AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Raamatu “Vastutustundlik ese” esitlus ja vestlusring
13.10.2022
Raamatu “Vastutustundlik ese” esitlus ja vestlusring
„Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks“ on disaineri Marjanne van Helverti teose „The Responsible Object: A History of Design Ideology for the Future“ eestindus, mille on tõlkinud Keiu Krikmann, kujundanud Ott Kagovere ning välja andnud Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Kogumik vaatleb sotsiaalselt vastutustundliku disaini ajaloo eri peatükke ja tutvustab kunstnike ja disainerite ideid. Vestlusringis osalevad Ott Kagovere, Keiu Krikmann ja Hannes Praks ning seda viib läbi Sandra Nuut.
Mida võiksid tuleviku arheoloogid meie tsivilisatsiooni varemeid välja kaevates meie ajast mõelda? Nad leiaksid lugematuid äravisatud asjade prügilaid: plastikust ja metallist asju, kõrvaleheidetud, kuid endiselt miilavaid elektroonikajuppe, sünteetilisi tekstiile ja palju muud, mis lähiajal kindlasti ei lagune. Nad leiaksid pidurdamatu tootmise ja igikestvate esemete ajastu jäänused. Praegune majandussüsteem rajaneb asjade tootmisel ja tarbimisel, kuid tulevikku ja selle murekohti vaadates oleme hakanud tasapisi nende rolli siiski ümber hindama. Disainivaldkonnas on jätkusuutlikkusest ja sotsiaalsest vastutusest saanud hästi kõlavad märksõnad, mille najal arendatakse välja uusi tooteid, materjale ja tehnoloogiaid, mis peaksid tuleviku uutele radadele suunama. Selle kõige taga on aga juba pikalt podisenud ideed, mis on saanud disainiajaloo lahutamatuks osaks ning on sajandite jooksul ka mitmeid kordi juba esile kerkinud. Lähtudes lääne disainitraditsioonist, koondab käesolev raamat valikut sotsiaalselt vastutustundliku disaini ajaloost alates William Morrisest kuni Victor Papaneki ning VKhUTEMASist FabLab’ideni.
Vestlus toimub muuseumi kolmandal korrusel näitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“. Sündmuse ajal on võimalik raamatut soetada erihinnaga 15 eurot.Ott Kagovere on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja.
Keiu Krikmann on Tallinnas tegutsev kirjutaja, kuraator, tõlkija ja toimetaja. Praegu on ta Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse välja antava ajakirja A Shade Colder Magazine tegevtoimetaja. Aastast 2015 kuulub ta Tallinna rakenduskunsti triennaali tuumikmeeskonda. Varem on ta olnud projektiruumi Konstanet koordinaator ja töötanud galeristina Eesti kunstiakadeemias.
Hannes Praks on mahemesinik, haridusedendaja ja disainer. Ta on ehituslike savitehnoloogiatega tegeleva disainistuudio kuidas.works üks asutajatest.
Sündmuse visuaal: Ott Kagovere
Lisainfo: www.etdm.ee
Postitas Neeme Lopp — Püsilink
Raamatu “Vastutustundlik ese” esitlus ja vestlusring
Neljapäev 13 oktoober, 2022
„Vastutustundlik ese. Disainiideoloogia ajalugu tuleviku tarbeks“ on disaineri Marjanne van Helverti teose „The Responsible Object: A History of Design Ideology for the Future“ eestindus, mille on tõlkinud Keiu Krikmann, kujundanud Ott Kagovere ning välja andnud Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Kogumik vaatleb sotsiaalselt vastutustundliku disaini ajaloo eri peatükke ja tutvustab kunstnike ja disainerite ideid. Vestlusringis osalevad Ott Kagovere, Keiu Krikmann ja Hannes Praks ning seda viib läbi Sandra Nuut.
