Veebinar “Töö külma sõja järgse pärandiga”

Veebinar “Working with the Post-Cold War Heritage in the Baltics and Beyond”

Arutelu toimub Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse
Facebooki leheküljel

Osalejad: Eglė Rindzevičiūtė, Hilkka Hiiop, Kati Lindström, Raitis Šmits, Linara Dovydaitytė, Ele Carpenter

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

 Nõukogude aja pärand Baltimaade maastikus kätkeb endas omaaegse poliitilis-tehnoloogilise taristu silmale nähtavaid ja nähtamatuid jälgi, sh mitmesuguseid hüljatud, hävinenud või hävitatud sõjaväelisi rajatisi. Selle veebiarutelu teemaks on viisid ja vaatenurgad, mida selle keerulise pärandiga tegelemiseks pakuvad eri valdkonnad: keskkonna- ja tehnoloogia ajalugu, kaasaegne muinsuskaitse ja kunst.

Rohkem infot 

Facebookis 

6.oktoobril toimus järjekorras teine sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 2 avab kestliku EKA üks eestvedajaid Tanel Kärp, kes muuhulgas kutsub kõiki EKAlasi märkama ja jagama seda, mis EKAs juba praegu jätkusuutlikkusega hästi on. Seejärel annab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra ülevaate EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse tulemustest ning jagab lisaks näpunäiteid ohtlike jäätmete kohta. Kell 11.30 tutvustab EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori tegevusi Maria Kristiin Peterson ning sellele järgneb juba traditsiooniks saanud ROHEKA veebiviktoriin.

Sündmus toimub A300 avatud alal ning kantakse üle ka EKA TV-s. 

6. oktoobri ajakava

11.00 Tervitus. #ROHEKA ehk märka ja näita rohelist EKAt! Tanel Kärp

11.05-11.30 Ülevaade EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse tulemustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.30-11.45 EKA jätkusuutliku disaini ja materjali labori tutvustus. Maria Kristiin Peterson, Reet Aus, Kärt Ojavee

11.45-12.00 Kestlik EKA: (ohtlikud) jäätmed ja ohumärgid. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12.00-12.30 ROHEKA veebiviktoriin (registreeru siin!)

12.30 Lõpp

artun.ee/kestlik-eka

Fotokuu raames kureerib EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadussekretär ja õppejõud, Annika Toots näituse „Tierras malas“, mis käsitleb maastiku kujutamist fotograafias, võttes tähelepanu alla kaks maastikuga seotud aspekti.

Kunstnikud: Bleda y Rosa (ES), Aap Tepper (EST), Paco Ulman (EST), Dovilė Dagienė (LT)

Esiteks keskendub näitus maastikule kui vaatamisviisile ning uurib seda, kuidas konstrueeritakse maastikku läbi pilgu ja vaatamise. Näitusel olevad teosed juhivad tähelepanu sellele, kuidas ümbritseva keskkonna mingeid osasid nähakse esteetilisena, teisi aga hoopis kasututena.

Teiseks uurib näitus maastikus peituvaid kultuurimälu jälgesid, keskendudes sellele, mida pole näha või mis jääb raamist välja.
Tierras malas viitab maastikutüübile, mida iseloomustab vegetatsiooni puudumine, vee ja tuule poolt põhjustatud erosioon ning mida peetakse halvaks, kasutuks või ilmetuks. Näituse raames vaadeldakse, kuidas määratletakse sellist „kasutut maastikku“ erinevates kontekstides ning kuidas seda kujutatakse fotograafias. Samuti võib see nimetus viidata maastikus peituvate süngete minevikusündmuste nähtamatutele jälgedele.

Lahtiolekuajad: T–R 12–18, L 12–16
Vaal Galerii (Tartu maantee 82, Tallinn)
Ligipääsetav ratastooliga

Ástríður Jónsdóttir (IS) & Kaisa Maasik (ET)
„Lipupäevad”
6.-17.10.2021

Asukohad:
Vent Space projektiruum, Vabaduse väljak 6/8, Tallinn (sissepääs hoovist)
Eesti Kunstiakadeemia ees paiknevad lipumastid, Põhja pst 7, Tallinn

Lahtiolekuajad:
T-P 12-18

Avamine:
Teisipäeval, 5.10.21 kell 18.00, Vent Space projektiruumis
Avamisele pääseb COVID tõendi alusel

Üritus Facebookis

Islandi ja Eesti päritolu kunstnikud Ástríður Jónsdóttir ja Kaisa Maasik tegelevad uuel näitusel „Lipupäevad” rahvusliku uhkuse ja vallutamisihaga. Mõlema kunstniku kodumaa saavutas iseseisvuse suhteliselt hiljuti, sealjuures on nende noored lipud olnud märgilise tähtsusega raskelt võidetud vabaduse juures.

Vent Space galeriis aset leidev näitus tõstatab küsimusi rahvusliku uhkuse ja ühtekuuluvustunde kohta. Võttes subjektiks lipu, toovad kunstnikud esile tõekspidamisi ja tseremooniaid, mis nendega seotud on. Lipud ühendavad, upitavad ja lahutavad. Püüdes laiendada lipu mõistet, on kunstnikud võtnud eesmärgiks kõrvutada sporti ja rahvusvahelisi suhteid, toomaks välja mõlemale omast võimuvõitlust ja vajadust vastase üle domineerida.

