“Difficult Pasts. Connected Worlds” Leedu Rahvusgaleriis

Leedu Rahvusgaleriis on avatud EKA teaduri, kuraator Margaret Tali, PhD ja Ieva Astahovska ning Eglė Mikalajūnė kureeritud näitus “Difficult Pasts. Connected Worlds” (Rasked minevikud. Ühendatud maailmad)

29.04.2022–28.08.2022

Eesti kunstnikest on esindatud EKA animatsiooni osakonna juht ja animaator Ülo Pikkov ning Eleonore de Montesquiou. Lisaks on Eestis teostatud ka Soome kunstniku Jaana Kokko töö.

Venemaa sõja algusega Ukrainas on minevik Ida-Euroopas tagasi pöördunud, muutudes millestki kaugest miljonite inimeste jaoks tänapäevaseks katastroofiks. 2014. aastal Krimmi, Luganski ja Donetskiga alanud invasioon jäi rahvusvahelise üldsuse tähelepanust tihti kõrvale, kuid nüüdseks on see kasvanud olukorraks, mis mõjutab kogu maailma. See sõda tabab Ida-Euroopat kõige murettekitavamalt, taaselustades palju vaikusi, paranemata haavu ja töötlemata mälestusi totalitaarsest minevikust.

Oleme harjunud mõtlema möödunud aegadele läbi rahvusliku ajaloo objektiivi, nende valikuliste, silutud ja lineaarsete jutustustega, mitte igapäevaelus jagatavate mitmuslike, segaste ja mittelineaarsete lugudega. Nende ajalugude rasked küljed on sageli tähelepanuta jäetud – selle asemel räägitakse lohutavaid lugusid, mis rõhutavad positiivseid narratiive ja väljakutsete ületamise viise. See näitus koondab mineviku rasked ja sageli mahavaikitavad aspektid, mis hõlmavad vägivaldseid konflikte, traumaatilisi kaotusi ja nende pikaajalisi pärandusi. Siin käsitletavad keerulised minevikud hõlmavad natsionalistlikke ja kommunistlikke režiime, hiljutisi sõdasid ja kolonialismi ajalugu, ellujäämis- ja koostööviiside vahel valitsevat rahutut tasakaalu ning postsovetlike ühiskondade jätkuvaid eripärasid, mis tulevad toime mineviku varjudega.

“Rasked minevikud. Ühendatud maailmad” sisaldab kolme Balti riigi, Ukraina, Poola, Soome ja Hollandi kunstnike töid. Kogemused, mida teosed tekitavad, on sellised, mis sageli unustatakse või ignoreeritakse, jäetakse ametlikust ajaloost välja. Näitusel osalevad kunstnikud jutustavad neid kogemusi üksikute lugude kaudu, kutsudes samas esile laiemaid kultuurimälu kihte. Milline on nende lugude koht olevikus? Kuidas saaksime neid oma ajaloo mõistmisse integreerida? Mida need muudavad meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast? Ületades kohalikke ja riigipiire, kutsub näitus üles mõtisklema keeruliste minevikusuhete ja nende mõju üle tänapäeval ühise ajalugu avava dialoogi vaatenurgast, luues sidemeid ja tõstes esiplaanile solidaarsuse erinevate keeruliste ajalugude vahel, mida sageli peetakse kokkusobimatuks või omavahel võistlevaks.