Mida võiksid tuleviku arheoloogid meie tsivilisatsiooni varemeid välja kaevates meie ajast mõelda? Nad leiaksid lugematuid äravisatud asjade prügilaid: plastikust ja metallist asju, kõrvaleheidetud, kuid endiselt miilavaid elektroonikajuppe, sünteetilisi tekstiile ja palju muud, mis lähiajal kindlasti ei lagune. Nad leiaksid pidurdamatu tootmise ja igikestvate esemete ajastu jäänused. Praegune majandussüsteem rajaneb asjade tootmisel ja tarbimisel, kuid tulevikku ja selle murekohti vaadates oleme hakanud tasapisi nende rolli siiski ümber hindama. Disainivaldkonnas on jätkusuutlikkusest ja sotsiaalsest vastutusest saanud hästi kõlavad märksõnad, mille najal arendatakse välja uusi tooteid, materjale ja tehnoloogiaid, mis peaksid tuleviku uutele radadele suunama. Selle kõige taga on aga juba pikalt podisenud ideed, mis on saanud disainiajaloo lahutamatuks osaks ning on sajandite jooksul ka mitmeid kordi juba esile kerkinud. Lähtudes lääne disainitraditsioonist, koondab käesolev raamat valikut sotsiaalselt vastutustundliku disaini ajaloost alates William Morrisest kuni Victor Papaneki ning VKhUTEMASist FabLab’ideni.
Vestlus toimub muuseumi kolmandal korrusel näitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“. Sündmuse ajal on võimalik raamatut soetada erihinnaga 15 eurot.Ott Kagovere on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja.
Keiu Krikmann on Tallinnas tegutsev kirjutaja, kuraator, tõlkija ja toimetaja. Praegu on ta Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse välja antava ajakirja A Shade Colder Magazine tegevtoimetaja. Aastast 2015 kuulub ta Tallinna rakenduskunsti triennaali tuumikmeeskonda. Varem on ta olnud projektiruumi Konstanet koordinaator ja töötanud galeristina Eesti kunstiakadeemias.
Hannes Praks on mahemesinik, haridusedendaja ja disainer. Ta on ehituslike savitehnoloogiatega tegeleva disainistuudio kuidas.works üks asutajatest.
Sündmuse visuaal: Ott Kagovere
Lisainfo: www.etdm.ee
Postitas Neeme Lopp — Püsilink
04.11.2022 — 05.11.2022
EKA 108 kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!
Kommunikatsiooniosakond
EKA saab tänavu 108 aastaseks. See on taas hea põhjus tulla kokku ja tähistada koosolemist, koostegemist, koostantsimist ja koos tordi söömist. Oodatud on kõik ERKI, Tallinna Kunstiülikooli ja EKA vilistlased, tudengid, õppejõud, töötajad ning kaaslased, sõbrad!
Ajakava:
19.00 – uksed avatud, piletimüük kohapeal
muusika, Andres Lõo
19.30 – rektori tervituskõne
19.40 – EKA trio: Ülle Marks, Hans-Gunter Lock, Karl Markus Gauk
20.00 – oksjon (aulas A101)
20.00 ja 21.00 – ekskursioonid näitusel ja majas (registreerumine tuuridele SIIN)
22.00 – Söödava installatsiooni Heiter x Terra Firma ühine deinstalleerimine ehk tort ja üllatused
22.10 – The Boondocks
23.00 – DJ Raul Saaremets
02.00 – Peo lõpp
Kunstioksjonil tulevad müüki nii vilistlaste kui tudengite teosed. Kogutud rahaga toetame noori kunstnikke. Vaata valikut siit artun.ee/oksjon
Erialad korraldavad töötube, Ülle Marks koos tudengitega teeb unustamatu krokii jm aktsioone, toimuvad ekskursioonid EKA muuseumi näitusel ja majas. Tuuridele palume registreeruda siin: https://forms.gle/Hcfop8ebsiiArXaF7.
Sööme torti ja muidugi tantsime.
Juua ja süüa pakuvad üliõpilasesinduse tudengibaar, ÕU Osteria kohvik-baar ja sisehoovis Dumpling Truck! Varuge ka sularaha, sest osad müüjad kaardimakseid ei võimalda.
Et pidu hästi õnnestuks, palume soetada pilet juba varakult Fientas: https://fienta.com/eka-108
Eelmüügist kuni 28.10.22 hind tudengile 3€/teistele 5€. Hiljem 5€/7€. Kohapeal saab tasuda piletite eest kaardiga või sularahas.
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/3214788912109329
Armas vilistlane, palun jäta meile oma kontaktandmed, et saaksime ka edaspidi Sulle kokkutulekutest jm Sind huvitavatest asjadest teavitada: https://forms.gle/pLqpkfT9o5ZqDEyH9
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA 108 kokkutulek, oksjon, töötoad, PIDU!
