AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Ackermanni akadeemia
02.10.2021
Ackermanni akadeemia
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Toomkirikus toob üheks päevaks kokku varauusaja ajaloo, kultuuri ja kunsti uurijate paremiku. Seminaripäev on mõeldud saatma näitust „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, mis avati esmalt Niguliste muuseumis, ent on nüüd eksponeeritud Tallinna Toomkirikus.
Päeva esimene pool leiab aset Niguliste muuseumis, päeva teine pool Toomkirikus. Seminaripäev kulmineerub Hilkka Hiiopi ja Isabel Aaso-Zahradnikova ekskursiooniga Toomkirikus, olles dialoogis barokiajastu suurkuju, Christian Ackermanni, tippteostega.
Programm:
I osa Niguliste muuseumis:
10.00-10.45. Krista Kodres „Barokiajastu kirikukunst kui uurimisobjekt“
10.45-11.30. Hannes Vinnal „Apteegimäärused ja barokk-kunsti koloriit“
12.30-13.15. Alar Laats „Arengud 18.–19. sajandi luterluses“
13.15–14.00 Tiina-Mall Kreem „Barokse kirikukunsti uus elu 18.–19. sajandil“
II osa Tallinna Toomkirikus:
14.30-15.15. Meelis Friedenthal „Teoloogiast ja haridusest varauusaegses Eestis“
16.00-16.45. Triin Kröönström „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal – kunstnikud või käsitöölised?“
17.00–17.45. Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop „Christian Ackermanni loomepraktika“
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Ackermanni akadeemia
Laupäev 02 oktoober, 2021
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Toomkirikus toob üheks päevaks kokku varauusaja ajaloo, kultuuri ja kunsti uurijate paremiku. Seminaripäev on mõeldud saatma näitust „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, mis avati esmalt Niguliste muuseumis, ent on nüüd eksponeeritud Tallinna Toomkirikus.
Päeva esimene pool leiab aset Niguliste muuseumis, päeva teine pool Toomkirikus. Seminaripäev kulmineerub Hilkka Hiiopi ja Isabel Aaso-Zahradnikova ekskursiooniga Toomkirikus, olles dialoogis barokiajastu suurkuju, Christian Ackermanni, tippteostega.
Programm:
I osa Niguliste muuseumis:
10.00-10.45. Krista Kodres „Barokiajastu kirikukunst kui uurimisobjekt“
10.45-11.30. Hannes Vinnal „Apteegimäärused ja barokk-kunsti koloriit“
12.30-13.15. Alar Laats „Arengud 18.–19. sajandi luterluses“
13.15–14.00 Tiina-Mall Kreem „Barokse kirikukunsti uus elu 18.–19. sajandil“
II osa Tallinna Toomkirikus:
14.30-15.15. Meelis Friedenthal „Teoloogiast ja haridusest varauusaegses Eestis“
16.00-16.45. Triin Kröönström „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal – kunstnikud või käsitöölised?“
17.00–17.45. Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop „Christian Ackermanni loomepraktika“
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
23.09.2021
Uurimisprojekti “sLender” avaõhtu: otsime Tallinnale uut puidust tüüp-kortermaja
Arhitektuuriteaduskond
Tervitussõnad. Miks on oluline tööstusega koos teadustööd läbi viia?18.10 Sille Pihlak – EKA teadur, arhitektuuripraksis PART
Tervitussõnad, sissejuhatus projekti18.15 Tarmo Tamm – Arcwood, Peetri Puit
Sissejuhatus koostööprojekti. Milline on puitmajatootja tuleviku tüüpmaja visioon?18.30 Siim Tuksam ja Sille Pihlak – EKA teadurid, arhitektuuripraksis PART
Võimalused ja kitsaskohad linlikus puitarhitektuuris. Lenderist sLenderini
18.45 Eero Tuhkanen – ehituskonstruktsioonide spetsialist, TTÜ
Korruselisuse võimalikkus puitarhitektuuris
19.00 Alar Just – ehituskonstruktsioonide spetsialist, TTÜ
Puitmajade tuleohutus tänapäeva võimalustes.
19.15 Marko Ründva – akustikaspetsialist, Kajaja Acoustics
Puidust hoonete akustilistest iseärasustest
19.30 Simo Ilomets – energiatõhususe spetsialist, TTÜ
“Hingav maja” ehk õhutihedad ja hea kliimaga puidust hooned – kuidas see on võimalik?