Näitust näidati esmakordselt 2020. aastal Riias Läti Riiklikus Kunstimuuseumis rahvusvahelise projekti “Communicating Difficult Pasts” raames, mis tegeleb ajaloo ebamugavate ja sageli unustatud külgedega, et mõista nende mõjusid Balti regioonis ja naaberriikides. Projekt on soodustanud koostööd ja sünergiat kunstnike, kuraatorite ja teadlaste vahel, kes otsivad uusi lähenemisviise ja vahendeid raskete pärandite uurimiseks ja nende tegematajätmiste ületamiseks. Käesolev näitus on korraldatud projekti “From Complicated Past Towards Shared Futures” raames, mis on sündinud koostöös Riia Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse, Vilniuse Rahvusliku Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum), OFF-Biennaaliga. Budapestis, Muzeum Sztuki Lodzis ja Malmö kunstimuuseum. Projekti eesmärk on uurida ja edastada mineviku ja oleviku põimumisi ning otsida uusi viise, kuidas kunst ja kultuur saaksid tõsta nende probleemide teadlikkust laiemale avalikkusele ja mõjutada praegust tegelikkust.

Kuraatorid: Ieva Astahovska, Margaret Tali, Eglė Mikalajūnė

Kunstnikud: Anastasia Sosunova, Eléonore de Montesquiou, Jaana Kokko, Laima Kreivytė, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Matīss Gricmanis & Ona Juciūtė, Quinsy Gario & Mina Ouaouirst, Paulina Pukytė, Ülo Pikkov, Vika Hertzberg, Zuzan

Näituse kujundus: Jonas Žukauskas

Graafiline disain: Aleksei Murashko

Korraldaja: Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Rahvuslik Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum)

Projekti rahastab Leedu Kultuurinõukogu

Toetajad: Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Frame Contemporary Art Finland, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Mondriaan Fund, Fundermax, Exterus

Meedia sponsor: lrytas.lt

Euroopa Disainifestivali konverents 2022 ‘‘BEYOND DESIGN‘‘ toimub laupäeval, 18. juunil Kultuurikatlas kell 9:30-17:00 (Täpsem ajakava varsti)

Euroopa Disainifestivali Konverents 2022 “Beyond Design” käsitleb disaini tuleviku ja suundade põhiküsimusi, mis on seotud disaineri ameti ja kohustustega, praktiliste töötubade, arutelude ning sektoriüleste tulevikuvisioonide kaudu.
Erinevate arutelude ja juhtumiuuringute abil püüab konverents leida vastuseid näiteks järgmistele küsimustele:
– Kuidas kujundada meie kõigi jaoks paremat tulevikku?

– Kuidas hoida kontrolli all olukordi, mida me veel ei tea?

– Kas täna esile kerkivad probleemid loovad homse disaini jaoks uued tähendused ja võimalused?

– Mida tähendab tegelikult digitaalne innovatsioon ja kuidas see meid inimestena muudab?

– Kuidas luua jätkusuutlikkust jätkusuutlikul viisil?

– Kuidas näha jätkusuutlikkuses mitte üksnes piirangut, vaid olulist väljakutset, mis annab meile innovatsiooniks uusi võimalusi?

– Kummale poole barrikaadi peaks disainer jääma?

– Kas loome-eetika ümbermõtestamine on alus uuele tähendusele?

Neile küsimustele püütakse vastuseid leida 3 suuna kaudu:
1. DISAIN JA VALITSEMINE. Innovatsioon viib meid tulevikku ja tulevik muudab meid innovatiivseks. Kuidas valitseda olukordi, mis esinevad tulevikus ja mida me pole kunagi varem kogenud? Kuidas arvestada ettenägematute sündmuste ja ebaselgusega? Kuidas mõista inimeste ja nende valitsuste vahelise suhte tulevikku?

2. DISAIN JA VASTUPANU. Meie maailm kasutab mitmeid mugavaid ja jätkusuutmatuid mudeleid – sotsiaalseid, ökoloogilisi, majanduslikke. Kuidas hetkeseisule ‘‘kinnas heita‘‘ ja mitte piirduda üksnes senise süsteemi lõhkumisega, vaid kujundada järgmine lahendus?

3. DISAIN JA RAHU. Luua maailm, kus saab elada tähendusrikka meelerahuga – see on disaini vanim eesmärk.

Rohkem info konverentsi kohta + esinejad

European Design Festival 2022 programm on avalikustatud ning piletite müük alanud.

Sel aastal toimub Euroopa Disainifestival (ED-Festival) 17.-19. juunil Tallinnas. 

Mainekas sündmus, kuhu kogunevad sajad disainerid tervest Euroopast ja kaugemaltki, toimub taas pärast kaheaastast pausi. Laiahaardeline programm on mõeldud kõigile loomeinimestele kui ka laiemale publikule. Kolmepäevane meeleolukas festivaliprogramm koosneb rahvusvahelisest disainikonverentsist „Beyond Design“, töötubadest, näitustest, disaini jalutuskäikudest ning vestlustest ja muidugi Euroopa Disainiauhinnad (ED-Awards) tseremooniast!

Selleaastast ED-Festivali programmi kureerib Eesti Disainikeskus. Programmiga saab tutvuda nii Eesti Disainikeskuse kui ka Euroopa Disainiauhinnad veebilehel.

Sel aastal esitati ED-Awards konkursile Eestist 50 tööd, mis on korraldajate sõnul Eesti rekord. ‘‘Kokku laekus ED-Awards 2022 konkursile üle 1 400 töö, 34 riigist – Liechtensteinist Saksamaani ja Islandilt Türgini. Võitjate teavitamine algab aprilli teises pooles kuid nende ametlik väljakuulutamine toimub 18. juunil kell 19.00 ED-Awards 2022 auhinnatseremoonial, mis toimub Tallinnas, Kultuurikatlas, ‘‘ ütles Euroopa Disainifestivali direktor Demetrios Fakinos.

Laiendatud info Disainikeskuse veebis 

ED-Festivali Programm

Selle aasta kevadel alustasid EKA PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, kasutades EKA poolt arendatud ja avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi. Elektrilevi õppehoone on esimene 100 % modulaarne, puidust ja kõrge arhitektuurse ning tehnilise kvaliteediga õppehoone Eestis. See pannakse kokku tööstuslikult toodetud komponentidest ja on vajadusel lihtsati lahtivõetav, hooldatav, laiendatav või teisaldatav. Elektrilevi hoone näitab ette, kuidas saab tuleviku koolimajasid ehitada nii, et see rikastaks kohalikku kogukonda ega jääks halduslikuks koormaks kohalikule omavalitsusele. 11. mail tutvustame Mustermaja 369 süsteemi, räägime lähemalt käimasolevast arendusprojektist ning anname sõna Elektrilevile, kes tutvustab kavandatava hanke plaani ning ajakava. Üritus toimub kohapeal EKA aulas. Ühineda on võimalik ka Zoomis või vaadata ülekannet EKA TVs. Lisa ürituse Google Calender kutse oma kalendrisse. AJAKAVA 17:00 Tervitussõnad Andres Ojari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige 17:15 Arendusprojekti tutvustus Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur ja arendusprojekti juht Eero Tuhkanen, Mustermaja 369 konstruktor Anna Tommingas, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK juht 17:45 Pilootprojekti tutvustus – Kiili koolituskeskuse kontseptsioon ning vajadused, projekti hankeplaan ja ajakava. Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige Kalev Kaldaru, Enefit Connect OÜ õppeväljaku juht Hannes Nugin, Eesti Energia AS juhtiv hankejuht 18:10 – 18:30 Arutelu Kontakt: Anna Tommingas PAKKu projektijuht anna.tommingas@artun.ee

3. – 4. juunil toimub Eesti ühes omanäolisemas mõisahoones, Sangaste lossis, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXIV kevadkonverents “Surm Sangastes”. Vaatleme lähemalt surma ja kaduvusega seonduvat mitmekihilist kultuuripärandit ning selle säilitamise võimalusi läbi arhitektuuri, kunsti, mälupaikade ja mälestusmärkide. Sõna saavad vaimulikud, ajaloolased, arheoloogid, kunstiteadlased, muinsuskaitsjad ja konservaatorid.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 3. juunil, alates kell 12:00 lossi suures saalis.

Kell 20:00 toimub lossis teemapidu “Vana krahvi peied”. Ootame kõiki leinajaid rikkaliku peielaua äärde mälestama Sangaste “rukkikrahv” Friedrich Georg Magnus von Bergi. Matusemeeleolu aitab tõsta ja tantsupõrandale meelitada hingekosutav peiebänd.

Laupäeval, 4. juunil kell 10:00 algab melanhoolne rännak bussiga Lõuna-Eesti maastikel, kuhu nii mõnigi külastaja pole varem sattunud.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

KONVERENTSI KAVA
REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)
REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Lisateave: maris.veeremae@artun.ee, 56226344

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsid

Olles matnud oma tütre ja abikaasa, leidis ukrainlanna Polina Rayko (1928-2004) lohutuse maalimises. Tema molbertiks said koduseinad. Veetsin päeva Rayko jälgedes ja katsin oma köögi põrandast laeni joonistustega. Mul ei olnud kindlat plaani ja leidsin end sarnaselt Raykole kujutamas isiklikke mälestusi.

Käesoleval portreel kehastan meedias kujutatud absurdselt üleseksualiseeritud “ideaalset” naist. Teose idee pärineb Gillian Flynni romaanist “Gone Girl” (2012). Teose peategelane kirjeldab oma naiseks olemise kogemust kui pidevat ponnistust olla perfektselt laheda tüdruku stereotüüp – “lahe tüdruk on see, kes litsub omale kabanosse näost sisse nii, nagu ta võõrustaks maailma suurimat pidusöögiorgiat”.

Reedel, 13. mail kell 16.00 esitletakse Viljandi Kultuuriakadeemia Vilma õppehoone (Turu 7) tekstiiliklassis Richard Sennetti raamatut “Taidur”

Raamatus „Taidur“ jälgib Richard Sennett, kuidas taid kuulub inimese kõige fundamentaalsemate alusimpulsside hulka – mitte lihtsalt soov midagi valmistada, vaid teha seda hästi.

Vestlevad värske Patrick R. Vesi auhinna laureaat Urmas Lüüs ja Kristi Jõeste, vestlust juhib Kadri Tüür.

Loengusarja Elav Ruum järjekordne külaline on kunstnik Paul Kuimet, kes hoiab oma loengul kolmapäeval, 11. mail kell 18.00 Rotermanni soolalaos tähelepanu ennekõike klaasil.

Paul Kuimeti loenguõhtu esimeses osas linastub tema film “Materiaalsed aspektid” (2020). Järgnev ettekanne keskendub filmi fookuses olevale ehitusmaterjalile – klaasile. Kuimetit huvitab, mida klaasiga arhitektuuris tehakse, millist ruumi ja millist muljet püütakse selle abil luua. Teda ei huvita mitte niivõrd füüsiline, ehitatud ruum, kuivõrd vaimne, võib-olla et isegi ideoloogiline ruum.

Paul Kuimet on kunstnik, kes loob fotoinstallatsioone ja 16 mm filme, mille sisu ulatub maastikest ja arhitektuurist argiesemete ja kunstiteosteni. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele osutav lähenemisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel rõhku ka vaataja kehale, selle liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on ta tähelepanu alla võtnud aga mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vormi, kuivõrd materjalid (teras, klaas) ning nende seosed modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast.

Elav Ruum on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus muuseum tutvustab populaarses vormis siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide ja -kunstnike loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie ehitatud keskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele ja täiendab muuseumi püsinäitust „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Varasemad Elava Ruumi sarja kohtumised on järelvaadatavad Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube kanalil: https://www.youtube.com/channel/UC2GLz-0gZHGuyVr4RMuwgJA/videos

Elav Ruum. Paul Kuimet

11. mail 2022 kell 18 Rotermanni soolalaos

Sissepääs tasuta

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:
Carl-Dag Lige
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395