Reede 04 november, 2022 — Laupäev 05 november, 2022
Kommunikatsiooniosakond
EKA saab tänavu 108 aastaseks. See on taas hea põhjus tulla kokku ja tähistada koosolemist, koostegemist, koostantsimist ja koos tordi söömist. Oodatud on kõik ERKI, Tallinna Kunstiülikooli ja EKA vilistlased, tudengid, õppejõud, töötajad ning kaaslased, sõbrad!
Ajakava:
19.00 – uksed avatud, piletimüük kohapeal
muusika, Andres Lõo
19.30 – rektori tervituskõne
19.40 – EKA trio: Ülle Marks, Hans-Gunter Lock, Karl Markus Gauk
20.00 – oksjon (aulas A101)
20.00 ja 21.00 – ekskursioonid näitusel ja majas (registreerumine tuuridele SIIN)
22.00 – Söödava installatsiooni Heiter x Terra Firma ühine deinstalleerimine ehk tort ja üllatused
22.10 – The Boondocks
23.00 – DJ Raul Saaremets
02.00 – Peo lõpp
Kunstioksjonil tulevad müüki nii vilistlaste kui tudengite teosed. Kogutud rahaga toetame noori kunstnikke. Vaata valikut siit artun.ee/oksjon
Erialad korraldavad töötube, Ülle Marks koos tudengitega teeb unustamatu krokii jm aktsioone, toimuvad ekskursioonid EKA muuseumi näitusel ja majas. Tuuridele palume registreeruda siin: https://forms.gle/Hcfop8ebsiiArXaF7.
Sööme torti ja muidugi tantsime.
Juua ja süüa pakuvad üliõpilasesinduse tudengibaar, ÕU Osteria kohvik-baar ja sisehoovis Dumpling Truck! Varuge ka sularaha, sest osad müüjad kaardimakseid ei võimalda.
Et pidu hästi õnnestuks, palume soetada pilet juba varakult Fientas: https://fienta.com/eka-108
Eelmüügist kuni 28.10.22 hind tudengile 3€/teistele 5€. Hiljem 5€/7€. Kohapeal saab tasuda piletite eest kaardiga või sularahas.
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/3214788912109329
Armas vilistlane, palun jäta meile oma kontaktandmed, et saaksime ka edaspidi Sulle kokkutulekutest jm Sind huvitavatest asjadest teavitada: https://forms.gle/pLqpkfT9o5ZqDEyH9
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.10.2022 — 06.11.2022
Cloe Jancis ja Sigrid Viir : Teine vaatus. Tõlkes leitud
Fotograafia
Reedel, 7. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Cloe Jancise ja Sigrid Viiri ühisnäitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“.
Pildikeele abil kujutavad kunstnikud näitusel argiabsurdi ja analüüsivad sotsiaalseid konstruktsioone. Läbivateks teemadeks on inimeste ja esemete üheti mõistetava funktsionaalsuse vaatlemine, naise erinevad isiklikud ja ühiskondlikud rollid ning nende kujutamine.
Jancise ja Viiri koostöö tugineb visuaalsel mõttevahetusel, mille käigus teineteise ideid tõlgendatakse ning fotosid uuteks kujutisteks ja objektideks ümber tõlgitakse. Tööprotsessi ainukeseks kehtivaks reegliks on visuaalne tõlkeprotsess, sõnu ei kasutata.
Tööprotsessi skeem: I vaatus: C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad valitud 5 + 5 fotot skulpturaalseteks objektideks. II vaatus (käesolev näitus): C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad 6 + 6 fotot skulpturaalseteks objektideks, C ja S tõlgivad I vaatuse 5 + 5 objekti uuesti fotodeks.
„Teine vaatus. Tõlkes leitud“ on jätk näitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“ (2021, Temnikova & Kasela galerii).
Cloe Jancis (s 1992) on foto, video ja installatsiooni meediumites töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Jancist paeluvad naise sotsiaalne kuvand ja erinevad igapäevased rollid, ning sellega seotud müüdid ja ootused. Oma viimaste aastate loomingus on Jancis keskendunud objektidele ja rituaalidele, mida naiselikkusega seostatakse.
