Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat.

Sündmus leiab aset igal kevadsemestril EKA lõputööde näituse TASE satelliitprogrammi osana. Selle raames toimuvad üks-ühele kohtumised kutsutud rahvusvaheliste ja kohalike kunstivälja ekspertide ning EKA vabade kunstide üliõpilaste vahel. Vabas vormis kohtumiste käigus tutvustavad üliõpilased oma loomingut, käimasolevaid projekte ning varasemaid töid, millele eksperdid annavad tagasisidet. Iga kohtumine kestab umbes 30 minutit. 

Registreerimine: Osalema on oodatud kõik BA- ja MA-taseme vabade kunstide üliõpilased. Osalejad valitakse välja nende esitatud portfooliode põhjal. Kohtade arv on piiratud!
Kandideerimiseks palume täita registreerimisvorm, vorm asub SIIN. Registreerimine on avatud kuni 3. juunini.

Portfolio Café 2024 toimub 7. juunil 10:00-16:00 Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus.

Portfolio Cafe sessioonid toimuvad inglise keeles.

EKSPERDID

Juliane Foronda on Filipiinidelt pärit Kanada kunstnik, kirjanik ja uurija. Tema praktika seostub objektide, sekkumiste ja tekstide kaudu radikaalse hoole(radical care), feministliku külalislahkuse ja kostitamise traditsioonidega. Teda mõjutavad leitud ja valmistatud struktuurid, ehitatud keskkonnad ja varjatud hooletöö ning tema looming räägib sellest, kuidas need mõisted mängivad reaalsuse ja võimalikkuse, tõe ja kujutlusvõime ning teadmise ja mitteteadmise vahelise pingega. Oluline osa tema kunstipraktikast on arhiivide ja kogude uurimine. Tema panus sellesse töösse on seotud huviga teada saada, mida ja miks inimesed otsustavad hoida enda lähedal ning kuidas kogukondi ehitatakse, hoitakse ja säilitatakse. Ta omandas magistrikraadi kujutava kunsti alal Listaháskóli Íslands/Islandi Kunstiülikoolis ja bakalaureusekraadi Guelphi Ülikoolis Studio Art osakonnas. 

www.julianeforonda.hotglue.me

Jussi Koitela on vabakutseline kuraator ja programmijuht platvormil Frame Contemporary Art Finland, alates 2024. aasta juunist asub uuele ametikohale M-cult’i direktorina. Tema kuraatoritöös põimuvad kunst, kehalised uurimismeetodid, linnaruumilised kontekstid, koostöö, külalislahkus ja materiaalsus kui erinevate näituse- ja teadmisvormidena.

Ta kureeris koos Yvonne Billmore’iga Soome paviljoni näituse tänavusel 60. rahvusvahelisel Veneetsia Biennaalil. Aastatel 2019-2023 kureerisid nad ka Frame’i avalikku programmi “Rehearsing Hospitalities”. Samuti kureerib ta Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse korraldatud näitust “Measures” Survival Kit 2024, mis avatakse septembris Riias. 

Valik kureeritud näitusi: Vera List Center for Art and Politics, New York, Editorial Tables:Reciprocal Hospitalities” (The Showroom, London), “Secured – Politics of Bodies and Space” (Kehade ja ruumi poliitika) Vantaa kunstimuuseumis Artsi.Performing the Fringe at Konsthall C, Stockholm and Pori Art Museum, Pori Entangling Matter and Meaning/Intra-Structures – Monster of the Seven Lakes at Treignac Projet, Mattering City at SixtyEight Art Institute, Kopenhaagen, City Agents at Estonian Museum of Contemporary Art (EKKM), Tallinn, Skills of Economy Sessions Soome Teatriakadeemias, Baltic Circle Festivalil ja Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ning Untitled (kaks võtte kriisidest) – You Must Make Your Death Public de Appel Art Centre’is, Amsterdamis.  