20.00 Kokkuvõtted, küsimused ja vastused
Täname toetuse eest: EKA, Arcwood, EAS
Loe pikemat uudist
Postitas Triin Männik — Püsilink
Uurimisprojekti “sLender” avaõhtu: otsime Tallinnale uut puidust tüüp-kortermaja
Neljapäev 23 september, 2021
Arhitektuuriteaduskond
Tervitussõnad. Miks on oluline tööstusega koos teadustööd läbi viia?18.10 Sille Pihlak – EKA teadur, arhitektuuripraksis PART
Tervitussõnad, sissejuhatus projekti18.15 Tarmo Tamm – Arcwood, Peetri Puit
Sissejuhatus koostööprojekti. Milline on puitmajatootja tuleviku tüüpmaja visioon?18.30 Siim Tuksam ja Sille Pihlak – EKA teadurid, arhitektuuripraksis PART
Võimalused ja kitsaskohad linlikus puitarhitektuuris. Lenderist sLenderini
18.45 Eero Tuhkanen – ehituskonstruktsioonide spetsialist, TTÜ
Korruselisuse võimalikkus puitarhitektuuris
19.00 Alar Just – ehituskonstruktsioonide spetsialist, TTÜ
Puitmajade tuleohutus tänapäeva võimalustes.
19.15 Marko Ründva – akustikaspetsialist, Kajaja Acoustics
Puidust hoonete akustilistest iseärasustest
19.30 Simo Ilomets – energiatõhususe spetsialist, TTÜ
“Hingav maja” ehk õhutihedad ja hea kliimaga puidust hooned – kuidas see on võimalik?
20.00 Kokkuvõtted, küsimused ja vastused
Täname toetuse eest: EKA, Arcwood, EAS
Loe pikemat uudist
Postitas Triin Männik — Püsilink
22.09.2021 — 23.10.2021
EKA kunstnikud Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitusel
Installatsioon ja skulptuur
Tulvab olemisse. Eesti VIII pisiplastika näitus ja Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus, Galeriis Pallas
22.09.2021 – 23.10.2021
Pallase galeriis avatakse kolmapäeval, 22. septembril kell 17.30 kaheksas Eesti pisiplastika näitus, millest olulise osa moodustab Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus.
Osalevate kunstnike seas ohtralt EKA vilistlasi, õppejõude, ümarplastitsiste ning kujureid.
Osalevad kunstnikud: Luisa Harjak, Reelika Harlatšov, Elize Hiiop, Kadri Jäätma, Kristiina Jakimenko, Juhan Jõers, Elle Kannike, Kersti Karu, Kati Kerstna, Tiiu Kirsipuu, Ellen Kolk, Georg Kotter, Heiti Kulmar, Leena Kuutma, Ingrid Allik, Olger Lehtsaar, Elo Liiv, Karmen Machachor, Maarit Mälgi, Paul Mänd, Mari Männa, Eneken Maripuu, Piret Meos (Uibotalu), Mare Mikoff, Meiu Münt, Iris Müntel, Ann Nurga, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tamar Paal, Tõnis Paberit, Hille Palm, Per William Petersen, Rait Prääts, Kaie Pungas, Silver Rannak, Hristina Rinasci, Elise Rohtaas, Ingmar Roomets, Anne Rudanovski, Kärt Seppel, Ahti Seppet, Uku Sepsivart, Gea Sibola Hansen, Kerttu Siplane, Tõnu Smidt, Hannes Starkopf, Mari-Liis Tammi, Nele Tiidelepp, Silja Truus, Andras Tukmann, Ines Villido, Ivan Zubaka.
Avatud konkursiga grupinäituste formaadile pani aluse Tartu Kunstimuuseumi pikaaegne skulptuurikogu hoidja ja skulptor Ahti Seppet aastal 1986. Väljapanek tähistab ühtlasi ka näitusesarja 35. aastapäeva, soovides jätkata selle kõrget taset ning innustada noori ja alustavaid kunstnikke julgelt osalema ning oma potentsiaali avastama.
Konkursil osalenud kunstnike esitatud loomingust valiti välja 53 autori pisiplastilised teosed, mille pikim mõõt ei olnud suurem kui 60 cm. Lisaks arvukatele teostele traditsioonilistest materjalidest nagu keraamika ja pronks, on väljapanekus ka mitmeid muudest materjalidest installatsioone. Osalejate hulgas on nii kunstitudengid kui ka karjääri tipus olevad professionaalid.