Sigrid Viir (s 1979) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala. Kunstnikuna huvitub ta inimeksistentsi argipäevastest tahkudest ja seda saatvast sotsiaalsete kokkulepete rägastikust, töö totaalsuse ja isikliku vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest. Sigrid on kunstikollektiivi Visible Solutions OÜ üks kolmest liikmest. Ta on aktiivselt osalenud näitustel Eestis ja mujal. Teda on tunnustatud Noore kunstniku preemiaga (2009), on olnud Köler Prize 2011 nominent ning osalenud Visible Solutions OÜ-ga Manifesta 9-l (2012). Ta on kahel korral pälvinud Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2013 ja 2019).
Näitust saatvad tekstid on kirjutanud Anti Saar ja Maris Karjatse.
Näituse graafiline kujundus: Anna Kaarma.
Täname: Treiarei, Johannes Säre, Magav Magma, Aadu Lambot.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 6. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Cloe Jancis ja Sigrid Viir : Teine vaatus. Tõlkes leitud
Reede 07 oktoober, 2022 — Pühapäev 06 november, 2022
Fotograafia
Reedel, 7. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Cloe Jancise ja Sigrid Viiri ühisnäitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“.
Pildikeele abil kujutavad kunstnikud näitusel argiabsurdi ja analüüsivad sotsiaalseid konstruktsioone. Läbivateks teemadeks on inimeste ja esemete üheti mõistetava funktsionaalsuse vaatlemine, naise erinevad isiklikud ja ühiskondlikud rollid ning nende kujutamine.
Jancise ja Viiri koostöö tugineb visuaalsel mõttevahetusel, mille käigus teineteise ideid tõlgendatakse ning fotosid uuteks kujutisteks ja objektideks ümber tõlgitakse. Tööprotsessi ainukeseks kehtivaks reegliks on visuaalne tõlkeprotsess, sõnu ei kasutata.
Tööprotsessi skeem: I vaatus: C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad valitud 5 + 5 fotot skulpturaalseteks objektideks. II vaatus (käesolev näitus): C teeb foto, S vastab fotoga, C ja S tõlgivad 6 + 6 fotot skulpturaalseteks objektideks, C ja S tõlgivad I vaatuse 5 + 5 objekti uuesti fotodeks.
„Teine vaatus. Tõlkes leitud“ on jätk näitusele „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“ (2021, Temnikova & Kasela galerii).
Cloe Jancis (s 1992) on foto, video ja installatsiooni meediumites töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Jancist paeluvad naise sotsiaalne kuvand ja erinevad igapäevased rollid, ning sellega seotud müüdid ja ootused. Oma viimaste aastate loomingus on Jancis keskendunud objektidele ja rituaalidele, mida naiselikkusega seostatakse.
Sigrid Viir (s 1979) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala. Kunstnikuna huvitub ta inimeksistentsi argipäevastest tahkudest ja seda saatvast sotsiaalsete kokkulepete rägastikust, töö totaalsuse ja isikliku vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest. Sigrid on kunstikollektiivi Visible Solutions OÜ üks kolmest liikmest. Ta on aktiivselt osalenud näitustel Eestis ja mujal. Teda on tunnustatud Noore kunstniku preemiaga (2009), on olnud Köler Prize 2011 nominent ning osalenud Visible Solutions OÜ-ga Manifesta 9-l (2012). Ta on kahel korral pälvinud Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2013 ja 2019).
Näitust saatvad tekstid on kirjutanud Anti Saar ja Maris Karjatse.
Näituse graafiline kujundus: Anna Kaarma.
Täname: Treiarei, Johannes Säre, Magav Magma, Aadu Lambot.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 6. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.10.2022 — 18.10.2022
Joel Väli autorilavastus “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris
Lavastuskunst
Stsenograafia tudengi Joel Väli diplomitöö “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris, 10.–18. oktoobril.
Näitlejad: Ursel Tilk (Eesti Draamateater) ja Markus Truup
Kunstnik-lavastaja: Joel Väli (EKA stsenograafia)
Dramaturg: Andreas Kübar
Valguskunstnik: Leon Augustin Allik
Muusikaline konsultant: Markus Robam
Produtsent: Egert Kadastu
Etendused 13.10/14.10/16.10/17.10/18.10
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Joel Väli autorilavastus “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris
Esmaspäev 10 oktoober, 2022 — Teisipäev 18 oktoober, 2022
Lavastuskunst
Stsenograafia tudengi Joel Väli diplomitöö “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris, 10.–18. oktoobril.