Ta on muuhulgas toimetanud koos Yvonne Billimore’iga “Rehearsing Hospitalities Companions 1-4”, mis ilmub kirjastuses Archive Books, 2019 – 2022, “The Finnish Art Policy Handbook”, mis ilmub kirjastuses Checkpoint Helsinki/Publics ja Baltic Circle Festival 2015, “Falling In – Movement and Becoming in Curatorial Research” koos Dahila El Brouli ja Ksenia Kaverinaga, mis ilmub kirjastuses Mousse 2024. aastal ja “The pleasures we choose” koos Yvonne Billimore’iga, mis ilmub kirjastuses k.verlag samuti 2024. aastal.

Mailis Timmi on EKA kuraatoriõppe magistrant ning Tütar galerii asutaja ja juht. Enne kunstimaailma sukeldumist tegeles Mailis 17 aastat strateegilise kommunikatsiooni ja reklaami valdkonnas, kust võttis kaasa kogemused, millega toetada noorema põlvkonna kunstnikke nende püüdlustes saada nähtud ja tunnustatud.

www.tutar.ee

Florian & Michael Quistrebert on kunstnike duo, kes loovad sakraalse ja materiaalse vaheliste paradoksidega suhestuvaid näituseruume, milles maalid ja videod on asetatud omavahelistesse kooslustesse. Nad on mõlemad lõpetanud École Nationale Supérieure des Beaux-Arts’i Nantes’is ja töötavad koos alates 2007. aastast. Valgus ja selle mõju on olnud mitmete näituste kandavamaks teemaks (Visions of Void, Dundee Contemporary Arts, UK, 2015 – The Light of the Light, Palais de Tokyo, 2016 – ZigZag, CCCOD, Tours, 2019 – Silent Symphony, Dirimart, Istanbul), mille eesmärgiks oli tekitada vaatajas täiendavat optilist ja sünesteetilist tajumist. Sageli komponeerivad nad ruumi nagu valgusküllast ooperit, kus põlevad välgukiired, rahulikud värelused ja võimendatud valgussähvatused.

Duo hiljutiste isikunäituste hulka kuuluvad Silent Symphony, Dirimart Gallery, Istanbul (2024); SLOWAVE, Camoufleur, Lille (2023); ZigZag, Centre de Creation Contemporaine, Tours (2019); The Light of the Light, Palais de Tokyo (2016) ja Visions of Void, Dundee Contemporary Arts, UK (2015).

http://www.quistrebert.com/

Kaarel Kurismaa ajatuse piirid
Dokumentaalfilm
Eesti 2024
59 min

Dokumentaalfilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ – lugu silmapaistva kunstniku elust, kes 2019. aastal pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kunstivaldkonnas.

Kaarel Kurismaa karjäär algas 1960. aastatel. Ta on tuntud nii maalikunstnikuna, vitraažikunstnikuna kui ka Eesti animatsiooni kullafondi kuuluvate multifilmide lavastaja ja lavastuskunstnikuna.

Kurismaa loomingulise töö põhisuunaks on alates 70. aastatest olnud kineetiline kunst: kunstnik loob dünaamilisi skulptuure, objekte, mis interakteeruvad vaatajaga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, sh liikumise ja heli tasandil.

Mitmed Kaarel Kurismaa kineetilised teosed on Eesti ja USA muuseumide kogudes. 1980. aastal lõi ta Tallinna peapostkontori „ohkava“ kineetilise objekti, mis tekitas küll vaidlusi, kuid samas andis nõukogude kultuuriametnikele põhjust väita, et NSV Liidus oli teretulnud ka uus kunst, mis on kaugel klassikalisest. Üks Kurismaa avalikes kohtades ligipääsetav objekt on hiljuti restaureeritud „Tallinna trammi-objekt“.