Näituse teemapüstitus kutsus kunstnikke otsima loomeprotsessis „kulgemist“, mis võimaldas autoritel käsitleda teemasid ja motiive, mis olid nende jaoks individuaalselt kõige põnevamad.
„Kulgemise“ või flow defineeris psühholoogilise nähtusena Ungari päritolu psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. See peaks olema mänguline, rõõmu toov ja kriitikavaba protsess, millega võib kaasneda ajataju kadu, ennastunustav haaratus loomise rõõmust. Kuna enamik inimesi kogeb seda rohkemal või vähemal määral oma igapäevaelus, siis ei ole tegu ainult kunstnikele ja muusikutele määratud olekuga, vaid millegi üldinimlikuga. Niisiis, selmet anda näitusele teemaks ühist motiivi, innustati kunstnikke üles teadlikult saavutama loomingulist kulgemist ning uurida, milliseid trende ja nähtusi esile kerkib. Oluline on protsess, mille optimeerimine sõltub isiklikest eripäradest.
Näitusega kaasneb pisiplastika näitusesarja ajalugu käsitlev trükis artikliga Ahti Seppetilt ja publikuprogramm kuraatorituuri, töötoa ja vestlusringiga loomeprotsessi teemadel.
Publikuprogramm:
29.09.2021, 16.00–18.00 Töötuba „Loominguline assamblaaž masstoodangu mänguasjadest“ (osalussoovist teada anda: heiti.kulmar@gmail.com, 58581678)
6.10.2021, 17.00 Kuraatorituur näitusel
13.10.2021, 17.00–17.30 Vestlusring teemal „Kulgemine loomingus“
Täname Pallase skulptuuriosakonda ja prof, Anne Rudanovskit, Ahti Seppetit, EKÜ juhatust, Eesti Kultuurkapitali ja Kõrgemat Kunstikooli Pallas.
Kuraator: Heiti Kulmar
Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv
Näituse töögrupp: Richard Adang, Anne Rudanovski, Ahti Seppet, Peeter Talvistu, Anti Saar, Reet-Pulk Piatkowska, Pallase skulptuuriosakond
Lisainformatsioon:
Heiti Kulmar
Kuraator
+372 58581678
heiti.kulmar@gmail.com
Galerii Pallas
T-L 11-18
Riia 11, Tartu
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA kunstnikud Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitusel
Kolmapäev 22 september, 2021 — Laupäev 23 oktoober, 2021
Installatsioon ja skulptuur
Tulvab olemisse. Eesti VIII pisiplastika näitus ja Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus, Galeriis Pallas
22.09.2021 – 23.10.2021
Pallase galeriis avatakse kolmapäeval, 22. septembril kell 17.30 kaheksas Eesti pisiplastika näitus, millest olulise osa moodustab Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus.
Osalevate kunstnike seas ohtralt EKA vilistlasi, õppejõude, ümarplastitsiste ning kujureid.
Osalevad kunstnikud: Luisa Harjak, Reelika Harlatšov, Elize Hiiop, Kadri Jäätma, Kristiina Jakimenko, Juhan Jõers, Elle Kannike, Kersti Karu, Kati Kerstna, Tiiu Kirsipuu, Ellen Kolk, Georg Kotter, Heiti Kulmar, Leena Kuutma, Ingrid Allik, Olger Lehtsaar, Elo Liiv, Karmen Machachor, Maarit Mälgi, Paul Mänd, Mari Männa, Eneken Maripuu, Piret Meos (Uibotalu), Mare Mikoff, Meiu Münt, Iris Müntel, Ann Nurga, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tamar Paal, Tõnis Paberit, Hille Palm, Per William Petersen, Rait Prääts, Kaie Pungas, Silver Rannak, Hristina Rinasci, Elise Rohtaas, Ingmar Roomets, Anne Rudanovski, Kärt Seppel, Ahti Seppet, Uku Sepsivart, Gea Sibola Hansen, Kerttu Siplane, Tõnu Smidt, Hannes Starkopf, Mari-Liis Tammi, Nele Tiidelepp, Silja Truus, Andras Tukmann, Ines Villido, Ivan Zubaka.
Avatud konkursiga grupinäituste formaadile pani aluse Tartu Kunstimuuseumi pikaaegne skulptuurikogu hoidja ja skulptor Ahti Seppet aastal 1986. Väljapanek tähistab ühtlasi ka näitusesarja 35. aastapäeva, soovides jätkata selle kõrget taset ning innustada noori ja alustavaid kunstnikke julgelt osalema ning oma potentsiaali avastama.
Konkursil osalenud kunstnike esitatud loomingust valiti välja 53 autori pisiplastilised teosed, mille pikim mõõt ei olnud suurem kui 60 cm. Lisaks arvukatele teostele traditsioonilistest materjalidest nagu keraamika ja pronks, on väljapanekus ka mitmeid muudest materjalidest installatsioone. Osalejate hulgas on nii kunstitudengid kui ka karjääri tipus olevad professionaalid.
Näituse teemapüstitus kutsus kunstnikke otsima loomeprotsessis „kulgemist“, mis võimaldas autoritel käsitleda teemasid ja motiive, mis olid nende jaoks individuaalselt kõige põnevamad.
„Kulgemise“ või flow defineeris psühholoogilise nähtusena Ungari päritolu psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. See peaks olema mänguline, rõõmu toov ja kriitikavaba protsess, millega võib kaasneda ajataju kadu, ennastunustav haaratus loomise rõõmust. Kuna enamik inimesi kogeb seda rohkemal või vähemal määral oma igapäevaelus, siis ei ole tegu ainult kunstnikele ja muusikutele määratud olekuga, vaid millegi üldinimlikuga. Niisiis, selmet anda näitusele teemaks ühist motiivi, innustati kunstnikke üles teadlikult saavutama loomingulist kulgemist ning uurida, milliseid trende ja nähtusi esile kerkib. Oluline on protsess, mille optimeerimine sõltub isiklikest eripäradest.
Näitusega kaasneb pisiplastika näitusesarja ajalugu käsitlev trükis artikliga Ahti Seppetilt ja publikuprogramm kuraatorituuri, töötoa ja vestlusringiga loomeprotsessi teemadel.
Publikuprogramm:
29.09.2021, 16.00–18.00 Töötuba „Loominguline assamblaaž masstoodangu mänguasjadest“ (osalussoovist teada anda: heiti.kulmar@gmail.com, 58581678)
6.10.2021, 17.00 Kuraatorituur näitusel
13.10.2021, 17.00–17.30 Vestlusring teemal „Kulgemine loomingus“
Täname Pallase skulptuuriosakonda ja prof, Anne Rudanovskit, Ahti Seppetit, EKÜ juhatust, Eesti Kultuurkapitali ja Kõrgemat Kunstikooli Pallas.
Kuraator: Heiti Kulmar
Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv
Näituse töögrupp: Richard Adang, Anne Rudanovski, Ahti Seppet, Peeter Talvistu, Anti Saar, Reet-Pulk Piatkowska, Pallase skulptuuriosakond
Lisainformatsioon:
Heiti Kulmar
Kuraator
+372 58581678
heiti.kulmar@gmail.com
Galerii Pallas
T-L 11-18
Riia 11, Tartu
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.09.2021
CITYA Tallinna avasündmus: Linnatuur
Vabade kunstide teaduskond
CITYA Tallinn programmi avaüritus algab linnatuuriga laupäeval 25.09 algusega kell 13.00 Tallinna kesklinnas, Kauka tänaval (Kauka ja Lembitu tänava rist).
Ekskursiooni juhib CITYA kaaskuraator Kati Ots, kes tutvustab Tallinna kesklinnast läbi Rävala 8 büroohoone kuni Linnahalli taha viival jalutuskäigul rahvusvahelisel linnatriennaalil osalevate kunstnike Ulvi Haagenseni, Liina Siibi & Hans-Gunter Locki, Madli Kaljuste, Johannes Luige & Laura de Jaegeri teoseid.