Näitlejad: Ursel Tilk (Eesti Draamateater) ja Markus Truup
Kunstnik-lavastaja: Joel Väli (EKA stsenograafia)
Dramaturg: Andreas Kübar
Valguskunstnik: Leon Augustin Allik
Muusikaline konsultant: Markus Robam
Produtsent: Egert Kadastu
Etendused 13.10/14.10/16.10/17.10/18.10
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.10.2022 — 10.10.2022
Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks Vent Space galeriis
Vent Space
Selle projekti raames arendavad Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks lootuste, hirmude ja uskumuste teemasid, millest saavad isetäituvad ennustused. Nad uurivad oma asja vaatlemise ja lähtepunktina jälgimise vaatenurgast. Moonutatud nägemused arusaamatuste ja ebausu vormides. Suutmata ületada inimsilma, nägemise, taju füüsilisi piire.
Gints Virgiljs Tilks ja Ieva Viese-Vigula on kaks viiest noore kunstniku kureeritud DOM galerii liikmest ning õpivad paralleelsetel kursustel Läti Kunstiakadeemia audiovisuaalosakonnas.
Ieva Viese-Vigula (1987) uurib endale huvipakkuvaid teemasid interdistsiplinaarselt – nii luuletajana, kriitikuna kui ka kujutava kunsti vaatenurgast. Tema fookuses on ühised mõisted, mis kujunevad sõnadeks või kujunditeks, ning ebausud, väärarusaamad ja eksitavad ootused, mis on osa enamikust vormidest.
Gints Virgilis Tilks (1997) kasutab skulptuurielemente, fotograafilist kujundit ja digitaalset kompositsiooni, et luua ruumiliselt hajutatud narratiive. Ta on osalenud liitreaalsuse grupisaates Nagu kadunud, uurides digitaalkunsti võimalusi gravitatsioonireeglitest mööda hiilida.
Toetavad KUNO ja SVETA
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks Vent Space galeriis
Kolmapäev 05 oktoober, 2022 — Esmaspäev 10 oktoober, 2022
Vent Space
Selle projekti raames arendavad Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks lootuste, hirmude ja uskumuste teemasid, millest saavad isetäituvad ennustused. Nad uurivad oma asja vaatlemise ja lähtepunktina jälgimise vaatenurgast. Moonutatud nägemused arusaamatuste ja ebausu vormides. Suutmata ületada inimsilma, nägemise, taju füüsilisi piire.
Gints Virgiljs Tilks ja Ieva Viese-Vigula on kaks viiest noore kunstniku kureeritud DOM galerii liikmest ning õpivad paralleelsetel kursustel Läti Kunstiakadeemia audiovisuaalosakonnas.
Ieva Viese-Vigula (1987) uurib endale huvipakkuvaid teemasid interdistsiplinaarselt – nii luuletajana, kriitikuna kui ka kujutava kunsti vaatenurgast. Tema fookuses on ühised mõisted, mis kujunevad sõnadeks või kujunditeks, ning ebausud, väärarusaamad ja eksitavad ootused, mis on osa enamikust vormidest.
Gints Virgilis Tilks (1997) kasutab skulptuurielemente, fotograafilist kujundit ja digitaalset kompositsiooni, et luua ruumiliselt hajutatud narratiive. Ta on osalenud liitreaalsuse grupisaates Nagu kadunud, uurides digitaalkunsti võimalusi gravitatsioonireeglitest mööda hiilida.
Toetavad KUNO ja SVETA
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.10.2022 — 07.10.2022
Nõukogude arhitektuuripärandi intensiivkursus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eestis on viimasel kümnendil avatud pilguga hinnatud nõukogude perioodi pärandit ning kaitstud selle paremikku. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldab 3.-7. oktoobril juba teist korda intensiivkursuse, kus arutletakse nõukogude perioodi arhitektuuri ja sellega seotud monumenaalkunsti üle võrdluses teiste Ida-Euroopa maadega.