„Kaarel Kurismaa ajatuse piirides“ annab režissöör Aljona Suržikova sõna kunstnikule endale ning tema abikaasale ja kolleegile Mari Kurismaale – nad räägivad oma elust ja kunstist, eelkõige sellest, kuidas sündisid meistri kuulsaimad kineetilised teosed.

Filmis osalevad ka Kaarel Kurismaa sõber kunstnik Tiit Pääsuke, galeristid Olga Temnikova ja Esther Schipper, näituse kuraatorid Liv Cuniberti ja Katrin Mayer, kunstiajaloolased Ragne Soosalu, Andres Kurg ja Sirje Helme, kunstiajaloolane Tamara Luuk, metakunstnik Kiwa.

Režissöör: Aljona Suržikova

Produtsent: Sergei Trofimov

Tootja: diafilm.ee

7.05 kell 19:00 avaneb Lainurga Galeriis Charlotte Gisele Chapuis ja Clio Pavlidis Anderssoni näitus ,,Ruhig Dimma”.

Asukoht: 4. korrusel fotoosakonna ees, B-405
Näituse algus: 07.05 19:00
Näituse lõpp: 21.05

Kaks kunstnikku kahest erinevast riigist eksponeerivad töid oma isiklikust arhiivist, mille tulemuseks on intiimsete portreede ja liikumatute maastike segu. Neil võib olla erinev taust, kuid nende kaks narratiivi kohtuvad koduigatsuses ja nende ümber loodud sidemete tunnustamises. “Ruhig Dimma” eksponeerib intiimsust ja sümboolikat, kasutades pilte täiendavaid südamelähedasi fotosid ja leitud esemeid.

Clio Pavlidis Andersson (s. 1998) on hetkel vahetuskursil Eesti Kunstiakadeemias ja õpib teist aastat BFA fotograafia programmis HDK-Valandis. Tema praktikas on sageli keskseteks tegelasteks perekond ja lähedased sõbrad, võimaldades tal süveneda valulikkusesse ja haprusesse, mis pikkade ja sügavate suhetega paratamatult kaasneb.

Charlotte Giséle Chapuis (s. 1998) õpib neljandal kursusel Folkwangi Kunstiülikooli BFA fotograafia programmis ning on hetkel vahetuskursil Eesti Kunstiakadeemias. Läheduses ja haavatavuses juurdunud ta töötab palju oma arhiivimaterjaliga, püüdes leida ja näidata mustreid, mis jutustavad intiimset lugu.

RAAMATUESITLUS JA VESTLUS: MARIA KAPAJEVA – AASTAPIKKUNE KARJE

9.05, 18:00, Draakoni galerii

Olete oodatud Maria Kapajeva raamatu “Aatsapikkune karje” esitlusele.

“Aastapikkune karje” on Kapajeva esimene tekstikogumik, mille kirjutamist alustas ta 24. veebruaril 2022, päeval mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat käsitleb isiklikus võtmes teemasid identiteedist, kollektiivsest ja individuaalsest vastutusest ja süüst, keelest ja kuulumisest, feminismist ning mõnede Ukraina pagulaste lugudest, kellega autor aasta jooksul kokku puutus.

Koos Kapajevaga loevad luulet ja arutavad raamatu üle erikülalised: Sveta Grigorjeva, Katrin Hallas ja Maarja Kangro.

Raamat on ilmunud kolmes keeles (eesti, Inglise ja vene) ning seda on esitluselt võimalik osta erihinnaga 10€.

Graafiline disain: Kersti Heile

Kirjastaja: OPA! www.opapublishing.com

Raamatu välja andmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Kaksiknäitus „4,7 miljardit raamatut. Meelte arhiiv“ ja „4,7 miljardit raamatut. Kunstnikuraamatute kogu“ on sündinud Eve Kase ja Viktor Gurovi ning Eesti Kunstiakadeemia graafikatudengite koostöös. Selle koostöö tulemusi eksponeeritakse Tartu Ülikooli raamatukogu galeriis ja kolmanda korruse ruumides alates 8. maist. 2024. a.