„Lipupäevad” on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist ning seda toetavad Eesti Kultuurkapital ja Islandi Suursaatkond Helsingis.

Panustajad: Karen Sif Ársælsdóttir, Madis Kurss, Rakel Ýr Stefánsdóttir

Täname: Hilja Koplimets, Fimleikafélag Hafnarfjarðar – FH, Karel Koplimets, Kling & Bang, Nudist Drinks, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.

ÁSTRÍÐUR JÓNSDÓTTIR (snd. 1991, Island) on Reykjavikis elav ja töötav kunstnik. Ta õppis vabade kunstide ja skulptuuri erialal Reykjaviki ja Helsingi Kunstiakadeemiates. Ástríðuri tihti kohaspetsiifilised teosed tegelevad pinge ja tasakaalu vahelise suhtega, neist lähtub, et mingi sündmus on möödunud või peatselt jätkumas

KAISA MAASIK (snd. 1994, Eesti) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta omandas 2021. aastal magistrikraadi kaasaegse kunsti õppekaval Eesti Kunstiakadeemias. Enda loomingus tähtsustab Kaisa jagatud praktikaid, töötades meelsasti tehnikatega, mis laienevad ruumi. 2020. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi.

Lecturer: Dan Karlholm, Professor of Art History, Department of Culture and Education, Södertörn University, Sweden
Dates: 22.–25. November 2021, 16.00-19.00
Level: PhD students

Please register  HERE
Registration deadline November 10

Abstract
This graduate course centers around the notions of time and temporality, which were always implicit in a historical discipline like art history, institutionalized in the nineteenth century. In the last couple of decades, however, the issue of time as something that not only grounds art history and many other human sciences has been found to complicate and challenge the normative chronologic of (art) history. The first theme of the course is Time and History, where different notions of time are addressed, and how these compare with or complicate the practice of history/historiography, which only came about with the so-called time revolution inaugurated on the basis of fossil finds disrupting the biblical creation narrative around 1800. Secondly, Chronology, Heterochrony and Anachrony will focus on the determining role of chronology in art history, and how this common-sensical structure has been challenged by other concepts and perspectives, which potentially impact the status we accord artworks. A third theme deals specifically with the complex of Contemporaneity [and contemporaneousness] and Presentism, which has been a problem of representation, power and definition related to various attempts at overcoming both modernism and postmodernism in art. The alluring idea of presentism, according to which the present seems to be expanding, absorbing the past as well as the future, is discussed. The final theme, arguably the biggest temporal conundrum in the history (and pre-history) of mankind, is The Anthropocene: Earth History and World History. Although not directly, only indirectly, relevant to art and art history, this perspective dwarfs many of our habitual quibbles on periodization, dating and attribution, but may also help us deal with the past that presently returns as our future. Throughout the course, we will discuss these themes in relation to our empirical materials of art and art history (and you are encouraged to bring your own examples to the table) as well as reflect upon how our discipline is to cope with all these temporal inflections and demands for what could perhaps be termed a post-anthropocentric and pro-geocentric art historiography.

Literature:
1. Thomas Da Costa Kaufmann, “Periodization and its Discontents”, Journal of Art Historiography, no. 2, June 2010, 1-6. Reinhart Koselleck, “Time and History”, in The Practice of Conceptual History: Timing History, Spacing Concepts, Stanford, 2002, 100-114. Daniela Bleichmar and Vanessa R. Schwartz, “Visual History: The Past in Pictures”, Representations 145, Winter 2019, 1-31.
2. Karlholm, “Is History to be Closed, Saved or Restarted? Considering Efficient Art History”; Keith Moxey, “What Time is it in the History of Art?”, Mary Roberts, “Artists, Amateurs, and the Pleated Time of Modernity”, from Time in the History of Art: Temporalty, Chronology, Anachrony, eds. Karlholm and Moxey, Routledge, 2018, 13-42, 79-100.
3. Georges Didi-Huberman, “Before the Image, Before Time: The Sovereignty of Anachronism”, in Compelling Visuality: The Work of Art in and out of History, eds. Claire Farago and Robert Zwijnenberg, Univ. of Minnesota Press, 2003, 31-44. Karlholm, “After Contemporary Art: Actualization and Anachrony”, The Nordic Journal of Aesthetics, no. 51 2016, 35-54. Chris Lorenz, “Out of Time? Some Critical Reflections on Francois Hartog’s Presentism”, Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism, eds. Marek Tamm and Laurent Olivier, Bloomsbury, 2019, 23-42.
4. Dipesh Chakrabarty, “Anthropocene Time”, History and Theory 57, no. 1 (March 2018), 5-32. Edward S. Casey, “Mapping the Earth in Works of Art”, in Rethinking Nature: Essays in Environmental Philosophy, eds. Bruce V. Foltz and Robert Frodeman, Indiana U.P., 2004, 260-269.

The course is supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

Neljapäeval, 30. septembril, 2021, kell 17.00 avavad EKA klaasikunsti vilistlased, klaasikunstnikud Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Kärdla Nelja Nurga Galeriis näituse „Padjast-tekist“.

Näitusel „Padjast-tekist“ on väljas tööd, mille temaatika kõlgub une ja ärkveloleku piiril, kus kunstnikud tõlgendavad neid kahtlusi-kõhklusi, mis tabavad neid hetk enne magama jäämist, ning vahel sulanduvad ka sealt edasi esimesse unenägude minutitesse.

Kunstnikud püüavad tabada tolle üürikese hetke, mil ei suudeta enam oma mõtteid argipäeva lärmiga summutada, kuid ei ole ka veel põgenetud unenägude fantaasiarüppe. Teki all ja padja peal ei ole ruumi end peita.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on külastatav R-L 11.00-15.00.

Linnagaleriis avatakse 30. septembril rühmanäitus „Mändfulness“, kus osalevad EKA skulptuuri magister Eike Eplik, legendaarne Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, EKA graafika vilistlane Mall Nukke ning EKA fotograafia vilistlased Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraatoriks on EKA kunstiteaduse instituudi vilistlane Siim Preiman. 

Näitus käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.

Näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

„Mändfulness“ on Goethe Instituudi üritustesarja „World Wild Wald“ osa.

Laupäeval, 2. oktoobril kell 12 toimub näitusel eestikeelne kuraatorituur koos Siim Preimaniga. Näitus jääb avatuks 28. novembrini. 

Linnagalerii (Harju tn 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

Kunsti, disaini ja materjalipõhiste kunstierialade vahelised piirid ja definitsioonid on teemad, mille sõnastab iga põlvkond uuesti. 

Viimasel ajal humanitaarias esile kerkinud teravdatud huvi materiaalsuse vastu annab põhjuse küsida: kuidas on lood tänapäeval? Seminaripäeval arutlevad kunstiteadlased, kuraatorid ja kunstnikud, kuidas defineerida hägusate piiridega praktikaid ning mis võimalusi loob piiripealsetel aladel toimetamine. Mis on saanud 20. sajandi traditsioonist kunsti ja disaini teineteisele vastandada? Milline roll on nüüdiskunstis materjalil ja tehnikatel? Ja kuidas mõtestada eri meediumides tegutsevate kunstnike ja disainerite loomingut?

10.00 Eda Tuulberg. Sissejuhatus ja avasõnad
10.10 Karin Vicente. Suhtelised ja segased definitsioonid. Millal on tarbekunst?
10.30 Kai Lobjakas. Praktilised kunstid. Ideed ja dilemmad minevikust
11.00 Urmas Lüüs. Piiritus. Akadeemilisest ekslemisest teetähisteta kultuuriväljal ehk
materjalikunstide, disaini ja kunsti loominguline allumatus
11.30 Keiu Krikmann. (Tarbe)kunstilised põimumised näitusesaalis
12.00 Jaanus Samma. Kampsunid kunsti ja disaini vahel
12.30–13.00 Vestlusring: Keiu Krikmann, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Jaanus Samma
Modereerivad Eda Tuulberg ja Karin Vicente

Seminari teemapüstitus on ajendatud Kumu kunstimuuseumi näitusest „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid 1970.–1980. aastate Eestis. Näitusel uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil on disainiprobleeme tõstatatud ja neile lahendusi otsitud. Näituse
kuraatorid on Eda Tuulberg ja Karin Vicente.

Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreerida kuni 27. septembrini SIIN

Esinejate lühitutvustused

Keiu Krikmann on vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutab regulaarselt Eesti ja välismaa kultuuriväljaannetesse.

Urmas Lüüs on valdkondadeülene kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti vislistlane, kelle loomingus sulavad ühtseks tervikuks materjalikunst, disain, performatiivsus, eksperimentaalsed helid ja installatiivsus. Ta töötab oma Hobusepea tänava ateljees, annab loenguid Eesti Kunstiakadeemias, müristab eksperimentaalmuusika kollektiivis Postinstrumentum, rändab white cube’i ja black box’i vahelistel hallaladel ning kirjutab kaastöid eri kultuuriväljaannetele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor. Tema huvifookusse kuuluvad disain ja tarbekunst ning ühisalad nende valdkondade arengus. Ta on algatanud ja kureerinud näitusi nii nõukogude kui ka kaasaegsetest tarbekunsti- ja disainipraktikatest Eestis ja välismaal ning neil teemadel ka loenguid pidanud. Samuti on ta kirjutanud ja koostanud raamatuid ning katalooge. 2020. aasta lõpus avati ETDM-is tema kureerituna uus eesti disaini tutvustav püsinäitus.

Jaanus Samma on õppinud graafikat, Eesti Kunstiakadeemia doktorant, töötab kõigi kaasaegse kunsti meediumidega installatsioonist ja videost vaipade ja kudumite kujunduseni. Tema looming tegeleb inimese igapäevaelu äärealadega, keskendudes viimasel ajal avaliku ja isikliku ruumi piiripunktidele.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.