Kui 2020. aastal olid käsitluse all Gruusia ja Leedu pärand, siis tänavu Bulgaaria ja Rumeenia pärand. Külalislektor Dora Ivanova keskendub teisipäeval vastuolulise Buzludzha monumendi taastamisele ning Dumitru Rusu sotsialismi perioodi pärandi uurimisele Ida-Euroopas, eriti Rumeenias ja Moldavas. Totalitaristlikku pärandi saatusest Euroopas räägib kolmapäeval John Patrick Leach. Eesti arhitektuurist räägib esmaspäeval EKA doktorant Laura Ingerpuu ning Eesti monumentaalkunstist hiljuti samal teemal EKAs magistrikraadi kaitsnud Anu Soojärv. Kursuse õppekäik viib Sillamäele. Kursust koordineerib Riin Alatalu.
Kava:
3.10 A-400
17:00 Riin Alatalu, EKA
Introduction. Dissonance of Soviet Architecture in Different Contexts.
17:30 Laura Ingerpuu, EKA
The Best of Soviet Architecture in Estonia. Social, political and Cultural Context.
19:00 Anu Soojärv, TLU, EKA
Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia – Soviet Heritage or Estonian Heritage?
4.10 A-501
17:00 Dumitru Rusu, (B.A.C.U.)
Socialist Period Heritage. The Ambitions and Outcomes of the Bureau for Art and Urban Research. Socialist Heritage in the Former Eastern Bloc Countries (Romania and Republic of Moldova)
18:30 Dora Ivanova, Buzludzha Project
Socialist Heritage in Bulgaria. The Ambitions and Outcomes of Buzludzha Project.
5.10 A-400
17:00 Patrick Leach, Atrium
The Heritage of Totalitarian Regimes. The Network of Atrium.
18:30 Anu Soojärv
Why Do We Need Soviet “Red” Monuments.
6.10 A-400
17:00 Anu Soojärv
Applied Artists as Creators of Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia. Leo Rohlin.
7.10 A-101
17:00 Riin Alatalu, EKA
Protection of Socialist Architecture and Soviet Monuments in Estonia. International Networks.
Lisainfo: Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Nõukogude arhitektuuripärandi intensiivkursus
Esmaspäev 03 oktoober, 2022 — Reede 07 oktoober, 2022
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eestis on viimasel kümnendil avatud pilguga hinnatud nõukogude perioodi pärandit ning kaitstud selle paremikku. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldab 3.-7. oktoobril juba teist korda intensiivkursuse, kus arutletakse nõukogude perioodi arhitektuuri ja sellega seotud monumenaalkunsti üle võrdluses teiste Ida-Euroopa maadega.
Kui 2020. aastal olid käsitluse all Gruusia ja Leedu pärand, siis tänavu Bulgaaria ja Rumeenia pärand. Külalislektor Dora Ivanova keskendub teisipäeval vastuolulise Buzludzha monumendi taastamisele ning Dumitru Rusu sotsialismi perioodi pärandi uurimisele Ida-Euroopas, eriti Rumeenias ja Moldavas. Totalitaristlikku pärandi saatusest Euroopas räägib kolmapäeval John Patrick Leach. Eesti arhitektuurist räägib esmaspäeval EKA doktorant Laura Ingerpuu ning Eesti monumentaalkunstist hiljuti samal teemal EKAs magistrikraadi kaitsnud Anu Soojärv. Kursuse õppekäik viib Sillamäele. Kursust koordineerib Riin Alatalu.
Kava:
3.10 A-400
17:00 Riin Alatalu, EKA
Introduction. Dissonance of Soviet Architecture in Different Contexts.
17:30 Laura Ingerpuu, EKA
The Best of Soviet Architecture in Estonia. Social, political and Cultural Context.
19:00 Anu Soojärv, TLU, EKA
Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia – Soviet Heritage or Estonian Heritage?
4.10 A-501
17:00 Dumitru Rusu, (B.A.C.U.)
Socialist Period Heritage. The Ambitions and Outcomes of the Bureau for Art and Urban Research. Socialist Heritage in the Former Eastern Bloc Countries (Romania and Republic of Moldova)
18:30 Dora Ivanova, Buzludzha Project
Socialist Heritage in Bulgaria. The Ambitions and Outcomes of Buzludzha Project.
5.10 A-400
17:00 Patrick Leach, Atrium
The Heritage of Totalitarian Regimes. The Network of Atrium.
