Marzee preemia ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile

36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile 

Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022

Ajakirja Memory Studies erinumbri „Allasurutud mälu tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja hääle andmine keerulisele ajaloole“ online-esitlus 

Toimumise aeg:
29. september 17:00–18:30, üritus toimub inglise keeles.

Online esitlus Facebookis

Kuidas naasevad allasurutud mälestused Ida-Euroopas Missugust rolli lokaalsus selle juures mängib? Kuidas seda protsessi on uuritud ja teoretiseeritud? Missugust mõju on Venemaa jätkuv sõda Ukrainas seejuures avaldanud.

Meil on hea meel kutsuda teid juunis 2022 ilmunud Memory Studies ajakirja erinumbri esitlusele, mis koondab artikleid erinevate distsipliinide uurijatelt. Esitluse käigus tutvustavad autorid lühidalt oma artikleid keskendudes lokaalsuse mõistele, mis on erinumbri keskne mõiste. Sellele järgnevad mälu-uurija Natalija Arlauskaitė reflektsioonid.

Erinumber on osa EKA ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse koostööprojektist „Vahendades keerulist ajalugu“ (Communicating Difficult Past, 2019–2023), mille algatasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, kes on ka Memory Studies erinumbri toimetajad. Publikatsioon kasvas välja rahvusvahelisest sümpoosionist „Vaikuse Prismad“, mis toimus veebruaris 2020 Eesti Kunstiakadeemias.

Osalejad: Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Asja Mandić (University of Sarajevo), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitschin (Goldsmiths, University of London), Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia). Natalija Arlauskaitė (Vilnius University) on ürituse diskussant.

„Omaette vaatevinklist jaotab Sancho Panza maailma nendeks, nagu ta isegi, kes on sündinud magama ja nendeks, nagu tema isand, kes on sündinud jälgima.”  Jonathan Crary, “24/7. Late Capitalism and the Ends of Sleep” (2013), lk 26.

Avatud on Tõnis Jürgensi näitus „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis.

Võttepaik unele. Butafooriline ruumi- ja valgusinstallatsion, milles kangastuvad võltsarusaamad, une liminaalsus ja tehislikkus ning krabisilmad.

Näitus on osa Jürgensi käimasolevast loovuurimusest EKA doktorikooli kunsti ja disaini osakonnas, mis käsitleb une jälgimise ja digitaalse prügi problemaatikat.

Näitus avatud 20.–30. septembril

Iga päev kell 13.00–19.00

Graafiline disain: Laura Merendi

Suur tänu: Aadu Lambot, Hans-Gunter Lock, Joosep Ehasalu, Kulla Laas, Liisi Kõuhkna, Nabeel Imtiaz

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tõnis Jürgens (snd. 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolil Eesti Kunstiakadeemias – ning veetnud täiendavalt aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM).

29. september–30. oktoober 2022

Tallinna Botaanikaaed

8. Artishoki biennaali „Taimed kui tunnistajad“ 10-päevane avamiste maraton algab 29. septembril kell 18.00 Tallinna Teletorni kinosaalis ukraina kunstniku Alevtina Kakhidze videoteose „Botanical victims“ esitlusega. Maraton lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna Botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni „Private Party“ esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine Palmimajas. Biennaal, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni, toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.

Kunstnikud:
Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik

Kirjutajad:
Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba & Elisa-Johanna Liiv

Kuraator:
Ann Mirjam Vaikla

8. Artishoki biennaali avamismaratoni programm:

N, 29.09, 18.00*

ALEVTINA KAKHIDZE „Botanical Victims“

Tallinna Teletorn, 2. korruse kinosaal

*Tasuta sissepääsuks on vajalik eelregistreerimine juuresolevas vormis.

R, 30.09, 18.00

PAUL KUIMET „What It Is To Be What You Are Not“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatrium)

L, 01.10, 18.00

SVETA GRIGORJEVA „OLIN AMMU ENNEM JUBA LILL, KUI TEDA TUNDMA SAIN“ Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

P, 02.10, 18.00

URMO VAIKLA & MIKK MEELAK „Signaal“

Tallinna Botaanikaaia väliala, jalgrada sõnajalgade orus

E, 03.10, 18.00

AKSEL HAAGENSEN „Kuhu kukaburrad kaovad?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaias: Palmimaja (aatrium ja lähistroopika kasvuhoone) ja väliala (arboreetum)

T, 04.10, 18.00

SANDRA KOSOROTOVA „Kas ma tohin siin kasvada“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatriumi 2. korrus)

K, 05.10, 18.00

MARIT MIHKLEPP „KÕDU“

Tallinna Botaanikaaed, K. Pätsi Kloostrimetsa talu tall

N, 06.10, 17.30

ULLA ALLA, MERILIN KAUP, MARI MÖLDRE, MARGUS TAMMIK „Mida me teeme varjudes?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaia välialal

R, 07.10, 18.00

SHUBHANGI SINGH „granaadi sünd“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

L, 08.10, 18.00

LIISA SAAREMÄEL „Private Party“

Tallinna Botaanikaaia väliala, Palmimaja vastas

L, 08.10, 19.00

8. Artishoki biennaali avamine

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja

Botaanikaaias toimuvate teoste esitluste eel toimub kogunemine biennaali infopunkti juures, Palmimaja ees.
Rohkem infot näituse publikuprogrammi kohta leiab Artishoki biennaali sotsiaalmeedia kanalites ja kodulehel  artishokbiennale.com/ab2022.

Foto: Marit Mihklepp. Fragment teose „KÕDU“ valmimise protsessist, 2022.

Lahtiolekuajad:

10-päevane avamiste maraton: 29. september – 8. oktoober 2022, kell 18.00*

*va 06.10 kell 17.30 Näituse avamine: 8. oktoober 2022, kell 19.00 (Palmimajas)

Näitus avatud: 9. – 30. oktoober, iga päev kell 11.00 – 16.00*

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober

Piletiinfo:
Tallinna Botaanikaaia kuukaart 11€*

*Soovitame osta maratoni külastamise perioodiks kuukaardi

Tallinna Botaanikaaia ühekordne külastus 3/5€

Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Teletorni ühispilet 11/17€

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober, pilet 1/2€

Kuidas tulla: Tallinna Botaanikaaeda (Kloostrimetsa tee 52) pääseb kesklinnast bussidega nr 34A ja 38, mis väljuvad Viru keskuse terminalist. Sõit kestab 20-25 minutit ja bussist tuleb väljuda Kloostrimetsa peatuses.

Pressikontakt: Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.

Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner

EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.

Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.

Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.

Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.

Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.

LE–GEN–DAAR–NE EKA REBASTEPIDU ON SIIN!

Käes on see aeg, kui saab maha pidada ühe pööraseima ning kunstilisema EKA rebastepeo, millesugust veel nähtud pole. Ürituse täheks on traditsiooniks saanud esmakursuslaste booli-perfokad, kus iga osakonna esmakursuslased valmistavad booli ekstravagantse performatiivse esitlusega.

Pidu tuleb eriti pikk ja triibuline, kuna see aasta toetab meid ehk loomingut Hartwall Original! Plaanis on mitmed tegevusi, kus kõigil on võimalus võita endale ka tasuta longerosid. Lisaks paneb Hartwall rebaste perfokatele välja korralikud auhinnad.

PILETID

• EKA REBANE 0€
• EKA PILET*
  Varajane reinuvader (kuni 22.09) 3€
  Hiline reinuvader 5€
• TAVAPILET
  Varajane reinuvader (kuni 22.09) 7€
  Hiline reinuvader 10€

Piletite eest tasumine sularahas, kaardiga või läbi Fienta keskkonna: https://fienta.com/et/eka-fox-party.

*Pilet kehtib kõikidele EKA tudengitele, töötajatele ja vilistlastele, kes peavad olema valmis tõestama oma EKA staatust.

AEG
18:00 – UKSED
19:00 – EKA REBASTE BOOLIPERFORMANCE
21:00 – erootika303
22:00 – ants1
23:15 – YASMYN
00:10 – White Gloss
01:00 – Karl Martian
02:00 – Fake Versace

Üritust jäädvustab: Enlil Sonn
Aftermovie püüab kaadrisse: Urmet Piiling

Üritust korraldab: EKA Üliõpilasesindus
Ürituse suursponsor: Hartwall Original Long Drink Estonia

Südmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/615222919956341/

21.09—24.09.2022
OKAPI galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näituse avamine kolmapäeval, 21.09, kell 18.00

OKAPI Galeriis on Disainiööl eksponeeritud brändi MSK
Glass joogiklaaside väljapanek. Joogiklaasid on meie kaaslasteks hetkedel, mil on vaja tähistada-rõõmustada-tervitada – öelda toost ja võtta põhjani!

MSK Glass on kolme klaasidisaineri – Aleksandra Ehrensvärdi, Andra Jõgise ja Kristiina Oppi koostööna sündinud kaubamärk, mis on spetsialiseerunud klaasist tarbenõude valmistamisele. Kunstnike koostöö algas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Esimene, Stockholmi mööblimessi (2014) jaoks sündinud toode oli kannu ja joogiklaaside komplekt “Me sobime kokku”. Ühisest ettevõtmisest kasvas välja oma kaubamärk MSK Glass.

Kõik tooted on käsitsi puhutud.

K-R kl 11—18
L kl 11—16

EKA endine sisearhitektuuri osakonna professor Tüüne-Kristin Vaikla esindab Eesti sisearhitektuuri valdkonda 23.–25. septembril toimuval Euroopa Sisearhitektide Nõukogu / ECIA  30. peaassambleel Firenzes, mille korraldajaks on Itaalia Sisearhitektide Liit AIPI.

Assamblee ümaralua temaatika puudutab muuhulgas ka sisearhitektuuri eriala arengut doktoriõppe tasandil.

Tüüne-Kristin Vaikla oli ECIA juhatuses 2015–2021, hariduse töögrupis. Eelmise juubeli peassamblee korraldas EKA toimkond koos Eesti Sisearhitektide Liiduga Pärnus 2017, mis oli väga sisukas.

29. septembril kl 18 alustab loengusarja EKA suurel laval Jan Edler arhitektuuristuudiost realities:united loenguga “Potential Driven Design”. Vennad Jan ja Tim Edler, algselt Berliinis tegutsenud transdistsiplinaarse kunstirühmituse “Kunst und Technik” (1997–2000) kaasasutajad, lõid 2000. aastal kunsti- ja arhitektuuristuudio realities:united. Stuudio on pälvinud arhitektuurses ja linnalises mastaabis kunsti- ja hübriidkunstiinstallatsioonidega rahvusvahelist tunnustust.

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel mõtetes Berliini. Sügisese loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliini näol tegu Euroopa ühe kõige põnevama multikultuurse metropoliga, millel on palju sarnasusi – nii ajaloo kui kaasaja poolest – ka Eesti linnadega: “Berliin on laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.”

Rahvusteülest Berliini võib Tali sõnul vaadelda kui urbaniseerunud tulevikuühiskonna ühte musternäidist, kus boheemlane kohtub tehno-utopisti või ökosõdalasega. Berliin on pidevalt muutumises ja sealsed arhitektuuribürood ning praktikud on selle muutuse tüürimisel olulises rollis, sõnastades pidevalt ümber seda, mida peame linnakeskkonnas oluliseks. Septembrist kuni detsembrini esineb EKA aulas laval kokku viis Berliinis tegutsevat arhitekti.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akdadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraator: Johan Tali

Lisainfo:
Tiina Tammet
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071

Marge Monko uue monograafia “Flawless, Seamless” esitlus reedel, 23. septembril kell 18.00 Kai kunstikeskuses. 

Raamatuesitlusel toimub ka Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus ning vestlus Maarin Ektermanniga. Film ja raamat on inglise keeles, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel on raamat müügil soodushinnaga 25 eurot. 

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu toimetaja on Laura Toots, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Vestlusele Maarin Ektermanniga eelneb kell 18:15 Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus. 2021. aastal valminud 21-minutiline film mõtiskleb liikumatute ja liikuvate piltide kaudu akna rolli üle arhitektuuris ja visuaalkultuuris. Seda saadab Monko poolt kirjutatud ja sisseloetud saatetekst. Vaade aknast on kujutavas kunstis olnud korduv motiiv. Keskendudes modernistliku arhitektuuri pärandile, loob teos paralleele São Paulos ja Tallinnas filmitud vaadete vahel ning jälgib erinevaid pilditüüpe, mis toimivad metafooridena akendele – alates gravüüridest ja maalidest kuni virtuaalkujutisteni meie arvuti-ja telefoniekraanidel. Teos on valminud Videobrasil in Context ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tellimusel.

Marge Monko on visuaalkunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ja Higher Institute for Fine Arts (HISK) Gentis. Monko kasutab oma loomingus peamiselt foto, video ja installatsiooni väljendusvahendeid. Tema teosed on inspireeritud ajaloolistest piltidest ning psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Ta töötab professorina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Maarin Ektermann on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Lisaks mitmete kunstivaldkonna projektide juhtimisele on tema fookusesse kuulunud ka kunstivaldkonnas toimuva vahendamine – seda nii kunstikriitika kirjutamise kui selleteemaliste debattide taganttõukamise kaudu. Ta on olnud kunstikriitikablogi Artishok üks algatajaid ja eestvedajaid, korraldanud koos omaalgatuslike kultuuriväljaannetega Vormsil kriitikakooli ja juhtinud Klassikaraadios pikalt saadet Kunstiministeerium (koos I. Grigoriga). Ta on andnud mitmeid erinevaid kursuseid Eesti Kunstiakadeemias, kus ta ka igapäevaselt töötab Üldteooriaainete keskuse ja lektorina.