Ekskursiooni orienteeruv kava:
13.00 Kauka tn. – Ulvi Haagensen, “Ööliblika libliknäitus” – kogunemine Kauka ja Kaupmehe tn ristil
13.45 Rävala 8 – Liina Siib & Hans-Gunter Lock, “Mida tähendab plus”
14.30 Balti jaam ja selle ümbrus – Madli Kaljuste, “Titled”
15.15 Tallinna Linnahall – Johannes Luik & Laura de Jaeger, “Or when we delayed the delineation.”
13.00 Kauka tn. – Ulvi Haagensen, “Ööliblika libliknäitus” – kogunemine Kauka ja Kaupmehe tn ristil
13.45 Rävala 8 – Liina Siib & Hans-Gunter Lock, “Mida tähendab plus”
14.30 Balti jaam ja selle ümbrus – Madli Kaljuste, “Titled”
15.15 Tallinna Linnahall – Johannes Luik & Laura de Jaeger, “Or when we delayed the delineation.”
16.30 LÕPP
Linnaretke kaardi ja rohkem infot kunstiteoste kohta leiad SIIT
Kohtumispunkti täpne asukoht on Kauka tn. 6
Linnatuur on osa rahvusvahelisest linnaruumiga tegelevast kunstitriennaalist CITYA, mis toimub 17. 09–16.11.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
CITYA Tallinna avasündmus: Linnatuur
Laupäev 25 september, 2021
Vabade kunstide teaduskond
CITYA Tallinn programmi avaüritus algab linnatuuriga laupäeval 25.09 algusega kell 13.00 Tallinna kesklinnas, Kauka tänaval (Kauka ja Lembitu tänava rist).
Ekskursiooni juhib CITYA kaaskuraator Kati Ots, kes tutvustab Tallinna kesklinnast läbi Rävala 8 büroohoone kuni Linnahalli taha viival jalutuskäigul rahvusvahelisel linnatriennaalil osalevate kunstnike Ulvi Haagenseni, Liina Siibi & Hans-Gunter Locki, Madli Kaljuste, Johannes Luige & Laura de Jaegeri teoseid.
Ekskursiooni orienteeruv kava:
13.00 Kauka tn. – Ulvi Haagensen, “Ööliblika libliknäitus” – kogunemine Kauka ja Kaupmehe tn ristil
13.45 Rävala 8 – Liina Siib & Hans-Gunter Lock, “Mida tähendab plus”
14.30 Balti jaam ja selle ümbrus – Madli Kaljuste, “Titled”
15.15 Tallinna Linnahall – Johannes Luik & Laura de Jaeger, “Or when we delayed the delineation.”
13.00 Kauka tn. – Ulvi Haagensen, “Ööliblika libliknäitus” – kogunemine Kauka ja Kaupmehe tn ristil
13.45 Rävala 8 – Liina Siib & Hans-Gunter Lock, “Mida tähendab plus”
14.30 Balti jaam ja selle ümbrus – Madli Kaljuste, “Titled”
15.15 Tallinna Linnahall – Johannes Luik & Laura de Jaeger, “Or when we delayed the delineation.”
16.30 LÕPP
Linnaretke kaardi ja rohkem infot kunstiteoste kohta leiad SIIT
Kohtumispunkti täpne asukoht on Kauka tn. 6
Linnatuur on osa rahvusvahelisest linnaruumiga tegelevast kunstitriennaalist CITYA, mis toimub 17. 09–16.11.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.09.2021
Transform4Europe kutsub: Euroopa keeltepäev 2021
Tähistame koos oma Transform4Europe alianssi partnerülikoolidega 20. Euroopa keeltepäeva. Reedel, 24. septembril toimub online-üritus, mille raames saab lähemalt tutvuda kas bulgaaria, katalaani, eesti, saksa, itaalia, leedu, poola või hispaania keelega.
EKA-t esindavad üritusel Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Matthias Jost ja Interaktsiooniosakonna külalislektor Nesli Hazal Akbulut. Nende ettekanded toimuvad kella 10.30 ja 11.30 vahel.
Jost on pärit Saksamaalt, kuid ta on Eestis elanud 21 aastat. Eesti keelt kasutab ta rääkimiseks, mõtlemiseks ja tõlkimiseks. Vahel annab ta loenguid ja seminarigi eesti keeles.
Akbulut kolis Eestisse neli aastat tagasi. Täppide ja kriipsudega tähed, mille hääldamine on tavaliselt välismaalastele paras väljakutse, teda ei kohutanud. Tegelikult osutus see päris lihtsaks, sest ka türgi keeles on olemas ö ja ü täht.
Lisaks osalevad üritusel rahvusvaheliste ettevõtete esinejad, kes jagavad isiklikke kogemusi kultuuridevahelisest ja mitmekeelsest suhtlemisest, selle väljakutsetest ja headest tavadest.
Osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Registreerida saab kuni 22. septembrini (k.a.).
Ürituse kohta leiab rohkem infot ja saab registreerida sellel lehel.
Postitas Kadi Raal — Püsilink
Transform4Europe kutsub: Euroopa keeltepäev 2021
Reede 24 september, 2021
Tähistame koos oma Transform4Europe alianssi partnerülikoolidega 20. Euroopa keeltepäeva. Reedel, 24. septembril toimub online-üritus, mille raames saab lähemalt tutvuda kas bulgaaria, katalaani, eesti, saksa, itaalia, leedu, poola või hispaania keelega.
EKA-t esindavad üritusel Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Matthias Jost ja Interaktsiooniosakonna külalislektor Nesli Hazal Akbulut. Nende ettekanded toimuvad kella 10.30 ja 11.30 vahel.
Jost on pärit Saksamaalt, kuid ta on Eestis elanud 21 aastat. Eesti keelt kasutab ta rääkimiseks, mõtlemiseks ja tõlkimiseks. Vahel annab ta loenguid ja seminarigi eesti keeles.
Akbulut kolis Eestisse neli aastat tagasi. Täppide ja kriipsudega tähed, mille hääldamine on tavaliselt välismaalastele paras väljakutse, teda ei kohutanud. Tegelikult osutus see päris lihtsaks, sest ka türgi keeles on olemas ö ja ü täht.
Lisaks osalevad üritusel rahvusvaheliste ettevõtete esinejad, kes jagavad isiklikke kogemusi kultuuridevahelisest ja mitmekeelsest suhtlemisest, selle väljakutsetest ja headest tavadest.
Osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Registreerida saab kuni 22. septembrini (k.a.).
Ürituse kohta leiab rohkem infot ja saab registreerida sellel lehel.
Postitas Kadi Raal — Püsilink
28.09.2021 — 09.10.2021
Sten Eltermaa „Klaasvastupanu“ EKA Galeriis 28.9.–9.10.2021
Galerii
„Klaasvastupanu“ (Glass Struggle) on kestev kunstiline otsing, mis tegeleb klaasi kui paradoksiga: ühtaegu habras ja ülimat vastupanu osutav. Klaasi kasutatakse kõrgendatud julgeolekuga ehitistes ning paavstki sõidab (klaas-)kuulikindlas autos. Samuti mängitakse klaasi tähendusväljaga: kes meist poleks enam läbipaistev, kes meist ei näe iseend oma ekraanil vastu peegeldumas, omamata seejuures ligipääsu iseenese delikaatsele infole, mille kaudu meid mitmeski mõttes kontrollitakse, orjastataksegi?
Institutsionaalsel tasandil sümboliseerib klaas demokraatiat – avatud ja võrdset, läbipaistvat ning kõigi ühiskonnagruppide seisukohti ja väärtusi arvestavat dialoogi rahva ning võimu teostajate vahel. Samas seondub see materjal ka totalitarismi, ühiskonnakihtide lahknemise ning võimaliku, peatselt realiseeruva korporatiivse õudus-une-näoga. „Klaasvastupanu“ ehitub vaataja ja vaadatava, jälgija ja jälgitava mitmekihilisele tähendusväljale.
Näitusega külgneb veebiversioon www.struggle.glass, mida saab vaadelda ka ühel skulptuuridest (“Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane”). Saatvate tekstide autor on Maria Lee.
Tekstid: Maria Lee, Sten Eltermaa
Näituse kujundus: Arvi Anderson (b210 arhitektid), Sten Eltermaa
Graafiline disain: Maria Muuk
Veebileht: Maria Muuk, Patrick Zavadskis
Tõlked: Madis Kuuse (ENG), Olesja Semenkova (RUS)
Tänud: Maria Lee, Arvi Anderson, Krista Loorits, Lauri Eltermaa, Sten-Erik Toos, Tõnis Vassar, Urmo Mets, Madli Ehasalu, Roman-Sten Tõnissoo, Pire Sova & EKA galerii, b210 arhitektid, Kauss Arhitektuur, KUU arhitektid, Kolm Koma Arhitektid, Kirjastus Ilmamaa
Eriline tänu: Karmo Migur, Maria Muuk, Kadi Meriluht, Maarja Magdalast
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MEISTRI, Salibar, Klaasissepa, joogipood.ee, nanoPruul, ÕIE, 3DLaser
Näitus on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.