18:30 Anu Soojärv
Why Do We Need Soviet “Red” Monuments.
6.10 A-400
17:00 Anu Soojärv
Applied Artists as Creators of Monumental-Decorative Art in Soviet Estonia. Leo Rohlin.
7.10 A-101
17:00 Riin Alatalu, EKA
Protection of Socialist Architecture and Soviet Monuments in Estonia. International Networks.
Lisainfo: Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
11.10.2022
Linda Kaljundi vestlussarjas “(H)arutus”
Arhitektuurimuuseum alustab uue vestlussarjaga „(H)ARUTUS“, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Esimesel õhtul, teisipäeval, 11. oktoobril on (h)arutusel Eesti avalikkuse vallutanud nõukogudeaegsed monumendid ning nende saatus. Käesoleva aasta 16. augustil eemaldati suure meediakajastuse taustal Narva jõeäärselt postament koos tankiga ning linna teised punamonumendid. Järjepanu on avalikust ruumist üle Eesti kadunud teisigi monumente. Sarnaseid arenguid on näha ka naaberriikides. Vestluse käigus analüüsitakse monumentide kuuluvust ja nende lammutamist; salastatud monumendikomisjoni ning monumentide ideoloogilisi tähendusi.
Oma ekspertnõu jagavad Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta, Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd ning ajaloolane professor Linda Kaljundi. Arutust modereerib kunstiteadlane ning semiootik Gregor Taul.
(H)arutus algab 11. oktoobril kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2).
Üritus on tasuta.
Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Linda Kaljundi vestlussarjas “(H)arutus”
Teisipäev 11 oktoober, 2022
Arhitektuurimuuseum alustab uue vestlussarjaga „(H)ARUTUS“, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Esimesel õhtul, teisipäeval, 11. oktoobril on (h)arutusel Eesti avalikkuse vallutanud nõukogudeaegsed monumendid ning nende saatus. Käesoleva aasta 16. augustil eemaldati suure meediakajastuse taustal Narva jõeäärselt postament koos tankiga ning linna teised punamonumendid. Järjepanu on avalikust ruumist üle Eesti kadunud teisigi monumente. Sarnaseid arenguid on näha ka naaberriikides. Vestluse käigus analüüsitakse monumentide kuuluvust ja nende lammutamist; salastatud monumendikomisjoni ning monumentide ideoloogilisi tähendusi.
Oma ekspertnõu jagavad Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta, Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd ning ajaloolane professor Linda Kaljundi. Arutust modereerib kunstiteadlane ning semiootik Gregor Taul.
(H)arutus algab 11. oktoobril kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2).
Üritus on tasuta.
Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.10.2022
Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”
Aksessuaaridisain
Disainiteaduskonna avatud loeng.
Lauren Kacher “Metareality: Luues identiteeti digitaalses, laiendatud ja päris ruumis”
EKA aulas, A-101, 06. oktoobril, neljapäeval, kell 18.00. Loeng toimub inglise keeles.
Moega on toimumas revolutsioon. Analoogse ja digitaalse segus loome juba koostoimimisvõimelisi identiteete kolmes ruumis korraga: füüsilises, laiendatud ja digitaalses metaversumis.
Peamised tööriistad nagu plokiahel, 3D ja NFT-d, võivad anda loome- ja jaemüügi protsessidele rohkem võimalusi kui kunagi varem, et moodustada kergesti juurdepääsetav, jätkusuutlik ja uuenduslik tööstus.
Metareaalsus on lihtne tehe, mis määratleb nende kolme maailma ristumiskoha ja selle, kuidas saab tooteid valmistada vastavalt iga ruumi eelistele ja piirangutele. Aga mis need ruumid on, mida on võimalik luua ja kuidas me sellega käitume?
Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.
Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.
Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”
Neljapäev 06 oktoober, 2022
Aksessuaaridisain
Disainiteaduskonna avatud loeng.
Lauren Kacher “Metareality: Luues identiteeti digitaalses, laiendatud ja päris ruumis”
EKA aulas, A-101, 06. oktoobril, neljapäeval, kell 18.00. Loeng toimub inglise keeles.
Moega on toimumas revolutsioon. Analoogse ja digitaalse segus loome juba koostoimimisvõimelisi identiteete kolmes ruumis korraga: füüsilises, laiendatud ja digitaalses metaversumis.
