, et ruumi arhitektuurilised detailid – olgu selleks seinaornamendid või akna kaared – on saanud osaks kunstiteose narratiivist. Videot ei projitseerita lihtsalt pinnale, vaid see jälgib ja suhestub ruumi eripäradega, jättes vaatajale mulje, et liikuv videopilt ja füüsiline ruum sulanduvad üheks. Selline lähenemine juhendab ja inspireerib tudengite loomingulist protsessi ning pakub publikule erakordset kogemust.

Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid:
Mariliis Haljasorg, Anita Juga, Hedy Lehtmets, Kristin Made, Eva Pogoretski, Annaliisa Roots, Rait Sohkin, Anna Maria Toss, Silver Tõnisson, Artjom Šõšov, Karolina Kapinus 

Installatsioonis kasutatud muusika:
Stonefromthesky albumilt Zero Origin – Ground Zero (Ukraina)

Rohkem infot Vene Teatri veebis:

https://www.veneteater.ee/et/repertuaar/composter-festival-silent-movie-live-music-project-emta/685

Veel rohkem infot Facebookis:

https://www.facebook.com/events/1380475442516984

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand

20. novembril kell 17.30 annab kriitik ning filmivaldkonna kuraator Genevieve Yue (USA) avaliku loengu EKA auditooriumis A101 teemal “Girl Head: Feminism and Film Materiality”.

Genevieve Yue on üks PÖFF Expanded kavva kuuluva Tallinna Fotokuu 2023 kunstnikefilmide programmi “Pooluste koordinaadid” kuraatoritest. Oma hiljuti avaldatud raamatus “Girl Head: Femisnism and Film Materiality” (Fordham University Press, 2020) uurib Yue, kuidas sugu ja seksuaalne erinevus on sügavalt põimunud filmi materiaalsusesse.

Rikkaliku arhiivimaterjali ja tehniliste üksikasjade näitel vaatleb Yue kolme filmitootmise tehnilist valdkonda: filmilabor, montaažipraktikad ja filmiarhiiv. Iga valdkonna puhul tuvastab Yue ühise motiivi – haihtuva naisekeha, mille filmitegija omakorda muudab materjaliks enda filmi tegemisel.

Genevieve Yue loeng keskendub raamatus käsitletud soo ja filmi materiaalsusega seotud teooriatele ning autor arutleb muuhulgas narratiivse filmi, varajase kino, eksperimentaalse filmi ja liikuval pildil tugineva kunsti teemade üle.

Genevieve Yue on New Yorgis tegutsev filmikuraator, -kriitik ja -haritlane, kes töötab kultuuri- ja meediaõpingute dotsendina New Yorgi New School’is, kus juhib ka ekraanimeedia programmi.
Ta on koostanud arvukalt filmiprogramme, seehulgas Anthology Film Archives, Metrograph, MassArt jt.
Tema tekste on avaldatud paljudes väljaannetes, sh. Mubi, Film Comment, Film Quarterly, Reverse Shot; samuti on ta raamatu ‘Girl Head: Feminism and Film Materiality'(Fordham University Press, 2021) autor.

Loengut korraldab Tallinna Fotokuu koostöös Kaasaegse kunsti magistriprogrammiga.

Rohkem infot Tallinna Fotokuu filmiprogrammi kohta : https://mailchi.mp/fotokuu/23-filmiprogramm

10. novembril kell 18.00 avatakse ARS Projektiruumis Aivar Tõnso isikunäitus “Graviteerivad allikad” 

Helikunstniku Aivar Tõnso isikunäitus “Graviteerivad allikad” ühendab ja vastandab. Näitusel kõlavad helid moodustavad küll ühtse tervikliku heliteose, kuid see toimub ruumis hajutatud helide ja materjalide koos- ning vastasmõjude keerises.

Jätkates oma eelmise isikunäituse “RESOmaatiline vaikelu” lähenemist on galeriiruumis objektid, mida võib nimetada ebakõlariteks ehk vibratsiooni- ja koaksiaalkõlarite abil võimendatud erinevatest materjalidest vormitud mõningate skulpturaalsete omadustega kehad. Erinevalt muusika kuulamiseks disainitud kõlaritest ei püüa need võimalikult laia helisagedusspektrit ühtlaselt hästi mängida. Neil, justkui ühtse ansambli moodustavatel ebakõlaritel, on igaühel oma unikaalne materjali omadustest tulenev toores ja disainimata karakter. Kasutatavate materjalide ja helidega seotud omailmade põimumine ja põrkumine pakub erinevaid ootamatuid heli kogemise ja tõlgendamise võimalusi. Erinevate materjali ja helide kohtumise piiripealsetes olukordades võivad aga protsessid muutuda juhitamatuteks, kui helide deformeerumine ning materjali ergastumine panevad küsima, kas immateriaalseid helisid võib teatud olukordades (kasvõi kujutluse tasandil) käsitleda füüsilist massi omavate objektidena.

Näitusel on 12 kanali helikeskkonna loomiseks kasutatud (lisaks eelsalvestatud digitaalsetele ja akustilistele alghelidele) kärgalumiiniumit, kärgpappi, kihilist plastikut, reboard kärgkartongi, alumiiniumist gofreeritud ventilatsioonikanaleid, vibratsiooni- ja koaksiaalkõlareid ning üle 100 meetri helijuhtmeid.

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkonnaüleste kultuurisündmuste kuraator. Ta on alates 90ndate algusest tegelenud elektroonilise muusikaga ja osalenud projektides nagu Hüpnosaurus, Kismabande, Kulgurid ja Ulmer.
Olles pikalt seigelnud klubimuusika äärealadel ja eksperimentaalse elektroonilise muusika radadel on ta viimastel aastatel toimetanud peamiselt helikunsti väljal luues heliinstallatsioone kohaspetsiifilistesse keskkondadesse ja galeriidesse. Ühel või teisel moel on tema loomingus oluline ruum ja selle loomine helide abil.

Näituse installeerimisel oli abiks Raivo Raidvee, graafilise kujunduse lõi Jaan Evart ja “ebaekraanil” on kasutatud Maria Aua poolt loodud videopilti.

Toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

Näitus on avatud 9.11–19.11.23
E – R 12:00-18:00, L-P 12:00-16:00
ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154)

Reedel, 17. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Keiu Maasiku isikunäitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“.

Näitus räägib elust virtuaalreaalsuses ja mõtiskleb sellest, et inimelu võib tulevikus ehk sinna kolida. Samas kõneleb näitus ka hirmust selle ees, et nii võibki juhtuda, ja mida me inimestena selle tulemusel kaotaksime.  

Viimased paar aastat oli kunstnik mattunud arvutimängude maailma ja eelistas oma vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus talle vastuvõetav ka mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ta mitmeks kuuks sukeldus, oli Red Dead Redemption 2. Talle tundus, et RDR2 maailmas pole kohta, kus ta hetkel parema meelega viibiks. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui Metsik Lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees.

„Selline hirm tekkis mul eelmisel aastal pärast seda, kui juhtusin looduses nägema metsikute hobuste karja. Eemalt oli kuulda mürinat ja maa jalge all värises õrnalt. Ühel hetkel tekkisid vaatevälja umbes kakskümmend hobust, kes kappasid täiel kiirusel läbi merevee. Mängus nähtud hobused ja võimsad loodusvaated tundusid nüüd õõnsad. Tahan, et maailm liiguks edasi, aga ei taha ilma jääda vabalt kappavatest hobustest,” selgitab kunstnik.

Keiu Maasik (s 1992) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia, 2018. aastal Wiiralti stipendiumi ja Tartu Kunstimuuseumi konkursi „Noor Tartu” laureaadi tiitli. Oma loomingus on ta varem käsitlenud teemasid nagu dokumenteerimise mõju mälule, identiteet ja inimestevahelised suhted.

Graafiline disain: Anna Kaarma

Kunstnik tänab: Madis Kurss, Kaisa Maasik

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 17. detsembrini.

*Näituse avamisele sõidab buss Tallinn-Tartu-Tallinn. Täpsem info ja registreerimine: https://forms.gle/gXfkwkqga44kLSz18

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Hiljuti oleme olnud tunnistajaks bimbo arhetüübi taastekkele populaarkultuuris. Vaatamata sellele, et mõiste “bimbo” on juurdunud mittesoolises etümoloogias, on mõiste “bimbo” mõeldud lärmuks, mis on suunatud atraktiivsetele naistele, keda peetakse labaseks; nende kalduvus on loomupäraselt seotud rumalusega.

Visuaalselt mängib bimbo patriarhaadi reeglite ja ootuste järgi; naiste keha on sageli ainus asi, mis nende inimliku kogemuse hulgast on nähtav. Vastupidiselt bimbo-arhetüübile viitava intelligentsuse puudumisele on aga näha palju näiteid kultuuritegelastest, kes kehastavad ja kasutavad arhetüübi puudujääke tänapäeva soodiskursuse stsenaariumi ümberpööramiseks. Alates neoliberaalse girlboss-feminismi ebaõnnestumistest kuni naiselikkuse binaarsete vaadeteni on kunstnikud hakanud kasutama bimbo-troopi, et väljendada kognitiivset dissonantsi, mis toetab naiselikkuse (ja laiemalt ka mehelikkuse) ootusi tänapäeva sfääris.