Galeriiekspositsiooni „4,7 miljardit raamatut. Meelte arhiiv“ aluseks on kuraatorite ja tudengite mälu- ja pärimusealane uurimistöö – külaskäigud Tartu ja Tallinna mäluasutustesse ja arhiividesse, mis said seotud tudengite isiklike perekonna- või kogukonnalugudega ning sedakaudu laiemalt identiteedi, kokkuhoidmise, armastuse ja ennekõike mälu teemadega (inimese mälumaht on võrreldav 4,7 miljardis raamatus sisalduva andmehulgaga). Lisaks materjalide kogumisele ammutasid näitusel osalevad autorid inspiratsiooni vestlustest oma lähedastega. Samas seostub näitus selleaastase Prima Vista teemaga „Paremad ja halvemad tulevikud“ ja tõstatab küsimuse, kuidas ammutada jõudu paremaks tulevikuks.

Annamaria Bereczki käsitleb oma töös ajajärku, millest pole palju füüsilisi jäädvustusi – oma vanaema lapsepõlve. Autor visualiseerib nii oma vanaema kui ka iseenda mälestusi ning loob sedakaudu kahe ajastu ja lapsepõlve vahele paralleele.

Margarita Feofanova teos „Flashback“ uurib mälu haprust ja selle mõju meid ümbritsevale maailmale. Näituse pealkiri viitab insuldi mõjul tekkivatele mäluvilksatustele. Üksainus viga aju vereringesüsteemis ajendas kunstnikku mõistma mälu vastuolulisust, traumaatilise kogemuse mõju mäletamise usaldusväärsusele.

Eve Kask eksponeerib kolme tööd. Esiteks rullraamatuid, mis toovad kokku naiste elujõu ja nendevahelise suhtluse lood ning lähedaste või lähedastele valmistatud kudumid. Sel moel tekib omamoodi niidistik, mis seob naised üheks kogukonnaks. Teiseks esitab Kask uuemaid, koostöös kirjanik Jan Kausiga valminud tekstipilte, millele on käsitsi kantud nii autorite endi kui ka nende sõprade mõtted armastusest. Kolmandaks tööks on segatehnikas abstraktsete maastike-valguste konstellatsioon, millele kandis Kask käsitsi peale luuletaja Kätlin Kaldmaa poeemi „Armastus pimeduse südames.“

Triin Mänd vaatleb perekonnalugude ja mälestuste hargnemisi ja vormumist. Identiteeti loovad ja määratlevad lood voolavad nagu vesi jões – aeg-ajalt on vool rahulik, aeg-ajalt kärestikuline, aeg-ajalt soojendab päike vee üles, aeg-ajalt kaanetab külm selle jääks.

Sandra Puusepp kujutab oma vanaema Milde elu ja loomingut. Vanaema suureks kunstiteoseks kujunes põõsaid, lilli, viljapuid ja põllusaadusi tulvil paradiislik aed, mis oma perenaisega samas rütmis hingas ning mis on nüüdseks kadunud monokultuurse põllu ja paratamatu unustuse alla.

Marten Prei ammutab inspiratsiooni Tartu Kirjandusmuuseumi arhiividest avastatud materjalidest, mis käsitlevad tema Saaremaalt pärit suguvõsa laule ja loomingut, ennekõike tema vanaisa noorpõlve seiklusjutte rännakutest võõrastele meredele ja maadele. Prei lindistas vanaisa värvikad, tubaka- ja malaariahõngulised jutud üles, digitaliseeris slaidid ja lõi kunagise meremehe pärandist serigraafiasarja.

*

Ülikooli raamatukogu kolmandal korrusel aga esitletakse koostöös kirjandusfestivaliga Prima Vista ja TÜ raamatukoguga esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna kunstnikuraamatute kogu, mille on kokku pannud ja kujundanud sama osakonna teise kursuse tudengid.

