Rubriik: Kaasaegne kunst

Kolmapäeval, 5. veebruaril, kell 5, avatakse Haapsalu linnagaleriis Marleen Suvi näitus “Loomaaed enteroopial”.  Näitus jääb avatuks 2. märtsini. 

Näitusel on eksponeeritud kaks Marleen Suvi värsket maailseeriat, teostatud terases, klaasis ja õlis.

Kui kosmoserändur Ijon Tichy saabus planeedile Enteroopia, oli loomaaed juba avatud. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent erilisimaks pidasid loomaaednikud ühte armsaimast armasat elukat planeedilt Maa. Tema karv mustendab nagu midagi teiselpool Schwarzschildi kosmilist piiri. Tema liikumine on nobe nagu värskeima põlvkonna täheristlejaga. Ning erinevalt enamikest maal leiduvatest liikidest, ei seedi ta kuidagi jälgilt, kehasiseselt, vaid tsiviliseeritult, asjade peale oksendades.

Kahetsusväärsel kombel ei tunne maalaste kitsarinnalisus oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel piire. Seetõttu on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia loomaia armasamaid elanikke.

Tere tulemast Enteroopia Loomaaeda!

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Audiolahendus: KIWA

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Tehniline tugi: Erik Liiv, Mihkel Tomberg

Täname: Mihkel Ilus, Taavi Teevet

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Avatud K–P 12–18, sissepääs tasuta.

Olete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.

Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN

Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.

Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?

“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?

Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.

Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.

Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.

Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi

Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist

Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.

Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.

Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.

Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 27. jaanuaril 2025 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/makk
• https://www.instagram.com/macatallinn

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

Lara Brener
“Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”
16.–31.01.2025
ARS Showroom, Pärnu mnt. 154
E-L 12.00–18.00

Ma olen siin tagurpidi, nagu vaataks enda peegelpilti. Olen peeglis, nii nagu olen harjunud end pöörama. Mu keel läheb pidevalt sõlme ja tundub, et inimesed ei saa sellest aru. Sõber ütles mulle, et ma ei eksinud, kuid pilved olid kõrgemal laiuskraadil teistsugused. Ja ühtäkki olingi seal, pilvisest taevast geograafilist eripära otsimas.

“Eesti pilv: Võõrkeel, peidetud jälg” peatub nihkel ja tõlkimisel, esitades narratiive, mis on võetud kunstniku kogemusest Brasiilia immigrandina Eestis ja suhtlemisel väljaspool oma emakeelt.

Vaadeldes Eesti taevast läbi glütseriinipõhiste trükiste ja teksti (inglise ja portugali keeles), hõlmab tema töö määramatust, luues analoogiaid valu, graafika ja tõlkimise protseduuride vahel.

Näitus on kunstniku kaasaegses kunstis magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja, kes praegu asub Tallinnas. Tal on São Paulos Fundação Armando Alvares Penteado bakalaureuse- ja magistrikraadi kaunite kunstide alal ning ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis, Norras ja Leedus. Lara töötab läbi meediarikkumiste, tõlke- ja segamisprotsesside, luues mitmetähenduslikke koopalaadseid pilte, enamasti graafika, tekstide ja fotograafia abil, esitades lahustuvaid narratiive, mis kerkivad esile piltide keemisest, kuid ei jää kunagi täielikult katmata. Viimasel ajal on ta uurinud keele, meedia ja konteksti tõlkimist hübriidsete, ümberasustatud identiteetide narratiivide kaudu.

KINNISILMI SOSINAD
EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025
Avamine: 9.01.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta

Osalevad kunstnikud: Victor Flavell (FR), Minni Havas (FI), Kadri Joala (EE), Tõnis Jürgens (EE), Ats Kruusing (EE), Sanna Nissinen (FI), Marc Sauvageot (EE)

Rahvusvaheline grupinäitus „Kinnisilmi sosinad“ tegeleb uinumise ja unistamise ning nende vältel kogetava piirideta olekuga. Minategelane on äkitselt unne vajunud või juba und nägemas, võttes omapäi ette rännakuid tundmatusse. Võõrast maailma kogetakse justkui läbi kellegi teise uduse pilgu, usaldades end tema kätte. Piirjooned kujuteldava ja reaalse vahel hägustuvad ning sooritatakse hüpe teadmatusesse, luuakse kord teadlikke, kord alateadlikke kujutluspilte.