Selle töötoa raames uurime hüpernaiselikkuse esinemise fenomeni, kasutades kultuurilisi juhtumiuuringuid ja kaasaegse kunsti näiteid. Arutleme hüpernaiselikkuse võime ja piirangute üle mõjutada muutusi ebaühtlastes hierarhiates ja spekuleerime bimbo arhetüübi potentsiaali üle transformatiivse/õõnestava subjektina ja queer/femme võimestamise kanalina. Queer verbivormina võib queeering viidata millegi võtmisele ja sellele läbi objektiivi vaatamisele, mis muudab selle kummaliseks või häirib seda mingil moel. Kas bimbot saab võõrastada? Kas see juba toimub?

Pärast ettekannet ja avatud arutelu juhendab Zody Burke epoksüsavi kasutavat töötuba, kus osalejad saavad luua isiklikke kunstiteoseid. Osalejad suunatakse töötama meediumiga, mida kunstnik oma töödes sageli kasutab. Samu materjale on kasutatud ka tema installatsioonis Fotokuu põhinäitusel Trance.

Töötuba on piiratud 12 osalejaga, seega soovitame koha saamise tagamiseks kiiresti registreeruda. Registreerimisvormi leiab siit: https://forms.gle/S3PyjvSWyAsAS1CDA

12.11 kell 14.00 Lasnamäe paviljonis

Arutelu osa kell 14:00

Töötuba: 15:30

13. detsembril kell 19.00–21.00 esitleb näituse raames oma filme „Moi aussi, je regarde“ (2023) ja „Roosenberg“ (2017) Ingel Vaikla (EE). Sellele järgneb vestlus kunstnikuga, mida juhib näituse kuraator Merilin Talumaa (EE).

Kunstnikud: Aili Vint (EE), Daria Melnikova (LV), Kristel Saan (EE), Kristina Õllek (EE), Monika Varšavskaja (EE/FR), Morta Jonynaitė (LT), Viktorija Daniliauskaitė (LT)

Kuraator: Merilin Talumaa (EE)
Gastronoomiline performance: Monika Varšavskaja (EE/FR)
Näituse kujundus: Daria Melnikova (LV)

Näitusel „Breathing through the eyes“ on väljas eri põlvkondade kunstnike tööd, kellest enamik esitlevad oma loomingut Pariisis esimest korda. Näitus lähtub Leedu-Ameerika arheoloogi ja antropoloogi Marija Gimbutase (1921–1994) ideedest, kelle uurimistöö juhtis tähelepanu Balti regiooni vanadele kultuuridele ja laiemalt indoeuroopa maailmale, mida ta on eriti hästi kirjeldanud oma raamatus „Balti rahvad“ (1963). Näitus on inspireeritud Gimbutase ideedest, mis on mõjutanud tänapäeva arusaama pärandist, põlisidentideedist ning inimese ja looduse suhetest Läänemere aladel.

Arheoloogiliste artefaktide, lingvistika, etnograafia ja folkloori erialadevahelise uurimise põhjal väitis Gimbutas, et eelajalooline Euroopa kultuur oli naisekeskne ja ülistas emajumalannat kui elu andjat. Vaimset ühtekuuluvustunnet väljendati kunstipäraselt keerulise sümbolite süsteemi ja rohkete rituaalsete esemete kaudu. Loodust ja keha, eriti naise keha, austati Euroopas kümneid tuhandeid aastaid. Naise positsioon oli eriti tugev Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskondades, mis tänasel hetkel pole enam nii märgatav.

Näitus „Breathing through the eyes“ käsitleb poeetiliselt meie olemuse habrast materiaalsust, läbipõimunud identiteeti, muutuste kulgu ja uut keskkonnateadlikkust. Gimbutas, kes oli avanud eelajaloo aarete laeka, julgustas uskuma rahumeelsesse ellu – tooma tagasi allasurutud, kuid hädavajalikud elemendid, nagu maa, keha ehk tervis, naiselikkus ja alateadvus. Osalevad kunstnikud jagavad isiklike lugude kaudu uskumusi ja kogemusi, mis peegeldavad Gimbutase iidse sümbolismi teooria mõju.

Näitus suunab mõtlema, milline näeks välja jumalannasid austav maailm, kus tähtsustatakse loodushoidu, elu eest hoolitsemist ja sõjapidamise hülgamist. Kas see teoreetiline idee saaks meie tulevikuühiskonna materiaalsesse reaalsusesse üle kanduda?

L’Atlas Gallery 
4 Cour de l’île Louviers, 75004 Pariis
T–L, 12.00–19.00

Tasuta sissepääs

Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00. 

Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.

Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse  põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.

Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.

Loeng toimub inglise keeles.

Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.

Kõik huvilised on oodatud!