Postitas Pire Sova — Püsilink
Sten Eltermaa „Klaasvastupanu“ EKA Galeriis 28.9.–9.10.2021
Teisipäev 28 september, 2021 — Laupäev 09 oktoober, 2021
Galerii
„Klaasvastupanu“ (Glass Struggle) on kestev kunstiline otsing, mis tegeleb klaasi kui paradoksiga: ühtaegu habras ja ülimat vastupanu osutav. Klaasi kasutatakse kõrgendatud julgeolekuga ehitistes ning paavstki sõidab (klaas-)kuulikindlas autos. Samuti mängitakse klaasi tähendusväljaga: kes meist poleks enam läbipaistev, kes meist ei näe iseend oma ekraanil vastu peegeldumas, omamata seejuures ligipääsu iseenese delikaatsele infole, mille kaudu meid mitmeski mõttes kontrollitakse, orjastataksegi?
Institutsionaalsel tasandil sümboliseerib klaas demokraatiat – avatud ja võrdset, läbipaistvat ning kõigi ühiskonnagruppide seisukohti ja väärtusi arvestavat dialoogi rahva ning võimu teostajate vahel. Samas seondub see materjal ka totalitarismi, ühiskonnakihtide lahknemise ning võimaliku, peatselt realiseeruva korporatiivse õudus-une-näoga. „Klaasvastupanu“ ehitub vaataja ja vaadatava, jälgija ja jälgitava mitmekihilisele tähendusväljale.
Näitusega külgneb veebiversioon www.struggle.glass, mida saab vaadelda ka ühel skulptuuridest (“Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane”). Saatvate tekstide autor on Maria Lee.
Tekstid: Maria Lee, Sten Eltermaa
Näituse kujundus: Arvi Anderson (b210 arhitektid), Sten Eltermaa
Graafiline disain: Maria Muuk
Veebileht: Maria Muuk, Patrick Zavadskis
Tõlked: Madis Kuuse (ENG), Olesja Semenkova (RUS)
Tänud: Maria Lee, Arvi Anderson, Krista Loorits, Lauri Eltermaa, Sten-Erik Toos, Tõnis Vassar, Urmo Mets, Madli Ehasalu, Roman-Sten Tõnissoo, Pire Sova & EKA galerii, b210 arhitektid, Kauss Arhitektuur, KUU arhitektid, Kolm Koma Arhitektid, Kirjastus Ilmamaa
Eriline tänu: Karmo Migur, Maria Muuk, Kadi Meriluht, Maarja Magdalast
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MEISTRI, Salibar, Klaasissepa, joogipood.ee, nanoPruul, ÕIE, 3DLaser
Näitus on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.
Postitas Pire Sova — Püsilink
23.09.2021
Paul Jacksoni voltimise loeng
Disainiteaduskond
Tekstiilidisaini osakond esitleb:
“Voltimine disainikeelena”
Paul Jacksoni loeng ZOOMi vahendusel SIINSEL lingil.
Ettekandes kirjeldatakse, kuidas disainerid kasutavad voltimist ja kuidas see võib mängida olulist rolli meie jätkusuutlikus tulevikus.
“Kõik disainerid voldivad. See tähendab, et kõik disainerid voldivad, kortsutavad, painutavad, venitavad, väänavad ja sõlmivad 2-D tasapinnalisi materjale, et luua 3-D vorme. See protsess 2Dst 3Dks on üks põhilisemaid ja levinumaid disainikeeli, kuid samas on see ka üks kõige vähem arusaadavaid.” P.J.
Paul Jackson on professionaalne paberikunstnik, disainer, kirjanik ja koolitaja peaaegu 40 aastat. Ta on olnud Nike’i, Disney’, Tetra Paki ja paljude teiste ettevõtete voltimiskonsultant, õpetanud voltimist kui disainikeelt 80 riigi disainikoolis 11 riigis, kirjutanud üle 40 raamatu ja eksponeerinud oma kunstiteoseid kogu maailmas.
Jacksoni sõnul: “See on must töö, aga keegi peab selle ära tegema.”
Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Paul Jacksoni voltimise loeng
Neljapäev 23 september, 2021
Disainiteaduskond
Tekstiilidisaini osakond esitleb:
“Voltimine disainikeelena”
Paul Jacksoni loeng ZOOMi vahendusel SIINSEL lingil.
Ettekandes kirjeldatakse, kuidas disainerid kasutavad voltimist ja kuidas see võib mängida olulist rolli meie jätkusuutlikus tulevikus.
“Kõik disainerid voldivad. See tähendab, et kõik disainerid voldivad, kortsutavad, painutavad, venitavad, väänavad ja sõlmivad 2-D tasapinnalisi materjale, et luua 3-D vorme. See protsess 2Dst 3Dks on üks põhilisemaid ja levinumaid disainikeeli, kuid samas on see ka üks kõige vähem arusaadavaid.” P.J.
Paul Jackson on professionaalne paberikunstnik, disainer, kirjanik ja koolitaja peaaegu 40 aastat. Ta on olnud Nike’i, Disney’, Tetra Paki ja paljude teiste ettevõtete voltimiskonsultant, õpetanud voltimist kui disainikeelt 80 riigi disainikoolis 11 riigis, kirjutanud üle 40 raamatu ja eksponeerinud oma kunstiteoseid kogu maailmas.
Jacksoni sõnul: “See on must töö, aga keegi peab selle ära tegema.”
Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.09.2021 — 01.11.2021
Näitus: Kuidas varastada raamatuid
Graafiline disain
Näitus EKA raamatukogu vitriinis.
Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada.
David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.
Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.
Head lugemist, head varastamist!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Näitus: Kuidas varastada raamatuid
Teisipäev 21 september, 2021 — Esmaspäev 01 november, 2021
Graafiline disain
Näitus EKA raamatukogu vitriinis.
Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada.
David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.
Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.
Head lugemist, head varastamist!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.09.2021
EKAlased Disainiööl 2021
Ehte- ja sepakunst
Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.
EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.
Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.
KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKAlased Disainiööl 2021
Teisipäev 21 september, 2021
Ehte- ja sepakunst
Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.
EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.
Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.
KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.09.2021
EKA uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
29. septembril kell 15.00 toimub Õiguskantsleri büroos EKA uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlus.
Tallinna vanalinn on nii elukeskkond kui ka Eesti olulisim vaatamisväärsus. Eesti Kunstiakadeemia viib juba kolmandat aastat läbi uuringut, kuidas edendada vanalinna nii, et rahul oleksid nii kohalikud kui turistid ja samas oleks pärandkeskkondhästi hoitud. Uuringu värske vahearuanne keskendub interjööridele.
Arutleme, kas ja milliseid ajalooliste interjööridega hooneid võiks Tallinna külastajatele veel avada peale tavapäraste kirikute ja muuseumide, kuidas võiks see kasulik olla ettevõtjatele ja elanikele, ning kuidas seda korraldada.
Esitlus Facebookis
Et tagada ruumi hõre täituvus, palume registreeruda hiljemalt 28.09 SIIN
Palume mitte tulla esitlusele haigena, järgida kehtivaid regulatsioone ning olla valmis tõendama vaktsineeritust või covid-negatiivsust.
Uuringuaruanne on valminud projekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” raames ning on kättesaadav SIIT
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlus
Kolmapäev 29 september, 2021
Muinsuskaitse ja konserveerimine
29. septembril kell 15.00 toimub Õiguskantsleri büroos EKA uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlus.
Tallinna vanalinn on nii elukeskkond kui ka Eesti olulisim vaatamisväärsus. Eesti Kunstiakadeemia viib juba kolmandat aastat läbi uuringut, kuidas edendada vanalinna nii, et rahul oleksid nii kohalikud kui turistid ja samas oleks pärandkeskkondhästi hoitud. Uuringu värske vahearuanne keskendub interjööridele.
Arutleme, kas ja milliseid ajalooliste interjööridega hooneid võiks Tallinna külastajatele veel avada peale tavapäraste kirikute ja muuseumide, kuidas võiks see kasulik olla ettevõtjatele ja elanikele, ning kuidas seda korraldada.
Esitlus Facebookis
Et tagada ruumi hõre täituvus, palume registreeruda hiljemalt 28.09 SIIN
Palume mitte tulla esitlusele haigena, järgida kehtivaid regulatsioone ning olla valmis tõendama vaktsineeritust või covid-negatiivsust.
Uuringuaruanne on valminud projekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” raames ning on kättesaadav SIIT
Postitas Andres Lõo — Püsilink

