Kuraator ja näituse kujundus: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

Tehniline tugi: Ats Kruusing

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Näitusel toimub kaks kuraatorituuri:
– neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00, koos kunstnikega, inglise keeles
– kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00, eesti keeles

Vaata avamisgaleriid siit.

Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (Põhja pst 7: EKA Galeriis, 2.-3. korruse üldaladel, 2. korruse joonistusklassides A-205 ja A-206), EKA uues hoones (Kotzebue 10) ning Uus Rada galeriis (Raja 11A).

Hindamispäeval on näitused EKA Galeriis ja EKA hoovimajas (Kotzebue 10) avatud kell 15–18, pühapäeviti on näitused avatud kell 12–18.

AJAKAVA
E 2.12. Fotograafia, juhendaja Krista Mölder (EKA Galerii)
E 2.12. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja (2. ja 3. korruse üldalad)
T 3.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
T 4.12. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen (EKA Galerii)
N 5.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (EKA Galerii)
R 6.12. Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper (EKA Galerii)
L 7.12. – P 8.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

E 8.12. Uusmeedia, juhendaja Sten Saarits (EKA Galerii)
E 8.12. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo NB! Uus Rada galeriis, näitus jääb avatuks kuni 15.12.
T 10.12. Stuudiofoto, juhendaja Tanja Muravskaja (EKA Galerii)
T 10.12. Joonistamine (animatsioon ja stsenograafia), juhendaja Britta Benno (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
K 11.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mihkel Maripuu, Holger Loodus (EKA Galerii)
N 12.12. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Ülo Pikkov, Anu-Laura Tuttelberg (EKA Galerii)
N 12.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
R 13.12. Maal, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
L 14.12. – P 15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre (EKA Galerii)

E 16.12. Graafika, juhendajad Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Liina Siib, Britta Benno, Eve Kask, Eve Kaaret (EKA Galerii)
E 16.12. Fotograafia, juhendajad Triin Kerge, Annika Haas (Kotzebue 10)
T 17.12. Graafika, juhendajad Lembe Ruben, Mark Antonius Puhkan, Maria Izabella Lehtsaar, Paul Rannik (EKA Galerii)
K 18.12. Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld (EKA Galerii)
K 18.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA peahoone 2. ja 3. korruse üldalad, Kotzebue 10)
N 19.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA Galerii & Kotzebue 10)

Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid

Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.

Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole

Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.

Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.

Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.

Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.

„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud! 

Illusioonide purustamisest ükssarvikuks saamiseni. Mare Tralla kunstnikuvestlus

Mare Tralla esimene avalik sooloperformance ‘Breaking Illusions’ (1993) ja tema viimane performatiivne videoteos ‘Becoming a Unicorn’, mida eksponeeriti eelmisel kuul Edinburghis, on kaks olulist verstaposti tema kunstnikuteekonnal. Oma esimeses performance’is alustas Tralla vaikse, sümboolse aktsiooniga, millega hävitas kontseptsiooni (noorest) naisest / iseendast. ‘Becoming a Unicorn’ jätkab paljuski seda uurimust, kväär-mina loomist eneseiroonilise ja humoristliku aktina. Nende kahe teose vahele jääb feministliku uurimuse teekond, mis hõlmab kunsti, aktivismi ja elu.

Mare Tralla (s 1967, Tallinn) on kväärfeministlik kunstnik ja aktivist. Tema professionaalne kunstnikukarjäär algas Eestis 90ndate alguses, kus ta oli üks väheseid, kes viis läbi feministlikku revolutsiooni kaasaegse kunsti valdkonnas. Oma isiklikust ajaloost ja igapäevasest kogemusest lähtudes oli tema praktika otsene kriitiline vastus sellele, kuidas Ida-Euroopa ühiskondade üleminekuperiood mõjutas naisi. Oma kunstipraktikas kasutab ja kombineerib ta erinevaid meediume: videot, fotot, performance’it, interaktiivset meediat, maali ja erinevaid traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Aktivistina on ta osalenud organisatsioonides Act Up, London, Catwalk4Power, No Pride in War Coalition ja LGSMigrants. Tema hiljutised performatiivsed projektid käsitlevad kväärkogemusi, sooküsimusi, uurivad jätkusuutlikkust ja majandust. Mare Tralla elab ja töötab Edinburghis.

Hiljutiste näituste hulka kuuluvad: ‘Duck and Cover’, Vabaduse galeriis, Tallinnas (2024), ‘In the Name of Desire’, Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis Riias (2024); ‘We Don’t Do This. Intimacy, Norms and Fantasies in Baltic Art’, MO Museum, Vilnius (2024); ‘Same Subject Continued’, Edinburgh Palette, Edinburgh (2023); ‘Consequences’, Out of A Blue Drill Hall, Edinburgh (2022); ‘Atishoo, A-tishoo, We All Fall Down’, EKKM, Tallinn (2019); ‘Machine Divas’, steirischerherbst’20, Schaumbad, Graz (2019); ‘Woman&Woman’, Linnagalerii, Pärnu, 2019; ‘The X-Files [Register of the Nineties]’, Kumu Kunstimuuseum, Tallinn, (2018–2019); ‘Give Up the Ghost. Baltic Triennial 13’, Kim?, Riia, (2018); ‘Bastard Voices’, Baltic Triennial 13, etendusõhtu, South London Gallery, London, (2018); ‘Women’, Threshold Artspace, Perth, UK (2017-2018).

Hiljutised tekstilised kaastööd raamatutes: ‘Feminist Art Activisms and Artivisms’, toim. Katy Deepwell, Valiz 2020; ‘Watched! Surveillance, Art and Photography’, eds. Louise Wolthers, Dragana Vujanovic, Niclas Östlind, 2016; ‘re.act.feminism a performing archive’, eds. Bettina Knaup ja Beatrice Ellen Stammer, 2014; ‘quite queer’, toim. Claudia Reiche, 2014

www.tralla.net

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles.

Kunstnikuvestlus: Family Connection

Näituse ‘Keeruline minevik. Jagatud maailm‘ kontekstis (kuni 20. oktoobrini Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis) uurib kollektiiv Family Connection mustanahaliste inimeste kohalolu Eesti, Läti ja Leedu ajaloolises ja popkultuuris ning toob need omavahelisse dialoogi. Alates Mustpeade vennaskonna patroonist Mauritiusest kuni Jamaika maroonlase Eewarini Lydia Koidula teoses ‘Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased’. Kunstnikuvesetluses tutvustavad kaks kollektiivi liiget – Rudsel Martinus ja Quinsy Gario – oma loomingut ning arutlevad kollektiivi käsitletavate teemade üle. Martinus on kohal Zoomi vahendusel Kariibi mere saarelt Curaçaolt ja Gario on kohapeal Tallinnas. Näituse raames esineb Gario ka laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 Mustpeade majas performance’iga ‘Bluusi juuresolekul. II osa‘, mida ta vestluse käigus ka tutvustab.

Family Connection on 2005. aastal Curaçaol ja Hollandis loodud kollektiiv. Selle liikmed kuuluvad Martinuse perekonda, kes elasid Curaçao Buena Vista piirkonnas. Iga näituse puhul on osalevate kunstnike variatsioon erinev. Tallinnas esitletakse Glenda Martinuse (kollektiivi kaasasutaja), tema venna Rudsel Martinuse ning Glenda laste – Jörgen Gario ja Quinsy Gario – loomingut. Kollektiiv on loonud installatsiooni, mis koosneb maalidest, heli- ja videoteostest ning skulptuuridest. Nende looming käsitleb dekoloniaalsust ja tegeleb spekulatiivsete ajalugude esitamisega. Kuigi iga näituse teema on erinev, seob kollektiiv aktiivselt oma positsiooni Kariibi mere saarte piirkonnas kohaliku kontekstiga näituse toimumispaigas. Varem on Family Connection esinenud Riias (Läti), Berliinis (Saksamaa), Utrechtis (Holland), Eindhovenis (Holland) ja Curaçaol.

‘Kaasaegne kunst ja kontekst’ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!