Peamised tööriistad nagu plokiahel, 3D ja NFT-d, võivad anda loome- ja jaemüügi protsessidele rohkem võimalusi kui kunagi varem, et moodustada kergesti juurdepääsetav, jätkusuutlik ja uuenduslik tööstus.
Metareaalsus on lihtne tehe, mis määratleb nende kolme maailma ristumiskoha ja selle, kuidas saab tooteid valmistada vastavalt iga ruumi eelistele ja piirangutele. Aga mis need ruumid on, mida on võimalik luua ja kuidas me sellega käitume?
Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.
Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.
Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.10.2022 — 15.10.2022
Taavi Talve „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA Galeriis 04.–15.10.2022
Galerii
Taavi Talve “Dokumenteeritud vaatepunktid”
04—15.10.2022
Avamine 04.10 kell 16.00
Olete oodatud Taavi Talve isikunäituse “Dokumenteeritud vaatepunktid” avamisele 4. oktoobril kell 16.00 EKA Galeriis.
“Dokumenteeritud vaatepunktide” aineseks on eri aegadest pärit reisikirjeldused, päevikumärkmed ja reportaazikatked – subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused, mille keskmes on kirjeldaja maastikuid raamiv pilk. Minajutustaja kehatu hääl loob nendest fragmentidest teistmoodi subjektiivse aegruumi – fiktiivse meenutaja katkendlikult kulgeva jutustuse, tema tagasivaatelise autobiograafia, milles hägustuvad piirid oma silmaga nähtu ja kujuteldava vahel.
Taavi Talve elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA, Vabad kunstid, 2008). Alates 2005. aastast on Talve olnud tegev kunstnikerühmituse Johnson ja Johnson ühe liikmena, tegelenud soololoominguga ja olnud kaastegev erinevates koostööprojektides. Erinevaid meediume kasutavaid töid iseloomustab neokontseptualistlik institutsioonikriitika, andmete ruumistamine, tekstipõhisus ja mõneti melanhoolne fatalism.
Talve viimase aja teosed lähtuvad arhiivaarsest impulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Tema teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseum, KUMU, Ludwigmuseum Budapest kogudesse. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja ja dotsendina.
Postitas Pire Sova — Püsilink
Taavi Talve „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA Galeriis 04.–15.10.2022
Teisipäev 04 oktoober, 2022 — Laupäev 15 oktoober, 2022
Galerii
Taavi Talve “Dokumenteeritud vaatepunktid”
04—15.10.2022
Avamine 04.10 kell 16.00
Olete oodatud Taavi Talve isikunäituse “Dokumenteeritud vaatepunktid” avamisele 4. oktoobril kell 16.00 EKA Galeriis.
“Dokumenteeritud vaatepunktide” aineseks on eri aegadest pärit reisikirjeldused, päevikumärkmed ja reportaazikatked – subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused, mille keskmes on kirjeldaja maastikuid raamiv pilk. Minajutustaja kehatu hääl loob nendest fragmentidest teistmoodi subjektiivse aegruumi – fiktiivse meenutaja katkendlikult kulgeva jutustuse, tema tagasivaatelise autobiograafia, milles hägustuvad piirid oma silmaga nähtu ja kujuteldava vahel.
Taavi Talve elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA, Vabad kunstid, 2008). Alates 2005. aastast on Talve olnud tegev kunstnikerühmituse Johnson ja Johnson ühe liikmena, tegelenud soololoominguga ja olnud kaastegev erinevates koostööprojektides. Erinevaid meediume kasutavaid töid iseloomustab neokontseptualistlik institutsioonikriitika, andmete ruumistamine, tekstipõhisus ja mõneti melanhoolne fatalism.
Talve viimase aja teosed lähtuvad arhiivaarsest impulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Tema teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseum, KUMU, Ludwigmuseum Budapest kogudesse. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja ja dotsendina.
Postitas Pire Sova — Püsilink
28.09.2022 — 17.11.2022
Marko Mäetamm Toompea lossi kunstisaalis
Graafika
Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad.
Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.
1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud.
Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.
Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel 2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.
Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Marko Mäetamm Toompea lossi kunstisaalis
Kolmapäev 28 september, 2022 — Neljapäev 17 november, 2022
Graafika
Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad.
Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.
1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud.
Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.
Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel 2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.
Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink