Taavi Talve „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA Galeriis 04.–15.10.2022

Taavi Talve “Dokumenteeritud vaatepunktid”
04—15.10.2022
Avamine 04.10 kell 16.00

Olete oodatud Taavi Talve isikunäituse “Dokumenteeritud vaatepunktid” avamisele 4. oktoobril kell 16.00 EKA Galeriis.

“Dokumenteeritud vaatepunktide” aineseks on eri aegadest pärit reisikirjeldused, päevikumärkmed ja reportaazikatked – subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused, mille keskmes on kirjeldaja maastikuid raamiv pilk. Minajutustaja kehatu hääl loob nendest fragmentidest teistmoodi subjektiivse aegruumi – fiktiivse meenutaja katkendlikult kulgeva jutustuse, tema tagasivaatelise autobiograafia, milles hägustuvad piirid oma silmaga nähtu ja kujuteldava vahel.

Taavi Talve elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA, Vabad kunstid, 2008). Alates 2005. aastast on Talve olnud tegev kunstnikerühmituse Johnson ja Johnson ühe liikmena, tegelenud soololoominguga ja olnud kaastegev erinevates koostööprojektides. Erinevaid meediume kasutavaid töid iseloomustab neokontseptualistlik institutsioonikriitika, andmete ruumistamine, tekstipõhisus ja mõneti melanhoolne fatalism.
Talve viimase aja teosed lähtuvad arhiivaarsest impulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Tema teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseum, KUMU, Ludwigmuseum Budapest kogudesse. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja ja dotsendina.

Kolmapäeval, 28.09.2022 kell 11.30 avab kunstnik ja endine EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm (1965) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Kümme käsku“. Näitus jääb avatuks 17. novembrini 2022.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 27.09.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Marko Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad üldjuhul isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikku absurdsust esile toovaid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid. Tema loomingut iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad. 

Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda kahe Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriatega. Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud.

1990. aastatel oli Mäetamme looming mõjutatud 1960. aastate popkunstist, nn kollase-allveelaeva-esteetikast – sündisid värvikirevad ja lopsakad kompositsioonid. Sellele perioodile järgnesid mustvalged skemaatilised piktogrammid ja 2000. aastate teisel kümnendil ka senisest suuremas mahus tekstil põhinevad teosed ning autoriraamatud. 

Näituse teine seeria „Surev mees“ pärinebki aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika (BA, 1993) ja vabade kunstide erialal (MA, 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis (Swedish Royal Art High School) trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isiknäituseid. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009), Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning ta on olnud Köler Prize’i nominent (2012). Marko Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel  2019–2021 oli üks kunstnikupalga saajatest.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile 

Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022

Ajakirja Memory Studies erinumbri „Allasurutud mälu tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja hääle andmine keerulisele ajaloole“ online-esitlus 

Toimumise aeg:
29. september 17:00–18:30, üritus toimub inglise keeles.

Online esitlus Facebookis

Kuidas naasevad allasurutud mälestused Ida-Euroopas Missugust rolli lokaalsus selle juures mängib? Kuidas seda protsessi on uuritud ja teoretiseeritud? Missugust mõju on Venemaa jätkuv sõda Ukrainas seejuures avaldanud.

Meil on hea meel kutsuda teid juunis 2022 ilmunud Memory Studies ajakirja erinumbri esitlusele, mis koondab artikleid erinevate distsipliinide uurijatelt. Esitluse käigus tutvustavad autorid lühidalt oma artikleid keskendudes lokaalsuse mõistele, mis on erinumbri keskne mõiste. Sellele järgnevad mälu-uurija Natalija Arlauskaitė reflektsioonid.

Erinumber on osa EKA ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse koostööprojektist „Vahendades keerulist ajalugu“ (Communicating Difficult Past, 2019–2023), mille algatasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, kes on ka Memory Studies erinumbri toimetajad. Publikatsioon kasvas välja rahvusvahelisest sümpoosionist „Vaikuse Prismad“, mis toimus veebruaris 2020 Eesti Kunstiakadeemias.

Osalejad: Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Asja Mandić (University of Sarajevo), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitschin (Goldsmiths, University of London), Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia). Natalija Arlauskaitė (Vilnius University) on ürituse diskussant.

„Omaette vaatevinklist jaotab Sancho Panza maailma nendeks, nagu ta isegi, kes on sündinud magama ja nendeks, nagu tema isand, kes on sündinud jälgima.”  Jonathan Crary, “24/7. Late Capitalism and the Ends of Sleep” (2013), lk 26.

Avatud on Tõnis Jürgensi näitus „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis.

Võttepaik unele. Butafooriline ruumi- ja valgusinstallatsion, milles kangastuvad võltsarusaamad, une liminaalsus ja tehislikkus ning krabisilmad.

Näitus on osa Jürgensi käimasolevast loovuurimusest EKA doktorikooli kunsti ja disaini osakonnas, mis käsitleb une jälgimise ja digitaalse prügi problemaatikat.

Näitus avatud 20.–30. septembril

Iga päev kell 13.00–19.00

Graafiline disain: Laura Merendi

Suur tänu: Aadu Lambot, Hans-Gunter Lock, Joosep Ehasalu, Kulla Laas, Liisi Kõuhkna, Nabeel Imtiaz

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tõnis Jürgens (snd. 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolil Eesti Kunstiakadeemias – ning veetnud täiendavalt aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM).

29. september–30. oktoober 2022

Tallinna Botaanikaaed

8. Artishoki biennaali „Taimed kui tunnistajad“ 10-päevane avamiste maraton algab 29. septembril kell 18.00 Tallinna Teletorni kinosaalis ukraina kunstniku Alevtina Kakhidze videoteose „Botanical victims“ esitlusega. Maraton lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna Botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni „Private Party“ esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine Palmimajas. Biennaal, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni, toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.

Kunstnikud:
Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik

Kirjutajad:
Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba & Elisa-Johanna Liiv

Kuraator:
Ann Mirjam Vaikla

8. Artishoki biennaali avamismaratoni programm:

N, 29.09, 18.00*

ALEVTINA KAKHIDZE „Botanical Victims“

Tallinna Teletorn, 2. korruse kinosaal

*Tasuta sissepääsuks on vajalik eelregistreerimine juuresolevas vormis.

R, 30.09, 18.00

PAUL KUIMET „What It Is To Be What You Are Not“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatrium)

L, 01.10, 18.00

SVETA GRIGORJEVA „OLIN AMMU ENNEM JUBA LILL, KUI TEDA TUNDMA SAIN“ Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

P, 02.10, 18.00

URMO VAIKLA & MIKK MEELAK „Signaal“

Tallinna Botaanikaaia väliala, jalgrada sõnajalgade orus

E, 03.10, 18.00

AKSEL HAAGENSEN „Kuhu kukaburrad kaovad?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaias: Palmimaja (aatrium ja lähistroopika kasvuhoone) ja väliala (arboreetum)

T, 04.10, 18.00

SANDRA KOSOROTOVA „Kas ma tohin siin kasvada“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatriumi 2. korrus)

K, 05.10, 18.00

MARIT MIHKLEPP „KÕDU“

Tallinna Botaanikaaed, K. Pätsi Kloostrimetsa talu tall

N, 06.10, 17.30

ULLA ALLA, MERILIN KAUP, MARI MÖLDRE, MARGUS TAMMIK „Mida me teeme varjudes?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaia välialal

R, 07.10, 18.00

SHUBHANGI SINGH „granaadi sünd“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

L, 08.10, 18.00

LIISA SAAREMÄEL „Private Party“

Tallinna Botaanikaaia väliala, Palmimaja vastas

L, 08.10, 19.00

8. Artishoki biennaali avamine

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja

Botaanikaaias toimuvate teoste esitluste eel toimub kogunemine biennaali infopunkti juures, Palmimaja ees.
Rohkem infot näituse publikuprogrammi kohta leiab Artishoki biennaali sotsiaalmeedia kanalites ja kodulehel  artishokbiennale.com/ab2022.

Foto: Marit Mihklepp. Fragment teose „KÕDU“ valmimise protsessist, 2022.

Lahtiolekuajad:

10-päevane avamiste maraton: 29. september – 8. oktoober 2022, kell 18.00*

*va 06.10 kell 17.30 Näituse avamine: 8. oktoober 2022, kell 19.00 (Palmimajas)

Näitus avatud: 9. – 30. oktoober, iga päev kell 11.00 – 16.00*

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober

Piletiinfo:
Tallinna Botaanikaaia kuukaart 11€*

*Soovitame osta maratoni külastamise perioodiks kuukaardi

Tallinna Botaanikaaia ühekordne külastus 3/5€

Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Teletorni ühispilet 11/17€

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober, pilet 1/2€

Kuidas tulla: Tallinna Botaanikaaeda (Kloostrimetsa tee 52) pääseb kesklinnast bussidega nr 34A ja 38, mis väljuvad Viru keskuse terminalist. Sõit kestab 20-25 minutit ja bussist tuleb väljuda Kloostrimetsa peatuses.

Pressikontakt: Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.

Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner

EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.

Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.

Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.

Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.

Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.

LE–GEN–DAAR–NE EKA REBASTEPIDU ON SIIN!

Käes on see aeg, kui saab maha pidada ühe pööraseima ning kunstilisema EKA rebastepeo, millesugust veel nähtud pole. Ürituse täheks on traditsiooniks saanud esmakursuslaste booli-perfokad, kus iga osakonna esmakursuslased valmistavad booli ekstravagantse performatiivse esitlusega.

Pidu tuleb eriti pikk ja triibuline, kuna see aasta toetab meid ehk loomingut Hartwall Original! Plaanis on mitmed tegevusi, kus kõigil on võimalus võita endale ka tasuta longerosid. Lisaks paneb Hartwall rebaste perfokatele välja korralikud auhinnad.

PILETID

• EKA REBANE 0€
• EKA PILET*
  Varajane reinuvader (kuni 22.09) 3€
  Hiline reinuvader 5€
• TAVAPILET
  Varajane reinuvader (kuni 22.09) 7€
  Hiline reinuvader 10€

Piletite eest tasumine sularahas, kaardiga või läbi Fienta keskkonna: https://fienta.com/et/eka-fox-party.

*Pilet kehtib kõikidele EKA tudengitele, töötajatele ja vilistlastele, kes peavad olema valmis tõestama oma EKA staatust.

AEG
18:00 – UKSED
19:00 – EKA REBASTE BOOLIPERFORMANCE
21:00 – erootika303
22:00 – ants1
23:15 – YASMYN
00:10 – White Gloss
01:00 – Karl Martian
02:00 – Fake Versace

Üritust jäädvustab: Enlil Sonn
Aftermovie püüab kaadrisse: Urmet Piiling

Üritust korraldab: EKA Üliõpilasesindus
Ürituse suursponsor: Hartwall Original Long Drink Estonia

Südmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/615222919956341/

21.09—24.09.2022
OKAPI galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näituse avamine kolmapäeval, 21.09, kell 18.00

OKAPI Galeriis on Disainiööl eksponeeritud brändi MSK
Glass joogiklaaside väljapanek. Joogiklaasid on meie kaaslasteks hetkedel, mil on vaja tähistada-rõõmustada-tervitada – öelda toost ja võtta põhjani!

MSK Glass on kolme klaasidisaineri – Aleksandra Ehrensvärdi, Andra Jõgise ja Kristiina Oppi koostööna sündinud kaubamärk, mis on spetsialiseerunud klaasist tarbenõude valmistamisele. Kunstnike koostöö algas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Esimene, Stockholmi mööblimessi (2014) jaoks sündinud toode oli kannu ja joogiklaaside komplekt “Me sobime kokku”. Ühisest ettevõtmisest kasvas välja oma kaubamärk MSK Glass.

Kõik tooted on käsitsi puhutud.

K-R kl 11—18
L kl 11—16

EKA endine sisearhitektuuri osakonna professor Tüüne-Kristin Vaikla esindab Eesti sisearhitektuuri valdkonda 23.–25. septembril toimuval Euroopa Sisearhitektide Nõukogu / ECIA  30. peaassambleel Firenzes, mille korraldajaks on Itaalia Sisearhitektide Liit AIPI.

Assamblee ümaralua temaatika puudutab muuhulgas ka sisearhitektuuri eriala arengut doktoriõppe tasandil.

Tüüne-Kristin Vaikla oli ECIA juhatuses 2015–2021, hariduse töögrupis. Eelmise juubeli peassamblee korraldas EKA toimkond koos Eesti Sisearhitektide Liiduga Pärnus 2017, mis oli väga sisukas.