Näituse „4,7 miljardit raamatut. Kunstnikuraamatute kogu“ laiem eesmärk on juhtida nii üldsuse kui ka kunstnikkonna tähelepanu kunstnikuraamatu fenomenile, avada selle meediumi mõistet ja võimalusi. Maailma kunstielus on kunstnikuraamatud andnud tooni alates 1960. aastate avangardliikumisest saati ning nähtus on siiani säilitanud oma populaarsuse, ent siinmail on kunstnikuraamatu praktika peaaegu tundmatu. Siin mängib oma rolli Eesti väiksus, mis pole võimaldanud tekkida kunstnikuraamatute turul ja erihuviga kollektsionääride ringil, nii ongi kunstnikuraamatud jäänud siinmail väheste entusiastide pärusmaaks. Kunstnikuraamatut on lihtne valesti mõista – see pole illustreeritud trükis ega ka kunstniku portfoolio, vaid sõltumatu meedium, mille puhul on kunstnik nii raamatu autori kui ka teostaja rollis ning kontrollib protsessi ideest valmimiseni. Käesolev näitus taotlebki populariseerida kunstnikuraamatu valdkonda nii ekspositsiooni kui ka esitluse kujul.

Näituste töögrupp:

Näituse kunstnikud: Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Eve Kask, Jan Kaus, Triin Mänd, Marten Prei, Sandra Puusepp

Näituse kujundajad ja graafilised disainerid: Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd, Marten Prei, Sandra Puusepp Viktor Gurovi juhendamisel.

Haridusprogramm:

Kunstnikuraamatute esitlused 22. mail kell 16: Eve Kask ja Lennart Mänd

Galeriinäitus II korrusel jääb avatuks 15. augustini, kunstnikuraamatute näitus III korrusel kuni 2. juunini.

Tänud:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, TÜ raamatukogu, Prima Vista.

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 

7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. 

Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast,  kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. 

Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro. 

Lähemalt monumendist ja arutelust. 

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. 

Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika. 

23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.

Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid  kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro. 

Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.

Pavlo Stepanenko korraldab TEKKEN 8 turniiri mängu uustulnukatele või väheste žanriteadmistega inimestele.

Kogenud mängijad on samuti teretulnud liituma ja vastamisi vääriliste vastastega.

Liitu meiega! Teil on võimalus avastada ka muid võitlusmänge videomängude disainerilt ja produtsendilt Takashi Nishiyama või Katsuhiro Harada.

Koht EKA ruum B-305

Aeg: 17:00

https://www.facebook.com/share/thwWUSydQ7P6fQnU/?mibextid=9l3rBW

Ukraina disainer Pavlo Stepanenko kutsus EKA Uusmeedia osakonda rääkima kaklusmängudest ruumis B305:

“Mis puudutab mind, siis selline inimestevaheline interaktiivsus, mida sageli esitatakse konfliktina negatiivses valguses, ei ole alati nii. tahaks kutsuda teid arutlema videomängude žanri üle, mis minu jaoks aitab seda probleemi lahendada.”

Koht EKA ruum B-305

Aeg: 17:00

FB 

Täisnurga Galeriis avatakse 24. aprillil kell 18.00 Elo Vahtriku ja Irma Holmi näitus “Ohtlik lend”.

Näitus on avatud 3. maini.

Näitus “Ohtlik lend” võtab luubi alla tiivuliste elu akadeemia esimesel ja teisel korrusel. Kunstnikud pööravad oma sinised silmad sinna, kus kipitab, kopitab ja kõduneb. 

Kunstnikest:

Elo Vahtrik on kõik, mis sa tahad, et ta oleks.

Irma Holm on naine kui orkester. 

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda ja Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid.

Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneval päeval avatud kell 12–18.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
L 11.05. – P 12.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus

E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo
T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe